Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


08.-12. detsember 2008
Print

E-nädalakiri 32/2008

Sisukord:

1. Regioonide Komitee põhiseaduse, euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjon (CONST) komisjoni koosolek 09.12.09
2. Regioonide Komitee Euroopa Liidu  finantsraamistiku läbivaatamise ajutise sihtkomisjoni koosolek 09.12.09
3. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) komisjoni koosolek 10.12.09
4. Konverents teemal “Sotsiaaldialoogi edendamine kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes” 11-12. detsember 2008 Bratislavas.

1. Regioonide Komitee põhiseaduse, euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjon (CONST) komisjoni koosolek 09.12.09

Koosolekul osalesid Kurmet Müürsepp, Aivar Kaldjärv ja koordinaator Ille Allsaar.

Komisjoni esimees andis ülevaate seoses Lissaboni lepinguga. Hetkel on 25 riiki ratifitseerinud uue Lissaboni lepingu. Tšehhi  põhiseaduslik kohtus on leidnud, et leping ei ole vastuolus nende põhiseadusega. Nüüd peab veel parlament selle ratifitseerima, kuigi  osad on sellele vastu. Poola ja Rootsi tegelevad teemaga. Iiri suhtes otsustakse kuidas jätkata- tõenäoline on, et Iirimaal korraldatakse uus referendum.

Kui kõik ratifitseerivad, siis võiks leping jõustuda 2010 aasta 1.jaanuarist. Lissaboni lepe annab meile uusi pädevusi, seda eriti lähimuspõhimõtte alusel.

Edasise töökorralduse osas otsustati
-      Raportööride määramine – varjupaiga pakett puudutab viit erinevat dokumenti. Raportööriks valiti pr. Doren  Huddart (ALDE/UK). Ränne, üldine lähenemine (võidakse vastu võtta 2009 aasta I poolaastal)- selle teatise osas valiti raportööriks rahvapartei liige.

-      CONSTi komisjoni 2009. aasta tööprogramm (CdR 354/2008) kiideti heaks. Bertrand tegi ettepaneku, et komisjoni poolt peaks koostatama arvamus Regioonide Komitee rollist Lissaboni leppe kontekstis.

-      2009. aasta uurimisprogramm- CONST komisjoni poolt oli esitatud taotlus viia läbi uuring teemal: „Kohalike omavalitsuste ja kodanike huvide tutvustamine, esindamine ja tunnustamine Euroopa Liidus”. Põhjuseks Põhiseaduse lepingu protsessi läbikukkumine ja Lissaboni lepingu ratifitseerimise katkestamine. Pealkirja lisati sõnad “linnad ja regioonid”.  Komisjon nõustus selle uurimuse läbiviimisega ning vastav taotlus esitatakse juhatusele.

-      2009. aastal väljaspool Brüsselit toimuvad üritused- pr. Lundbergi poolt on esitatud taotlus korraldada seminar Ahvenamaal Soomes mitmetasandilise juhtimise ja koostöö teemal 2009 aasta II poolel (oktoobris või novembris). Täpset kuupäeva veel ei ole. See taotlus rahuldati. I poolaasta osas ei ole veel konkreetset taotlust. Seminaril saab osaleda ¼ komisjoni liikmetest. Sekretariaat jääb ettepanekuid ootama.

Teadmiseks võeti
-      Käimasolev tööprogramm (CdR 81/2008 rev. 3)

-      Arvamuste järelmeetmed

Töörühma „2009. aasta eesmärk: Regioonide Komitee liikmete teabevahetusmeetmed” tegevuse lõpparuanne (CdR 361/2008)

Töörühm „2009. aasta eesmärk” alustas tööd 28. novembril 2007 Rotterdami linnapea Ivo Opstelteni (NL/ALDE) juhatusel. Rühma esimese kuue kuu tegevus on olnud eesmärkide sõnastamise ja sihtide seadmise seisukohast otsustava tähtsusega. Viimasel viiel kuul on töörühm keskendunud oma eesmärkide elluviimisele. Dokumendis antakse ülevaade senisest tööst prioriteetide elluviimisel.

1. prioriteet: pühendada enam tähelepanu Regioonide Komitee panusele detsentraliseeritud teabevahetuse poliitikasse

2. prioriteet. suurendada komitee osalemist teabevahetuse valdkonna institutsioonidevahelises koostöös

3. ja 4. prioriteet: pakkuda liikmetele sobivaid teabevahetusvahendeid teabevahetusvahendite kogumi väljatöötamine

5. prioriteet: lihtsustada ELi institutsioonide keelekasutust, alustades komiteest ja tema arvamustest

6. prioriteet: aidata koostada dokumenti Euroopa eesmärgi kohta, mida toetaks kogu Regioonide Komitee

Tulevate kuude jooksul tegeldakse kahe dokumendi – „Teabevahetusvahendite kogum” ja „Milleks on Euroopa Liit vajalik?” – ulatusliku levitamise ja rakendamisega.

Omaalgatuslik arvamus teemal „Ettepanek: mitmetasandilise valitsemise valge raamat” CdR 355/2008 CONST-IV-020Raportöörid: Luc Van den Brande (BE/EPP) ja Michel Delebarre (FR/PES)

Luc Van den Brande sõnul on hetkel tegemist suunava dokumendiga. Esimest korda me kootame valget raamatut, mis iseloomustab poliitilise autonoomsuse saavutamist. Saadud vastuste alusel saame koostada poliitilised suunised. Kasutame meile antud võimalust. Me ei tööta mitmetasandilise valitsemise leppe kallal. Me ei valinud ajahetke tahtlikult, kuid 2009 aasta on siiski oluline, kuna toimuvad parlamendi valimised. Tähtis on valimistel osalemine.

2010 aasta juunis tarkade komisjon teeb avalikuks oma suunised aastateks 2020-2030. Milline on meie sõnum selles kontekstis aastateks 2009- 2010. Me peame kaitsma ühiseid väärtusi, esindus ja osalusdemokraatiat, peame välja pakkuma uue meetodi, mis põhineks mitmetasandilisel valitsemisel. Tahame välja töötada ühise poliitikate tsükli, sest kriis on käega katsutav. Oleks hea välja tuua mõned aspektid, mille alusel me tahame valge raamatu koostada. Me peame rõhutama seda, et Regioonide Komitee tegutseb ühiselt ja äärmiselt oluline on see Euroopa Liidu poliitikate elluviimisel.

Mitmetasandiline valitsemine ei õõnesta tänast pädevuste jaotust. Oluline on, et erinevad valitsemistasandid töötavad koos ja et nende suhe oleks optimaalne. Millised on põhimõtted- subsidiaarsus, õiglus, osalemine, lojaalsus- need on need alusel millele Euroopa Liit on üles ehitatud. Vaja on üles näidata demokraatlikku avatust.

Mehhanismid ja struktuurid- meil on vaja selgeid kriteeriume, et tagada ühenduse tõhus toimimine. On vaja paremat kommunikatsiooni ja tsentraliseeritud otsuste langetamise mehhanismi. On vaja kaitsta Regioonide Komitee huve seoses teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Peame kaasa lööma seal kus Parlamendil on kaasotsustusõigus.

Mitmetasandeline valitsemine peab olema terve Euroopa Ühenduse teenistuses. Inimeste igapäevane elu mõjutab meie tegevust. Ühtekuuluvusel on äärmiselt tähtis roll ja see on üks olulisemaid teemasid järgmisel Praha konverentsil. Vaja on terve rida muudatusi teha selles maailmas kus Euroopa Liit toimib. On vaja tegutseda praegu. Valge raamat on väga oluline dokument, kuid ta on samm, mis võimaldab Hartal muutuda üldiseks aluseks Regioonide Komitee tegutsemiseks.

Need on väga põhimõttelised küsimused, mida selle raamatuga lahendatakse. 27.veebruaril saame heaks kiita strateegilised suunised ja põhjalikult arutada seda valget raamatut. Arvamuse eelnõu teine arutelu ja vastuvõtmine on kavas 6.mail 2009. Arvamus on kavas vastu võtta 17.- 18 juunil 2009 toimuval täiskogul.

Läti esindaja ütles on sõnavõtus, et nad tunnevad ennast teise klassi Euroopa Liidu kodanikena. Oluline on arvestada suuremal määral mitmekesisust.

Terroni I Cusi tunneb muret uue mitmetasandelise valitsemise mudeli osas. Ei tohi muuta seda veelgi virtuaalsemaks. Mitmetasandeline valitsemine tähendab, et kaasatakse erinevad tasandid,  mitte uue pädevuse andmist vaid olemasoleva paremat ärakasutamist ja tunnustamist.

Meil on vaja paremat ettekujutust sellest kuidas kaasata erinevaid komisjone sellesse töösse. Samas peame mõtlema ka liikmesriikidele, kes komisjonis osalevad ning arvestama seda kuidas liikmesriikides on asjad korraldatud.

Ungari esindaja sõnul on tegemist uue kultuuriga ja uue asjaajamise viisiga. Dokument käsitleb põhiväärtusi ja see peab olema ka praktikas rakendatav.

Leedu esindaja Pavirzis esitas küsimuse- see valge raamat saab olema soovitav dokument, sest haldusvastutuse otsustamine on jätkuvalt liikmesriikide pädevuses. Leedus toimub haldusreform peale Euroopa Parlamendi valimisi ja me soovime saada näiteid selle kohta kuidas mujal riikides on vastutused jaotunud.

Rumeenia esindaja Anghel sõnul ei ole Euroopa Liidu poliitika lisandväärtus praegu selge ja siin saab Regioonide Komitee täita olulist rolli. Omavalitsused ei saa olla lihtsalt käsutäitjad. Vaja oleks kindlustada omavalitsused vajalike vahenditega, et head valitsemist ellu viia. Kahjustada ei tohi lähimuspõhimõtet.  

Omaalgatuslik arvamus teemal „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused integratsioonipoliitika eesliinil” SEK(2008) 2626 CdR 212/2008 CONST-IV-019
Raportöör: Dimitrios Kalogeropoulos (EL/EPP)

Arvamuses leitakse, et sotsiaalset integratsiooni tuleks käsitleda kui sellise protsessi tulemust, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel tegutseda sõltumatult ilma välise vahelesegamiseta ning saavutada ühiskonnas positsioon, mis oleks võrreldav vastuvõtjariigi ja teiste ELi riikide kodanike omaga. Integratsioon on kahepoolne protsess, mis nõuab vastastikust pühendumist ning sisaldab õigusi ja kohustusi nii vastuvõtjariigi kui ka sisserändajate jaoks. See eeldab sisserändajate valmisolekut võtta endale vastutus integreerumise eest vastuvõtjariigi ühiskonda, aga ka Euroopa kodanike valmisolekut aktsepteerida ja kaasata sisserändajaid.

Integratsioonipoliitika peab olema kooskõlas ELi selliste põhiväärtustega nagu inimõiguste ja mitmekesisuse austamine, võitlus diskrimineerimise vastu, võrdsete võimaluste ja sallivuse edendamine ning ELi poliitikaga ühtekuuluvuse, tööhõive, arengu, välissuhete ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas. Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel on määrav tähtsus demokraatlike süsteemide kvaliteedi seisukohalt ning see on ELi kultuuri põhisaavutus ja selle lahutamatu osa.

Meetodite osas pakub arvamuse eelnõu muude hulgas välja vajaduse hinnata  integratsioonipoliitikat ja luua selleks   Euroopa ühised integratsiooninäitajad ja –mudelid. Euroopa fondi loomine kolmandatest riikidest pärit kodanike integreerimiseks on väga oluline ning on seisukohal, et see panustaks otsustaval määral integratsioonipoliitikate väljatöötamisse.

Regioonide Komitee kutsub üles suurendama Euroopa integratsioonifondi eraldisi ja ulatuslikumalt toetama integratsioonialgatusi piirkondlikul ja kohalikul tasandil.
Teeb ettepaneku, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon käivitaks algatusi uute tehnoloogiate (e-demokraatia, e-valitsus) poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks, eesmärgiga võimaldada kodanikel ja sisserändajatel lihtsamalt väljendada oma seisukohti ja ettepanekuid integratsioonimeetmete ja -poliitikate kohta ning kutsub komisjoni üles julgustama partnerlust Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja sisserändajate päritoluriikide asjaomaste osapoolte vahel.

Samuti kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima võimalust luua kohalikul ja piirkondlikul tasandil integratsiooni kontaktpunkte, mis vastaksid riikliku tasandi kontaktpunktidele. Regioonide Komitee peaks hakkama välja andma oma auhinda parimatele integratsiooni projektidele suuruses kuni 10 000 eurot.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles on sõnavõtus, et Regioonide Komitee toetab komisjoni dokumendis välja pakutud vahendeid.  On kindel, et selles protsessis on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll oluline. Avaldame varsti III väljaande integratsiooni praktikate osas. Toetab auhinna väljaandmise ideed. Oleme arutanud nii edukaid kui ebaedukaid integratsiooni näiteid.

Kavas on luua interneti lehekülge, kus on rohkelt huvitavat informatsiooni. Komisjoni sõnul rahastatakse nende poolt läbi erinevate rahastamisallikate kohalikke integratsiooni projekte. On olemas uus fond, mis on ette nähtud kolmandata riikide kodanike jaoks. Raha saamiseks on vaja rakendada partnerluspõhimõtete ja valima prioriteedid. Rahastust võivad saada ka riikide vahelised projektid. Info on nende veebilehel.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine. Raportöör teeb ettepaneku paljud esitatud muudatusettepanekud vastu võtta. Neid on esitatud 43. Muudatusettepanekute arutelul oli palju tõlkeprobleeme. Probleeme ja arutelu tekitas muudatusettepanek nr 17 rootsi esindajate poolt- rõhutab tänapäevasele keeleteadusele ja praktilistele kogemustele toetudes, et vastuvõtva riigi keele, nagu ka teiste uute keelte omandamine põhineb heal emakeeleoskusel.

Ühiskonnal on seepärast eriline vastutus emakeeleõppe toetamisel. Emakeel on seega kaudselt võti teadmiste omandamiseks teistes õppeainetes. Raportööri sõnul tuleb vaadata koos 15,16 ja 17 muudatusettepanekut ning teeb ettepaneku kompromissiks. Tuleb arvamuse eelnõu arutelul ja vastuvõtmisel täiskogul tuleb sellele osutada tähelepanu! Vaja on sõnastust, mis ei taga õigust emakeele õppimiseks.

Tatsis- kui me oleme realistlikud, siis tuleb vaadata, et üheski paigas ei ole asutatud kreeka kooli. Tänases situatsioonis on ilmvõimatu anda emakeelset haridust kõigile immigrantidele, kes sinna on rännanud.

Hääletusel oli enam-vähem võrdne häälte jagunemine muudatusettepaneku nr 21: leiab, et integratsioonipoliitika heade tavade vahetamine hindamine on vältimatu, ja rõhutab, et integratsiooni tuleb jälgida ja hinnata kohaliku ja piirkondliku tasandi vaatenurgast lähtudes ja et selleks tuleb luua Euroopa ühised integratsiooninäitajad ja -mudelid; osas, kus seda toetas 12 ja vastu oli 18 liiget.

Kompromiss võeti vastu.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu 2 vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 12.–13. veebruaril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.
Järgmise koosoleku toimub reede, 27. veebruar 2009 Brüsselis.

2. Regioonide Komitee Euroopa Liidu  finantsraamistiku läbivaatamise ajutise sihtkomisjoni koosolek 09.12.09

Koosolekul osalesid Uno Silberg, Väino Hallikmägi ja koordinaator Ille Allsaar.

Kinnitati järgmine  päevakord:
  Eelarve läbivaatamist käsitleva institutsioonidevahelise arutelu hetkeseis
· 12. novembri 2008. aasta konverentsi „Eelarve reformimine, Euroopa muutmine” kokkuvõte

Regioonide Komitee esimese asepresidendi Michel Delebarre´i (FR/PES) sõnavõtt.

Presidendi sõnul lepiti eilsel kohtumisel Parlamendis kokku parandada koostööd kahe institutsiooni vahel. Uuel eelarveperioodil on mitu olulist väljakutset nagu kliimamuutused, energia, globaliseerumine ja demograafilised muutused.

· Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehe Reimer Böge sõnavõtt. Olukord maailmas on oluliselt muutunud seoses majandus- ja finantskriisiga. Samuti ei ole Lissaboni lepingu ratifitseerimine kulgenud nii nagu oodati. On kaks eelarve läbivaatamise taset- üks on Parlamendi rolli suurendamine eelarve reformimise protsessis. Iga aasta toimuvad ikka samad diskussioonid. Komisjon ja liikmesriigid on koostanud uued finantsperspektiivid järgnevateks aastateks.

Küsimus on mida eelarvega teha. Mõned kategooriad vajavad suuremat paindlikkust ja suuremat läbipaistvust, et rahuldada paremini liikmesriikide ja kodanike vajadusi. Eraldi on vaja käsitleda põllumajanduse ja ühtekuuluvuse vahendeid. Oluline on vahendite kasutamise lihtsustamise küsimus. Keskkonnapakett- kas poleks õige paigutada osa vahendeid kliimafondi?

Küsimus on ka selles milline protsent SKPst suunatakse EL eelarvesse- kas see on 1% või rohkem? Tagasimaksed peavad vastavama kindlatele tingimustele- eelmisel perioodil tehtud tagasimakseid ei saa aktsepteerida, sest nad polnud läbipaistvad. EL kui globaalne partner- kui vaadata Lissaboni lepingut. Meil on vaja jätkata nende programmide ja instrumentidega, mis meil oli eelmisel perioodil. Ei ole mõistlik muuta kogu senist lähenemist.

2010 aastal on vaja keskenduda programmide kvaliteedile ja kui osad on suurepäraselt rakendunud, siis tuleks neile anda rohkem vahendeid. Ühtekuuluvus ja põllumajanduspoliitika- kõik teavad, et ühetkuuluvuse eesmärk on nõrgemate järeleaitamine. Põllumajanduse osas on vaja rääkida selle erinevatest osadest. Kui vaatame oma naabruspoliitikat- siis mis on seal juhtunud põllumajanduse toodangu hindadega. Me peame olema mõistlikud ja efektiivsed.  Oleme senise poliitika jätkumise poolt.

Järgmisel eelarvel on 5 aastane periood. Lõpliku sõna ütleb järgmine parlamendi koosseis.

· Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraadi peadirektori Luis Romero Requena sõnavõtt (teda asendas teine komisjoni esindaja). Komisjon on praegu keskendunud pikaajalisele perioodile.

Kui rääkida EL eelarvereformist, siis see puudutab perioodi 2014+. Ühelt poolt hindame toimunud konsultatsiooni positiivseks, kuna konsultatsioonis osalesid kõik EL liikmesriigid. Lisaks osalesid tsiviilühiskonna esindajad ja seega saime väga laialdase tagasisideme. Läbi selle saime mandaadi selle küsimusega edasi tegeleda. On leitud, et on vaja sisse viia olulisi muudatusi, et toime tulla uute väljakutsetega.

Energia ja kliimamuutuse küsimused, samuti konkurentsivõime suurendamine on peamised sõnumid mida me saime. Samuti on rakendamise küsimused- küsimus on kuidas seda korraldada. Kas peame looma kliimafondi? Samasugused küsimused on seoses energiaga ning see on seotud ka välisdimensiooniga. Ühtekuuluvuspoliitika osas on selge, et see on põhiline element solidaarsuse tagamisel.

On selge, et põhiline diskussioon on selle üle kas see peab olema suunatud vähem arenenud piirkondade järeleaitamisele või kõigile regioonidele. Võib-olla on kõige problemaatilisem ühenduse põllumajanduspoliitika reformimine. Rahastamise osas on lihtsustamise küsimus päevakorras, et siduda ka CO2 kauplemine EL eelarvega. Lõpuks- komisjon on selgelt väljendunud, et küsimused ei ole mingite abstraktsete probleemide üle vaid praktiliste probleemide üle- kuidas ja mis kriteeriumide alusel neid jaotada.

Kas on vaja uusi reegleid, et muuta nende vahendite kasutamine efektiivsemaks, lihtsamaks ja paindlikumaks. Rohkem poolthääli on paindlikkuse toetuseks- see tähendab järeleandmisi pikaajaliste kohustuste osas. Samas on vaja vaadata kuidas kujuneb Lissaboni lepingu ratifitseerimine.

· Eelarve läbivaatamise mõju tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale:

· COTERi komisjoni esimehe Michael Schneideri (DE/EPP) sõnavõtt. Paluti rääkida eelarvereformist ühetekuuluvuspoliitika mõistes. Seega on tal võimalus olla provakatiivne ja välja öelda seisukohti mida kõik ei toeta. Olemasoleva finants- ja majanduskriis muudab oluliselt seda õhustikku milles toimuvad arutelud tulevase ühtekuuluvuspoliitika osas. Me uskusime, et suudame olemasolevad karid kiiresti ületada, aga hetkel on tulevik ebakindel ja me ei tea mis hakkab juhtuma.

Oleme pimeduses. Me olema konsultatiivne organ, mis annab sellele, kes nõu annab, olulise rolli. Olen veendunud, et ühtekuuluvuspoliitika nagu see minevikus oli, et panustada jätkusuutlikku arengusse, siis hetkel me ei tea milliseid meetmeid me peame rakendama. Need võivad olla hädaabinõud. Ühtekuuluvuspoliitika pakub meile tuge, et kriisist üle saada.

Euroopa Komisjoni esimehe sõnul on vaja lihtsustada olemasolevaid ühtekuuluvusvahendite kasutamist, et süsteem oleks paindlikum ja efektiivsem. Muidu me saame raha, kuid bürokraatia takistab selle kasutamist õigeteks eesmärkideks. See peab käima käsikäes rahvuslike kavadega. Meil on vaja ühtset ühtekuuluvuspoliitikat aga mitte seda taasriigistama.

Ta usub, et finants- ja majanduskriis kestab kauem ja me peame seda lahendama ka peale 2014 aastat. See tähendab, et ühtekuuluvuspoliitika peab keskenduma oma algsetele eesmärkidele- seega vähendama majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust. Ühtekuuluvuspoliitika peab aitama inimestel ennast aidata. Euroopa tasanadil peame aitama regioone, kes ei suuda ise oma probleeme lahendada. Kui regioon ületab teatud heaolu taseme, siis talle ei ole vaja enam vahendeid anda, sest ta saab ise hakkama, kuigi see võib olla suur muutus.

Räägitakse täiendavatest indikaatoritest- mis need võiksid olla. Aga siin on oht, et sellega seoses kaob ka poliitiline eesmärk. On ainult üks kook ja mida rohkemate eesmärkide vahel seda jagame, seda väiksemaks need tükid jäävad. Seega kutsub üles järgima ühtekuuluvuspoliitika esmast eesmärki. 2014+ on meil suur hulk regioone, kes ületavad selle 75% läve.

Üks võimalik järeldus on, et on vaja luua nn üleminekuperiood, et mitte nullida ära saavutatut.
· Eelarve läbivaatamise mõju tulevasele ühisele põllumajanduspoliitikale ja maaelu arengule

· DEVE komisjoni esimehe Jerzy Zajakala (PL/UEN-EA) sõnavõtt. Tema sõnavõtt põhineb kahel arvamusel, mille Regioonide Komitee on heaks kiitnud.

Bore- me ei tohi asju segamini ajada. Me peame vaatama olemasolevaid poliitikaid ja peame otsustama millist poliitikat me vajame ja milleks. Eelmisel perioodil me ajasime kaks asja segi ja me ei tohi seda enam korrata.

Bertrand- Euroopa on uues situatsioonis. Me peame jälgima toimuvaid muutusi majanduses ja meie poliitikad peavad käima käsikäes reaalsusega. Küsimus on paremas majandamises. Kui me vaatame ainult eelarve suurust, siis teeme me suure vea. Peame tegema seda mida kodanikud meilt ootavad. Reaalsus muutub väga kiiresti.

Praha 2009. aasta tippkohtumine: suunitlev arutelu lõppjärelduste teemal (CdR 359/2008)

Juhatus tegi ELi finantsraamistiku läbivaatamise ajutisele sihtkomisjonile ülesandeks valmistada ette 5.–6. märtsil 2009. aastal toimuva Praha tippkohtumise järeldused.

Protseduur näeb ette, et 9. detsembri 2008. aasta koosolekul peetakse esimene suunav arutelu tippkohtumise poliitilise ja majandusliku konteksti, poliitilise eesmärgi ja tippkohtumisel koostatavate lõppjärelduste ulatuse üle.

Ajutise sihtkomisjoni neljandal koosolekul, mis peaks toimuma 15. jaanuaril 2009. aastal Regioonide Komitee juhatuse erakorralise koosoleku raames Pilsenis, tuleks vastu võtta ettepanek järelduste eelnõu kohta, mis esitatakse juhatusele 10. veebruaril 2009. aastal.

Üldkontekst: Euroopa seisab silmitsi ülemaailmse finantskaose ja sellest tuleneva majanduskasvu aeglustumise mõjudega. Võetud on juba meetmeid finants- ja pangandussüsteemi vastu usalduse tagasivõitmiseks ning poliitikud ja majandustegelased tegutsevad aktiivselt majandusdünaamikale taas hoo andmise strateegia kujundamisega, milleks on vaja, et kõik vastutavad tasandid tegutseks kooskõlastatult, alates üldisest juhtimisest maailma tasandil kuni avaliku poliitika korraldamiseni kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes.

See viib paratamatult uue juhtimistsüklini Euroopas, mis toob kaasa peamiste majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste strateegiliste prioriteetide muutused tulevikus.

Ühtekuuluvuspoliitika arendamine pärast 2013. aastat on seega kindel prioriteet. Nimelt võivad eelarve planeerimist Euroopa Liidus lühiajalises, keskpikas ja pikaajalises perspektiivis oluliselt mõjutada finantskriisi tuntud ja veel tundmatud mõjud.

Finantskriisi on kõigepealt otse tunda kindlasti riigieelarve puhul ja selle kaudu mõjutab see ka ühenduse tegevusi. Seega on ühenduse poliitikate ja eelkõige ühtekuuluvuspoliitika tulevik Euroopa arutelu keskmes.

Euroopa Liidu kohanemisvõime uue ülemaailmse kontekstiga sõltub nimelt suurel määral piirkondade võimest globaalsetele väljakutsetele reageerida, kohaselt tegutseda ja üksteisega koostööd teha.

 Meil on vaja mõelda millised on meie sõnumid- meil on anda kindel seisukoht, et kõik üleriigilised liidud on sellel üritusel esindatud. Kutsutud on ka meie komiteede presidendid.

Esimesel päeval on kavas ka mitmetasandilise valitsemise valge raamatu tutvustamine.

Uno Silberg- oluline on koostöö mitte ainult Euroopa Parlamendiga vaid ka teiste institutsioonidega. Tuleb keskenduda peamistele teemadele lisaks põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitikale ka eesmärgile saavutada tasakaal erinevate liikmesriikide ja piirkondade vahel.

Schneider- vaja oleks keskenduda ka tänastele olulistele küsimustele ja täna on just õige aeg seda teha, et rõhutada regionaalsete ja kohalike omavalitsuste rolli.

Mõned liidud soovivad koostada deklaratsiooni liitude ja Regioonide Komitee vahel.

President kahtleb selle vajalikkuses. Regioonide Komitee annab selge sõnumi, et nad on poliitiline organisatsioon kes töötab koos teiste EL institutsioonidega. Me vajame liitude toetust, kuid nad ei võta üle seda mida nad teevad. See on Regioonide Komitee poliitiline deklaratsioon ja mitte kellegi teise.

Ettepanek: Euroopa Liidu finantsraamistiku läbivaatamise ajutise sihtkomisjoni liikmetel palutakse määratleda asjakohased teemad ja olulised poliitilised sõnumid, mis peaksid olema piirkondade ja linnade tippkohtumise järeldustes, et koostada järelduste eelnõu, mida tutvustatakse järgmisel koosolekul, 15. jaanuaril 2009. aastal- võeti vastu.

2009. aasta tööprogramm (CdR 360/2008)

Kõnealuses kontekstis ja talle antud volituste alusel tuleb ELi finantsraamistiku läbivaatamise ajutisel sihtkomisjonil hakata aktiivselt tegutsema, et kujundada Regioonide Komitee panust nimetatud arutellu, tagades komitee võetava seisukoha sidususe, konkreetsete poliitiliste meetmete ja eelarveettepanekute väljatöötamise ning tugeva ja silmapaistva institutsioonilise partnerluse.

Hiljutine finantskriis näitas, et ELi finantsraamistik ja selle läbivaatamine on selgelt seotud vajadusega algatada süvendatud arutelu ELi rahanduse kui terviku haldamise põhjaliku reformimise üle. Arutada tuleb riigisektori kulutuste suurenevat detsentraliseerimist liikmesriikides ning kulutuste seost ELi eelarvega ja „territoriaalsete” eesmärkide senisest laiema kohaldamisega stabiilsuse ja kasvu pakti raames.

Järgmine koosolek: neljapäev, 15. jaanuar 2009 kell 16.30–18.30 Pilsenis (Tšehhi Vabariik).

3. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) komisjoni koosolek 10.12.09

Koosolekul osalesid Uno Silberg, ja koordinaator Ille Allsaar

Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi peadirektori Nikolaus Van der Pasi ettekanne.

Oma sõnavõtus ütles peadirektor, et 2009 aasta on eriline tänu parlamendi valimistele. Sel aastal ei tule väga palju õiguslikke ettepanekuid. See ei tähenda, et 2009 aastal ei ole meil tööd- tuleb lõpule viia 2008 aastal alustatud algatused. Selle peadirektoraadi kasvab seoses majandus- ja finantskriisiga. Oluline teema on tööaja direktiiv.

Ministrite Nõukogus on saavutatud kompromiss, mis ei tulnud eriti kergelt. Oleme teinud ettepaneku seoses sotsiaalagendaga. Tuleb tagada võrdsed õigused ja võimalused. Selle üle diskuteerimine on alanud nii nõukogus kui parlamendis. Töö ja pereelu ühildamise küsimused on jätkuvalt päevakorras. Sotsiaalpartnerid on alustanud läbirääkimisi seoses puhkusega, mis on seotud oma pereliikmete eest hoolitsemisega.

Soovitused aktiivseks kaasamiseks on olulised, sest inimesed, kes on tööturult kõrvale jäänud vajavad täiendavaid teenuseid, et tööturule naasta.

Kui sellised kriisid juhtuvad, siis otsitakse võimalusi sellest väljatulekuks. Nii sotsiaalvaldkond kui tööhõive on liikmesriikide pädevuses, kuid sellest hoolimata on teatud võimalused tegevusteks ka EL tasandil- näiteks sotsiaalfondi kasutamine teatud tegevuste rahastamiseks.

Samuti on esitatud ettepanekud sotsiaalfondi vahendite kasutamise lihtsustamiseks, et muuta nende fondide kasutamine efektiivsemaks ja paindlikumaks. Vaja on ka moderniseerida Euroopa Globaalfond. On vaja tähelepanelikult analüüsida tööjõu maksustamist ja tuleb üle vaadata tööandjate poolne panustamine. Liikmesriigid peavad kindlustama, et toetused abivajajatele ei väheneks.

Uued ettepanekud 2009 aastal on tulemas  kommunikatsioon töökvalifikatsiooni teemal ja seondub turvalise paindlikkuse teemaga. On huvitav näha, et osad liikmesriigid, kes on rakendanud turvalise paindlikkuse põhimõtteid, tulevad kergemini toime muutunud majandussituatsiooniga.

2009 aastal kavatsed komisjon suurendada monitooringut selle üle mida on tehtud ja mida oleks vaja veel teha. Uus algatus on analüüsida juurdepääsu tervishoiuteenustele tulenevalt ebavõrdsusest inimeste sissetulekutes. Samuti toimuvad ettevalmistused 2010 aastaks kui vaesuse vastu võitlemise aastaks.

Edasine töökorraldus

Määrati teise aseesimees (nimest ei olnud võimalik täpselt aru saada).

Otsustamiseks
-      raportööride määramine- on tehtud ettepanek kahe omaalgatusliku arvamuse koostamiseks- “Finantskriisi mõju kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele jja nende panus selle leevendamiseks” (PES)- Klär ja arvamus “Euroopa Komisjoni majanduse taastamise pakett ning linnade ja piirkondade roll”- Dijksma (ALDE). Valituks osutus ALDE ettepanek.

Otsustati ka arvamuse koostamisest loobumised.

-       2009. aastal väljaspool Brüsselit toimuvad üritused – on kaks ettepanekut- Poola ja Rootsi poolt. Valituks otsustus Poola ettepanek korraldada ECOS koosolek Alam-Sileesias. Samas on võimalik 2009 aasta II poolel korraldada seminar ka Rootsis kui selle perioodi Euroopa Liidu eesitujariigis.

-       2009. aasta uurimisprogramm- on üks ettepanek Hollandi poolt, mis kiideti ka heaks.

-       ECOSi komisjoni 2009- aasta töökavva (CdR 352/2008) tehti poliitiliste koordinaatorite poolt väikene muudatus (tulevane Lissaboni strateegia). 2009 aasta tööprogramm kiideti heaks. 

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 6/2006 rev. 14) ja arvamuste järelmeetmed.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „21. sajandi Euroopa ühtne turg”” KOM(2007) 724 lõplik ning „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis on lisatud teatisele „21. sajandi Euroopa ühtne turg”. „Euroopa uus kohustus – üldhuviteenuste pakkumine (sh sotsiaalvaldkonnas)””. KOM(2007) 725 lõplik ning „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus: uus sotsiaalne visioon 21. sajandi Euroopast”” KOM(2007) 726 lõplik CdR 56/2008 rev.2 – ECOS-IV-020
Raportöör: Volker HOFF (DE/EPP)

Teatis „21. sajandi Euroopa ühtne turg”

Arvamuse eelnõus leitakse, et Euroopa Ülemkogu sõnastatud eesmärk – tõsta Euroopa Liidus teadustegevuse kulud kolme protsendini SKT-st – on Euroopa majanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse alustala. Kuigi toetatakse  komisjoni seisukohti globaliseerumise eeliste osas, leitakse siiski, et need pääsevad mainitud ulatuses mõjule vaid siis, kui teised maailmaturul osalejad Euroopa standardeid tõepoolest arvestavad.

Vastasel korral võivad Euroopa erinevad standardid põhjustada Euroopa majanduse konkurentsivõime vähenemist. Komisjoni dokumentides ja ka koostatavates mõju hindamistes peavad senisest rohkem leidma käsitlemist küsimused, mis puudutavad rahvusvahelist konkurentsivõimet globaliseeruvas maailmas.

Eelpool käsitletud teatisele lisatud dokument „Euroopa uus kohustus – üldhuviteenuste pakkumine (sh sotsiaalvaldkonnas)”

Arvamuses tervitatakse Lissaboni lepingu uut artiklit 14, millega luuakse üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele uus õiguslik alus. Kõnealune õiguslik alus võimaldab nõukogul ja Euroopa Parlamendil kehtestada kooskõlas tavamenetlusega vastu võetud määruste abil eelkõige majanduslikud ja rahalised põhimõtted ja tingimused, mis võimaldavad üldist majandushuvi pakkuvate teenuste eesmärke korralikult täita ning kaotaks õigusliku ebakindluse, mis oli tekkinud iga juhtumi õiguslikul (eri sektoreid käsitlevad direktiivid) või kohtulikul eraldi uurimisel, mida komisjon siiani oli toetanud.

Seega avaldab komitee kahetsust, et üldhuviteenuseid käsitlevas teatises vaid mainitakse artiklit 14, kuid ei tehta sellest järeldusi. Samuti leitakse, et kuigi üldist huvi pakkuvaid sotsiaalteenuseid arendatakse liikmesriikides erinevalt, moodustavad nimetatud teenused olulise osa Euroopa sotsiaalmudelist ja seepärast on oluline tagada üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste ühenduse tasandil arendamiseks stabiilne ja läbipaistev õigusraamistik, lähtudes nende teenuste eesmärkide määratlemisel, nende haldamisel ja rahastamisel täpselt subsidiaarsuse põhimõttest ning eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevustest.

Ei ole olemas Euroopa ühtset sotsiaalmudelit ning seepärast tuleb austada ja arvestada eri liikmesriikide mitmekesisust ja erinevusi sotsiaalteenuste kujundamisel. Liikmesriikide volitusi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemisel ei tohi piirata ELi uue siduva õigusakti või täiendavate kooskõlastusprotsessidega.

Teatis „Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus: uus sotsiaalne visioon 21. sajandi Euroopast”
Arvamuses leitakse, et Lissaboni reformilepinguga pakutakse Euroopa sotsiaalse tegevuskava täitmiseks uus alus, määratledes lepingu artiklis 2 Euroopa Liidule uued sotsiaalsed eesmärgid: „Liit võitleb sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, põlvkondade solidaarsust ja lapse õiguste kaitset”.

Võimalused luua sotsiaalsem Euroopa on ette nähtud ka põhiõiguste hartas, kus tehakse kohustuslikuks „valdkonnaülene sotsiaalklausel”, ja protokollis üldhuviteenuste kohta. Lepingus nähakse ette ka võimalusi tagada „tugevdatud koostöö”, mida liikmesriigid võivad sotsiaalvaldkonnas edendada ja kasutada.

Nõustutakse komisjoni hinnanguga, et 21. sajandi visiooni raames keskset rolli omavate võrdsete võimaluste teostamiseks ei ole olemas ühtset lähenemisviisi, mis sobiks kogu Euroopale ühteviisi, ning et paljudes sotsiaalpoliitika valdkondades takistavad ühtlustamist erinevused liikmesriikide poliitiliste vahendite ja tavade ning nende ametiasutuste vahel; ei nõustu seetõttu seisukohaga, et sarnased või samad väljakutsed on automaatselt ka ühised väljakutsed, mis nõuaksid ühist tegutsemist just ELi tasandil.

Aga ei nõustuta komisjoni teatises sisalduva seisukohaga, nagu oleks olemas „Euroopa haridus- ja koolitussüsteem” ning rõhutab, et EL on kohustatud rangelt austama liikmesriikide pädevust õppekavade ja haridussüsteemide kujundamises.

Raportöör on püüdnud leida kompromissi erinevate arvamuste vahel. Selle arvamuse kohta oli esitatud 45 muudatusettepanekut. Uno  Silbergi poolt oli esitatud 7 muudatusettepanekut, millest 2 langes ära (1 seepärast, et ettepanek, mis vastu võeti, oli sama) ja 5 võeti vastu.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu häälteenamusega.

Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 11.-12. veebruaril 2009 toimuvale täiskogu istungjärgule.

Arvamus teemal „Komisjoni teatis „Kõigepealt mõtle väikestele” Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”” KOM(2008) 394 lõplik CdR 246/2008 rev.1 – ECOS-IV-027
Raportöör: Constance Hanniffy (IE/EPP)

Arvamuses väljendatakse seisukohta, et  SBA rohkem kui 90 pakutud meetme osas tuleb tegevuse prioriteedid selgeks teha, et hõlbustada rakendamist, saavutada VKEde jaoks konkreetsed tulemused ja süstida sisse arusaam kiire tegutsemise vajadusest. Seoses sellega teeb komitee ettepaneku lülitada prioriteetsete meetmete loetellu järgmised: a) juurdepääsu tagamine rahastamisele; b) põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” täielik järgimine parema õigusliku ja halduskeskkonna nimel; c) juurdepääsu parandamine turgudele, sh hanketurgudele.

Arvamus kiidab heaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga jõupingutused tagada eri rahastamisvahendite kättesaadavus VKEdele, kuid nõuab tungivalt, et komisjon hindaks ümber eelkõige JEREMIE-algatuse – pöörates tähelepanu selle ebaühtlasele geograafilisele katvusele ELis ning võttes hoolsamalt arvesse võimalikku mõju teistele poliitikavaldkondadele (näiteks konkurentsipoliitikale), mis takistavad algatuse täielikku rakendamist osas piirkondades.

Arvamuses tuuakse välja seisukohad järgmistes küsimustes:
· Tagada rakendamise kõrge tase ja kehtestada hindamismenetlus

· Juurdepääsu parandamine rahastamisvõimalustele

· Parem õigusloome VKEde hüvanguks

· Turulepääsu hõlbustamine

· Kohalik ja piirkondlik mõõde

· Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja oskuste arengu hõlbustamine

· Keskkonnaalaste väljakutsete muutmine võimalusteks

Komisjoni esindaja sõnal on olemas ka tegevusplaan, mis keskendub lühiajalistele tegevustele eriti seoses rahastamisvõimaluste parandamisega, rakendamise taseme tõstmise ja bürokraatia vähendamisega. Järgneb ka monitooring selle kohta kuidas seda akti on rakendatud.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut, nendest 15 Uno Silbergi poolt. Esitatud ettepanekutest võeti vastu 12 ettepanekut.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt.

Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 11.-12. veebruaril 2009 toimuvale täiskogu istungjärgule

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused: uuendatud strateegia””  KOM(2008) 420 lõplik  ning „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest” KOM(2008) 426 lõplik CdR 321/2008 ECOS-IV-030
Raportöör: Claudette Abela Baldacchino (MT/PES)

Raportööri sõnul on oluline muuta erisused uuteks võimalusteks. Arvamus on kui lootus erinevate võimalustega inimestele. Võrdõiguslikkus ei ole privileeg vaid fundamentaalne õigus. Me oleme vastutavad selle eest et võrdõiguslikkuse põhimõtete on rakendatud kohalikul tasandil. Me vajame seda dokumenti just täna, et anna lootust neile, kes on raskustes ja kes vajavad uut lootust, et paremini toime tulla.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et uuendamine tähendab juba uut sotsiaalagendat, millest komisjoni esindaja hommikupoole rääkis. Järgmise aasta alguses tutvustatakse ülevaadet mis sellel teemal on EL tehtud ja samuti häid praktikaid. Komisjoni esindaja ütles, et mustlaste küsimus on tõesti teravam kui mis tahes teise etnilise grupi oma ja on rõõmus, et arvamuses seda probleemi puudutatakse.

Hispaania eesistumise ajal 2010 aastal tullakse välja uute algatustega. Diskrimineerimise küsimus haakub ka teiste küsimustega nagu vastava statistika kogumine. Võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on oluline küsimus.

Liikmete poolt avaldati kahtlust kuivõrd direktiivis esitatud ettepanekud on kohaldatavad ja mõistlikud. Samas oli ka sõnavõtt, mis ütles, et on täiesti lubamatu teatud etnilise grupi eelistamine teistele.  Räägiti majanduslikest immigrantidest ja getodest.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 19. veebruaril 2009
Vastuvõtmine kavandatud 21.-22. aprillil 2009 toimuvaks täiskogu istungjärguks.

Järgmine koosolek toimub 19. veebruar 2009

4. Konverents teemal “Sotsiaaldialoogi edendamine kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes” 11-12. detsember 2008 Bratislavas.

11. detsembril toimus seminar kus osalesid sotsiaalpartnerid Rumeeniast, Bulgaariast, Tsehhist, Slovakkiast ja Poolast. 12. detsembril toimus sotsiaaldialoogi komitee koosolek, mis tavaliselt on toimunud Brüsselis.

Komitee koosolekul andis Slovakkia töö- ja sotsiaalministeeriumi esindaja Emilia Krisikova ülevaate nende riigis toimuvast sotsiaaldialoogist ja sotsiaalpartneritest. Ministeeriumi esindaja sõnul ei toimu kõikides sektorites läbirääkimisi. Avalikus sektoris toimuvad kõige ulatuslikumad kollektiivsed läbirääkimised (hõlmavad kõiki avaliku sektori töötajaid).

Erinevates ekspertgruppides arutatakse konkreetseid küsimusi. Palju läbirääkimisi toimub ka informatiivsel tasemel.

Ettevõtjate probleemid avaldavad mõju ka sotsiaalsetele küsimustele, kuigi Slovakkias ei ole veel majanduskriisi eriti teravalt tunda. Samas püüavad tööandjad oma maksukoormust vähendada, makstes rohkem ümbrikupalkasid, mis aga vähendab töötajate sotsiaalset turvalisust.

Slovakkia rikkus on tema inimesed ja seetõttu tuleb panustada haridusse ja täiendõppesse. Oluline on ka turvalise paindlikkuse põhimõtete rakendamine, kuid sellesse protsessi tuleb kaasata sotsiaalsed partnerid.

Oluline on soolise võrdõiguslikkuse rakendamine. Seni on naiste ja meeste palgavahe 27%. Nende põhjuste uurimisele tuleb pöörata suuremat tähelepanu.

Konverentsil  anti ülevaade komitee tegevustest 2008 aastal ning tutvustati 2009 aasta tegevusprogrammi eelnõud. Selle kohta on võimalik esitada ettepanekuid ja märkusi kuni järgmise aasta alguseni.

Lion Fulton Londoni tööjõu uurimise osakonnast  andis oma ettekandes ülevaate erinevates riikides toimuvast sotsiaaldialoogist, selle toimumise kontekstist, erinevatest tasanditest ja kaetavatest teemadest. Avalikus sektoris töötajate staatus on erinev- osad on avalikud teenistujad, osad mitte.

Olulist mõju avaldab ka see kuidas kujuneb omavalitsuste tulubaas ja kui tugevad on liidud (nii tööandjate kui töötajate omad). Kuigi kollektiivsed läbirääkimised toimuvad kõigis 27 liikmesriigis, on nende sisu ja toimumise kontekst suuresti erinev. Näiteks ei ole Bulgaarias, Leedus ja Saksamaal töötasu ja töötingimused läbirääkimiste teemaks. Viies riigis- Eestis, Lätis, Leedus, Luxembourgis ja Poolas toimuvad läbirääkimised konkreetse omavalitsuse tasandil.

Uurimuse tulemusel võib väita, et ei ole võimalik määrata ühte kindlat trendi. Millised on toimunud muutused- käsitletud on suuremat hulka teemasid, kuid sageli ei nimetata seda sotsiaaldialoogiks. Üldised järeldused: sektoraalsete läbirääkimiste osa on suurenenud, vähem on erisusi töötajate staatuses, läbirääkimised toimuvad rohkemates teemades, kuid seda ei nimetata sotsiaaldialoogiks. Suund on ka tsentraliseerimise suunas.

Slovakkia omavalitsuste liidu direktori sõnul on suund selles suunas, et iga omavalitsus peab ise läbirääkimisi ametiühingutega, kuid liit peab läbirääkimisi valitsusega, et kindlustada omavalitsused vajalike ressurssidega (nagu meilgi!).

Slovakkias on veel probleemis see, et kui on väike omavalitsus, siis linnapea/vallavanem on ametis vaid osalise koormusega ( põhikohaga on näiteks kas õpetaja või bussijuht). Täna ei ole selge millised on sel juhul linnapea/vallavanema sotsiaalsed garantiid.

Euroopa Komisjoni esindaja rääkis põhjalikult selle aasta juulis vastu võetud Euroopa Sotsiaalagendast ja sellega seonduvast. Järgmisel aastal annab komisjon välja teatise, milles antakse ülevaade liikmesriikides toimuvast sotsiaaldialoogist. Vasti saadetakse välja vastavad küsimustikud. Komisjon saab sageli taotlusi uute komiteede loomiseks, kuid kõiki nõudmisi ei ole võimalik täita. Vaja oleks selget raamistikku ja ülevaadet, mis suunas tuleks liikuda.

Põhjalikumalt peatus komisjoni esindaja oma sõnavõtus soolisel võrdõiguslikkusel. Tema sõnul on soolise võrdõiguslikkuse tagamine üks baasarusaam. Selle poliitika rakendamisega on tegeletud juba alates 1975 aastast. Selle aja jooksul on naiste roll ühiskonnas ja tööjõuturul oluliselt muutunud. 2006 aastal võttis komisjon vastu kava soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Selle kava raames on püütud rakendada meetmeid töö- ja pereelu ühildamiseks, aga ka naiste osaluse suurendamiseks otsustustasandil.

Tema sõnul on näiteks Hispaanias võetud vastu olulisi otsuseid naiste osaluse suurendamiseks poliitikas (võime rääkida positiivsest diskrimineerimisest). Võidelda tuleb ka olemasolevate stereotüüpidega. Kuigi tüdrukud on alati paremad õpilased, ei saa nad hiljem sama häid töökohti kui mehed. Stereotüübidpõhinevad väljakujunenud väärtushinnangutel.

Räägitakse ka, et seoses finants- ja majanduskriisiga pööratakse suuremat tähelepanu Euroopa Liidu sotsiaalpoliitikale.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


15.12.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit