Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


13.-17. oktoober 2008
Print

E-nädalakiri 26/2008

Sisukord:
1. Euroopa Ühenduste Komisjoni roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta.
2. ELAN võrgustiku koosolek 14.10.2008
3. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuse töörühm koosolek 15-17.oktoobril 2008.
4. Regioonide Komitee COTER komisjoni arvamuse eelnõu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda eduaruande kohta.
5. Regioonide Komitee Territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika komisjoni töödokument “Territoriaalne ühtekuuluvus”

1. Euroopa Ühenduste Komisjoni roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta.

Roheline raamat avaldati eelmisel nädalala ja seda tutvustas regionaalpoliitika volinik Danuta HÜBNER eelmisel nädalal toimunud Regioonide Komitee täiskogu istungil (vt. nädalakiri nr 25)

Rohelise raamatuga on võimalik tutvuda:
http://ec.europa.eu/regional_policy/consultation/terco/index_en.htm

Allpool esitatud küsimused hõlmavad peamisi teemasid, mida käesolevas rohelises raamatus käsitletakse ja nendega määratletakse rohelise raamatu abil algatatava mõttevahetuse ulatus.
Komisjon esitab kõnealuse mõttevahetuse kohta kokkuvõtte 2009. aasta kevadel.
1. Mõisted

Seoses territoriaalse ühtekuuluvusega kerkib esile uusi küsimusi ning olemasolevatele
küsimustele asetatakse uus rõhuasetus.

– Kuidas territoriaalset ühtekuuluvust kõige asjakohasemalt määratleda?

– Milliseid lisaelemente tooks see Euroopa Liidu praegusse majandusliku ja sotsiaalse
ühtekuuluvuse käsitlusviisi?

2. Millisel tasandil ja millises ulatuses tuleks territoriaalset tegevust arendada?

Territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks on vaja probleeme lahendada ühtsel viisil ning sobival geograafilisel tasandil ning selleks peaksid kohalikud, piirkondlikud ja isegi riiklikud asutused koostööd tegema.

– Kas EL peaks osalema territoriaalse ühtekuuluvuse edendamises? Kuidas määratleda tema osalust subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes?

– Milline peaks olema territoriaalse mõõtmega seotud poliitilise sekkumise ulatus vastavalt lahendatava probleemi laadile?

– Kas eriliste geograafiliste tunnustega piirkondade suhtes on vaja võtta poliitilisi
erimeetmeid? Kui jah, siis missuguseid meetmeid tuleks võtta?

3. Parem koostöö

Piirkondlikke ja riigipiire ületav süvenenud koostöö tekitab haldusküsimusi.

– Milline peaks olema komisjoni roll territoriaalse koostöö edendamisel ja toetamisel?

– Kas on vajadust territoriaalse koostöö uute vormide järele?

– Kas on vaja välja arendada uusi õiguslikke ja juhtimisvahendeid, et hõlbustada koostööd, sealhulgas välispiiri äärsetel aladel tehtavat koostööd?

4. Parem kooskõla

Territoriaalse ühtekuuluvuse parandamine tähendab paremat valdkondliku ja territoriaalse poliitika kooskõla ning ühtsemat territoriaalset sekkumist.

– Kuidas saaks parandada territoriaalse ja valdkondliku poliitika kooskõla?

– Milliste valdkondlike poliitikate kujundamisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata nende territoriaalsele mõjule? Milliseid vahendeid saaks selleks välja arendada?

– Kuidas saaks territoriaalset poliitikat ühtsemaks muuta?

– Kuidas saaks ühenduse ja riiklikku poliitikat paremini ühendada, et see annaks panuse territoriaalsesse ühtekuuluvusse?

5. Uued territoriaalsed partnerlused
poliitika kujundamisel ja rakendamisel.

– Kas territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel tuleks poliitika arendamisse kaasata uusi osalejaid, nagu sotsiaalmajandusvaldkonna, kohalike sidusrühmade, vabatahtlike
organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad?

– Kuidas kaasata vajalik arv osalejaid?

6. Teadmiste suurendamine territoriaalse ühtekuuluvuse kohta

– Millised kvantitatiivsed/kvalitatiivsed näitajad tuleks ELi tasandil välja arendada, et jälgida  territoriaalse ühtekuuluvuse tunnuseid ja suundumusi?

Komisjon kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama oma märkused käesolevas rohelises raamatus esitatud küsimuste kohta. Vastused ning lisamärkused tuleks saata 28. veebruariks 2009 järgmisel aadressil:

European Commission
DG Regional Policy
Green Paper on Territorial Cohesion
CSM1 4/161
B-1049 Brussels
või e-posti teel järgmisel aadressil:
REGIO-GreenPaper-Territorial@ec.europa.eu

Juhul kui saatja sellega nõustub, avaldatakse e-posti teel saadud märkused koos saatja
kontaktandmetega rohelise raamatu veebisaidil.

2. ELAN-võrgustiku koosolek 14.10.2008

Esimese küsimusena arutati Inglismaa omavalitsusliidu poolt tõstatatud küsimust seoses finantskriisiga. Inglismaa kohalikud omavalitsused kaotasid Islandi pankade kriisi tõttu üle 1 miljardi euro. Samuti kaotasid raha ka erafirmad, kes olid oma säästud paigutanud Islandi pankadesse. Inglismaa omavalitsuste Brüsseli esinduse poolt oli esitatud küsimus – milline on olukord teistes maades ning kas ka teiste riikide omavalitsused on selles finantskriisis raha kaotanud või on muid probleeme ja kas seda küsimust on arutatud keskvalitsustega.

Inglismaa omavalitsused hoidsid oma raha Islandi pankades kõrge intressimäära tõttu. Hollandi ja Soti omavalitsused olid kaotanud mõlemad umbes 15 miljoni eurot, teisi see kriis otseselt ei puudutanud.

Lisaks anti ülevaade erinevatest teemavaldkondadest. Linnapeade pakti alane konverents toimub novembris Helsingis. Selle konverentsi eesmärk on kogemuste vahetamine, mitte pakti allkirjastamine.

Seoses energia küsimustega peatuti veel energia kokkuhoiul ehitistes ja sellel milliseid täiendavaid kohustusi see omavalitsustele kaasa toob.

Veel räägiti interneti ühenduse loomisest maapiirkondades ja sellega seotud probleemidest, samuti Euroopa Komisjoni rohelisest raamatust territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ning selles raamatus tõstatatud küsimustest. Leiti, et vastuse koostamisel tõstatatud küsimustele tuleks lähtuda integreeritud lähenemisest ning arvestada ka maaelu arengu aspekte.

Regioonide Komitee Avatud Päevadega seoses tehti palju kriitikat. Leiti, et paljudes töörühmades/seminaridel kiitsid regioonid vaid ennast, et kogu üritus on liiga kallis, rohkem tööd tuleks teha temaatiliste seminaride ettevalmistamisel- peaks olema ette antud küsimused või struktuur, millele kõik ettekanded peaks vastama, kõik “tähtsad inimesed” vajavad erilist kohtlemist ning tõsise arutelu pidamiseks mingil teemal tuleb valida aeg väljaspool avatud päevi.

Samuti leiti, et oleks vaja lihtsustamist ja suuremat kontsentreerumist mingitele teemadele ning panustada tuleks suuremal määral kohalikesse üritustesse, mitte Brüsselis toimuvale.
Euroopa Komisjoni tööprogramm järgmiseks perioodiks avalikustatakse 5.novembril ning siis tuleks välja selgitada ka ELAN prioriteedid. Lühidalt oli juttu ka ettepanekust ELAN-võrgustiku  töökorralduse muutmise kohta. Seda dokumenti hakatakse põhjalikumalt arutama 24 novembril toimuval koosolekul.

Rääkisin ka teiste väiksemate esindustega- nemad on samuti mures ELAN töökorralduse muutmises tehtud ettepanekute pärast ning ei pea võimalikuks olla “Raportööri” rollis teemade ettevalmistamisel, sest see käib neile lihtsalt üle jõu.

3. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuse töörühm koosolek 15-17.oktoobril 2008.

Esitati ettekanne Korsika kogemusest Euroopa Liidu fondide kasutamisel. Kui perioodil 1994-1999 sai Korsika 250,0 miljonit eurot, siis perioodil 2000-2006 vaid 188,3 miljonit eurot.

Perioodil 2007-2013 said nad vahendeid konkurentsi ja innovatsiooni jaoks (Lissaboni strateegia eesmärkide täitmiseks). Programmide vahendeid on suures osas kasutatud taastuvenergia (päikese ja tuulenergia) osa suurendamiseks energia tootmises, samuti juurepääsu tagamise parandamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Nende hinnangul oli suur väljakutse minna sihtalast 1 sihtala 2 alla.

Ülevaate Prantsusmaa eesistumise prioriteetidest andis Hr. Pascal Mangin. Tema sõnul kujunes prantsuse eesistumine keeruliseks, sest sel ajal juhtus rida sündmusi mida ei osatud oodata- alates Iirimaa “ei” Lissaboni lepingule ja suurest majandus- ja finantskriisist.

Ta andis oma ettekandes ülevaate Euroopa Komisjoni rohelises raamatus territoriaalse ühtekuuluvuse kohta toodud printsiipidest. Tema sõnul on protsess alles alguses ja ühisele arusaamisele selles osas mis on territoriaalne ühtekuuluvus on raske jõuda ja ilmselt kõik ei jõuagi. Tema sõnul on konkurents ja ühtekuuluvus kaks aspekti, mida tuleb rõhutada.

Tuleviks on vaja pöörata tähelepanu rohkem uutele väljakutsetele ja see puudutab kõiki territooriume. Ettekandja rõhutas, et mis iganes ka eesistumise tulemus ei ole, võetakse Lissaboni leping lõplikult vastu ja rakendatakse ellu. Territoriaalne aspekt lisandub uue lepinguga. Territoriaalsed erinevused on Euroopa Liidu tugevus, mitte nõrkus ning territoriaalne ühtekuuluvus peab rajanema nende erisuste ja potentsiaali ärakasutamisele.

Rohelises raamatus on kirjas, et “Territoriaalne ühtekuuluvus tähendab kõikide selliste piirkondade harmoonilise arengu ning seal elavatele inimestele selliste paikade eripärast võimalikult suure kasu tagamist”.

Konsultatsiooni perioodi lõpuks on vaja jõuda ühisele arusaamisele selles osas mis on territoriaalne ühtekuuluvus.

Ka järgmine ettekandja Euroopa Komisjoni Regionaalarengu peadirektoraadist rääkis komisjoni rohelisest raamatust territoriaalse ühtekuuluvuse kohta. Diskussiooni fookuses on kolm “C” d
1. kontsentratsioon (concentration)
2. ühenduvus (connection)
3. koostöö (cooperation)

Oma ettekandes tõi ta välja ka küsimused millele oodatakse vastuseid. Tema sõnul on definitsiooni leidmine keeruline küsimus - sellekohane küsimustik saadeti eelmisel aastal kõikidele liikmesriikidele - vastas 24 liikmesriiki ning saadud vastused olid väga erinevad. See on poliitiline definitsioon ja sõltub suuresti Lissaboni Lepingu ratifitseerimisest.  Seega on tulemusele suur mõju eelolevatest parlamendi valimistest ja sellest milliseks kujuneb uus komisjoni koosseis.

Peale ettekannet toimus arutelu kus kõigil oli võimalus küsida või oma arvamusi esitada. Inglismaa esindaja sõnul on nende jaoks oluline, et mainitakse ka keskmise ja väikese suurusega linnade tähtsust. Keskkonna dimensiooni lisamine võimaldab ka vanadel liikmesriikidel osaleda. Inglismaal on selle rohelise raamatu üle käiva diskussiooni liidriks kohalikud omavalitsused.

Prantsusmaa omavalitsuste esindaja toetas Inglismaa seiskohti ning lisas, et on vaja leida täiendavaid indikaatoreid lisaks SKPle.  DG REGIO esindaja sõnul on põhiküsimuseks kas erisused linnade sees on liikmesriikide või EL vastutus.

Hetkel on territooriumi mõiste väga erinev- selleks võib olla kas üks linn või mägipiirkond. Jutt ei ole mitte võrdse vaid õiglase juurdepääsu tagamisest avalikele teenustele. Komisjoni esindaja sõnul nad loodavad, et ühel päeval on kõik sektoraalsed poliitikad seotud territoriaalse ühtekuuluvuse kontseptsiooniga.

CEMR koostab oma vastuse ja kõikidel palutakse saata oma sisend 2008 aasta lõpuks, et jaanuaris toimuval fookusgrupi koosolekul valmistada ette lõplik CEMR seisukoht konsulteerimisele.

Lisaks andis Korsika esindaja ülevaate nende seiskohtadest seoses maaelu arenguga ning põllumajanduse toetamisega. Suur osa Korsika territooriumist on maapiirkond ja seetõttu on nende jaoks eriline tähtsus põllumajandus ja maaelu poliitikal.

Töörühma liikmed andsid ülevaate EL struktuurifondide kasutamisest perioodil 2007-2013 ja sellest kuidas omavalitsusliidud on kaasatud sellesse protsessi.

Cedrik Leger tutvustas uut algatust RUR@CT “European Regions for rural innovation”, mille eesmärgiks on heade praktikate levitamine. Võrgustiku moto on: “ei ole maaelu arengut ilma põllumajanduse arenguta.” Rohkem informatsiooni loodud võrgustiku kohta saab kodulehelt: www.ruract.eu. Cedrik Legeri kontakt:
 c-leger@cr-limousin.fr

Linnade Foorum toimub 2-3 detsembrini Montpellieris järgmise loosungi all Following Leipzig: Everyday Sustainability and Solidarity in Our Cities. Rohkem informatsiooni: : www.villes2008.fr

Töörühma koosolekul tutvustati ka järgmise aasta tööplaani (lisatud).

Uut töörühma aseesimeest ei õnnestunud ka seekord valida. Soovitakse, et uus aseesimees oleks naine ja ühest uutest liikmesriikidest.

4.Regioonide Komitee COTER komisjoni arvamuse eelnõu majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva viienda eduaruande kohta.

Oma arvamuses tervitab Regioonide Komitee üleminekupiirkondade mõiste loomist, mis hõlmab nii järkjärgult enam toetatavaid piirkondi (phasing-in) kui ka piirkondi, kus on ette nähtud toetus järkjärgult kaotada (phasing-out), ning toetab lahenduste väljatöötamist nimetatud piirkondade jaoks, et vältida tagasiminekut lähenemisprotsessis, mis kahjustaks kogu ühtekuuluvuspoliitikat ja  märgib, et kõik asjaosalised tunnustavad ja toetavad jätkuvalt ühtekuuluvuspoliitika rolli Euroopa Liidu kujundamisel.

Arvamuse eelnõu toetab lisaks sise- ja rahvamajanduse kogutulu hindamisele võtta arvesse ka tööturgu (andmed tööhõive, liikuvuse ja koolituse kohta), pakutavaid teenuseid (andmed juurdepääsu, tõhususe ja jaotamise kohta) ning maakasutust (andmed ulatuse, järjepidevuse ja polütsentrismi kohta).

Tuletatakse  meelde, et linna ja maapiirkondade mõõde, loodus- ja kultuuripärand ning keskkonna- ja kliimategurid on kõik elemendid, mida tuleb Euroopa piirkondade hetkeolukorra, tegeliku heaolu ja võimaluste põhjalikul hindamisel arvestada.

Samas nenditakse, et raskusi on statistikaga.

Olulisemad märksõnad arvamuse eelnõus on

· Euroopa Liidu senised ühtekuuluvuse  põhimõtted nagu kontsentreerimine, kavandamine, kaasrahastamine ja partnerlus peavad ka tulevikus jääma selle poliitika aluseks.

· Kaasata tuleb aktiivsemat kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi alates projektide määratlemisest kuni programmide hindamiseni

· Territoriaalse koostöö olulisus

· Linnapiirkondade mõõtme tugevdamine

· Arendada integreeritud regionaalpoliitikat

· Lisada maaelu arengu vahendid üldisesse ühtekuuluvuspoliitikasse

· Leida uusi piirkondlikke statistikavahendeid, mis peegeldaksid kohalikul ja piirkondlikul tasandil esinevaid küllaltki suuri erinevusi sissetulekutes, avalike teenuste kättesaadavuses, tervishoiu kvaliteedis ning kultuuri- ja kutsehariduses

· Integreeritud rahastamisviiside kasutamine (nt rotatsioonifondid koos riskikapitaliga ja soodus- või tagatud laenud)

· Ühtekuuluvuspoliitika peaks pöörama suuremat tähelepanu ühelt poolt eakate probleemide lahendamisele ja teisalt ka noorte perede eluaseme ja lasteaia probleemide lahendamisele

· Avaliku sektori suuremad investeeringud üldhuviteenuste osutamisse

· Lihtsustamine ja kulude vähendamine peab olema seotud projektide suuruse ja asukohaga

Järeldustes leitakse, et

· ühtekuuluvus jääb ka järgmisel perioodil oluliseks ülesandeks, sest jätkuvalt on regioonide vahel suured majandus- ja sotsiaalarengu erinevused ja need on viimase Euroopa Liidu laienemisega veelgi süvenenud

· edendada tuleks ühtekuuluvuspoliitika territoriaalset mõõdet, et tagada ühtlane areng ka piirkondade endi sees

· kaasamise ja solidaarsuse mõistete tugevuse säilitamiseks peab ühtekuuluvuspoliitika jätkama uue majandusliku ja sotsiaalse tasakaalu poole püüdlemist, andmata järele kiusatusele luua teatud n-ö lahtine sahtel, kuhu visata üksteise järel kokku kõik erinevad eesmärgid ja omavahel sobimatud sihid

· On vaja suurendada rahastamist (täna ainult 0,04 % Euroopa Liikmesriikide SKTst)

· Mitte viia ühtekuuluvuspoliitikat tagasi riiklikule tasandile

· Kasutada uusi rahastamisvahendeid eelkõige VKEde toetamiseks

· Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olema kaasatud kõigil etappidel alates kavandamisest kuni hindamiseni, sest nad on abi saajatele kõige lähemal asuv valitsustasand ning samuti vastutavad nad ühtekuuluvuspoliitika kohapealse rakendamise eest.

5. Regioonide Komitee Territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika komisjoni töödokument “Territoriaalne ühtekuuluvus”
Raportöör: Jean-Yves Le Drian (PES/FR) Bretagne´i piirkonna volikogu esimees

Töödokumendis tehakse ettepanek keskenduda Regioonide Komitee hinnangus konkreetsetele punktidele, millega saaks ühenduse poliitikat tugevdada või parandada, eelkõige järgmises neljas valdkonnas, mille puhul Regioonide Komitee arvamustes on tuvastatud territoriaalseid aspekte:

- ühenduse struktuuripoliitika ja eelkõige selle regionaalpoliitiline osa;

- teised ühised poliitikad nagu põllumajandus ja transport ning teised ühenduse poliitikad nagu keskkond;

- üldist majandushuvi pakkuvad teenused, mille puhul käimasolev liberaliseerimispoliitika muudab küsitavaks riigipiiride raames loodud tarifitseerimis- ja tasakaalustamissüsteemid;

- territoriaalne juhtimine, kus peab tekkima sünergia eri valitsemistasandite vahel, kuna need tegutsevad samal territooriumil.

Senistes ühtekuuluvuse aruannetes on ühelt poolt rõhutatud liikmesriikide ja piirkondade rühmade vastastikust lähenemist ning teiselt poolt jätkuvalt suuri erinevusi piirkondade sees. Sellest tulenevalt on vaja jätkuvalt kõigile ELi piirkondadele suunatud struktuuripoliitikat, milles tuleb arvestada küllaltki paljude erinevustega, eelkõige siis, kui need tulenevad territooriumist.

Üks oluline uus märksõna on: “uued näitajad” Algusest alates on struktuuripoliitikas eelistatud sotsiaal-majanduslikke abikõlblikkuse näitajaid (eelkõige SKP elaniku kohta ja töötuse määr), kuid nüüd kasutatakse juba ka mitmeid territoriaalseid näitajaid: piirialal paiknemine, hõre asustus (maksimaalselt 8 elanikku ruutkilomeetri kohta Rootsi ja Soome arktilistel aladel) ja äärepoolseimad piirkonnad (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 299) järgi). Kas territoriaalse ühtekuuluvuse elluviimisel tuleb kasutada järgmisi näitajaid:

territoriaalseid näitajaid, millega eristatakse teist tüüpi piirkonnad, mida on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 174 uues sõnastuses (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 158), näiteks seoses maapiirkondadega;

Käesolevas töödokumendis tehakse COTERi komisjoni liikmetele ettepanek vastata järgmistele küsimustele:

· Milline on territoriaalse ühtekuuluvuse elluviimise oodatav tegelik lisaväärtus?

· Kuidas määratleda territoriaalset võrdsust?

· Kas territoriaalset ühtekuuluvust saab tõlgendada võrdsuse tagajana näiteks sellistele põhiteenustele ja –infrastruktuuridele juurdepääsul nagu tervishoid, haridus, postiteenused, ühistransport, energia, telekommunikatsioonid, Internet?

· Kas territoriaalne ühtekuuluvus rakendub ka liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teostatavale poliitikale?

· Milliste territoriaalsete erinevustega peaks tegelema / ei peaks tegelema?

· Milliseid tasakaalustamismeetmeid peaks kasutama väljaselgitatud erinevuste vähendamiseks ja territoriaalse võrdsuse poole liikumiseks?

· Milliseid ühenduse poliitikaid kõnealune uus eesmärk kõige rohkem puudutab?

· Kas Lissaboni ja Göteborgi strateegiad saavad territoriaalse ühtekuuluvuse elluviimisele kaasa aidata?

· Milliseid meetmeid kavatseb Euroopa Liit kõnealusel teemal võtta?

· Kuidas territoriaalne ühtekuuluvus saab haldust parandada ja eri valitsustasandite vahelist koostööd arendada? 


23.10.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit