Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


20.-24. oktoober 2008
Print

E-nädalakiri 27/2008

Sisukord:
1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) informatsiooni ja e-valitsemise töörühma ja avalike teenuste ja -hangete töörühma ühine koosolek 22.10.08
2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) informatsiooni ja e-valitsemise töörühma koosolek 22-23.oktoober 2008
3. Regioonide Komitee Avatud Päevade 6- 9 oktoober 2008 kokkuvõte
4. Euroopa Parlamendi täiskogu arutas 21.oktoobril raportit “Kollektiivlepingutega seotud väljakutsed Euroopa Liidus (2008/2085(INI))” Raportöör Jan Andersson
5. Euroopa Ülemkogu arutelu
6. Majanduse jahenemine on oodatust suurem

1.Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) informatsiooni ja e-valitsemise töörühma ja avalike teenuste ja -hangete töörühma ühine koosolek 22.10.08

Kahe CEMR töörühma ühine koosolek toimus 22.oktoobril. Avalike teenuste ja –hangete töörühmas osales Kaimo Käärmann-Liive ELL büroost. Koosolek viidi läbi kahes paralleelses töörühmas- mina osalesin töörühmas, mis arutas Teenuste Direktiivi rakendamisega seotud küsimusi ja probleeme Euroopa Ühenduste Komisjoni teatisega üldhuviteenuste osas.

Teenuste Direktiiv on leitav:
http://tinyurl.com/5dmh9b

Teenuste Direktiivi käsiraamatuga on võimalik tutvuda järgmisel kodulehe aadressil: http://tinyurl.com/5em2jf

Teenuste direktiiv on suur samm selles suunas, et nii teenuste osutajad kui ka kasutajad saaksid lihtsamalt kasutada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitega 43 ja 49 tagatud põhivabadusi – asutamisvabadust ning vabadust osutada piiriüleseid teenuseid. Selle saavutamiseks püütakse direktiivi sätetega lihtsustada haldustoiminguid, kõrvaldada teenuste osutamise takistused ning suurendada nii liikmesriikide vastastikust usaldust kui ka teenuste osutajate ja kasutajate usaldust siseturu vastu.

Direktiivi kohaldatakse mitmesuguste teenuste osutamise suhtes. Direktiivi sätted põhinevad suures ulatuses Euroopa Kohtu praktikal, mis on seotud asutamisvabaduse ja teenuste vaba liikumisega ning direktiiv täiendab ühenduse olemasolevaid õigusakte, mis jäävad täielikult jõusse.

Lisaks sellele, et direktiiviga nõutakse liikmesriikidelt konkreetsete õigusloomemeetmete võtmist, peavad liikmesriigid kehtestama mitu praktilist meedet, näiteks ühtsed kontaktpunktid teenuseosutajatele, elektroonilised toimingud ja halduskoostöö. Direktiiviga kehtestatakse ka uuenduslikke vahendeid, näiteks liikmesriikide õigusaktide läbivaatamine ja vastastikuse hindamise protsess. Õige rakendamise korral edendavad need erinevad õigusaktid teenuste siseturu arengut ka pärast direktiivi rakendamise tähtaega.

On selge, et teenuste direktiiv ei nõua mitte ainult ühekordset rakendamistoimingut, vaid käivitab dünaamilise protsessi, millest saadav kasu ilmneb alles aastate jooksul.

Direktiivist tulenevad kolm suuremat ülesannet liikmesriikidele on:
1. Reeglite lihtsustamine ja läbipaistvamaks muutmine
2. ühtsete kontaktpunktide loomine teenuste osutajatele
3. administratiivne koostöö

Direktiivi täielik ja õigeaegne ülevõtmine aitab liikmesriikidel kaasajastada ka oma haldusasutusi ja õiguslikku raamistikku. Direktiiv võeti vastu 12. detsembril 2006 ning liikmesriigid peavad selle rakendama kolme aasta jooksul pärast avaldamist, st hiljemalt 28. detsembriks 2009.

Kõikide vajalike toimingute tegemine on liikmesriikidele suur väljakutse, kuna liikmesriikide administratiivsed süsteemid on väga erinevad. Järgmise aasta lõpuks peavad olema ettevalmistused direktiivi rakendamiseks lõppenud.  Ka kohaliku omavalitsuse tasandi ülesehitus ja ülesannete jaotus on liikmesriigiti väga erinev. Liikmesriikides vastutavad direktiivi rakendamise ettevalmistamise eest reeglina majandusministeeriumid.

Holland on näide sellest, kuidas riik on teinud direktiivi rakendamise ettevalmistamisel head koostööd kohalike omavalitsustega. Ka teised liikmesriigid viivad läbi konsultatsioone omavalitsustega, sõltuvalt nende pädevustest. Kui liikmesriik pole seda veel teinud, siis tuleks seda kiiremas korras nõuda.

Teenuste Direktiivi rakendamine ei nõua ainult seadusandluse muutmist vaid ka administreerimise süsteemide muutmist ning see on kompleksne ning keeruline ülesanne.

Raske ülesanne on ka liikmesriikide vaheline koostöö administratiivsete süsteemide ühtlustamisel.

Kõikide toimingute tegemiseks ühtsete kontaktpunktide kaudu peab teenuseosutajatel olema võimalik saada kogu asjakohane teave, toimingutega seotud vormid ja dokumendid, esitada dokumente ja taotlusi ning saada ühtsete kontaktpunktide kaudu otsuseid ja muid nende taotlustega seotud vastuseid.

Mõned ühtsete kontaktpunktide kaudu tehtavad toimingud võivad olla keerukad, näiteks teatavad suurte jaemüüjate asutamise toimingud, ja/või hõlmata mitut erinevat autoriseeringut.

Käivad läbirääkimised liikmesriikidega interneti põhise süsteemi rakendamiseks, mis võimaldaks läbi etteantud standardküsimuste ka tagada tõlge kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse. Kõik kohalikud omavalitsused peaksid järgmise aasta alguseks uue süsteemiga liituma ning see ei ole nende suure arvu tõttu realistlik.

Osalejad andsid ülevaate sellest mida liikmesriikides on senini tehtud. Inglismaa esindaja sõnul on käsil seadusandluse ülevaatamine, kuid lõplikku õigusaktide nimekirja, mida oleks vaja muuta, pole veel avalikuks tehtud.

Rootsi esindaja sõnul on kohalikud omavalitsused õigusaktide ülevaatamisse kaasatud. Rootsi ja Hollandi esindajad ütlesid, et eriti keeruliseks muudab direktiivi rakendamise keskkonna ja sotsiaalsete aspektidega (seadusandlusega)  arvestamine.

Euroopa Komisjon pakub liikmesriikide ametnikele koolitust. Esimene koolitus toimub selle aasta novembris (oli vist 22.november) ja teine järgmise aasta veebruaris Brüsselis. Koolitustel on võimalik osaleda ka kohalike omavalitsuse ametnikel.

Komisjoni esindaja lubas panna liikmesriikidele südamele, et nad kaasaksid ettevalmistusse ka kohalikke omavalitsusi.

Euroopa Komisjoni teatis “Euroopa uus kohustus- üldhuviteenuste pakkumine (sh sotsiaalvaldkonnas) - leiate interneti aadresssilt: http://tinyurl.com/6dkorj

Üldhuviteenused hõlmavad paljusid valdkondi alates suurtest võrgutööstustest nagu
energeetika, telekommunikatsiooniteenused, transport, ringhääling ja postiteenused, kuni hariduse, veevarustuse, jäätmehoolduse ning tervishoiu ja sotsiaalteenusteni. Kodanikud ja ettevõtjad vajavad kõnealuseid teenuseid iga päev, need iseloomustavad Euroopa ühiskonnamudelit.

Loetletud teenustel on tähtis roll sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamisel kogu ELis, samuti on need teenused olulised ELi säästava arengu tagamisel suurema tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, majanduskasvu ja keskkonna kvaliteedi kaudu.

Komisjon rõhutas 2004. aasta valges raamatus, et eesmärk edendada kvaliteetsete, kättesaadavate ja taskukohaste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamist on
kooskõlas avatud ja konkurentsivõimelise siseturu loomise eesmärgiga ning need eesmärgid peavad üksteist toetama. Telekommunikatsiooni- ja transpordituru valdkonnas ning kohalikul tasandil (avaliku teenindamise lepingute sõlmimise puhul) saadud kogemused osutavad, et konkurentsile avatud turul paraneb pakutavate teenuste tõhusus, odavneb nende hind ja laieneb teenuste valik.

Samas võib tasakaalu tagamiseks säilitada eritingimused.

Komisjoni esindaja sõnul ei ole läbirääkimistel liikmesriikidega selge mille alla public-public koostöö liigitub. Mõned liikmesriigid on taotlenud erandite rakendamist. Täna puudub dokumenteeritud argumentatsioon selle kohta miks public-public koostöö peaks üldhuviteenuste alt välja jääma. Töörühma liikmed tõid mitmeid näiteid selle koostöö kohta, et põhjendada taotlust neid teenuseid mitte käsitleda üldhuviteenuste raames.

Näitena toodi mitme omavalitsuse koostöös keskkonna infrastruktuuri rahastamisel ja muud juhtumid kus omavalitsused teevad koostööd avaliku teenuse pakkumisel.

Komisjoni esindaja sõnul on väga raske tõmmata piiri kust alates on avalike teenuste pakkumine omavalitsuste koostöös üldhuviteenus ja kust mitte. Juriidilises mõttes on erisus selles kas teenuste osutamine toimub sõlmitud lepingute alusel või näiteks koostöömemorandumi alusel.

Otsustati, et on vaja esitada Euroopa Komisjonile konkreetsed näited omavalitsuste koostööst koos põhjendustega miks neid ei peaks käsitlema üldhuviteenustena ja miks nad ei tohiks olla avalike hangete direktiivi reguleerimisalas. Samaaegselt tuleb esitada ettepanekud CEMR-i avalike teenuste harta muutmiseks, et mitte hiljaks jääda.

2.Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) informatsiooni ja e-valitsemise töörühma koosolek 22-23.oktoober 2008

Ülevaate diskussioonidest tuleviku Kohaliku Digitaalagenda (EISCO 2008) üle andis Soome Omavalitsusliidu (AFLRA) esindaja Heikki Lunnas. Meil on ikka sama agenda, mis eelmisel aastal. Üks diskusioon oli – millised instrumente me saame  kasutada agenda arendamiseks ja mida peaks tegema kohaliku digitaalagenda paremaks tutvustamiseks. Samuti arutati pilootprojektide vajalikkust. Vaja oleks korraldada sel teemal seminare. 2010 aastal peaks olema juba 20 regioonis pilootprojektid rakendamisel.

Teiste töögrupi liikmete poolt tunti muret selle pärast, et konverentsil osales vähe poliitikuid ja vähe kohalike omavalitsuste esindajaid. Samuti soovitakse rohkem sisulist ja poliitilist diskussiooni, mitte lihtsalt ettekannet. Peaks olema rohkem heade praktikate tutvustamist.

Poliitikute huvi äratamiseks oleks vaja keskenduda mitte ainult infotehnoloogia tehniliste lahenduste tutvustamisele vaid sellele kuidas infotehnoloogiat saab kasutada e-teenuste paremaks ja efektiivsemaks pakkumiseks. Tehti ettepanek, et neid ideid peaks ka rohkem meedias tutvustama.

Töörühma arutelu keskmeks oli Komisjoni Teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste valdkonna universaalteenuse ulatuse teise regulaarse läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi 2002/22/eü artikliga 15 http://tinyurl.com/6h8nla, mis võeti vastu komisjonis 25.septembril 2008.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2002/22/EU universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja-teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) http://tinyurl.com/57a9ou  artikkel 15 kohaselt Artikkel 15

Universaalteenuse ulatuse läbivaatamine
1. Komisjon vaatab universaalteenuse ulatuse regulaarselt läbi eelkõige selleks, et teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepanekuid selle ulatuse muutmiseks või uueks määratlemiseks. Esimene läbivaatamine toimub kahe aasta jooksul pärast artikli 38 lõike 1 teises lõigus nimetatud kohaldamiskuupäeva ja pärast seda iga kolme aasta järel.

2. Kõnealuse läbivaatamise puhul peetakse silmas sotsiaalset, majanduslikku ja tehnoloogia arengut, võttes muu hulgas arvesse mobiilsust ja andmeedastuskiirusi enamuse abonentide kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste puhul. Läbivaatamine toimub kooskõlas V lisaga. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande läbivaatamise tulemuste kohta.

Universaalteenuse ulatuse  läbivaatamise

Elektroonilise side (e-side) universaalteenus tähendab ELi praeguse määratluse kohaselt, et kõigile soovijatele tagatakse turutingimustes või turutõrke korral avaliku sekkumise abil kõnealused teenused, mis on olulised ühiskonnas osalemiseks ja mis juba on kättesaadavad suurele osale elanikest.

Kõnealuses direktiivis on universaalteenus määratletud kui e-sideteenuste miinimumkogum, mis on põhjendatud taotluse korral kättesaadav kõigile lõppkasutajatele vastuvõetava hinnaga ja kindlaksmääratud kvaliteediga, sõltumata nende geograafilisest asukohast liikmesriigis.

Direktiiviga sätestatakse universaalteenuse ulatuse neli konkreetset elementi:
· juurdepääs määratletud piirkonnas, et teha ja võtta vastu kohalikke, riigisiseseid ja rahvusvahelisi telefonikõnesid, saata ja võtta vastu fakse ning kasutada andmesideteenust edastuskiirusega, mis on piisav toimiva Interneti-ühenduse jaoks;

· vähemalt ühe sellise ulatusliku kataloogi ja numbriinfoteenuse olemasolu, mis hõlmab kõiki selleks soovi avaldanud tava- ja mobiiltelefoniteenuste kasutajaid;

·  üldkasutatavate taksofonide olemasolu; ja

·  konkreetsed meetmed, et tagada puuetega või erivajadustega inimestele ning madala sissetulekuga inimestele juurdepääs üldkasutatavatele telefoniteenustele vastuvõetava hinnaga.

Universaalteenuse ulatuse esimesel läbivaatamisel 2005.–2006. aastal järeldati, et
universaalteenuse osutamise kohustuse ulatust ei ole vaja muuta ning seda eelkõige seoses lairiba- ja mobiilteenustega. Seoses mobiilteenustega leiti, et konkurentsivõimeline ja avatud turg oli võimaldanud tarbijatele laialdast ja vastuvõetava hinnaga juurdepääsu.

Lairibateenuste puhul ei näidanud lairiba püsiühendust kasutava ELi elanikkonna üldine osakaal, et kõnealust teenust kasutaks tarbijate enamus, ja seega ei olnud lairibateenuste kasutamine veel muutunud ühiskonnas normaalse osalemise jaoks vajalikuks sellisel määral, et selle kättesaamatus osutaks sotsiaalsele tõrjutusele.

Kuigi direktiivi praeguse tõlgenduse kohaselt ei hõlma direktiivi reguleerimisala mobiil- ega lairibateenuseid, on selge, et tavatelefoniteenuste asendumine mobiiltelefoniteenustega ning lairibaühenduse suurenenud kasutamine igapäevaelus, tõstatavad küsimuse seoses e-sideteenuste tulevase juurdepääsu universaalsusega. Seepärast on praegu sobiv aeg hakata mõtlema universaalteenuse osutamise kohustusele seoses üldise lähenemisviisiga pakkuda kõigile kiiret Interneti-ühendust ning see võiks hõlmata ka ühenduse, riigi, piirkonna ja/või omavalitsuse toetust ning avaliku sektori ja erasektori partnerlust ja muid võimalusi.

Seoses uuendatud Lissaboni strateegiat käsitleva aruandlusega kutsus komisjon liikmesriike üles koostama lairibaühendust käsitlevad riiklikud strateegiad ja kehtestama riiklikud eesmärgid seoses kiire Interneti-ühendusega. Seni on kõnealused riiklikud lairibastrateegiad ja algatus i2010 moodustanud üldise raamistiku, mille abil laiendada liikmesriikide tegevust, et kaasata võimalikult paljud elanikud infoühiskonda. Kuna lairibateenused muutuvad igapäevaelus oluliseks, tekib küsimus, kuidas rakendada kõigile kättesaadavate lairibaühenduste poliitikat ja milline võiks olla universaalteenuse osa selle küsimuse lahendamisel.

Komisjon peab oluliseks, et sellised põhiteenused nagu e-sideteenused oleksid ELis elanikele ja ettevõtetele laialdaselt kättesaadavad geograafilisest asukohast sõltumata ning vastuvõetava hinnaga ja kindlaksmääratud kvaliteediga.

Seega soovib komisjon algatada laiaulatusliku avaliku arutelu järgmiste küsimuste üle.
1. Mil määral võib tänapäevaseid konkurentsivõimelisi e-sideturge pidada piisavaks universaalse juurdepääsu pakkujateks, arvestades et:

– tavatelefoniside asendamine mobiilisidega, mille katvus on väga lai ja mille hind
on vastuvõetav, võib osutada, et universaalteenuse osutamise kohustus, mis piirdub juurdepääsuga määratletud piirkonnas, on muutumas vähem oluliseks; ja

– et turujõud aitavad lairibateenuseid pakkuda kiiresti suurenevale elanike osale, mis osutab, et lairibateenused ja sealhulgas mobiilsed lairibateenused võivad järgida sama suundumust nagu mobiiltelefoniteenused ning muutuda tänu turujõududele keskpikas perioodis peaaegu universaalseks?

2. Praegused suundumused osutavad, et suurenev arv abonente peab rahuldavaks Interneti-ühenduseks kitsasribaühendusest paremat ühendust. Kõnealuste asjaolude tõttu tekib küsimus, kas universaalteenuse osutamise kohustuse praegune tõlgendus (eriti põhjendus 8 koostoimes direktiivi artikli 4 lõikega 2) tuleks läbi vaadata eelkõige seoses sellega, mida tähendab andmesideteenus edastuskiirusega, mis on piisav toimiva Interneti-ühenduse jaoks? Samuti tuleks kaaluda, kas kõnealuse sõnastuse dünaamilisem ja tehnoloogiliselt neutraalsem tõlgendus nõuaks kehtivate õigusaktide muutmist.

3. Kui lairibateenust nähakse üha enam kui universaalteenust, kas siis oleks sobivam muuta formaalselt universaalteenuse osutamise kohustuse ulatust nii, et lisada viide lairibateenustele? Kas toimiva Interneti-ühenduse kontseptsioon on ikka veel sobiv kontseptsioon?

4. Kas universaalteenuse osutamise kohustuse praegune määratlus on piisavalt paindlik või vastupidi liiga ettekirjutav, arvestades turgude eri arengutaset EL 27 liikmesriikides?

Käesolevas teatises esitati mõned mõtted selle kohta, milline on tulevikus universaalteenuse osa e-side teenuste pakkumisel. Tõstatati küsimus, kas ELi tasandil tuleks muuta universaalteenuse mõistet ja ulatust, ja kui see on nii, kas siis universaalteenus on sobiv vahend, et edendada lairibateenuste arendamist, või kas selleks sobiks muud ELi poliitilised vahendid või liikmesriikide kehtestatavad meetmed.

Teatis on mitmete asjakohaste küsimuste arutamise aluseks, et avada oluline arutelu ELi tasandil, mis võimaldab 2009. aasta jooksul sidusrühmadel oma arvamust avaldada ja arutleda alternatiivsete lähenemisviiside üle.

Sellise arutelu põhjal esitab komisjon 2009. aasta teisel poolel teatise, milles tehakse aruteludest kokkuvõte. Seejärel võib komisjon 2010. aastal võtta meetmeid, mis hõlmavad vajaduse korral konkreetseid ettepanekuid, et ajakohastada universaalteenuse direktiiv.
Samas ei ole konsulteerimise lõpptähtaega sätestatud.

Heikki Lunnas- oleme koostöös ministeeriumiga välja töötanud konkreetsed ettepanekud. Soome kavatseb pakkuda kõigile juurdepääsu lairibateenustele (konkreetses kvaliteedis). Teenuse tagamine toimub eravahendite ja avaliku sektori vahendite koostöös.

Rootsi esindaja- enamus koole on ühendatud interneti võrku seega peaks olema eesmärk mitte ainult kodukasutajatele juurdepääsu tagamine.

Angelika- peaksime otsustama kuidas edasi käituda- kas ootame ära Regioonide Komitee arvamuse või siiski püüame koostada CEMR poolse vastuse esitatud küsimustele. Me ei peaks mitte ainult vaatama esitatud küsimusi vaid ka seda kuidas ajakohastatud universaalteenuse direktiiv mõjutab kohalikke omavalitsusi.  Oluline oleks vastuse koostamisel  arvesse võtta mida avalike hangete töögrupp arvab.

Björn Björk tutvustas CEMR positsioonidokumenti ülesehitust seoses lairibaühenduse infrastruktuuri tagamisega regionaalsete ja kohalike omavalitsuste seisukohast. Seda dokumenti on arutatud juba 10 korda, kuid jätkuvalt on tehtud hulgaliselt muudatusettepanekuid. Koostatav dokument peaks toetama kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi läbirääkimisel riiklike valitsustega. Tema sõnul peaks poliitikadokument määrama vastutuse, võimu jaotuse ja kohustused.

Poliitikadokument ei ole tegevusplaan, mis peaks kirjeldama mida ja kuidas teha. Poliitikadokument väljendab kohalike ja regionaalsete omavalitsuste positsioone. (lisatud). Jätkus arutelu dokumendi projekti üle.

Minu meelest peab olema selge kellele see dokument on esitamiseks mõeldud. Näiteks on põhisõnumites kirjas, et me soovime “It is vital to clarify the roles of the public and private sectors; local and regional authorities have to identify their strategic choices whilst leaving the determination of operational issues to the market players.” – kui dokument on mõeldud esitamiseks Euroopa Komisjonile, siis on vale tahta, et Euroopa tasandil määratletaks selgemalt avaliku ja erasektori rolli, et omavalitsused saaksid teha oma strateegilisi valikuid.

Liikmesriigid on erinevad ning kohustuste jaotus ja erasektori vahel sõltub konkreetsest liikmesriigist, rääkimata erisustest kohalike omavalitsuste ülesehituses ja ülesannetes.

Angelika sõnul peaks infoühiskonna ja e-valitsemise töögrupi tööd rohkem siduma teiste sektorite ja valdkondadega ja CEMR töörühmades tööga, sest see ei ole asi iseeneses.

Näiteks seekordne töörühma koosoleku korraldamine koos avalike hangete töörühmaga, oli väga oluline ja näitas kuivõrd  need teemad on omavahel seotud. Euroopa Komisjoni järgmise kahe aasta tööprogramm avaldatakse novembri keskel ja sellest sõltub ka töörühma järgmise aasta tööprogramm.” Open standards catalogue”- uus huvitav algatus.

3. Regioonide Komitee Avatud Päevade 6- 9 oktoober 2008 kokkuvõte

Koosolek toimus 23.oktoobril.

Seekordne kohtumine oli natuke teistsugune- vähem kõnesid ja rohkem osalejate arvamusi toimunud Regioonide Komitee Avatud Päevadest. On-line küsimustikku
(http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=od2008satispartic&lang=en)
on võimalik täita kuni selle nädala lõpuni. Detsembri keskel peaks ilmuma raamat, mis annab ülevaate toimunud Avatud Päevadest.

Diskussioon toimus järgmistes teemades:
1. Programm- kuidas oldi rahul logodega ja ette antud teemadega, kas paindlik ajagraafik hommikul ja fikseeritud ajagraafik pealelõunastel üritustel rahuldasid organisaatoreid? Millised on ettepanekud 2009 aasta programmi ettevalmistamisel?

2. Organisatsioon- milliseid positiivseis ja negatiivseis aspekte soovite rõhutada, kas ürituste ettevalmistamine nõuaks lihtsustamist ja millised on ettepanekud järgmiseks aastaks?

3. Investorite Kohvik- kas jäädi olemasoleva korraldusega rahule ja milliseid muudatusi oleks vaja teha järgmisel korral.

4. Meedia ja press- kas meedia esindajad tulid kohale ja kas nad külastasid üritust, kas nad olid üritusega rahul ja millised on ettepanekud järgmiseks aastaks?

5. Kohalikud üritused- kas ollakse rahul kontseptsiooni ja organiseerimisega, mis on ettepanekud paremaks  kohtadel ja Brüsselis toimuva ühendamiseks? Mis on ettepanekud?

6. Strateegiline visioon- kes on auditoorium, milline peaks olema organisatsioon ja teemad mida käsitleda? Milline peaks olema Avatud Päevade logo?

Gerhard Stahl tänas osalejaid ja meenutas, et samal ajal leidsid aset keerulised küsimused seoses finantskriisiga, mis ei mõjuta mitte ainult liikmesriike, vaid ka regionaalseid ja kohalikke omavalitsusi. Avatus ja sünergia on Avatud Päevade märksõnad. Avatud Päevad näitasid, et omavahelises koostöös on võimalik ületada erimeelsusi ja luua uut sünergiat erinevate institutsioonide koostöös.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul olid päevad väga edukad ja esitatud ettekanded väga sisukad, aga samas ei olnud piisavalt aega diskussioonideks. Sel perioodil olid hotellid täiesti broneeritud ja hinnad laes. Peab mõtlema, kas ikka on õigustatud selline kohaliku majanduse ja äri toetamine.

Järgmised Avatud Päevad on 2009 aasta 5.-8.oktoobril.

4. Euroopa Parlamendi täiskogu arutas 21.oktoobril raportit “Kollektiivlepingutega seotud väljakutsed Euroopa Liidus (2008/2085(INI))” Raportöör Jan Andersson

Kuna eelmise aasta aruandes oli sellest teemast juttu, siis siinkohal väike ülevaade teema edasisest arengust.

2007. aasta detsembris võttis Euroopa Kohus vastu otsuse kahes kohtuasjas selle kohta, kuidas EL tasakaalustab asutamislepingu majanduslikke ja sotsiaalseid eesmärke. Viking Line’i kohtuasi on seotud kollektiivse tegutsemisega Soome lipu all sõitva laeva ümberregistreerimise vastu Eesti lipu alla. Lavali kohtuasja puhul püüdis Rootsi ametiühing kollektiivse tegutsemise abil sundida Läti teenuseosutajat kirjutama alla kollektiivlepingule, kui viimane osutab teenuseid Rootsis.

2008. aasta aprillis võttis Euroopa Kohus vastu veel ühe otsuse Rüfferti kohtuasjas. See kohtuasi on seotud ametiasutuste õigusega nõuda hankelepingute sõlmimisel, et pakkujafirmad kohustuvad maksma töötasu, mis on kooskõlas töö tegemise riigis kollektiivläbirääkimiste teel kokku lepitud palgamääradega, või kas seda on võimalik kuulutada ebaseaduslikuks piiranguna teenuste osutamise vabadusele asutamislepingu artikli 49 kohaselt.

Raportis keskendutakse kohtuotsuste põhimõttelistele tagajärgedele ja mitte nende rakendamisega seotud siseriiklikele probleemidele, mis tuleb kiiresti lahendada riigi tasandil.

Põhimõtted

Raporti esimeses osas käsitletakse siseturu juhtpõhimõtteid ning vajalikku tasakaalu teenuste vaba liikumise ja töötajate õiguste vahel.

Raportis leitakse, et kõigil peab olema õigus töötada kõikjal Euroopa Liidus ja on kahetsusväärne, et nimetatud õigust ei kohaldata ELis ühesuguselt. Siiski tuleb see viia tasakaalu põhiõiguste ning valitsuste ja ametiühingute võimalustega tagada mittediskrimineerimine ja võrdne kohtlemine. Me ei saa vaadata läbi sõrmede olukorras, kus võõrtöölistele makstakse vähem kui riigi kodanikest töötajatele, millega antakse märku, et esimesed on vähem väärt kui sama tööd tegevad riigi kodanikust töötajad.

See on kõigi huvides, et töötajate suhtes – olenemata sellest, kas nad on riigi kodanikud või sisserändajad – kohaldatakse võrdseid tingimusi. Seega peavad peamisteks põhimõteteks olema alati võrdne kohtlemine ja võrdne tasu võrdse töö eest.
(minu kommentaar- huvitav, kas juhul kui näiteks Rootsi või Soome firmad osutavad teenust Eestis- kas siis peaks ka seda printsiipi rakendama ja maksma nende töötajatele samal tasemel palka kui Eestis vastavatele töötajatele?)

Nõudmised

Kuna nimetatud kohtuotsused on tõendanud, et praegune õigusakt ei ole piisav tasakaalu tagamiseks teenuste osutamise vabaduse ja töötajate õiguste vahel, peame viivitamata võtma meetmeid selle tagamiseks, et Euroopa õigusaktides tehakse vajalikud muudatused, et astuda vastu Euroopa Kohtu kohtuotsuste negatiivsetele sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele mõjudele.

Kõnealuste muudatuste puhul tuleb arvestada:

· töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamisega;

· Monti direktiivi ja teenuste direktiivi sotsiaalsete klauslite koondamisega üheks sotsiaalseks klausliks esmases õiguses või institutsioonidevahelises kokkuleppes;

· ajutiste vahendatud töötajate direktiivi viivitamatu vastuvõtmisega, kus selgitatakse, et ajutiste vahendatud töötajate suhtes tuleb kohaldada alati samu eeskirju, nagu ettevõtte poolt otse töölevõtmise korral;

· meetmete võtmisega nn riiulifirmade vastu võitlemiseks – ettevõtted, kes ei ole seotud tõelise ja tegeliku äritegevusega päritoluriigis, kuid luuakse (sageli isegi peatöövõtja poolt) vastuvõtvas riigis eesmärgiga pakkuda nn teenuseid vastuvõtvas riigis, et vältida vastuvõtva riigi eeskirjade ja määruste täielikku kohaldamist, eriti palkade ja töötingimuste suhtes.

5. Euroopa Ülemkogu arutelu

15. ja 16. oktoobril toimunud Euroopa Ülemkogu arutelul märkis Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et Venemaa ja Gruusia sõda ning finantskriis on näidanud, et ühtne ELi vastus on üleilmsete probleemide puhul asendamatu. Sarkozy kinnitas ka, et EL ei tohi kriisi tõttu taganeda oma kohustustest kliima vallas. Fraktsioonide esindajad toetasid üldiselt eesistujat.

Arutelu sisse juhatades ütles parlamendi president Hans-Gert PÖTTERING, et viimastel rasketel nädalatel on Euroopa Liit näidanud, et ollakse ühtne. Ilma ühise tegutsemiseta oleks Euroopa Liit Pötteringi sõnul olnud kohutavas olukorras.

Nicolas SARKOZY kõneles Venemaa ja Gruusia sõjast ning tõi esile, et Euroopa reageeris kiiresti Venemaa ebaproportsionaalsele reaktsioonile Gruusias. Ta rõhutas ka, et Euroopa peab suruma läbi oma rahusõnumi sellistes olukordades.
 
Finantskriisi puhul on Sarkozy sõnul kõige olulisem see, "kuidas me saame selle kordumist ära hoida". Ta pakkus ÜRO Peaassambleel välja "uue üleilmse finantssüsteemi" või "uue Bretton Woods'i". Samuti on USA ja EL käinud välja "üleilmse valitsemise tippkohtumiste" idee.

Sarkozy märkis veel, et kuna finantskriisile järgneb kindlasti majanduskriis, tuleb ka sellele vastata ühiselt. Ta leidis ka, et "eurotsoon ei saa jätkata ilma selge majandusjuhtimiseta" ning et Euroopa Keskpank peab saama arutada majandusküsimusi valitsuste tasemel.
 
Kliimamuutustest kõneledes ütles nõukogu eesistuja, et need ei kao iseenesest ning et seetõttu ei tohi paketist loobuda finantskriisi ettekäändeks tuues. "Sest kui Euroopa ei täida oma kohustusi, siis ei tee seda ka keegi teine meie eest," rõhutas ta. Lisaks nentis Sarkozy, et kriisid on näidanud, et Euroopa peab saama kiiresti, jõuliselt ja ühtselt reageerida ning et seetõttu tuleb institutsionaalse reformiga jätkata. Ta avaldas lootust, et detsembris leitakse lahendus Lissaboni lepinguga seotud patiseisule.

6. Majanduse jahenemine on oodatust suurem

Eeldatavalt on majanduskasv Euroopa Liidus sel aastal 1,4 % (1,3 % euroalal), mis on ligikaudu ½ protsendipunkti väiksem kui aprillis ennustati. Peamised majanduse jahenemisega seotud riskid, mida kevadel prognoositi, on saanud tegelikkuseks: finantsturgudel valitsev keeruline olukord süveneb, toorainehinnad kasvavad kiiresti ning eluasemeturu kriis levib.

Eeldatavalt on selle aasta inflatsioon ELis keskmiselt 3,8 % ja euroalal 3,6 %, mis tuleneb toorainehindade kiirest kasvust. See tähendab prognooside korrigeerimist ülespoole, kuigi inflatsioonitempo võib olla aeglustumas, sest energia- ja toiduainete hindade varasema kasvu mõju hakkab järgmistel kuudel järk-järgult kahanema.

„Majandust on mõjutanud finantsturgude heitliku olukorra jätkumine ka sel aastal, energiahindade peaaegu kahekordistumine viimase aasta jooksul ja mõnedel eluasemeturgudel toimunud korrektsioon, kuigi hiljutine nafta- ja muude toorainete hindade kukkumine ja euro vahetuskursi nõrgenemine on olukorda mõnevõrra parandanud. Sellises keerulises ja ebakindlas keskkonnas tuleb meil õppida minevikus tehtud vigadest ja hoida kindlat kurssi. Töökohtade loomiseks ja paremaks toimetulekuks välis¨okkidega on eluliselt oluline jätkata Euroopa reformikava rakendamist.

Meil tuleb kiiremini rakendada tegevuskava, taastamaks usku finantsturgudesse ja tagamaks avaliku sektori rahanduse olukorra paranemine, et mitte suurendada tulevaste põlvkondade koormat, kes peavad niigi toime tulema vananeva elanikkonnaga seotud probleemidega,” ütles majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquin Almunia.

Et vastutuuled maailma majanduses tugevnevad, on tootlikkus mitmes arenenud majandusega riigis hakanud käesoleva aasta teises kvartalis langema, mida mõnes riigis on muu hulgas põhjustanud eluasemeturu jahtumine. ELis vähenes SKT 0,1 % võrra ja euroalal 0,2 % võrra.
See näitab osaliselt tagasilööki, mis tulenes oodatust tugevamast majanduskasvust esimeses kvartalis, mille tingisid teataval määral ajutised tegurid. Lisaks sellele põhjustasid toorainehindade jätkuv tõus, finantsturgude endiselt keeruline olukord ja teatavatel juhtudel eluasemeturgude kriis usalduse vähenemist, kapitalikulude täiendavat suurenemist ja tarbijahinna inflatsiooni kiiret kasvu, mis omakorda on pidurdanud sisenõudlust.

2008. aastaks on komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat prognoosinud 1,4 % majanduskasvu ELis ja 1,3 % kasvu euroalal, mis tähendab 0,6 ja 0,4 protsendipunktilist allapoole korrigeerimist võrreldes kevadiste prognoosidega. Arvutamisel on aluseks võetud ajakohastatud prognoosid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaade, Poola, Hispaania ja Ühendkuningriigi kohta, kes koos moodustavad ligikaudu 80 % ELi SKTst.

Üksikasjalikum aruanne on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/economy_finance/thematic_articles/article12054_en.htm

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


24.10.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit