Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


15.-19. detsember 2008
Print

E-nädalakiri 33/2008

Sisukord:

1. ELAN võrgustiku koosolek 15.12. 08.
2. Regioonide Komitee säästva arengu komisjoni (DEVE) koosolek 16.12.08
3. Regioonide Komitee kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjoni (EDUC) koosolek 17.12.08
4. Euroopa Ühenduste Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Juurdepääsetava infoühiskonna suunas”
5. Regioonide Komitee COTER komisjonis toimunud arutelu territoriaalse ühtekuuluvuse teemal.
6. Majanduskriisi tõttu töö kaotanud töötajad saavad abi ELi fondist.


1. ELAN võrgustiku koosolek 15. dets. 2008

Koosolek toimus Bavarian, Baden-Wuerttemberg ja Saxon kohalike omavalitsuste esinduses.

Koosolekul tegi Martin Elsberg Euroopa Komisjoni Energeetika Peadirektoraadist ettekande teemal “Ehitiste energiatõhususe direktiiv” (EU energy policy for buildings. Recast Directive proposed). Komisjoni ettepanekuga on võimalik tutvuda: http://tinyurl.com/574jeu.

40% kogu energiatarbimisest kasutatakse elamumajanduses. Energia kokkuhoid selles sektoris on võimalik kuni 28% 2020 aastaks. Selleks kehtestati integreeritud metodoloogia energiakulu kindlaksmääramiseks, kehtestati miinimumstandardid uutele ja suures mahus renoveeritavatele hoonetele, energia sertifikaadid hoonetele ja regulaarne küttesüsteemide ja jahutite kontroll.

Mõned liikmesriigid ei ole olnud eriti varmad seda direktiivi täitma. Ekspertide poolt on antud juhised selle kohta millised konkreetsed tegevused annavad võimalikult suurt energiakokkuhoidu. Siiani ei ole olemasoleva direktiivi rakendamine lõpuni viidud. Komisjon uuendab direktiivi, vaadetes kuidas olemasolevat direktiivi on praktikas rakendatud. Tuleb rakendada täiel määral subsidiaarsuse printsiipi.

Samas ei taheta sundida liikmesriike tegema seda, mis on majanduslikult mittemõistlik.

Käesolev direktiiv, kus on kehtestatud piiriks 1000 m2, mis jätab ligi 70% olemasolevatest ehitistest välja. Tahetakse seda 1000m2 piirangut välja jätta ja sätestada nõue, et kõik ehitised, kui neis viiakse läbi suuremahulisi renoveerimistöid, peavad järgima energia säästu nõuet. Miinimumnõuete kehtestamine jääb liikmesriikide pädevusse. Komisjon innustab liikmesriike olema nõudlikumad energia efektiivsuse nõuete kehtestamisel. 

Komisjon pakub liikmesriikidele metoodikat, mis võimaldab neil arvutada uute hoonete ja renoveeritavate hoonete energia efektiivsust ja selle  kulutasuvust.

Oluline on, et energia sertifikaadid peavad olema kõrge kvaliteedi tunnuseks (kui neid antakse välja kergekäeliselt, siis kodanikud ei usalda seda ja näevad selles lihtsalt üht täiendavat administratiivset koormat). Sertifikaadi kvaliteedi tagamiseks on välja pakutud suurendada inspektorite kvaliteeti ja rolli. Inspektorid peavad andma hoone omanikule ülevaate hoone energia efektiivsusest kuid ka soovitusi selle parandamiseks.

Avalik sektor peab siin andma eeskuju oma hoonete osas. Liikmesriigid peavad koostama tegevusplaani madala co2 taseme saavutamiseks. Kui korterit või maja kas müüakse või üüritakse välja, peab olema sellel sertifikaat selle objekti energiatõhususe kohta. See on kohustuslik nõue. Direktiivi rakendamise tulemusel peaks kogu energia tarbimine vähenema 5-6 % ja 5% peaks vähenema co2 emissioon. Selle tulemusel loodaks 280 000- 450 000 uut töökohta. Komisjon toetab liikmeriike selle direktiivi rakendamisel läbi nii erinevate projektide rahastamise, heade praktika näidete tutvustamise kui ka metodoloogilise abi andmise.

Direktiiv peaks vastu võetama 2010 aastal. Komisjon on märganud, et liikmesriigid ei ole piisavalt informeerinud kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi. Uus direktiivis on sätestatud ka karistuste rakendamine juhul, kui direktiivis sätestatud nõudeid eritakse.

Regioonide Komitee DEVE komisjon arutab 16.detsembril arvamuse eelnõu “Strateegiline energiaülevaade ja ehitiste energiatõhusus.” Arvamuses leitakse muu hulgas, et tööde lõpetamise aeg mõjutab märkimisväärselt direktiivi üldist mõju energiasäästmise seisukohast ja sellega seoses tuleks:

· lükata edasi kuupäeva, mil jõustub kohustus siduda riigiabi andmine ehitusel/renoveerimisel energiatõhususe normidest kinnipidamisega;

· kavandada mehhanism, mille eesmärk oleks rahastada ehitiste renoveerimist ehitise müümisel vabanenud vahenditega, kui müügiga saavutati oluline tulu.

Direktiivi eesmärk on eelkõige energiat säästa, et minimeerida keskkonnamõju. Ehitiste, mille süsinikdioksiidiheidete ning primaarenergia tarbimise tase on null või madal, definitsiooni koostamine viib vaid selleni, et soodustatakse väheste süsinikdioksiidiheidetega, mitte madala energiatarbimisega ehitisi. Lisaks peab üldine keskkonnamõju olema tähtsam kui vaid süsinikdioksiidi kriteerium.

Lisaks anti nagu tavapäraselt ülevaade uuematest arengutest ELAN 2008 aasta prioriteetsete valdkondade lõikes.

· Avalikud hanked ja teenused ning siseturg- Euroopa Nõukogu andis välja ülevaate avaliku ja erasektori koostööst erinevates liikmesriikides

· Euroopa Nõukogu on välja andnud palju erinevaid huvitavaid uurimusi- tuleb vaadata nende kodulehelt: http://tinyurl.com/5wk73s

· Keskkond- suurim tulemus oli kliimaalased kokkulepped. Poznanis oli suur konverents kliimamuutuste teemal. Järgmisel aastal tuleb veel täiendavaid üritusi kliimamuutuste teemal, kus kohalikud omavalitsused on kaasatud. 20. veebruaril 2009 toimub Brüsselis tseremoonia, kus linnpead, kes on avaldanud soovi liituda linnapeade paktiga, kirjutavad sellele leppele alla.

· Transport- roheline raamat linnatranspordi kohta peaks tulema välja sel nädalal. Euroopa Parlamendi raportöör tahab kohtuda CEMR 6.jaanuaril 2009, et arutada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajatega. Linnatranspordi alane roheline raamat on üldisem kui oodati. Mures ollakse roheliste linnatsoonide käsitluse pärast.

· Energia- vt. komisjoni ettekanne. Lisan ka Soome Omavalitsusliidu tegevuskava aastateks 2009-21012 seoses kliimamuutustega. Vahest on meil ka midagi kasulikku sellest üle võtta.

· Tööhõive ja sotsiaalpoliitika- Lilles toimus konverents demograafiliste muutuste teemal, on loodud migrantide integreerimise alane linnade võrgustik ning Bratislavas toimus konverents sotsiaaldialoogi edendamiseks uutes liikmesriikides. Komisjon on algatanud konsultatsiooni euroopa tervishoiutöötajate  osas http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/08/1974&format=HTML&aged=0&language=EN&guiLanguage=en

· Infoühiskond- ei ole uudiseid

· Ühtekuuluvuspoliitika, maa elu areng- on avaldatud parandusettepanekud ühtekuuluvusfondi rakendamise parandamiseks. CEMR ootab ettepanekuid komisjoni rohelises raamatus esitatud küsimustele detsembri lõpuks.

· Regioonide Komitee tegevused- Regioonide Komitee vaatab üle oma missiooni vastavalt liikmesriikide poolt saadud vastustest. Linnatranspordi alase arvamuse raportööriks sai Inglise esindaja Bore.

2. Regioonide Komitee säästva arengu komisjoni (DEVE) koosolek 16.12.08

Koosolekul osalesid Saima Kalev, Kaido Kaasik ja liitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Komisjoni edasine töökorralduse osas määrati uued raportöörid
- raportööriks arvamuse koostamiseks kalanduspoliitika kontrolli teemal määrati Simon Day (Suurbritannia ja Põhja Iirimaa Ühendkuningriik), 
Kropiwnici (Poola) määrati raportööriks tarbija õiguste direktiivi osas,
bioloogilise mitmekesisuse teatise osas määrati raportööriks Rene Souchon (Prantsusmaa),
patsientide turvalisuse teemal Piero Marrazzo (Itaalia),
biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise teemal- Mona-Lisa Norrman (Rootsi).

Samuti otsustati arvamuse koostamisest loobumised. Võeti vastu DEVE komisjoni 2009. aasta tööprogramm CdR 350/2008 ning otsustati läbi viia 2009 aastal uuring teemal:(ettepanek oli esitatud kahe uurimuse läbiviimiseks: säästva arengu rakendamise instrumentide teemal ja teine on tarbija õiguste teemaline uurimus finants- ja majanduskriisi tingimustes)- toetuse sai ettepanek viia läbi uurimus Kropiwnici poolt pakutud teemal.

19-20 oktoobril 2009 toimub seminar, seega ei toimu 21 septembrile planeeritud komisjoni koosolekut.

20. veebruaril 2009 toimub Euroopa Komisjonis ametlik tseremoonia linnapeade pakti allkirjastamiseks . See on euroopa säästva energia nädala raames.

Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduse ökomärgise kava kohta” – KOM(2008) 401 lõplik – 2008/0152 (COD) ja „Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)” – KOM(2008) 402 lõplik – 2008/0154 (COD) DEVE-IV-030 CdR 347/2008 Raportöör: Auli Hyvärinen (FI/ALDE)

Regioonide Komitee peab EMASi süsteemi heaks töövahendiks mitmesuguste organisatsioonide jaoks, kuna selle kasutusele võtmisel võib organisatsioon saada väga erinevat kasu: vähem keskkonnamõjusid, (energia- ja jäätmete)kulude sääst, keskkonnasõbralikuma ettevõtte maine, tõendus keskkonnaga seotud õigusaktide järgimise kohta, tõhusam tegevus jne.

Komisjon võiks määratleda miinimumnõuded osaliselt EMASi nõuetele vastavate süsteemide kohta, nii et taotlusi ei esitataks keskkonnajuhtimissüsteemi üksikute osade kohta, mida ei saa veel iseenesest keskkonnajuhtimissüsteemiks nimetada.

Regioonide Komitee leiab, et miinimumnõuded võiksid olla näiteks järgmised: keskkonnapoliitika, milles võetakse kohustus jätkuvaks parandamiseks; keskkonnaülevaade, milles määratletakse organisatsiooni märkimisväärset keskkonnamõju avaldavad keskkonnaaspektid; keskkonnaalaste õigusaktide nõudmiste täitmine; keskkonnaeesmärgid, mis hõlmavad märkimisväärseid keskkonnaaspekte; keskkonnakava või tegevuskava, milles määratletakse vastutus, meetmed ja ajakava keskkonnaeesmärkide saavutamiseks; keskkonnakava elluviimiseks vajalikud ressursid, keskkonnajuhtimissüsteemist teavitamine eri tasanditel organisatsiooni sees; keskkonnajuhtimissüsteemi välisaudit.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 6 muudatusettepanekut. Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 12.–13. veebruaril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius” – KOM(2008) 414 lõplik – 2008/0142 (COD) DEVE-IV-032  CdR 348/2008  
Raportöör: Karsten Uno Petersen (DK/PES)

Arvamuses leitakse, et patsientide liikuvus ei tohi ohustada majanduslikult või finantsiliselt riiklikke tervishoiusüsteeme. Enam tuleks arvestada kriteeriumitega, mille puhul on tähelepanu keskpunktis arvestamine üksikisiku tervisega, ravi kulg ja elu kvaliteet.

Samuti märgitakse, et direktiivi eelnõus sätestatud patsientide õigused puudutavad esmajoones plaanilisi patsiente ja piirialade patsiente. Kõnealuste patsientide õigused ei tohi aga olla ülimuslikud teiste patsientide rühmade õiguste suhtes, nende hulgas erakorralist abi vajavad patsiendid, kes moodustavad ülekaalukalt kõige suurema patsientide kontingendi.

Hästi töötava tervishoiusüsteemi tagamine ning tervishoiuteenuste kvaliteedi- ja ohutusnõuete kehtestamine on liikmesriigi kohustus, mille puhul tuleb lähtuda järgmistest põhiväärtustest – universaalsus, kvaliteetse arstiabi kättesaadavus, võrdsus ja solidaarsus. Lisaks on eriti oluline, et

- oleksid olemas eeskirjad normidest kinni pidamise tagamiseks ja kontrollimiseks;

- ravi ja tervishoiuteenuste osutamisel edastataks oluline patsiente puudutav teave (et oleks võimalik teha teadlik valik);

- oleks olemas süsteem, mis võimaldab patsientidel kaebusi esitada;

- tervishoiu valdkonnas tegevatel isikutel oleks sõlmitud tsiviilvastutuskindlustus;

- oleks tagatud isikuandmete range kaitse;

- kodanikke ja patsiente ei diskrimineeritaks, ei ole oluline millisest ELi liikmesriigist nad on pärit.

Need valdkonnad moodustavad hästi töötava tervishoiusüsteemi tuumiku ning peavad jääma liikmesriikide pädevusse. Leitakse, et direktiivi eelnõu ei tohi olla samm ühtlustamise suunas.

Kui kusagil ELis on olemas vabad ressursid, siis peaks haiglate osakondadel olema võimalus vabade ressursside puudumisel keelduda patsientidest, et ennetada seeläbi mõttetute ootenimekirjade tekkimist.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 31 muudatusettepanekut. Arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Arvamus on kavas vastu võtta 12.–13. veebruaril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Roheline raamat põllumajandustoodete kvaliteedi kohta: tootestandardid, tootmisnõuded ja kvaliteedikavad” – KOM(2008) 641 lõplik DEVE-IV-036  CdR 349/2008  
Raportöör: Milner Whiteman (UK/UEN-EA)

Arvamuses kutsutakse  üles looma tugiraamistik, mis tagab investeerimisotsuste pikaajalise stabiilsuse, edendades turule suunatud meetmeid, sealhulgas õigusnorme, millega kehtestatakse tootjamaa märgistus ja edendatakse ELi tootmisstandardeid, eelkõige toiduohutuse ja hügieeni, keskkonnakaitse ja traditsiooniliste tootmistehnoloogiate valdkondades.

Arvamuses tuuakse seiskohad järgmiste küsimuste osas:

- kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll;

- tootmisnõuded ja turustusnormid;

- Euroopa Liidu konkreetsed kvaliteeditavad;

- Sertifitseerimissüsteemid;

- Muud punktid

Arvamus on kavas vastu võtta 12.–13. veebruaril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Energiapakett” (Euroopa Komisjoni dokument avaldati novembri alguses) DEVE-IV-033  CdR 353/2008  
Raportöör: Jean-Louis JOSEPH (FR/PSE)

Arvamuses leitakse, et palju energiat saab kokku hoida sellistes sektorites nagu tööstus, transport ja ehitised. Nendes valdkondades tehtud investeeringutest loodetud kasu teeb sellest võimsa vahendi majanduskasvu ja töökohtade hoogustumiseks, mis on praeguses kriisiolukorras väga oluline.

Tehakse ettepanek energiatootmise detsentraliseerimiseks, et vähendada kadusid transpordil, vähendada riske ja arendada taastuvenergiate kasutamist (kas meil on see läbikäidud etapp?).

Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis 15.12.08 ministeeriumitele kooskõlastamiseks energiamajanduse riikliku arengukava ja elektrimajanduse riikliku arengukava eelnõud koos rakenduskavadega.

Elektrimajanduse arengukava aastani 2020 näeb olulisema osana ette Eesti elektritootmise ümberehitamist lähema 10-15 aasta jooksul, laiendades elektri- ja soojuse koostootmist 300 MW-ni, renoveerides täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega 600 MW ja suurendades tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega.

Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012. aastaks.
 
Energiamajanduse arengukava seob omavahel elektrimajanduse arengukava, põlevkivi kasutamise riikliku arengukava, energiasäästu sihtprogrammi ja teised energeetika arengut suunavad dokumendid ning annab suuna ka soojamajanduse arengukava ning taastuvenergia tegevuskava loomiseks. Eelnõud on kättesaadavad aadressidel
http://www.mkm.ee/index.php?id=321327
ja
http://www.mkm.ee/index.php?id=321328.

Kõik huvigrupid on oodatud esitama oma seisukohti eelnõu osas ministeeriumile 22. detsembriks meiliaadressile sigrid.vesiallik@mkm.ee.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine komisjonis 17.–18. veebruaril 2009.
Arvamus on kavas vastu võtta 21.–22. aprillil 2009 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmise koosolek toimub teisipäeval, 17. veebruaril ja kolmapäeval, 18. veebruaril Brüsselis.

3. Regioonide Komitee kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjoni (EDUC) koosolek 17.12.08

Koosolekul osales Sirje Tobreluts ning liitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Esitatud oli 2 ettepanekut
· Meediaõpetuse lisamine formaalsesse haridusse, võttes arvesse küsitlust koolide rahastamise eest vastutavate organite, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, pedagoogide ja õpetajate arvamuse kohta;

· Noorte vabatahtlike liikuvus Euroopas

2009. aasta otsustati läbi viia uurimus teemal: Meediaõpetuse lisamine formaalsesse haridusse, võttes arvesse küsitlust koolide rahastamise eest vastutavate organite, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, pedagoogide ja õpetajate arvamuse kohta. Ning kompromissina otsustati, et noorte vabatahtlikkuse temaatika oleks osa järgmise aasta avatud päevade temaatikast ning et 2010 aastal toimuks Ungaris sellele teemale pühendatud seminar.

Arvamus teemal „Roheline raamat „Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused”” KOM(2008) 423, CdR 253/2008 – EDUC-IV-029
Raportöör: Ursula Männle (DE/EPP)

Raportöör ütles oma sõnavõtus, et arvamused selle küsimuse osas on olnud üsna vastuolulised. Paljud esitatud ettepanekud on arvamuse eelnõus arvestatud. Arvamuses ei tuleks keskenduda mitte probleemidele vaid võimalustele ja positiivsetele aspektidele.

Tulevikus võib olla suur kasu sellest, et inimesed oskavad rohkem keeli kui praegu. Euroopa Komisjon toetab üldiselt arvamuses väljendatud seisukohti, kuid konsultatsioon lõpeb selle aasta 31 detsembril, kuid komisjon tahab enne avatud konsultatsiooni lõppu tulla juba välja uute seisukohtadega. See võib avaldada mõju meie lõplikule seisukohale, mida võetakse vastu järgmise aasta veebruaris toimuval täiskogul. Seega tuleb selle küsimusega uuesti tegelda järgmise aasta alguses.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et Regioonide Komitee arvamus põhineb tõsistel analüüsidel ja on muljetavaldav. Komisjon on ka palunud liikmesriikidel pöörata tähelepanu migrantide koolituse küsimusele. Konsultatsioon on vabatahtlik tegevus ja põhineb vastastikusel kokkuleppel. Samas on komisjoni poolt esitatud täiendavad ettepanekud alles eelnõu. Komisjon teeb ettepaneku viia läbi täiendavad kaardistused hariduse valdkonnas. Igal juhul on kõik diskussioonid sellel teemal jätkuvalt teretulnud.

Arvamus näeb kasvavat sisserännet mitte ainult Euroopa Liidu kultuurilise, vaid ka keelelise mitmekesisuse suurendajana. Olemasoleva keeleoskuse asjakohase väärtustamise kaudu võib sellest kujuneda täiendav asukohaeelis ülemaailmsel turul. Hoiatab seepärast selle eest, et suurenevat sisserännet ei vaadeldaks ainuüksi kui ELi liikmesriikide koormat, vaid pooldab seda, et Euroopas aset leidvate demograafiliste muutuste valguses võetaks sisserännet kui võimalust.

Toonitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu elukestva õppe põhipädevusi käsitlevate soovituste tähtsust ka sisserändaja taustaga laste ja noorte integreerimise kontekstis.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut.

Arvamuse eelnõu 
Muudatusettepanek (kustutada alljärgnev lõik):
julgustab liikmesriikide vastavasisuliste kogemuste kontekstis suunama erilist tähelepanu sisserändaja taustaga noormeestele ja nende aktiivsemale juhendamisele; 

Selle küsimuse juurde peaks täiskogul uuesti tagasi pöörduma. Praegu võeti vastu kompromiss, kus sõna “noormeestele” asendati sõnadega “soolise taustaga”.

Tõsist diskussiooni esitatud muudatusettepanekute üle ei olnud ja kogu arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt, mis jätab ära ka järgneva diskussiooni täiskogul.

Vastuvõtmine on kavas 12.–13. veebruaril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Üldine arvamus teatiste „Elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste valdkonna universaalteenuse ulatuse teine regulaarne läbivaatamine” ja „Tuleviku võrgud ja Internet” kohta KOM(2008) 572 lõplik KOM(2008) 594 lõplik ,CdR 304/2008 – EDUC-IV-033,
Raportöör: Robert BRIGHT (UK/PES)

Raportööri sõnul  Komitee on määratlenud info- ja sidetehnoloogia mootorina, mis tagab konkurentsivõime suurendamise ja paremad avalikud teenused ELi uuendatud Lissaboni strateegia raames, et:
· info- ja sidetehnoloogia paneks aluse kõigile avatud infoühiskonnale, mis vastab kõigi ühiskonnaliikmete vajadustele, sh puuetega inimeste ja tõrjutuse ohus olevate inimeste vajadustele;

· elektroonilise side teenustega leevendataks juurdepääsuraskuste probleemi maapiirkondades elavate inimeste puhul, kellel praegu ei ole piisavaid võimalusi kasutada info- ja sidetehnoloogia võrke ja teenuseid;

· elektroonilise side universaalteenus, mis peab olema kõigile kasutajatele ligipääsetav kindlaksmääratud miinimumkvaliteedi ja -kiirusega teenus, saaks tulevikus paremini kaasa aidata digitaalse lõhe ületamisele;

· ajakohastada universaalteenust, sest alates selle rakendamisest on selle ulatus jäänud peaaegu muutumatuks ja piirdub vaid ühe ühendusega;

Kohalik omavalitsus mängib suurt rolli vastava infrastruktuuri loomisel. Inimesed ja ettevõtted valivad oma asukoha vastavalt sellele kas seal on interneti teenus kättesaadav või mitte.

Küsimus on selles palju tarbijad on nõus selle eest maksma. Oluline on tagada juurdepääs lairibateenustele kõigile kodanikele mõistliku hinnaga. Hetkel on käimas ka läbirääkimised territoriaalse ühtekuuluvuse üle ja see oleks üks vahend, mis aitaks vähendada regionaalseid puudujääke.

Vaadates hiljuti komisjoni poolt avaldatud statistikat, on väga suured erisused euroopa piires uue põlvkonna lairibateenuse  tehnikale juurdepääsus. Peame kindlustama, et ükski suurlinn ei ole sellest juurdepääsust ilma jäetud. Samuti on vaja kindlustada, et maapiirkonnad oleksid ka kindlustatud vajaliku infrastruktuuriga, et tagada juurdepääs uue põlvkonna teenustele.

Raportöör rõhutas vajadust leida uus lähenemisviis kodanikukesksete avalike e-teenuste osutamisele ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust sellise lähenemisviisi loomisel. See ülesanne on eriti oluline kaugete, äärepoolseimate ja maapiirkondade ning saarte kogukondade jaoks, kus info- ja sidetehnoloogia arendamisega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud eelised on ühtekuuluvuse seisukohalt hädavajalikud ning võivad anda olulist lisaväärtust.

Avalikest teenustest kõrvalejäämise vältimiseks peaksid haldusasutused võtma kasutusele mitmekanalilise lähenemisviisi, võimaldades kasutajatel suhelda neile meelepärasel viisil (isiklikud kohtumised, Internet, digitaaltelevisioon, mobiiltelefon jne).

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et see teatis on juba teine oma valdkonnas. Üldine poliitiline eesmärk on tagada kõigile kodanikele juurdepääs lairibateenustele. Põhiline küsimus on, kas üldhuviteenus on õige vahend selle tagamiseks. Komisjon juhib tähelepanu kahele küsimusele. Esiteks finantseerimine ja teiseks balanss euroopa liidu regulatsiooni ja paindliku lähenemise vahel, et arvestada liikmesriikide erisusi.

Arvamuse kohta oli esitatud 3 muudatusettepanekut, mis võeti ka vastu. Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu ühe vastuhäälega.

Vastuvõtmine on kavas 12.–13. veebruaril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Maarsseni linna aselinnapea Jaap Verkroosti (NL) presentatsioon teemal „Lastesõbralikud kogukonnad”. 3.–5. novembril 2008 Madalmaades Rotterdamis toimuval konverentsil „Laps linnas” osalejad võtsid vastu Rotterdami deklaratsiooni Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta lastesõbralike kogukondade kujundamisel.

Lastesõbralik kogukond tähendab laste õiguste austamisele pühendunud hea avaliku halduse süsteemi. Lastesõbralik kogukond on sõbralik kõigi suhtes, sest laste heaolu on terve, turvalise, demokraatliku ja jätkusuutliku ühiskonna ning hea avaliku halduse esmane näitaja. Esimene tingimus on tagada lastele turvaline ja tervislik  elukeskkond.

Linnade ja külade lapsesõbralikuks muutmine on uusi ja üha edasiarenevaid aspekte hõlmav pidev ja dünaamiline protsess, mille poole tuleks alati püüelda.

Lapsesõbralikud kogukonnad ja linnad pakuvad põhiteenuseid ning arenemis- ja osalemisvõimalusi kõigile lastele, sh kõige ebasoodsamates tingimustes elavatele lastele.

Muutused kogukondade demograafilises olukorras, majanduses ja sotsiaalvaldkonnas ning tehnoloogilised uuendused innustavad kohalikke omavalitsusi parandama oma piirkonna laste ja noorte elutingimusi.

Linnade ja külade lastesõbralikkus on seotud avaliku halduse ja süvalaiendamise, avaliku ruumi, kaitse ja turvalisusega, hariduse, majanduselus osalemise ja Euroopa tasandiga.
Deklaratsioonis kutsutakse Regioonide Komiteed, Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) ning teisi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindusorganisatsioone üles ühendama jõud lastesõbralike kogukondade kujundamisel ja selle eesmärgi aktiivsel toetamisel koos Euroopa lastesõbralike linnade võrgustiku ja kõigi teiste asjaomaste sidusrühmadega.

Järgmine koosolek toimub 4. märtsil 2009  Brüsselis.

4. Euroopa Ühenduste Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Juurdepääsetava infoühiskonna suunas”

Komisjon leiab, et praegu on pakiline jõuda e-juurdepääsetavust, eelkõige veebi
juurdepääsetavust käsitleva ühtsema, ühise ja tõhusa lähenemisviisini, et kiirendada juurdepääsetava infoühiskonna väljakujunemist, nagu on sätestatud uues sotsiaalmeetmetekavas.

Käesolevas teatises: http://tinyurl.com/6kkcod  kirjeldab komisjon hetkeolukorda, põhjendab Euroopa meetmete vajalikkust ja sätestab põhilised edasised sammud.
E-juurdepääsetavust käsitleva ühise ja ühtse lähenemisviisi saavutamine eeldab järgmist.

Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid laiendama e-juurdepääsetavusega seotud standardimistegevust, et vähendada turu killustumist ning lihtsustada info- ja sidetehnoloogial põhinevate kaupade ja teenuste laialdasemat kasutuselevõttu.

· Liikmesriigid, sidusrühmad ja komisjon peaksid soodustama innovatsiooni ning lahenduste turuletoomist e-juurdepääsetavuse valdkonnas, eelkõige ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide ning struktuurifondide abil.

· Kõik sidusrühmad peaksid täiel määral kasutama võimalusi käsitleda ejuurdepääsetavuse teemat ELi kehtivate õigusaktide raames. Komisjon lisab asjakohased e-juurdepääsetavust käsitlevad nõuded kehtivate õigusaktide muudatustesse või uutesse õigusaktidesse.

· Komisjon edendab sidusrühmade koostööd, et suurendada meetmete ühtsust, kooskõlastatust ja mõju. Luuakse uus kõrgetasemeline ajutine töörühm, kes annab suuniseid e-juurdepääsetavust, sealhulgas veebi juurdepääsetavust käsitleva üldise ühtse lähenemisviisi alal ning teeb ettepanekuid esmatähtsate meetmete kohta, et ületada e-juurdepääsetavusega seotud takistused.

5.Regioonide Komitee COTER komisjonis toimunud arutelu territoriaalse ühtekuuluvuse teemal.

Koosolek toimus 12.12.08. Väino Hallikmägi esitas 18 muudatusettepanekut (mis oli saadetud ka teistele Regioonide Komitee täisliikmetele). Kurmet Müürsepp ja Mihkel Juhkami ei toetanud muudatusettepanekuid 15 ja 16 sest nad leidsid, et
territoriaalse koostöö meetmete kooskõlastamine EL välise koostööga on hea ettepanek ning Eestile kasulik.

Lisan aruandele nii Regioonide Komitee arvamuse eelnõu kui esitatud muudatusettepanekud.
Väino Hallikmägi poolt saadetud kokkuvõte arutelu tulemustest: (protokolli põhjal saab hiljem täpsustada)
1. võeti vastu
2. võtsin tagasi aga kutsusin üles toetama 4. hääletus 20 poolt 18 vastu. !! see oli kõva löök  .Siis mindi lõunale ja raportöör sai aru jõudude vahekorrast ,et Liberaalid ja EPP on koos.Vaheajal pakuti EPP le koostööd ja edasi võeti palju nende asju vastu ,ka meie .

Miskipärast ei tahtnud EPP valget raamatut mainida aga PES just surus seda peale.
Üldse tundus ,et PES oli Komisjoni vastu sõjakas.
7. võttis tagasi
8-10. langes ära
11.12. kompromiss :12 + meie 1.lause
13. tagasilükatud
14.-17.   kompromiss 14+16
18. OK
19.-21. kompr 19+21.  20 tagasi lükatud
22. lükati tagasi kuna ei sobivat konteksti.Pidavat olema hea tekst aga rohkem regionaalpoliitikat käsitlev
23 .OK
24-28.Tehti kompromiss aga uue tekstiga tuleks kindlasti tutvuda.
29.kompromiss
30-32.kompromiss. olin sellega nõus kui jäetakse välja viide 21.saj. standarditele.
 Uut teksti tuleb kontrollida
33.-35. kompromiss
37. hääletati ,tulemusega 15-15 ! .tagasi lükatud 
38 .OK A.Bore tegi  toetava sõnavõtu ,põhjendas ,et meil ei ole veel Lissaboni kokkulepe vastu võetud ( Iirimaa ,Tsehhi)
44.Lükati tagasi . Ega ei osanud sütitava sõnavõtuga kaitsta ka !
45.kompromiss sõnastuses
46.-50  46 lükati tagasi ,47-48 põhjal tehti kompromiss
55. kompromiss. Tekst jääb aga punkt pannakse eraldi alapealkirjaga pärast punkti 26.
56. lükati tagasi
57.lükat tagasi
59.kompromiss
63. vastuvõetud ,raportöör toetas
Edasi meil ettepanekuid ei olnud.

Kokku oli esitatud 85 muudatusettepanekut, millest 20 võeti vastu, 21 võeti vastu kompromissina, 11 lükati tagasi, 11 langes ära ja 18 võeti tagasi. Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Arvamuse lõplik vastuvõtmine toimub 12-13 veebruaril 2009 toimuval Regioonide Komitee täiskogul.

6. Majanduskriisi tõttu töö kaotanud töötajad saavad abi ELi fondist.

EL soovib majandust jätkuvalt mõjutava finantskriisi tõttu lõdvendada eeskirju koondatud töötajate abistamise kohta.

Komisjon on esitanud ettepaneku, mille kohaselt laiendataks Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohaldamisala ning hõlbustataks riikidel asjaomast abi saada.

Fondi aastaeelarve on 500 miljonit eurot, mida saab kasutada töötute abistamiseks töö leidmisel. Tavaliselt kasutavad riigid asjaomaseid vahendeid koolituste ja tööotsingutega seotud toetuste rahastamiseks.

ELi riigid saavad praegu fondist abi taotleda vaid juhul, kui maailmakaubanduse suured struktuurimuutused sunnivad ettevõtet oma tegevust ümber korraldama või oma asukohta muutma ning selle tagajärjel kaotab töö 1000 või enam inimest.

Komisjoni ettepaneku kohaselt alandataks kõnealust piiri 500ni ning see hõlmaks ka neid töötajaid, kes on koondatud majandusprobleemide, mitte ainult maailmakaubanduse muutuste tõttu. Samuti soovib komisjon pikendada abi andmise kestust ühelt aastalt kahele ning nõuda ELi valitsustelt vähem vastavaid omapoolseid rahalisi vahendeid.

Praegu peavad liikmesriikide valitsused eraldama fondist saadud summaga võrdse summa. Uute eeskirjade kohaselt saaksid nad aga fondist oma panustatud summast kuni kolm korda suurema summa.

Komisjon on alates fondi käivitamisest 2007. aastal heaks kiitnud umbes 68 miljoni euro eraldamise. Ligikaudu 15 000 töötajat on saanud abi, sealhulgas ka need 1600 töötajat, kes on kaotanud oma töö käesoleval aastal, kui autoosade tootja Delphi sulges oma tehase Hispaanias (Cádizis) ning suurendas oma Marokos asuva tehase tootmisvõimsust.

ELi majandus alles hakkab tundma mõjusid, mis kaasnevad käesoleva aasta majanduskriisiga, mis on rängim pärast 1930. aastate suurt majanduslangust. Euroopa tootmine on kokku tõmbumas ning töötus suurenemas.

ELi töötute arv suurenes oktoobris 290 000 võrra (viimased kättesaadavad andmed) ning töötuse määr tõusis 7,1 %-le, võrreldes 7,0 %ga septembris. 2007. aasta oktoobris oli töötuse määr 6,9 %.

Euroalal tõusis töötuse määr oktoobris 7,7 %ni – septembris oli vastav määr 7,6 %. 2007. aasta oktoobris oli töötuse määr 7,3 %.

Kavandatud eeskirjad on üks osa kriisi lahendamist käsitlevast ELi strateegiast. Selleks et lähiajal säästa ja luua uusi töökohti, teeb komisjon ettepaneku kohandada piirkondlikku rahastamist vastavalt ELi majanduse taastamiskavale. Selleks et aidata inimestel tööd leida, hõlmab strateegia ka kavasid, mis käsitlevad tõhusamat haridus- ja koolitusalast kooskõlastamist ELi liikmesriikide vahel. Kõik asjaomased meetmed on suunatud Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia raames püstitatud eesmärkide saavutamisele.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


05.01.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit