Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


17.-21. november 2008
Print

E-nädalakiri 30/2008

Sisukord:

1. Euroopa Komisjoni 2009 aasta õigusloome- ja tööprogramm
2. Euroopa Komisjon loob uue kodanike energiafoorumi, et anda Euroopa Liidu energiatarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja soodsamaid pakkumisi
3. Vabadus, turvalisus ja õigus: mida toob tulevik?", avalik arutelu (2010-2014)
4. Regioonide Komitee Välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoni (RELEX)  koosolek 19.11.2008
5. Pärnu linn sai oma projekti eest auhinna konkursil “European Regional Champions Awards 2008 “.
6. Kokkuvõttev seminar Eesti poolt esitatud ühtekuuluvusvahendite lihtsustamisettepaneku arutelu tulemustest
7. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus “Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas”
8. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi pressiteade

1. Euroopa Komisjoni 2009 aasta õigusloome- ja tööprogramm

Euroopa Komisjon võttis vastu oma 2009. aasta õigusloome- ja tööprogrammi. Selles esitatakse komisjoni peamised algatused järgmiseks aastaks. 2009. aastal arendab komisjon edasi viimaste nädalate jooksul esitatud algatusi, mille eesmärk on leida lahendus finantskriisile ja luua tervet Euroopat hõlmav raamistik majanduslanguse peatamiseks. Komisjon kasutab oma ametiaja viimast aastat ka muude juba alustatud tööde lõpuleviimiseks.

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: „Me esitame täna oma 2009. aasta töökalendri, ja tuleb märkida, et see on väga mahukas. Me kindlustame möödunud nelja aasta saavutusi, pidades silmas eelkõige Euroopa kodanike ja ettevõtete vajadusi. Komisjoni peaülesanne on lahendada finantskriis ning liikuda edasi valdkondades, mida kodanikud peavad kõige tähtsamaks, nagu kliimamuutus, rahvastikuränne ja arenguküsimused, et Euroopa püsiks üleilmastumise ajal esirinnas.”

2009. aasta tööprogrammil on mitu eesmärki. Esiteks on 2009. aasta eriline selle poolest, et juunis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Kuna tegemist on komisjoni ametiaja viimase aastaga, tuleb saavutada komisjoni eesmärgid energeetika, kliimamuutuse, rahvastikurände ja sotsiaalpoliitika valdkondades.

Samal ajal osaleb komisjon aktiivselt ka finantskriisi lahendamisele ning majanduslanguse peatamisele suunatud tegevuses. Neid ülesandeid silmas pidades on koostatud eesmärgipärane ning tasakaalustatud tööprogramm, milles esitatakse 12 strateegilist algatust, 37 esmatähtsat algatust, 33 lihtsustamisettepanekut ja ettepanek võtta tagasi 20 õigusakti eelnõud.

Need algatused kuuluvad nelja valdkonda.

Majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas keskendub komisjon majandusreformidele ja erimeetmetele usalduse taastamiseks, et võimaldada Euroopal ületada majandus- ja finantskriisi. See töö toimub uuendatud Lissaboni strateegia ning möödunud nädalal esitatud taastamisraamistiku alusel. Esitatakse ka finantsturgusid ja finantsjärelevalvet käsitlevate õigusaktide eelnõud, võttes muu hulgas arvesse Jacques de Larosière’i juhitava eksperdirühma ettepanekuid.

Kliimamuutuse ja Euroopa jätkusuutlikkuse valdkonnas on peaeesmärk saavutada kokkulepe Kopenhaageni kohtumisel. Et Euroopa püsiks maailmas esirinnas, tuleb vastu võtta energeetika ja kliimamuutuse alaste õigusaktide pakett. Kui kokkulepe saavutatakse detsembris, saab 2009. aastal asuda paketti ellu viima.

Komisjon jätkab tööd paljudes kodanike jaoks esmatähtsates küsimustes, nagu tarbijakaitse. Lisaks käivitatakse uus oluline tegevussuund vabadus-, turvalisus- ja õiguspoliitika valdkonnas, mille raames keskendutakse eeskätt võitlusele terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega.

Rahvusvahelisel areenil tuleb komisjonil lahendada palju ülesandeid alates Gruusia taastamistöödest ja reformidest kuni suhete kujundamiseni Ameerika Ühendriikide uue administratsiooniga. Endiselt on tähtsal kohal Euroopa Liidu laienemine, naabruspoliitika ja ülemaailmne kaubandus.

2009. aasta märkimisväärne sündmus on ka eelarve läbivaatamine, mis on tähtis panus Euroopa Liidu tulevikuprioriteete ja nende saavutamise rahastamist käsitlevasse arutellu. Komisjon peab seda üheks oma tähtsamaks tööalaseks saavutuseks.

Komisjoni 2009. aasta õigusloometegevuse nurgakivi on õigusaktide lihtsustamine ja parandamine ning asjatu halduskoormuse vältimine. Tööprogrammis esitatakse konkreetne kava lihtsustada õigusakte paljudes valdkondades alates põllumajandusest kuni keskkonnani ja raamatupidamisest transpordini ning võtta tagasi teatavad menetluses olevad eelnõud.

2009. aasta on esimene aasta, mil ministrite nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon lepivad kokku institutsioonidevahelised teavitustegevuse prioriteedid vastavalt ühisavaldusele, milles käsitletakse partnerlust Euroopa asjadest teavitamisel.

Lisateavet on võimalik saada veebilehelt
http://ec.europa.eu/atwork/programmes/index_en.htm

2. Euroopa Komisjon loob uue kodanike energiafoorumi, et anda Euroopa Liidu energiatarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja soodsamaid pakkumisi

Foorumi eesmärk on käsitleda tarbijate probleeme ja pakkuda praktilisi lahendusi, nii et praegused üleeuroopalised tarbijate õigused eksisteeriks ka tegelikkuses, mitte ainult paberil, ning parandada regulatiivseid tingimusi jaeturgudel.

Foorum toob kokku liikmesriikide tarbijaorganisatsioonid, tööstusharu, riikide seadusandjad ning valitsusasutused, et arutada selliseid olulisi teemasid nagu energiatarnija vahetamine, tarbijasõbralikud arved, arukate mõõtevahendite kasutamine tarbimise arvestamisel ja kaitsetumate elanikkonnarühmade kaitse.

„Arvestades energiakulude suurenemist ja hiljutisi arenguid maailma finantsturgudel, peame tegema tihedat koostööd, et kaitsta tarbijate huve ja saavutada tõelisi tulemusi, mis võivad meie kodanike jaoks olukorda muuta. Tarbijate esindajate kaasamine esimest korda sellisele foorumile annab uut hoogu ja võimaldab tarbijatel oma hääl energiaturul kuuldavaks teha,” ütles Euroopa Liidu energeetikavolinik Andris Piebalgs.

Foorum annab võimaluse töötada välja soovitusi energiatarbijate õiguste paremaks rakendamiseks ja kindlustamiseks ning elektrienergia ja gaasi jaeturu parandamiseks.

Kodanike energiafoorumil arutusele tulevad teemad:
Arved:
gaasi- või elektriarve on keskmisele tarbijale lihtsaim ja parim energiatarbimise näitaja; arved peavad olema lihtsad, täpsed ja võimaldama energiatarnijaid omavahel võrrelda;

Energiatõhusus: sildid energiat tarbivate seadmete tõhususe kohta peavad olema lihtsad ja selged;

Tarnijate vahetamine: tarnija vahetamine peab olema lihtne, kiire ja tasuta; teave vahetamise kohta peab olema selge ja kättesaadav;

Tarbimise arukas mõõtmine: uute tehnoloogiate abil saab arvete täpsust parandada, lihtsustada arusaamist, kui palju tuleb maksta, ning ettevõtted saavad tarbijaid nende tarbimisharjumuste põhjal paremini nõustada.

Kaitsetumate tarbijate kaitse: kaitsta tuleb inimesi, kelle ellujäämine sõltub energiast; foorumil arutatakse järgmisi küsimusi: kuidas vältida südametööd ja hingamist toetavaid aparaate kasutavate isikute ja dialüüsipatsientide energiavõrgust väljajäämist? Mida teha inimestega, kes on rahalistes raskustes ega saa energiaarveid maksta? Liikmesriikide ametiasutused, tarbijaorganisatsioonid ja tööstusharu peaksid nendele küsimustele lahendusi otsima.

Komisjon on välja arvutanud, et tarkade valikute kaudu saab keskmine perekond Euroopa Liidus säästa aastas gaasi- ja elektriarvetelt 1000 eurot või rohkem. Selliste valikute mõju on seda olulisem, et umbes 40 protsenti ELi energiast kasutatakse hoonetes – sealhulgas meie kodud ja kontorid. Sellest tulenev süsihappegaasi heitkoguste vähenemine oleks nende valikute täiendav positiivne mõju.

Taust
Samal ajal jätkab Euroopa Liit energiaturgude jälgimist; foorumi töös saab kasutada Euroopa Komisjoni kogutud turuseire tarbijaandmeid, mis näitavad, kuidas gaasi- ja elektriturud tarbijaid teenindavad. Andmed avaldatakse kord aastas osana laiemast turuseire analüüsist „Tarbijaturgude tulemustabel”. Liikmesriigid teatavad foorumile oma seiretulemused kodutarbijate hindade, liitumistasude ning kaebuste kohta, see uus volitus anti neile kolmanda energiapaketiga.

Euroopa Komisjoni energiatarbijate õiguste veebileht –
http://ec.europa.eu/energy/energy_policy/consumers/index_en.htm


Euroopa Komisjoni energiaturgude avamist ja energiatarbijate õigusi käsitleva teavituskampaania veebileht –
http://www.agathepower.eu/

3. Vabadus, turvalisus ja õigus: mida toob tulevik?", avalik arutelu (2010-2014)

Euroopa Liidu üks põhieesmärke on pakkuda oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev sisepiirideta ala. Eesmärk on luua ala, kus kantaks hoolt kodanike turvalisuse, põhiõiguste ja liikumisvabaduse eest; kus kodanike julgeolek ja nende kollektiivne kaitse oleks tagatud asjakohaste meetmetega ja kus kohtuotsuste mõju on piiriülene ning kodanikel on lihtsam juurdepääs õigusabile. Lisaks nõuab vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhinev ala kooskõlastatud juhtimist sisserände ja varjupaiga valdkonnas.

Tegemist on olulise valdkonnaga, mis hõlmab muu hulgas põhiõiguste järgimist, kodanike osalemist näiteks kohalikel ja Euroopa tasandi valimistel, isikute vaba liikumist, andmekaitset, õigusalast koostööd tsiviil- ja kriminaalasjades, uimastitevastast võitlust, politseikoostööd, võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, seaduslikku ja ebaseaduslikku sisserännet, integratsiooni, varjupaiga- ja viisapoliitikat ja välispiiridega seotud küsimusi.

Euroopa Liit on vabadusel, turvalisusel ja õigusel põhineva ala loomisel teinud märkimisväärseid edusamme. Arengule andsid tõuke kaks järjestikust mitmeaastast programmi, millega kehtestati üksikasjalikud prioriteedid eri valdkondades ning nendega seotud algatused.

Teine neist programmidest – Haagi programm – lõppeb suuremas jaos 2009. aastal. Nüüd ongi õige aeg vaadata tulevikku ja määrata kindlaks Euroopa Liidu tulevased prioriteedid antud valdkonnas, võttes arvesse tõsiseid väljakutseid, milleks on kodanike huvide parem arvestamine, järjest enam üleilmastuv maailm, mis nõuab paremat koostööd ELi mittekuuluvate riikidega, ning tehnoloogia pidev areng.

Valmistudes kindlaks määrama järgmise viie aasta (2010–2014) prioriteete, otsustas komisjon algatada ulatusliku avaliku arutelu, mille aluseks on lisatud küsimused. Kõiki arutelu käigus tekkinud seisukohti võetakse ettevalmistustöös arvesse. Küsimused on leitavad:
http://tinyurl.com/6cdd3s
  Vastuseid võib esitada kuni 4.detsembrini 2008.


4. Regioonide Komitee Välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoni (RELEX)  koosolek 19.11.2008

Komisjoni 15. koosoleku  toimus 19. novembril 2008.

RELEXi komisjoni edasine töökorralduse osas otsustati:
· uute raportööride määramine. Poliitiliste koordinaatoritega on jõutud kokkuleppele, et on 4 teemat: laienemine, hiina, aafrika partnerlus ja arengualane koostöö AKV riikides. Laienemise teema on jaotatud kaheks - praegused kandidaadid ja võimalikud kandidaatriigid. Tahame ülejäänud kolm teemat kokku viia ning määrame ühe raportööri- Jean -Louis Destans. Regionaalne integratsiooni osas me eraldi raportööri ei määra, sest teistes arvamustes on see teema juba kajastatud.

· ettepanekud omaalgatuslike arvamuste koostamiseks- Uno Aldegren on teinud ettepaneku Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll uues Läänemere strateegias - arvamuse koostamiseks. Poliitilised koordinaatorid on selles osas kokku leppinud.

· RELEXi komisjoni 2009. aasta tööprogramm (CdR 316/2008)- tööprogrammi alles koostatakse ja saadetakse välja liikmetele enne aasta lõppu, sest komisjon avaldas oma tööprogrammi alles hiljuti.

· 2009. aasta uurimisprogramm - teemasid ei ole esitatud.

Laienemispakett 2008: sõnavõtt ja arvamustevahetus: 

Sõna võtsid Lunde, Schausberger, Ervelä, Taylor, Maij-Weggen, kes leidsid, et on kahetsusväärne, et see dokument võeti vastu ilma meiega nõu pidamata. Seda dokumenti oleks pidanud RELEXis arutama, sest siin on olemas väärtuslikud teadmised kuidas selles protsessi saaksid osaleda omavalitsused. Dokumenti on vaja eelnevalt arutada RELEXiga, ja meie arvamused peavad olema arvesse võetud. Tuleks viidata juba varem vastuvõetud strateegiale.

Oluline on, et tuleb kandidaatriigis toimuvatel valimistel osaleda varem, mitte ainult valimise päeval. Kaasata tuleks ka endise Regioonide Komitee liikmeid.
Sekretariaat valmistab ette kirja Presidendile.

Sõna võttis Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadi asepeadirektori Jan Truszczynski. Oma sõnavõtus ütles ta, et laienemispakett, mis võeti vastu oktoobrikuus, sisaldab edu hinnangut viimase perioodi kohta ning indikaatoreid. Sõnum on see, et me võime kiirendada oma laienemisprotsessi tingimusel, et riigid kiirendavad oma tegevust oma riikides.

Võrreldes 2007 aastaga on abi ümbersuunitlemist vähe, kuid on ka uusi elemente. Üks oluline teema on “road map”. See on indikatiivne ja sisaldab ka kohustusi (mitte õiguslikku ja poliitilist kohustust viia läbirääkimised lõpuni 2009 aasta lõpuks). Horvaatial on vaja  läbi viia kohtu reform, avaliku halduse reform, võrdõiguslikkuse kaitse jne. Samuti andis ta ülevaate milliseid ettekirjutusi ja probleeme on ka teiste kandidaatriikidega.

Kui Serbia teeb veel edusamme prioriteetsetel aladel, siis peaks olema võimalik anda talle kandidaatriigi staatus juba 2009 aastal. See on parim võimalik stsenaarium. On avaldatud arvamust, et komisjon kasutab topeltstandardeid ja teeb mingeid järeleandmisi Serbia suhtes.

Türgi suhtes õnnestus meil ära hoida poliitiline kriis seoses juhtumiga, mis jõudis Euroopa Kohtusse. Neil tuleb lahendada oma sisepoliitilised küsimused ja seetõttu jäi neil vähe energiat töötada vajalike reformide kallal. Samas leitakse, et poliitiliste reformide jätkamine on vajalik ja Türgil oleks vaja üles näidata  toetust Küprose probleemi rahumeelsele lahendamisele.

Jätkub koostöö uute eesistujariikidega ning me alustame uut uuringut kohe Tsehhi eesistumise alguses. On vaja näidata, et Euroopa Liiduga  liitumine annab neile uusi käegakatsutavaid hüvesid.

Järgnesid Regioonide Komitee töörühmade ja ühiste nõuandekomiteede esindajate sõnavõtud ja arvamustevahetus. Enamasti leiti, et laienemise puhul peab lähtuma eelkõige Euroopa Liidu enda huvidest ja et kõiki kandidaate tuleb kohelda võrdselt.

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised”.

Komisjon teeb ettepaneku algatada arengupoliitika valdkonnas KOVdega struktureeritud dialoogi Euroopa Liidu tasandil ning arvestades Regioonide Komitee rolli, võiks see toimuda tema egiidi all ning kaasata ka kohalikke omavalitsusi ja nende võrgustikke.  KOVde arengukoostöö on arenev kontseptsioon, mille juures on suureks väljakutseks andmete puudumine.

Tehakse ettepanek mehhanismide loomiseks, et anda tõhusamalt aru KOVde arengukoostööst.

Komisjon teeb ka ettepaneku, et Euroopa Liit toetakse teabevahetusplatvormi ehk “Börsi” loomist. Leitakse ka, et Euroopa Liit ja Euroopa Liidu KOVd peaksid toetama partnerriikide KOVde riiklike liitude rolli.

Osalejad olid pahased, et kuigi teatis anti välja selle aasta oktoobris, võeti otsus vastu juba 10. novembril ja ei antud võimalust Regioonide Komiteel oma sõna kaasa öelda.

Lisaks informeeriti, et Galugas planeeritud seminar 4. detsembril jääb ära, sest Venemaa ei suuda tagada vajalikku korraldust (probleeme majutusega ja tõlke korraldamisega).  Samas toimub Venemaal 4-5 detsembril konverents kohaliku arengu teemal, kuid kuna see toimub ainult vene keeles (ilma tõlketa), siis saaksid seal osaleda need, kes valdavad vene keelt. Sekretariaat tegeleb selle küsimusega edasi.

Poola esindaja sõnul töötavad nad välja käsiraamatut Gruusia omavalitsustele.

Omaalgatuslik arvamus teemal „Linnadevahelised diplomaatilised suhted”, CdR 235/2008, RELEX-IV-016  Raportöör: Eleni Loucaides (CY/EPP)

Raportööri sõnul on praegu toimumas suured muutused, millega kaasneb palju nii majanduslikke kui poliitilisi ohte. Ei ole ühte mudelit linnadevahelise diplomaatia jaoks.

Arvamuse eelnõus tunnistatakse linnadevaheliste diplomaatiliste suhete olulist ja kasvavat rolli, mille raames võib linnadevahelisi diplomaatilisi suhteid üldjoontes käsitleda kui vahendit, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel ja nende asutustel edendada sotsiaalset ühtekuuluvust, keskkonnasäästlikkust, konfliktide ennetamist, konfliktide lahendamist ja konfliktijärgset ülesehitus- ja taastamistegevust globaalsel tasandil, eesmärgiga luua stabiilne keskkond, milles inimesed võivad demokraatia, edu ja õitsengu tingimustes rahulikult koos elada.

Arvamuses tõdedetakse, et moodsat diplomaatiat ei väljenda ega praktiseeri ainuüksi riikide valitsused, ning et pidades silmas dialoogi, koostöö ja koordineerimise vajadust rahu, demokraatia ja inimõiguste austamise eesmärkide saavutamiseks kõigil tasandeil, on tihedam koostöö riikide valitsuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel loomulik ja vajalik tee tõhusamate ja mitmeid tasandeid hõlmavate menetluste ja strateegiate suunas.

Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni 8. oktoobril 2008 avaldatud teatist, milles käsitletakse vajadust, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendaksid suuremat rolli Euroopa Liidu arengumeetmete kavandamises ja rakendamises ning vajadust struktureeritud dialoogi järele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja komisjoni vahel Regioonide Komitee egiidi all ning viidet platvormi loomisele teabe vahetamiseks Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel vastavalt Regioonide Komitee soovitusele.

Regioonide Komitee toetab Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi algatust koostada  Euroopa Linnadevaheliste Diplomaatiliste Suhete Harta ja väljavaadet luua fond linnadevaheliste diplomaatiliste suhete toetamiseks, samuti kutsub Euroopa Liitu üles kaaluma rahastamisinstrumendi loomist toetavate meetmete ning linnadevaheliste diplomaatiliste suhete jaoks üldisemalt.

Sõna võttis Flavio Lotti  teemal „Kohalikud omavalitsused rahu heaks”

Pittas (CY) tänab raportööri koostatud arvamuse eest. Meie Küprosel kui okupeeritud riigis oleme uhked selle üle, et saame osaleda Regioonide Komitee RELEX komisjoni töös.

Selle arvamuse kohta on esitatud 2 muudatusettepanekut. On leitud kompromiss esitatud 1 muudatusettepaneku osas ja teist ettepanekut raportöör toetab. Muudatusettepanekud võeti vastu. Arvamus võeti ühehäälselt vastu.

Seekordsel komisjoni istungil toimus arvamuse eelnõu teine arutelu ja vastuvõtmine.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 11.-12. veebruaril 2009 toimuval istungjärgul.

Arvamus teemal „ELi ning ülemeremaade ja –territooriumide vaheliste suhete tulevik” KOM (2008) 383 lõplik – CdR 311/2008 – RELEX-IV-018, Raportöör: Martin Heatley (UK/EPP)

Vastavalt EÜ asutamislepingule on ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMTd) Euroopasse mittekuuluvad maad ja territooriumid, millel on erisuhted Taani, Prantsusmaa, Madalmaade või Ühendkuningriigiga. Nad on assotsieerunud Euroopa Ühendusega, et edendada oma majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning luua ühendusega tervikuna tihedad majandussuhted.

ÜMTde loetelu sisaldab tavapäraselt peamiselt ülemeremaid ja -territooriume, mis on vahepeal saanud iseseisvateks sõltumatuteks riikideks. Enamik neist on Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riigid.

Regioonide komitee arvamus võiks sisaldada järgmisi punkte:
· ELi ja ÜMTde suhete edendamine on Euroopa Liidu üks peamisi prioriteete.

· ELi ja ÜMTde uue partnerluse eesmärk peaks ulatuma arengukoostööpoliitikast kaugemale ning selle raames tuleks teha ettepanek rakendada uuenduslikumat poliitikat territoriaalse arengu, kaubanduse, turismi ja haridusmeetmete toetamiseks.

· Selles protsessis tuleks arvesse võtta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste spetsiifilist rolli, samuti tuleks innustada kohalikku demokraatiat, majanduslikku ja sotsiaalset arengut, samuti detsentraliseeritud halduse ning subsidiaarsuse, lähimuse ja partnerluse põhimõtete rakendamist.

· Keskkonnakaitse eesmärgi ja majandusliku arengu eesmärgi vahelist tasakaalu saab saavutada ainult tõhusate meetmetega kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. 

· ÜMTd peaksid rakendama rangeid sisereforme ja looma avatud kaubandussuhted ELiga; kaubandus ELiga võib tuua ÜMTdele suuremat kasu kui ELi abi.

· Kui loodusvarasid ei kaitsta tõhusalt, ei ole ÜMTde sotsiaalne ja majanduslik areng võimalik. Kohalikud ja piirkondlikud haldusasutused peavad keskenduma loodusvarade jätkusuutlikule kasutamisele ja haldamisele.

· Loodusvarade kaitse ja transpordi infrastruktuuri arendamine on väga olulised turismi arendamiseks.

· Suur osa kaubandus- ja majandussuhetest sõltub asjakohaste mereühendusteede olemasolust. Seetõttu on eriti mereäärsete kohalike ja piirkondlike omavalitsuste puhul oluline ka tõhusa ja konkurentsivõimelise meretranspordisüsteemi loomine majanduskasvu hõlbustamiseks.

· ELi ja ÜMTde poliitika peaks looma tingimused, mis edendaksid kultuurilise mitmekesisuse austamist igapäevaelus ning innustaksid kõiki kodanikke osalema kultuuriüritustel.

· Partnerlussuhted ELi liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ja/või kodanikuühiskonna organisatsioonidega, teabevahetus kohaliku ja piirkondliku meedia ning tudengiorganisatsioonidega jne tugevdaks arusaamist kultuurilisest mitmekesisusest.

· Vaja on rõhutada tõhusa kohaliku demokraatia ja kõigi vähemuste osalemise vahelist seost.
· Keskvalitsused peaksid otsustusprotsessi ja halduse detsentraliseerima, rahastades kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi piisavalt.

· ELi ja ÜMTde poliitikas tuleks edendada subsidiaarsuse, lähimuse ja partnerluse põhimõtet ELi haldamisel, samuti naiste osalust iga tasandi poliitilises elus.

Esimene arvamuse eelnõu arutamine ja vastuvõtmine toimub 16. veebruaril 2009. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 21.-22. aprillil 2009 toimuval istungjärgul.

Järgmise koosoleku aja kindlaksmääramine: 16. veebruar 2009 Brüsselis

5.  Pärnu linn sai oma projekti eest auhinna konkursil “European Regional Champions Awards 2008 “.

19.novembril toimuval auhinnatseremoonial Regioonide Komitee peahoones võitis Pärnu linn sotsiaalpoliitika valdkonnas projekti “Taste of Europe’ from Pärnu City” eest. Kuna keegi Pärnu linnast auhinda vastu võtma tulla ei saanud, siis oli minul au seda nende eest teha. Siinkohal ülevaade projektist nii nagu Pärnu Postimees seda kajastas.

“A Taste of Europe” projekt sai teoks programmi “Euroopa noored” raames ja peale Eesti erivajadustega noorte osalesid selles erivajadustega noored Portugalist ja Rootsist. Kokku 40 inimest, kellest Pärnust oli pärit 14 – üheksa noort ja viis juhendajat.

Osalejad tegutsesid nädala väikeses, 28 000 püsielanikuga Peniche-nimelises kuurortlinnas. Noored näitasid uhkusega siniste kaante vahele köidetud paksu kokaraamatut, mis selle ajaga kokku pandi.

Kolme riigi esindajad korraldasid igaüks oma riiki tutvustava päeva, kus rääkisid maa ajaloost, elust, tutvustasid kohalikke kombeid ja traditsioone.

Peale selle valmistasid meeskonnad oma kodumaale iseloomulikke toite, mis kolme keelde tõlgituna lõpuks värviliste piltidega kaunistatult kokaraamatu kaante vahele jõudsid.

Eesti noored olid kodust kaasa võtnud materjali kiluvõileibade valmistamiseks, desserdiks pakkusid nad küpsise-jogurti magustoitu. “Et kõik osalejad olid pärit mereriikidest, sai kokaraamatu läbivaks teemaks kala,” seletas Pärnu erivajadustega inimeste rehabilitatsioonikeskuse tegevusjuhendaja Helena Õispuu.

Tegevusjuhendajal jätkus oma hoolealuste kohta vaid kiidusõnu, sest oma töö ja tegemiste kõrval aitasid nad teistel toite ette valmistada ja õhtul kööki koristada.

Ookeaniäärses kämpingus elanud Eesti noortele jätsid kõige sügavama mulje avar ookean ja kalaturg, kust sai osta eksootilisi mereloomi, millest põhjamaises Eestis vaid unistada võib. Nii mekiti Portugalis näiteks grillitud kaheksajalgu.

Kuigi programm oli tihe, jäi grupil aega kohaliku eluga tutvuda. Käidi kirikus, muuseumis ja osaleti ühe grupiliikme sünnipäevapeol.

Õispuu sõnade kohaselt võtsid noored reisi väga tõsiselt. Enne sõitu harjutasid nad toitude tegemist, et need Portugalis hästi välja tuleksid.

Tegevusjuhendaja on õnnelik, et noored pikkadele päevadele, mis tihti kestsid hommikul kaheksast hilise õhtuni välja, nii tublilt vastu pidasid.

Rahule jäid ka noored ise, kes kinnitasid ühest suust, et leidsid palju uusi sõpru.

6. Kokkuvõttev seminar Eesti poolt esitatud ühtekuuluvusvahendite lihtsustamisettepaneku arutelu tulemustest

Seminar toimus Eesti alalises esinduses EL juures 20.novembril kell 14.30- 15.00.

Ettekande arutelu tulemustest esitas Kadri Uustal. Lihtsustamise ettepaneku eesmärk on vahendite efektiivsem kasutamine. Saadavad hiljem täiendavalt kaks dokumenti. Üks puudutab perioodi 2013+ ettepanekuid ja teine on ettepanek, millega tuldi välja juba suvel.

Eesmärk on määratleda kitsaskohad, mis on täna kõige pakilisemad. Ettepanek sisaldab ettepanekuid nii regulatsioonide lihtsustamiseks ja ka “pehmemaid” meetmeid.

Miks seda tehakse- on palju vigu, fondide kõrged juhtimis- ja rakendamiskulud ning täna  fookus on rohkem finantsilisel korrektsusel kui ühtekuuluvuspoliitika mõjul.

Lahendused- muuta vahendite ülekandmise olulise aspekte, kuid luua uus süsteem tänasele alusele.

Ettepanekud tänase süsteemi muutmiseks- paljud tunnevad et tänane planeerimissüsteem on problemaatiline – see puudutab programmide arvu, paindlikkust OPde määratlemisel. Kas lahendus oleks üks fond?

Mis juhtub tänase süsteemiga on see, et me kaotame integreeritud lähenemise.

Rakendamine- reeglite kompleksus- me peame looma kasusaajatele võimalikult lihtsad reeglid mis on sarnased riiklikele reeglitele. Tänase kehtivate reeglite rakendamine ja jälgimine on kõige problemaatilisem ja keerulisem projekti  tasandil. Lisaks on selgemad ettepanekud- see on õiglase hinna lähenemise rakendamine- see tähendab reeglite lihtsustamist seoses küttekulude, transpordikulude või administreerimiskulude arvutamise seniste reeglitega. 

Võiks olla ka kõrgem lubatud vigade määr. Sellega seoses on ettepanek, et kõike dokumente ei pea hoidma rakendusasutuses vaid nad võivad olla tallel projekti läbiviija juures. Ettepanek on keskenduda lõpp eesmärgi saavutamisele ja vähendada audiitorite arvu. Täna tulevad erinevad audiitorid, kes nõuavad erinevaid asju erinevate reeglite järgi. Vaja oleks luua one-stop shop kasusaajate jaoks. Täna komisjon järgib väga täpselt igapäevaseid tegevusi, kuid puudu on strateegilistest nõuannetest.

Monitooring ja hindamine- idee on selles, et see on väga väärtuslik instrument ja sellele instrumendile tuleks anda kesksem roll juhtimise muutmises.

Horisontaalsed teemad. N+2/3 on problemaatiline ning suunab vahendite kasutamisele iga hinna eest. Tuleks mõelda 7+2 tähtaja peale. Teine probleem on suuremahuliste projektide heakskiitmise aeg komisjoni poolt (tavaliselt on selle perioodi pikkus 6 kuud).. Sellega seondub ka kaasfinantseerimise määr. Probleemiks on ka teadlikkus regulatsioonidest ja kuidas see on tehtud kättesaadavaks kasusaajatele. Süsteem peaks töötama isehindamisel, mis toimuks selgel metodoloogial.

Ettepanekud praeguse perioodi osas. 2007-2013 perioodiks on muuta üldist regulatsiooni, mis lubaks kulude deklareerimise lihtsustamist.

Üldregulatsiooni Artikli 88 muutmine, tühistades punkti 3 ja luues targa ja selge  protseduuri osaliseks sulgemiseks. Samuti tuleks vaadata kehtivat avalike hangete korda. Kuna kõik on selle pärast mures, siis on ettepanek läbi viia tehniline ekspertiis ja alustada selle küsimusega tegelemist.

Muuta seda kuidas me asju teeme. Peaks lubama kuludokumente hoida ka elektroonilisel kujul. Tänased nõuded tulenevad auditeeriva organi senisest tööpraktikast kes nõuab, et kõik kuludokumendid oleksid paberkandjal kasusaaja juures olemas. Samuti on ettepanek tolerantse vea määra kehtestamiseks. Mis juhtub kui määr on kehtestatud?

Peaks olema, et vastavalt tegevusplaanile ja vigade analüüsile tuleks leida kohad, kus vigade protsent on suurem.

Auditite osas- peame üle vaatama tänase komisjoni audiitorite töö praktika. Eesti on püüdnud olla väga püüdlik ja iga kord kui audiitorid midagi küsivad, püüame selle informatsiooni järgmiseks korraks saada. Samas on audiitorite poolt esitatud küsimused väljaspool olemasolevat regulatsiooni ja kogu tänane praktika teeb elu keeruliseks. Me teeme ettepaneku selle süsteemi ülevaatamiseks. Samuti on probleemiks regulatsioonide liiga üks-ühele järgimine.

Näide kus audiitor küsib tõendeid selle kohta, et töötaja on kulutanud oma tööajast näiteks 60% projekti jaoks. Puudub selge metoodika.

Kui audiitorid on oma töö lõpule viinud ja leidnud vigu, siis peaks Regionaalarengu Peadirektoraat tegema omad järeldused, mitte ainult audiitorid.  Single audit printsiibi rakendamine.

Väikeste riikide probleemiks on ka nõue kõikide auditite lõpule viimine üheaegselt.

Vahendite  ülekandmine- ERDF ja ESF ning OP vahel peaks olema lihtsam. Samuti on liiga palju logosid nõutud teavitamisel, et see projekt on rahastatud EL poolt.

Järgmised sammud? 26.novembril tuleb dokumentide pakett, kuid see ei ole veel lihtsustamise kohta. Lihtsustamise pakett tuleb ilmselt 2009 aasta kevadel.

Regionaalarengu Peadirektoraat- ettekanne näitab, et need on probleemid, mida peame arutame. Me peame edasi liikuma lihtsustamise ettepanekuga. Peaksime juba praegu midagi tegema käimasoleva perioodi osas. Diskussioonid artikli 55 osas on näidanud, et on võimalik leida konsensus liikmesriikide vahel teatud küsimustes ja teha täiendavaid ettepanekuid lihtsustamiseks.

Tuleks kasutada aega praegusest kuni 2009 aasta jaanuarini, et välja tulla ettepanekutega, mis leiaks konsensuse ja mis võetaks vastu enne 2009 aasta suve. Kui selleks ajaks ei jõuta, siis tuleb uus parlamendi koosseis ja ettepanekute vastuvõtmine võtab nii palju aega, et siis pole see enam käimasoleva programmi osas mõistlik. On Kadrile ja eesti kolleegidele väga tänulik selle initsiatiivi eest. Ta usub, et oleme jõudnud punkti, kus selle regionaalpoliitika komplitseeritud juhtimine ja vahendite keeruline kasutamine seab ohtu järgmise perioodi edukuse.

Võib juhtuda, et audiitorite kogu tuleb välja seisukohaga, et suur osa vahenditest on halvasti või valesti kasutatud. Paljud täna esitatud ettepanekud kattuvad ettepanekutega, mis on tulnud ka Brüsseli regionaalsete esinduste poolt. Luuakse väike grupp kellega arutatakse läbi saabunud ettepanekud lihtsustamiseks ning siis tuleme järgmise aasta jaanuaris välja uute ettepanekutega.

Nõustub ka kriitikaga, et kuue kuuline heakskiitmisaeg suurte projektide puhul on problemaatiline ja seob ohtu projekti tähtajalise lõpetamise. Järgmisel nädalal tuleb välja pakett, mis käsitleb fondide regulatsioonide muutmist.

Ei ole reaalne, et suure hulga muudatustega tullakse välja 2012 aastal. On vaja nende ettepanekutega juba praegu tegeleda. Komisjon juba ise ka kogunud juhtumeid, kus oleks vaja midagi muuta. Samuti on kogutud informatsiooni liikmesriikidest projektide rakendajatelt.
Kogudes kogu selle info kokku, tuleb komisjon välja konkreetsete ettepanekutega. Oluline on, et juba sel perioodil saaks 3-4 muudatust sisse viidud.

7. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu soovitus “Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas”

Kavandatud soovituse eesmärk on luua Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistik
(edaspidi „raamistik”), mis võrdlusvahendina aitab liikmesriikidel ühtsete Euroopa
võrdlusaluste abil edendada ja jälgida oma kutsehariduse ja -koolituse süsteemide pidevat täiustamist. Nimetatud raamistik peaks aitama parandada kutsehariduse ja -koolituse kvaliteeti ning suurendama riiklike kutsehariduse ja -koolituse süsteemide vastastikust usaldust unikaalses piirideta elukestva õppe valdkonnas.

Kutseharidus ja -koolitus on oluline osa ELi eesmärgist suurendada konkurentsivõimet ja tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust vastavalt Lissaboni strateegiale. Teadmistepõhise ühiskonna loomine, mis on selle strateegia keskmes, rajaneb inimressurssi investeerimisel ja inimressursi kvaliteedi parandamisel. Oluline osa on ka ressursside kasutamise tõhustamisel ning kutsehariduse ja -koolituse tulevikku suunatud kujundamine, mis hõlmab uusi lähenemisviise õppimisele nii koolis kui ka ettevõttes/asutuses.

Kirjeldatud eesmärgi laiahaardelisuse tingib ELi kutsehariduse ja -koolituse korraldus: riiklikud ja piirkondlikud programmid lähtuvad erinevatest standarditest ja annavad erinevaid kvalifikatsioone. See mitmekesisus annab tunnistust sellest, et vastastikku on palju õppida ning et ELi tasandil on vaja ulatuslikke arutelusid kutsehariduse ja -koolituse edaspidise korralduse teemal.

Samuti tähendab see, et Euroopa vajab ühtseid kvaliteeditagamise tugikeskusi, mille kaudu tagada Euroopas toimivate erinevate arengusuundade läbipaistvus, kooskõla ja ülekantavus. Sealjuures ei tohi mõjutada liikmesriikide sõltumatust kutsehariduse ja -koolituse süsteemide juhtimisel.

Ettepanekuga on võimalik tutvuda: http://tinyurl.com/6qd47j

Rootsi üleriigiliste omavalitsusliitude esindus Brüsselis kutsub 1.detsembril arutama eelpool toodud ettepanekust tulenevaid väljakutseid kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele.

Üldiselt on selle ettepaneku suhtes olemas küllaltki suur consensus liikmesriikide vahel. Komisjoni eesmärk on suurendada töötajate mobiilsust ja kogemuste vahetust EL sees.

Parlament hakkab arutama komisjoni ettepanekut detsembris toimuval täiskogu istungil.

8. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi pressiteade

2007. aasta seisuga moodustasid uute liikmesriikide töötajad 1.1% Lääne-Euroopa tööealisest elanikkonnast
 
Kuigi sagedamini vahetavad elukohta just uute ELi liikmesriikide elanikud, ei toimu Euroopas massilist emigreerumist. Kõige hilisema, 2007. aastal läbiviidud Euroopa Tööjõu-uuringu kohaselt töötab Lääne-Euroopas 2,75 miljonit ida-eurooplast, mis moodustab Lääne-Euroopa tööealisest elanikkonnast vaid 1,1%. 
 
Siiski on Ida-Euroopast pärit tööliste osakaal erinevates Lääne-Euroopa riikides oluliselt erinev. Kõige populaarsemad riigid, kuhu ida-eurooplased on tööle asunud, on Iirimaa ja Hispaania. 2007. aastal moodustasid Eurostat andmetel ida-eurooplastest töölised kogu Iirimaa tööealisest elanikkonnast 5,4%, vastav näitaja Hispaanias oli 2,3%.
 
Kuigi 2005. aasta Eurobaromeetri uuringu andmetel peavad 53% Euroopa Liidu kodanikest tähtsaimaks eeliseks ELi kuulumisel just „vabadust reisida, töötada ja elada kus tahes ELis", seostavad inimesed migratsiooniga mitmeid riske ja hirme ning tegelikkuses on seda võimalust kasutanud siiski vaid väike osa Euroopa Liidu kodanikest. 
 
44% ELi kodanikest on märkinud migratsiooni ühe tõsisema väljakutsena või miinuspoolena hirmu kaotada pere- ning sõprussidemeid. 17% emigreerunud ELi kodanikest on ka vastava nähtusega reaaluses kokku puutunud.  Samuti on  uue keele selgeksõppimise vajadust märgitud kui tegurit, mis hoiab inimesi kodumaalt lahkumast.
 
Migratsiooni pärsib tihti ka asjaolu, et vaatamata panusele, mida võõrtööjõud neid vastu võtva riigi majandusse teeb, on migrandid enamasti ebasoodsas olukorras võrreldes kohalikega. Nende päritoluriigis hangitud kvalifikatsioone vastuvõtvas riigis tihti ei tunnistata, mis viib  omakorda selleni, et võõrtöölised töötavad madalamatel ametikohtadel kui nende oskused tegelikkuses eeldavad. Lisaks sellele on võõrtöölistel tihti madalamad palgad, kui kohalikel.
 
Erinevate Eurofondi uuringutulemustega ja analüüsidega migratsiooni kohta Euroopa Liidu riikides saate tutvuda siin:
http://www.eurofound.europa.eu/resourcepacks/migration.htm

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


21.11.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit