Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


06.-10. oktoober 2008
Print

E-nädalakiri 25/2008

Sisukord:
1. Regioonide Komitee juhatuse istung 07.10.2008.
2. Regioonide Komitee täiskogu 76.istungjärk
3. Regioonide Komitee Avatud Uste Päevad 6-9 oktoober 2008.

1. Regioonide Komitee juhatuse istung 07.10.2008.

Regioonide Komitee ülesandeid ja eesmärke käsitlev poliitiline mõttevahetus.

Ülesannete ja eesmärkide kirjelduseväljatöötamise protsess peab olema eesmärgistatud ja kõikehõlmav. See eeldab läbimõeldud konsultatsiooniprotsessi, mis annab ainet poliitiliseks aruteluks selle kohta, millised on ettekujutused meie institutsioonist ning talle pandud ootused.
Nimetatud protsess, millel pole midagi ühist auditiga, põhineb inimeste ja organisatsioonide seisukohtadel ning vahendab komitee sisemist ja välist kuvandit.

Selles valguses käivitati septembri esimesel nädalal komiteesisese konsulteerimise esimene faas Regioonide Komitee praeguste ja tulevaste suunitluste kohta. Kõigile komitee liikmetele ja asendusliikmetele mõeldud küsimustiku eesmärk on saada vastused järgmistele küsimustele:

· Regioonide Komitee tegevuse mõju ELi tegevuskavale ja piirkondadele;

· Regioonide Komitee tähtsuse areng institutsionaalses raamistikus;

· Regioonide Komitee arendatud meetmed ja vahendid, mis on andnud konkreetseid tulemusi;

· väärtused ja hinnangud, mis toetavad komitee panust Euroopa integratsiooniprotsessi;

· vahendid toetamaks kohaliku ja piirkondliku demokraatia ja mitmetasemelise valitsemise põhimõtteid nii Euroopa Liidus kui väljaspool seda;

· Institutsioonilised ja muud partnerid, keda eelistada Regioonide Komitee edaspidises tegevuses;

· Regioonide Komitee liikmemandaadi tähendus ja lisaväärtus

· ning lõpuks küsimus, kuidas muuta Regioonide Komiteed kergemini mõistetavaks ja nähtavamaks.

Juhtkomitee peaks kinnitama tegevuskava Regioonide Komitee ülesannete ja eesmärkide kirjelduse väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks oma esimesel koosolekul, mis on kavas korraldada 2008. aasta novembris esialgse ajakava põhjal milles nähakse ette kõnealune dokument vastu võtta 2009. aasta kevadel.

Liikmete sõnavõtud- paljud ei tea Regioonide Komiteest midagi ja seetõttu on selline mõttevahetus vajalik, et täpsemalt määratleda meie rolli ja ülesandeid ning mõelda sellele kuidas paremini tutvustada Regioonide Komiteed. Peaks vaatama mida oleme selle aja jooksul saavutanud ja kus oleme läbi kukkunud. Peaksime arvestama oma partnerite seisukohti, et parandada demokraatiat.

Isegi need organisatsioonid, kes on määranud oma esindajad, ei tea mida see organisatsioon endast kujutab. Selge on see, et meil on vaja teada kuhu me läheme ja mis on meie eesmärgid. 15 aastase tegevuse järel on paras aeg teha kokkuvõtteid. On vaja vaadata mis oli Maastrichti lepingu eesmärk ja kuidas seda on täidetud.

Regioonide Komitee loomise eesmärk oli subsidiaarsuse printsiibi järgimine. Kuidas on Regioonide Komitee reageerinud olulistele sündmustele nagu olukord Gruusias?  Vaja oleks, et meie hääl oleks kuuldav. Regioonide Komitee peaks tegema avalduse seoses raske finants- ja majandusliku situatsiooniga.

Esimehe sõnul peaks novembriks  olema valmis ettepanekud mis suunas Regioonide Komitee areneb.

Finantsraamistiku läbivaatamise ajutine sihtkomisjon

Regioonide Komitee täiskogu otsustas oma 72. istungjärgul luua Euroopa Liidu finantsraamistiku läbivaatamiseks ajutise sihtkomisjoni, mille volitused on järgmised:

- koostada käimasoleva avatud ja ulatusliku konsultatsiooniperioodi käigus ELi finantsraamistiku läbivaatamist käsitleva arvamuse eelnõu ja esitada see täiskogule, vajadusel uuesti pärast Euroopa Komisjoni ametliku ettepaneku esitamist 2008. aasta lõpus või 2009. aasta alguses;

- tagada komitee komisjonide arvamuste ja kõigi ametlike deklaratsioonide seisukohtade sidusus nimetatud küsimuses ning samuti nende sidusus komitee peamiste poliitiliste sõnumitega eelarvereformi protsessi kohta;

- toimida vajaduse korral teiste asjaomaste institutsioonide poliitilise vahendajana;

- esindada Regioonide Komiteed Euroopa finantsraamistiku aruteludel sobivas vormis ka väljaspool komiteed.

Arutelud territoriaalse ühtekuuluvuse rohelise raamatu üle kestavad kuni 2009 aasta veebruarini.

Liikmete sõnavõtud- me peaksime enne arutama poliitikat ja alles siis finantsperspektiivi.

Euroopa – Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assambleest  saab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindav alaline poliitiline organ, mille eesmärk on olla tunnustatud algatuse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” nõuandva koguna. See lähenemisviis meenutab lähenemisviisi, mida kasutas Euroopa Parlament, kui ta moodustas Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee (EMPA).

Assamblee eesmärk on tuua kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Euroopa – Vahemere piirkonna partnerlusse ning osaleda poliitilises dialoogis siis, kui kaalul on territoriaalne mõõde ja kui küsimus puudutab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Eelkõige on eesmärk järgmine:

· tõsta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teadlikkust ning kaasata nad Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse juhtimisse;

· tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindatus Euroopa – Vahemere piirkonna ministrite konverentsil ja algatuse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” tööorganites;

· edendada kohalikku demokraatiat, mitmetasandilist valitsemist ja detsentraliseeritud koostööd;

· edendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste põhja-lõuna ja lõuna-lõuna suunalist dialoogi;

· edendada heade tavade vastastikust tutvustamist, teadmistevahetust ja konkreetsete teemade/projektidega saadud tehnilisi kogemusi, kaasates võrgustikke ning riiklikke, Euroopa tasandi ja Euroopa – Vahemere piirkonna liitusid;

· arendada ja toetada uuenduslikke projekte, millega edendada piirkondlikku integratsiooni ja ühtekuuluvust, eriti seoses ruumilise planeerimise, säästva arengu ja linnaarendusega.

Esimehe sõnul on see kõigi 27 liikmesriigi küsimus, mitte ainult nende, kes sellesse piirkonda kuuluvad. Vahemere piirkondade liidrid on huvitatud selle Assamblee loomisest.

Täna peaksime heaks kiitma, et Regioonide Komitee on selle loodava Assamblee partner.

Liikmete sõnavõtud- küsimus on liikmelisuses- kui see on 27 liikme küsimus, siis peaks olema kõik regioonid esindatud ja oluline on kuidas seda hakatakse rahastama. Samas võib tulla küsimus kas ei ole vaja luua mitte Ida liitu? Esimehe sõnul on see mõte tal küll olemas ja vastava ettepanekuga tullakse välja õige pea.

Uno sõnavõtt- toetab ettepanekut uue assamblee loomise kohta, kuid samas see avab ukse uute assambleede loomiseks. Selles assamblees osalevad kõrvuti regioonide komitee liikmetega ka teised partnerid. Mis on üldine lähenemine selle organisatsiooni loomisel ja mis ulatuses kaetakse need kulud Regioonide Komitee poolt. Esimees- kui me vaatame Läänemere strateegiat, siis on see väga teretulnud.

Regioonide Komitee välissuhete strateegiat täiendavad elemendid

Käesolevas dokumendis esitatakse  Regioonide Komitee välissuhete strateegia eri tegevusvaldkonnad.

a) Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ulatuslik kaasamine Barcelona protsessi (Vahemere Liit) peaks aitama ületada üksnes valitsustevahelise koostöö piirid ning viima sisse territoriaalse mõõtme.

b) Idapartnerluse mõiste, mida praegu välja töötatakse ja mille Euroopa Ülemkogu tahab vastu võtta 2009. aasta märtsis.

c) Toetudes oma 2005. ja 2006. aasta arvamustele, on Regioonide Komitee loonud detsentraliseeritud koostöö valdkonnas väga head töösuhted Euroopa Komisjoni ning teiste institutsiooniliste sidusrühmade ja institutsioonidega, nagu UNDP (ÜRO Arenguprogramm) ja OECD. Need suhted on viinud mitme kavandatud tegevuseni, millest antakse ülevaade käesolevas dokumendis.

d) Valimisvaatluste ning kohaliku ja piirkondliku demokraatia arendamise valdkonnas kajastatakse käesolevas dokumendis ka koos Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoniga (RELEX) korraldatud valimisvaatluskoolitusel tutvustatud seisukohti. Kõnealune koolitus toimus 17. aprillil 2008 ning seda toetasid ja selles osalesid Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress ning Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraat.

Selle dokumendi eesmärk ei ole mitte muuta oma senist tegevust vaid anda selgem ülevaade Regioonide Komitee välissuhetest.

Ettepanek Regioonide Komitee kodukorra muutmise ajutise komisjoni moodustamiseks

Lissaboni lepingu artikli 6 kohaselt jõustub leping 1. jaanuaril 2009, eeldusel et kõik ratifitseerimiskirjad on selleks ajaks hoiule antud, või vastasel juhul viimasena selle sammu astunud liikmesriigi ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva kuu esimesel päeval.

Sekkumata veel pooleli olevasse ratifitseerimisprotsessi, kutsutakse institutsioone üles tegema ettevalmistusi ilma protsessist ette ruttamata. Regioonide Komitee jaoks tähendab see vajadust langetada kodukorra muutmise käigus vajalikud otsused seoses nii Lissaboni lepinguga kui ka selle otsese ja kaudse mõjuga institutsioonidele.

Lissaboni lepingu mõju Regioonide Komitee töökorraldusele

Lissaboni lepingu peamine mõju Regioonide Komiteele, otseste tagajärgedega komitee edaspidisele töökorraldusele ja seega ka kodukorrale, väljendub järgmises:

– Regioonide Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu, kes langetab otsuse ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal;

– Regioonide Komitee liikmete volitusi pikendatakse viiele aastale ning Regioonide Komitee presidendi ja juhatuse ametiaega pikendatakse kahele ja poolele aastale;

– Regioonide Komitee saab õiguse pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole, kui õigusaktiga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet või kui on vaja kaitsta oma õigusi.

Iiri delegatsiooni esimees Murray Seamus leidis, et selle küsimuse arutelu peaks toimuma märksa demokraatlikumalt ja loodavas komisjonis peaks olema esindatud kõik 27 liikmesriiki.

Beissel Simone: Lissaboni leping ei jõustu enne 2010 aastat ja me ei peaks liialt kiirustama. Ma enne toetasin 11 liikmelise grupi loomist, aga kuna see uus grupp lahendab väga poliitilisi eesmärke, siis tuleks siiski enne selgitada printsiipe- kas me peame ennast võrdlema Euroopa Parlamendiga ja seega peaks see uus grupp olema 27 liikmeline, et esindada kõiki liikmesriike.

Esimehe ettepanek - ad hoc komisjoni (11 liiget) mandaadi hulka ei kuulu regioonide komitee delegatsiooni koosseisu muutmise küsimus. Regioonide Komitee koosseisu muutmine jääb juhatuse ja täiskogu pädevusse. Samas on selge et tuleb teha analüüsid, et vajalikul hetkel oleks olemas ettepanekud ning mitte jätta otsustamine teiste hooleks.

Keymer Gordoni sõnul ei ole selge milliseks kujuneb Lissaboni lepingu lõpptekst ja seega oleks praegu natuke ajast eest jooksmine. Toetab 11 liikmelise grupi moodustamist, kuid anda neile selge mandaat.

Otsus: regioonide komitee koosseisu määramine ei ole selle moodustatud ad hoc komisjoni mandaat, grupi suurus on 11 liiget, teha vajalikud analüüsid. Vaadata komitee sisemist funktsioneerimist ja teha ettepanekud selle parendamiseks.

Regioonide Komitee täiskogu 76.istungjärk

Täiskogu toimus Charlemagne’i hoones (Euroopa Komisjon) 170, rue de la Loi – 1049, Brüssel  kolmapäev, 8. oktoober 2008 kell 15.00–21.00 ja neljapäev 9. oktoober 2008 kell 9.00–13.00

Täiskogul osalesid kõik Regioonide Komitee delegatsiooni põhiliikmed: Mihkel Juhkami, Kurmet Müürsepp, Uno Silberg, Saima Kalev, Toomas Vitsut, Teet Kallasvee, Väino Hallikmägi ja delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ning Ille Allsaar.

Kuna päevakord oli pingeline, siis jaotasime minu ja Kaimo vahel arutlusele tulevad eelnõud.

Täiskogul kinnitati päevakord ning eelmise, 18-19 juunil 2008 toimunud 75. istungjärgu protokoll.

Sõna võtsid Nikosia kreeka-küprose kogukonna esindaja Eleni MAVROU ja Nikosia türgi-küprose kogukonna esindaja Cemal BULUTOGLURARI sõnavõtt Rue Ledra taasavamise puhul.

Euroopa Komisjoni esindaja, regionaalpoliitika voliniku Danuta HÜBNERi sõnavõtt poliitilise ühtekuuluvuse tuleviku teemal.

Territoriaalne ühtekuuluvus on mudel, et saavutada tööhõive kasv ja majanduskasv. Me peame kindlustama, et sellest poliitikast saavad kasu kõik. Tutvustas ka selle rohelise raamatu arutluse ajagraafikut-  konsulteerimine peaks lõppema järgmise aasta suvel. 1. märtsil 2009 on esimese konsultatsiooniperioodi lõpp.
Liikmete sõnavõtud:

Küsimus- kuidas suhestuvad territoriaalne ja majanduslik ning sotsiaalne ühtekuuluvus? Millised on  territoriaalse indikaatorite seos majandusliku ühtekuuluvusega?
Milline on rohelise raamatu mõju teiste EL poliitikate suhtes?

ALDE- Regionaalpoliitika ja elamumajanduse seosed? Kuidas saavad sellest poliitikast osa kõik riigid, mitte ainult uued liikmesriigid?

UENA- Kas on muutunud ühtekuuluvuspoliitika? Maapiirkonnad on jäänud unarusse- kas tulevane ühtekuuluvuspoliitika peaks arvestama ka muid kriteeriume kui SKP?

Hübner- Territoriaalne ühtekuuluvus täiendab ja tugevdab majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, mitte ei asenda seda. Samas on territoriaalne mitmekesisus suur väärtus, kuid saab ka takistuseks vahendite kasutamisel. Ei tohi unustada, et konsultatsiooniprotsess alles algas ja vara on teha järeldusi.

Indikaatorite küsimus- järeldus on selline, et statistikat ei ole piisavat ja me kasutame näitajaid, mis ei ole võrreldavad. Lähiaastatel on vaja koos EUROSTATiga teha jõupingutusi täiendavate indikaatorite leidmiseks.

Tõstetakse küsimus territoriaalsest aspektist kõigi poliitikate osas- nii EL üleselt kui ka riigi siseselt. Edasiliikumise kiiruse määrab aeg ja konsultatsiooni tulemused.

Energiatõhususse tehtavad investeeringud avaliku sektori omandisse kuuluvate hoonete osas on mõeldav, kuid mitte erasektorisse kuuluvate  hoonete puhul.

Ühtekuuluvuspoliitika on võrreldes algusega palju muutunud. Me paneme suurt rõhku linnapiirkondadele, kuid ei jäta unarusse ka maapiirkondi.

Uued väljakutsed nõuavad ka uusi poliitikaid. Me tahame muuta territoriaalsed eripärad plussiks, mida peaks arvesse võtma territoriaalse ühtekuuluvuse arendamisel.

Lepingu artikkel 16 loob seose avalike teenuste ja ühtekuuluvuspoliitika vahel- kas komisjoni jaoks on see side oluline?

Vastus – on terve rida ka muid direktiive- näiteks keskkonna direktiivid, mida peab täitma, kuid mis ei ole välja töötatud Regionaalarengu Direktoraadi poolt. Oluline on muidugi teada kuidas tänane poliitika toimib, et hakata kujundama uusi poliitikaid.

Väga tähtis küsimus oli piirüleste teenuste ja juurdepääsuga avalikele teenustele suhtes. Töötame selle kallal, et tuua välja alad, mis teevad piiriülese koostöö keeruliseks (näiteks tervishoiu valdkonnas).

Euroopa Komisjoni voliniku Günter Verheugeni avaldus

Finantskriis, energia ja toiduainete hindade tõus avaldavad suuremat mõju meie majandusele kui me arvamise. Usaldus turumajandusse on kõikuma löönud. Liikmesriikides rahva poolt valitud esindajad on võtnud vastutuse ja on valmis aitama sellest kriisist välja saamisel. Hetkel on vaja taastada usaldus finantsturgude funktsioneerimisse. Mida me võiksime teha? Me oleme väga haavatavad, kuna elame globaliseerunud maailmas.

Meil on võimalused toime tulla hakkama saama selle kriisiga. Mida paremini toimib siseturg seda väiksem on meie sõltuvus maailmaturgudest. Oluline ja jätkata laienemist, et suurendada siseturgu. Oluline on ka ühine raha. Viimastel päevadel on saanud tunnustust euro sisseviimne.

Oluline on kasutada ära VKE arengupotentsiaal. Praegu on oluline analüüsida kriitiliselt kõike seda mida me teeme- kas sellest on kasu majanduskasvule ja töökohtade loomisele või mitte. Töö ja sissetuleku võimalused Euroopas on halvenenud ja halvenevad veelgi. Me ei saa seda ettevõtetele kohustusi, mis vähendavad nende konkurentsivõimet.

Vaja on siduda meie keskkonna eesmärgid majanduslike eesmärkidega. Meil on vaja tuua poliitiliste otsustesse keskmesse VKEde huvid. Vaja on vastu võtta üldised põhimõtted Euroopa Liidu tasandil. Perioodiks 2008-2011 on ette nähtud hulgaliselt vahendeid väike ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE)  toetamiseks. Tahame vähendada nende administratiivset koormust.

Võimalikud mõjud mis tulenevad väga raskest finantskriisist. On hädavajalik säilitada töökohad just eriti uutes liikmesriikides ning toetada mitte ainult suuri panku vaid ka tööstusettevõtteid. Me peame teadma mida me tahame- kas kõrgemaid keskkonna standardeid või majanduse suuremat konkurentsivõimet ? Mõlemaid tuleb teha tasakaalustatult.

Põhimõtteline avaldus- meie poolt välja pakutud strateegia lähtub sellest, et turumajandus peab lähtuma selgest raamistikust. Turumajanduse panust haridusse ja sotsiaalvaldkonda on vaja paika panna kindlate reeglite kaudu. Meie kontseptsioon on, et turumajandus ei toimi ilma raamistikuta, kus reeglid põhinevad valitud esindajate poolt kokku lepitud põhimõtetel. Globaalsetelt finantsturgudel on vaja globaalset juhtimist (senini ei ole seda soovitud). Komisjon tuleb välja ulatuslike ettepanekute paketiga, mis puudutab ka hoiuste tagamist ja muud. Selge on see, et me ei aktsepteeri enam reguleerimata turumajandust. See on õppetund mille me olema saanud.

Regioonide Komitee poolne avaldus - väljendab sügavalt muret finantskriisi pärast. Kuid eriline mure on seotud just piirkondade ja linnadega. Kutsume üles parema koostöö ja koordineerimise tagamisele. Me peame päästma riiklikud finantsinspektsioonid, kuid tõsine majanduslangus seab ohtu ka kohalike omavalitsuste maksujõulisuse. Me peame kaitsma oma kodanikke ja nende hoiused ja pooldame selgete finantsraamisteike rakendamist globaalsel tasandil. Samuti edendame vastutuse ja aususe põhimõtteid. Kutsume Euroopa Komisjoni üles andma oma panust stabiilse finantssüsteemi tagamisse.

Arutati ja võeti vastu järgmiste arvamuste eelnõud:

Terrorismivastase võitluse tõhustamine: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule KOM(2007) 649 lõplik Ettepanek: nõukogu raamotsus KOM(2007) 650 lõplik Omaalgatuslik arvamus CdR 336/2007 rev 2 – CONST-IV-016 Raportöör: Graham TOPE (Londoni Suttoni linnaosavalitsuse liige; UK/ALDE)

Kuigi peatähelepanu on hetkel finantsolukorral, ei ole terrorismioht ka kuhugi kadunud.
Leitakse, et ELi terrorismivastane töö peaks olema suunatud kahele järgmisele aspektile: otsene võitlus terrorismiga ning ennetustegevus. Mida varem on võimalik purustada terroriteoni viiv põhjuste ahel, seda parem.

Antud juhul võib olla suureks abiks teadusuuringute tõhustamine nende põhjuste ja ajendite kohta, mis sunnivad inimesi terroritegusid toetama, rahastama või neis osalema. Terrorismi puhul ei saa ignoreerida usuga seonduvaid aspekte. Sõnumit, et terroritegusid pole võimalik millegagi õigustada, tuleb veelgi enam levitada ja on seepärast seisukohal, et EL peab algatama ja toetama tegevust, mille eesmärk on vähendada terrorismi usulise ja kultuuridialoogi abil.

EL peaks terrorismivastase võitluse tõhustamises suurendama investeeringuid ennetuse sambasse koos liikmesriikide, õiguskaitseametite ning piirkondlike ja kohalike omavalitsustega ning neist sõltuvate julgeolekuüksustega. Terrorismi ja vägivaldse ekstremismi ennetamist ei ole võimalik saavutada ainuüksi õigusaktide ja õiguskaitsega.

Pealegi ei ole karistusmeetmed üksi tõhusad ning jõupingutused peavad keskenduma heade tulevikuväljavaadete loomisele ja ühiskonnas oma koha andmisele neile inimestele, kes on radikaliseerumise ja terroriaktide läbiviimiseks värbamise suhtes eriti vastuvõtlikud.

Hästi toimivas demokraatlikus ühiskonnas väheneb oht, et terrorismiideed ja terrorivõrgustik kinnistuvad ning levima hakkavad. Regioonide Komitee leiab seetõttu, et terrorismivastases võitluses on eriti oluline demokraatia tõhustamiseks tehtav töö ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste järgimine.

Soovitused kohalikele omavalitsustele:

· tõsta kogukonna rühmade, partnerite ja juhtidega töötades kõigis kohalikes kogukondades esile jagatud väärtusi, et luua kogukonna ühtekuuluvus;

· leida viise, kuidas vältida või määrata kindlaks ja lahendada konfliktid, mis võivad aidata kaasa võõrandumisele ja vägivaldse ekstremismi poole kaldumise põhjuste tekkele;

· tegeleda tõhusalt sallimatusest tulenevate kuritegudega, tehes tihedat koostööd politsei ja kogukonna toetusprojektidega;

· anda julgeolekutoimingute puhul kogukonnale vahendaja roll;

· tagada kogukonna rühmadele ja organisatsioonidele toetus ning suunised vägivaldse ekstremismi ideoloogia vastu võitlemiseks;

Raportöör loodab, et sellest arvamusest saab töödokument, mis saab ka kohalike ja regionaalsete omavalitsuste tegevuste aluseks.

Arvamus võeti vastu 4 vastuhäälega.

Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku loomine kutsehariduse ja koolituse valdkonna Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) loomine. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv KOM(2008) 179 lõplik – 2008/0069 (COD) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv KOM(2008) 180 lõplik – 2008/0070 (COD) CdR 173/2008 rev 1 – EDUC-IV-025. Raportöör: Kent JOHANSSON (Västra Götalands omavalitsuse liige, SV/ALDE).

Oma arvamuses märgib Regioonide Komitee, et kutseharidus ja -koolitus on Lissaboni strateegia majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasamise eesmärkide saavutamisel väga olulised. Haridus, koolitus, oskused ja elukestev õpe on Regioonide Komitee poliitilised prioriteedid ning arvab, et raskused eri liikmesriikide õpitulemuste tunnustamisel pidurdavad liikuvust ELis ja takistavad tõeliselt elukestvas õppes osalemise kogemist.

Nõustub, et ELis valitseb üksmeelne seisukoht, et Euroopa kutseharidust ja -koolitust on vaja ajakohastada ja parandada. Kvaliteedi tagamine kutsehariduses ja -koolituses on võti selle eesmärgi saavutamiseks.

Mõlema direktiivi koostamisse suhtub komitee heakskiiduga. Neist esimese ettepaneku osas, mis käsitleb Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi, on konsultatsioonid kestnud juba kaua, samas teine ettepanek Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku kohta on alles varases staadiumis. Direktiivide  eesmärk on pakkuda lahendusi globaliseerumise ja meid ümbritseva teadmistepõhise majanduse sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele.

Nende eesmärk on muu hulgas suurendada liikuvust Euroopa Liidus ja innustada oskuste vahetamist. Seepärast on komitee arvates vältimatu arendada valdkondi, mis on kodanikele olulised, ning neid tegevusi, mille eest vastutavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 5 muudatusettepanekut, nendest 2 meie delegatsiooni poolt. Kõik muudatusettepanekud võeti vastu. Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Komisjoni õigusaktide ettepanekud ühise põllumajanduspoliitika kohta selle hetkeseisu hindamise järel . Ettepanek: nõukogu määrus, Ettepanek: nõukogu otsus KOM(2008) 306 lõplik – 2008/0103 (CNS)  2008/0104 (CNS) – 2008/0105 (CNS)  2008/0106 (CNS) CdR 162/2008 rev 2 – DEVE-IV-029 .Raportöör: Lenie DWARSHUIS-VAN DE BEEK (Lõuna-Hollandi provintsivalitsuse liige, NL/ALDE)

Ülevaade arvamuse sisust ning eesti riigi seisukohtadest leiate nädalaaruandes nr 22/2008.

Näljahäda võib ähvardada ka Euroopat ja samuti võivad meie hoiused õhku haihtuda. Toit on hädavajalik ja seega soovime me tagada, et euroopa kodanikud oleksid varustatud toiduainetega ja seetõttu on vaja esitada ühtset jõulist poliitikat. Arvamus peab käsitlema seda mida me tahame saavutada ja kuidas. Ei tahaks heaks kiita neid ettepanekuid, mis on esitatud täna.

Põllumajandus on väga oluline lisaks selle, et ta pakub toitu, ka maastiku kaitse pärast. Rõhutab seda, et regioonidele peab andma võimaluse kasutada modulatsiooni. Komisjon peaks välja töötama meetme, mis võimaldaks vähendada modulatsiooni kahjulikku mõju väikeettevõtjatele. Vaja on toetada väikepõllumajandust. Oluline teema on ka piimakvoodid-on vaja anda põllumeetele võimaluse toota piima ja müüa seda ka väljapoole Euroopa Liitu.

Põllumajanduse sektoris ei saa rakendada täies mahus turumajanduse põhimõtteid.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 56 muudatusettepanekut.

Rootsi delegatsiooni sõnul on vaja põllumajandusse sisse viia muudatusi (kasutada kaasaegsemat tehnikat, uusi tehnoloogiaid jne), kuigi need võivad olla ka mõnel juhul valusad otsused.

Hispaania esindaja sõnul on nende jaoks oluline olla vahendajad piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Nende muudatusettepanekud on suunatud territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamisele ning nad leiavad, et suurem kvoot võib olla vajalik, kui see on esmatähtis olemasoleva põllumajandusliku tootmise säilitamiseks.

Austria esindaja sõnul ei lahenda vahendite suurendamine probleemi. Pehme maandumine ei ole lihtsalt võimalik.

Prantsusmaa esindaja sõnul on oluline säilitada oma põllumajanduslik tootmine, mis oleks keskkonnasõbralikum, kuid mis peaks samas säilima ja olema konkurentsivõimeline maailmas.

Vastu võeti 17 muudatusettepanekut. Meie delegatsiooni poolt oli esitatud 7 muudatusettepanekut, millest 4 lükati tagasi, nende hulgas ka ettepanek, mis soovitas piimakvootide suurendamist 3% aastas arvamuses pakutud 2% asemel, et tagada piimakvoodisüsteemi kehtivuse kaotamisele ülemineku puhul pehme maandumine..

Samamoodi ei leidnud arvamuse eelnõu menetlemisel toetust paljud rootsi delegatsiooni poolt esitatud ettepanekud.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu suure häälteenamusega.

Valitsemistava ja partnerlus riiklikul, piirkondlikul ja projektide tasandil regionaalpoliitika valdkonnas CdR 149/2008 rev 1 – COTER-IV-017 Raportöör: Vladimir KISYOV (Sofia linnavolikogu esimees, BG EPP)

Regioonide Komitee kutsub üles mitte käsitlema kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi  partnerluse kontekstis samas kategoorias kodanikuühiskonna ning majandus- ja sotsiaalpartneritega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valitud organid, kes vastutavad otseselt ELi kodanike ees.

Ka partnerlus liikmesriikide ametiasutuste, Euroopa institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel peaks olema kvaliteedi poolest kõrgemal tasandil kui muude vormide partnerlused ja see peaks olema selgelt väljendatud määrustes ja ülddokumentides.

Viidet liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste partnerlusele praegusel kujul nõukogu määruse nr 1083/2006 artiklis 11 („Vajaduse korral korraldab iga liikmesriik kooskõlas kehtivate riigisiseste eeskirjade ja tavadega partnerlussuhteid”) ei saa mingil juhul pidada piisavaks.

Tehakse komisjonile ettepanek  töötada välja siduv metoodika partnerluse loomiseks regionaalpoliitika valdkonnas seoses programm- ja kavandamisdokumentidega, millega määratletakse selgelt partnerluse toimimine ja minimaalne kohaldamisala selle kõigis etappides (ettevalmistamine, rakendamine, seire ja hindamine). Kõnealuses metoodikas tuleks arvestada partnerluse kahe tasemega: esiteks valitud organid, kellel on ELi kodanike eest otsene vastutus, nt kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, ja teiseks majandus- ja sotsiaalpartnerid.

Metoodika abil tuleks määratleda ka partnerite kategooriad vastavalt nende sekkumisvaldkonnale, erialale, pädevusele ja tegelikule panusele.

Metoodika koostamisel tuleks arvesse võtta samuti asjaolu, et detsentraliseerumine toimub ELi liikmesriikides eri tasanditel. Uurida tuleks, kas teatavate tegevusprogrammide juhtimine kuulub kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse. Euroopa Parlament, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peaksid saama Euroopa Komisjoni esmasteks partneriteks selle metoodika väljatöötamisel.

Samas leitakse, et asjaomastel partneritel, kellel on sekkumiseks vajalikud volitused, pädevus ja nõutud võimekus ning kelle osalemine annaks tõelise panuse, oleksid piisavad rahalised vahendid, et arutelus täielikul määral osaleda.

Need rahalised ressursid peaksid kindlasti moodustama lahutamatu osa tehnilisest abist ning peaksid sisaldama tõeliselt õigustatud uuringute ja teadusuuringute kulusid, mis on teostatud Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil ja võimaldama määratleda uue ühtekuuluvuspoliitika vajadusi ja prioriteete.

Arvamuses rõhutatakse, et lisaks riiklike, piirkondlike ja kohalike strateegia- ja programmdokumentide ettevalmistamisega seotud riikliku ja piirkondliku tasandi valitsemist ja partnerlust käsitlevatele küsimustele tuleb välja töötada ja käivitada algatusi, mis aitavad näiteks vastata sellistele väljakutsetele nagu kliimamuutused, linnatransport, bioteaduste ja biotehnoloogia edendamine, teadus- ja uurimistegevus ning innovatsioon ELis ja teistes piirkondades.

Regioonide Komitee on veendumusel, et komiteele tuleks anda suurem roll ELi poliitika ettevalmistamisel, elluviimisel ja seirel, aktiivselt kaasates komitee liikmed kui kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvide esindajad kohaliku ja piirkondliku tasandi dialoogi avalike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

See on territoriaalse arengu eduka planeerimise ning kohaliku ja piirkondliku tasandi haldus- ja teabevahetussuutlikkuse arendamise ja laiendamise eeltingimus. Nii on võimalik välja tulla vähesest haldussuutlikkusest, mida ELi dokumentides sageli arengut takistava tegurina esile tuuakse.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kokku 27 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt. Meie poolt esitatud ettepanekutest võeti vastu neli ettepanekut. Kõige suurem diskussioon oli selle muudatuse üle, kas vahendite kasutamist reguleerida täiendavate tingimuste kehtestamisega või mitte. Ettepanekus leiti, et liikmesriikidel peab kehtivate eeskirjade raames olema õigus ise vahendite kasutamise üle otsustada. Muudatusettepanek võeti vastu 51 poolthäälega 40 vastuhääle vastu.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa tööalase liikuvuse tegevuskava (2007–2010)  Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komite KOM(2007) 773 lõplik  CdR 59/2008 rev 1 – ECOS-IV-023 Raportöör: Dave QUAYLE (Trafford Metropolitan'i linnavolikogu liige, UK/EPP)

Arvamuse eelnõu toetab igati komisjoni seisukohta, et „töötajate liikuvus on ühtse turu tõhusa toimimise põhitegur ja sellel on oluline tähtsus, et pakkuda võimalusi, kuidas rohkem inimesi leiaksid parema töökoha – nagu kõlab Lissaboni strateegia üks põhieesmärke” ning kutsub üles kõrvaldama tegevuskava lõpuks, 2011. aastaks kõik liikuvuse õiguslikud ja haldusalased tõkked:

· sh kõrvaldama ka kõik 2004. aastal ELiga liitunud kümne uue liikmesriigi ning Bulgaaria ja Rumeenia töötajate vaba liikumise tõkked;

· samuti ei tohiks kehtida mingeid piiranguid uute riikide liitumisel ELiga;

Leitakse, et kuna kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused on peamised tööandjad, siis tuleks  neid tuleks julgustada otsima vabade ametikohtade täitmiseks töötajaid kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest ja soovitatakse kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel suurendada võimalusi lühiajalise või keskpika perspektiiviga töökohtade pakkumisel teiste liikmesriikide kodanikele.

Samas nenditakse, et srvukate võõrtöötajate piirkonda elama ja tööle saabumine võib tuua asjaomastele kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kaasa lisakoormust, eriti kui see toimub ootamatult. Eelkõige kehtib see sotsiaalteenuste, hariduse, arstiabi ja elamispinna osas ning seega tuleb nende küsimustega tegelemiseks leida ressursid. See ei ole mitte üksnes kasulik uute võõrtöötajate saabumise puhul, vaid leevendab ka võimalikke pingeid võõrtöötajate ja vastuvõtva kogukonna vahel.

Regioonide Komitee toetab jõupingutusi statistiliste andmete kogumiseks tööturu eri osade vajaduste kohta ja selle teabe vahetamiseks Euroopa tasandil, et parandada tööalase liikuvuse kavandamist ja juhtimist. Riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad üksteisega koostöös kavandama seda, kuidas kujundada sotsiaalteenuseid nii, et Euroopa võõrtöötajate liikumist paremini hallata.

See on vajalik ühelt poolt seetõttu, et Euroopa-sisene tööjõu ränne suureneb tulevikus märgatavalt, ning teiselt poolt seetõttu, et planeerimise puudumisel ning sellest tulenevatel sotsiaalsetel pingetel ja kogukondade suhete halvenemisel on negatiivne mõju Euroopa-sisesele rändele ning see võib isegi kahjustada Euroopa enda ühtsust. Samuti tuleb eraldada ressursse teabe pakkumiseks tööalase liikuvuse kohta ja keeleõppevõimaluste avardamise kohta.

Selle arvamuse kohta on esitatud 1 muudatusettepanek EPP fraktsiooni poolt. Raportöör on selle ettepaneku vastu, kuna tema pooldab kõikide vaba liikumise tõkete kõrvaldamise ettepanekut 2011 aastaks ka uute riikide liitumisel Euroopa Liiduga. EPP ettepaneku järgi peaksid riigi tööjõuturule juurdepääsu puudutavad eeskirjad olema liikmesriikide pädevuses. Vajadust üleminekueeskirjade järele teatud üleminekuaja jooksul peavad liikmesriigid kaaluma iga üksikjuhtumit eraldi.

EPP on otsustavalt selle vastu, et üleminekuperioodide kehtestamise õigus kaoks. Euroopa Liit tervikuna ei saa ega pea otsustama kõigi liikmesriikide eest.

Muudatusettepanek lükati häälteenamusega tagasi.

Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Turvalisema interneti programm (2009–2013) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus KOM(2008) 106 lõplik – 2008/0047 (COD) CdR 174/2008 rev 1 – EDUC-IV-026 Raportöör: Ján ORAVEC (¦túrovo linnapea; SK/EPP).

Kõige suuremad sidustehnoloogiatega seotud ohud laste jaoks on järgmised: juhtumid, mil neile tehakse otseselt viga, nt neid kuritarvitatakse seksuaalselt, see salvestatakse fotode, filmide või helifailidena ning edastatakse võrgu kaudu; juhtumid, kus lastega võtavad ühendust inimesed, kes püüavad nendega sõbraks saada, et neid seksuaalselt ära kasutada (inglise keeles „grooming”), ning juhtumid, kus lapsed satuvad võrgukeskkonnas kiusamise ohvriks (küberkiusamine).

Regioonide Komitee poolt on tehtud ettepanekud nn “vihjeliinide loomiseks”, “musta nimekirja” koostamiseks, laste hoiatamist läbi vastava koolituse saanud õpetaja, meedia kaasamist jne. Teadlikkuse tõstmisega tegelevatel keskustel on kõige olulisem roll üldsuse teadlikkuse tõstmisel, kuna nende jagatav teave edastatakse otse või eri teabekanalite kaudu laiale üldsusele. Seega peavad nad olema võimelised tõstma esile ohtusid ja pakkuma lahendusi.

Väga oluline on koordineerida jõupingutusi ja teha tihedat koostööd meediaoskuste ja meediapädevuse ekspertidega. Interneti teenuste pakkujate abiga võiks seada ette filtrid teatud lehekülgedele juurdepääsu tagamiseks.

Erinevates riikides ja kultuurides nähakse probleeme erinevalt. Tuleks defineerida mis on seadusvastane tegevus ja et selle tegevuse eest nähtaks ette ka karistused. Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused ei mängi täna turvalise interneti programmi loomisel sellist rolli nagu nad võiksid.

Selle arvamuse eelnõu menetlus toimus lihtsustatud korras- ühtegi muudatusettepanekut esitatud ei olnud.

Arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt.

Barcelona protsess: Vahemere Liit, milline mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele? Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule KOM(2008) 319 lõplik CdR 236:/2008 – RELEX-IV-017 Pearaportöör: Isidoro GOTTARDO (Sacile (PN) vallavolikogu liige, IT/EPP)

Regioonide Komitee arvamuse eelnõu ja selle üle toimunud arutelu on kajastatud nädalakirjas nr 24/2008.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut, nendest 1 meie delegatsiooni poolt. Meie delegatsiooni poolt esitatud ettepanek võeti vastu.

Esitatud ettepanekutest võeti üks tagasi, üks lükati tagasi ja üks võeti vastu kompromissina.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Tööstusheited Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2007) 843 final Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv COM(2007) 844 final – 2007/0286/COD CdR 159/2008 rev. 1 – DEVE-IV-026 Raportöör: Cor Lamers (Houteni linnapea, NL/EPP)

Selles on oluline roll kohalikel omavalitsustel näiteks tegevuslubade väljaandmisel. Arvamus koostati mingis mõttes kummalisel moel. Taani ja Hollandi eksperdid töötasid siin käsikäes, samuti kaasati mitmeid partnereid. Parlament hindab meie arvamust väga kõrgelt ning on teinud mitte muudatusettepanekut, et parandada suurettevõtete jaoks tingimusi just pikaajaliste investeeringute osas.

Me leiame, et tegemist on nii keerulise direktiiviga, et selle rakendamine ei ole lihtne.

Paralament nõustub meie poolse seisukohaga, et uusi menetlusi sisse viia ei tohiks ja rakendamine peab olema järk-järguline. Me vajame kaasaegseid puhtaid tehnoloogiaid, mida rakendatakse kohalikul tasandil. Direktiiv võimaldab erisusi kohaliku tasandi rakendustes.

Komisjoni ettepanek sisaldab ka konkreetseid kriteeriume, kuid neis ei nähta mingit rolli Regioonide Komiteel. Tuleks läbi viia tõeline konsultatsioon Regioonide Komiteega kui hakatakse arutama kohalikke kriteeriume.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Kaimo Käärmann-Liive poolt koostatud ülevaade arutlusel olnud arvamuse eelnõude kohta:

Kaubavedude pakett Komisjoni teatis KOM(2007) 606 lõplik Komisjoni teatis KOM(2007) 607 lõplik Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile KOM(2007) 608 lõplik CdR 88/2008 rev 2 – COTER-IV-016 Raportöör: José Macário CORREIA (Tavira linnapea, PT/EPP)

Kaubavedusid tuleb korraldada efektiivsemalt ning keskkonnasõbralikumalt.

CdR on seisukohal, et pikemas perspektiivis tuleb luua piisava veomahuga usaldusväärne raudteetranspordi infrastruktuur, mille puhul kaubavedu ei lähe vastuollu teiste eesmärkidega transpordi sektoris ega muude sotsiaalsete huvidega ning mis looks tingimused energiatõhusaks ja keskkonnasõbralikuks transpordiks.

Veel peab CdR oluliseks, et kaubavedude korraldamiseks peaks kasutusele võtma vähem saastavaid vahendeid ning vähendada kaubavedude vastu suunatud kuritegevust ja terrorit.

Lihtsustada tuleks meretranspordi tollimenetlusi ning jälgida sõidu- ja puhkeajast kinnipidamist, samuti pakkuda välja lahendused sellele, et täna juhitakse rongiliiklust igal maal omas keeles, kuigi lennunduses käib see inglise keeles. E-kaubandus peab arenema, samuti tuleks kaaluda euroopa rongijuhi lubade kasutusele võtmist, nagu autojuhilubade puhul.

Selle arvamuse kohta oli esitatud 2 muudatusettepanekut, millega raportöör nõustus ja mis ka vastu võeti.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu 2 vastuhäälega.

Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamine Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv KOM(2008) 19 lõplik – 2008/0016 (COD) CdR 160/2008 rev 1 – DEVE-IV-027 Raportöör: Paula BAKER (Basingstoke and Deane'i linnavolikogu liige, UK/ALDE)

Me vajame energiat, kuid meil on vaja väga kiiresti muuta infrastruktuuri ehk kuidas toodame, jaotame, kasutame. On kindel, et tulevikus see muutub oluliselt. Kliimamuutustega võitlemiseks on vaja muudatusi, me vajame puhast energiat, kuid ka usaldusväärset energiat.

KOV ja ROV saab siin kaasa aidata. Kuidas energiavõrgustikke planeeritakse ja tootmist korraldatakse. Et see oleks võimalikult lähedal kasutajale et vähendada ülekandekulusid. Ning energiakasutus peab olema tõhusam.

Elavat arutelu tekitas punkt, mille kohaselt CdR soovis, et kui jätkub energia tootmine fossiilsetest kütustest, siis taastuvenergia toetust riik ei saa. Arvati, et fossiilsete kütuste kasutamine lähitulevikus on väga vajalik ning oma energiavajadusi me ilma selleta ei rahulda.

Kompromissina jäi algne soov sisse, kuid lisati, et toetuse äravõtmist võiks  kaaluda siis, kui ei tegeleta korstnast tuleva saaste kogumisega, sest see on see, mis meid esmalt häirib fossiilsetest kütustest energia tootmisel.

CdR soovib ka muu hulgas, et metsaga püsivalt asustatud alasid ei tohi energiakultuuride jaoks maha raiuda, sest need seovad vähem CO2-te.

Muudetud arvamus võeti vastu.

  --  --  --
CdR tervitab siduvate eesmärkide vastuvõtmist taastuvenergia valdkonnas. Samas rõhutab komitee, et kiire rakendamise ja lõplike eesmärkide saavutamise tagamiseks peaksid siduvad olema ka esitatud vahe-eesmärgid, ning kutsub üles kaasama riiklike tegevuskavade ettevalmistamisel kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi aruteludesse liikmesriikidega, et tagada piisav ülevaade vahe-eesmärkide saavutamise üle. Samuti toetatakse Euroopa Komisjoni riiklikele võimuorganitele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud kutset edendada madala ja passiivse energiakuluga hoonete ehitamist.

CdR arvab, et KOV ja ROV võib anda oma panuse direktiivi täitmisse kasutades alljärgnevat:

- ruumiline planeerimine (selged nõuded planeerimis- ja arendustegevusele, mis toimiksid nii reguleerivalt kui ka innustavalt);
- riigimaa ja -vara omamine ja haldamine (sealhulgas tänavavalgustus, hoonestus, transport, riigihooned, ametiasutused ja sõidukipargid);
- transporditeenuse pakkumine;
- soojus- ja jahutussüsteemide pakkumine eramajadele või suurtele ametiasutustele (ujulad, koolid, linna või piirkonna avalikud ruumid jne);
- regionaalareng;
- meetmed taastuvenergiat tootvate ettevõtete abistamiseks, sh toetused ja juurdepääs rahastamisvahenditele;
- toetuste pakkumine ja neile rahastamisvahenditele juurdepääsu hõlbustamine, et taastuvenergia oleks kättesaadav eramajapidamistele, avalikele asutustele ja ettevõtetele;
- teabevahetus kodanikega;
- teavitamine ja koolituse pakkumine toetuskavade kohta (kodanikele, ehitajatele, seadmete paigaldajatele ja remontijatele, VKEdele);

Heitkogustega kauplemine Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv KOM(2008) 16 lõplik – 2008/0013 (COD) CdR 161/2008 rev 1 – DEVE-IV-028 Raportöör: Pietro MARRAZZO (Lazio maakonnavalitsuse juht, IT/PES)

Kauplemisest saadud raha peaks jääma ettevõtetele, kui nad suudavad kvooti müüa, et nad saaksid oma tegevust tõhustada, mitte tulema avalikule sektorile. Vastasel juhul viiakse töökohti Euroopast välja riikidesse, kus heitkoguseid ei arvestata või on arvestus väga nõrk.

2020 tõuseb elektrienergia hind ~400% meetmete tõttu, mida KOM pakub. Juunis Parlament oli nende meetmete vastu väga suures enamuses.

Peaksime tegelema energiatõhususega ja heitmete vähendamisega ja raha sinna suunama, mitte aga selliste meetmetega, mida KOM pakub. 

Ühelt poolt peame kaitsma keskkonda, teisalt meil vaja energiat. Ja siin ongi oluline tasakaalu leidmine, lisaks on vaja pöörata tähelepanu tööhõivele Euroopas.

Muudetud arvamus võeti vastu. 

 --  --  --
CdR rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on esimesed, kes kliimamuutuste tagajärgedega silmitsi seisavad, ning seetõttu tuleb nad kliimamuutuste vastu võitlemise ja kohandamise strateegiate vastuvõtmisse korralikult kaasata.

Samuti leiab CdR oma arvamuses, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste abil kliimamuutuste vastu võitlemiseks võetud Euroopa Liidu meetmete puhul tuleks rohkem arvestada avaliku arvamusega; teadlikkuse tõstmisel peaks püüdma edendada inimeste vastutustundlikku käitumist ning selgitama avalikkusele peamisi tööstuslikke ja tehnoloogilisi küsimusi, mis on tihti vastuvõetud strateegiate aluseks.

Lisaks nähakse vajadust tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevust nende lõppkasutajate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete koolitamisel ja teavitamisel, kelle suhtes heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi kohaldatakse.

Kommertskasutusele eelnevad hanked: innovatsiooni kiirendamine jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste tagamiseks EuroopasKomisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele KOM(2007) 799 lõplik CdR 58/2008 rev 1 – ECOS-IV-022 Raportöör: Dimitrios TSIGKOUNIS (Leonidio linnapea (Arkaadia), EL/EPP)

Uute tehnoloogiate kasutamiseks suunatud raha hulk on liiga väike Euroopas, eriti, kui võrdleme end USA-ga. KOM arvates on siin KOV-l ja ROV-l suur roll ning nad võivad aidata võimendada jätkusuutlike ja kõrgekvaliteediliste avalike teenuste ellujuurutamist.

Arvamus võeti muudetud kujul vastu.

  --  --  --
CdR toetab seisukohta, et teadus- ja arendustegevuse integreerimine hangetesse uuenduslike lahenduste edendamise huvides annab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimaluse juba varases etapis mõjutada hangete abil pakutavate lahenduste kasumlikkust ja tõhusust keskpikas ja pikas perspektiivis ning edendada uuendustegevuse kaudu Euroopa tööstuse konkurentsivõimet.

Samuti tuuakse esile, et kuna praegustel andmetel moodustavad hanked 25-liikmelise ELi liikmesriikides 35 % riiklikest kuludest ja 16 % SKT-st ning kuna 60-80 % hangeteks eraldatud summadest pärinevad kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt, siis peavad omavalitsused olema täiel määral valmis võtma kandva rolli uurimis- ja arendustegevuse edendamisel Euroopas.

Teisalt - riigihankeid käsitlevad kehtivad õigusaktid on juba praegu üsna keerulised ning paljudel KOV-del on märkimisväärseid raskusi nende õige rakendamisega. Seetõttu leiab komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pigem ei toeta hangete süsteemi ja menetluse veel keerulisemaks muutmist viisil, nagu see on kavandatud Euroopa Komisjoni teatises. Innovatsiooni edendamisele suunatud pakkumiskutsete tehniliste osade kujundamine ja koostamine nõuab eriteadmisi ja -pädevusi, mida kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel üldjuhul ei ole, eriti võttes arvesse, et isegi paljude liikmesriikide keskvalitsustes on selliste teadmiste ja kvalifikatsiooniga personal olemas ainult vähestes osakondades.

Kommertskasutusele eelnevate uurimis- ja arendustegevuse hangete eri etapid nõuavad tehnilisi teadmisi ja kõnealuse valdkonna tundmist sellisel tasemel, mis kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel üldjuhul puudub.

Tööstusheited Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele KOM(2007) 843 lõplik Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv COM (2007) 844 lõplik – 2007/0286 (COD) CdR 159/2008 rev 1 – DEVE-IV-026 Raportöör: Cor LAMERS (NL/EPP)

Eri liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused etendavad olulist rolli keskkonna- ja tööstuspoliitika rakendamisel ning neil on laialdased teadmised ennetustegevusest ning saastekontrolli rakendamisest. CdR avaldab jõuliselt toetust saastuse vältimisele ja põhimõttele „saastaja maksab” ning tunnustab seepärast tööstusheidete direktiivi kõnealust eesmärki.

Oluline on teha kindlaks saaste põhjused ja tegeleda heidetega nende tekkekohas kõige ökonoomsemal ja keskkonnasäästlikumal viisil. Nii linna- kui ka maapiirkondades mõjutab õhu-, vee- ja pinnase kvaliteet otseselt kodanike igapäevaelu. Suured tööstuskäitised moodustavad Euroopa Liidus endiselt olulise osa peamiste saasteainete koguheitest.

Oma arvamuses on CdR mitmes kohas pettunud, et eelnõu pole näiteks õhusaaste osas piisavalt ambitsioonikas.

Arvamus võeti vastu.

Meediapädevus ja loominguline infosisu  Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele KOM(2008) 833 lõplik Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele KOM(2008) 836 lõplik CdR 94/2008 rev 2 – EDUC-IV-023 Raportöör: Evangelia SCHOINARAKI-ILIAKI (Heraklioni perfekt, EL/PES)

IKT haridusele on vaja lisaraha. Olemasolevate programmide juures tuleks tähelepanu pöörata interneti turvalisuse õpetamise küsimustele. Samuti keelelised ja kultuuripärandi küsimused peaksid olema internetiõppe juures olulised.

Avaliku ja erasektori koostöö õpetamise puhul on oluline, eriti noorte ning puudega inimeste õpetamisel.

Arvamuse teine osa keskendub interneti sisule. Digitaalset sisu on järjest rohkem ja rohkem, see liigub vabalt ning piire arvestamata. Audio-visuaalne toodang kuulub sinna alla, samuti spetsiaalsed netiülekanded ning kasutaja poolt toodetud sisuleheküljed.

Tõstatub autoriõiguste küsimus. KOM keskendub liialt turuküsimustele ning ei vaata küsimuse sotsiaalset külge.

Muudatusi polnud, arvamus võeti vastu.

  --  --  --
Lairibaühenduse kättesaadavus ja kasutuselevõtt ning üha laialdasem juurdepääsuvõimalus loomingulisele infosisule ja teenustele kõikjal ning igal ajal pakuvad uusi keerukaid võimalusi.

CdR tervitab asjaolu, et komisjon on valmis kasutama oskusteavet, mis on omandatud kogu Euroopa meediapädevuse valdkonna kohalike ja piirkondlike programmide käigus ning dialoogiplatvormide, esitluste ja heade tavade võrgustike edendamise käigus.

Lisaks ärgitab CdR riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi toetama meediapädevusega seotud algatusi, projekte ja programme, mille peamiseks eesmärgiks on muu hulgas koostöö, mis hõlmab kõiki sidusrühmi, täpsemalt audiovisuaalsektorit (kino, televisioon, raadio, võrgusisu edastajad ja loojad), meediaorganisatsioone, haridusasutusi, reguleerivaid asutusi, teadusinstituute, kultuuriinstituute ja ühiskondlikke organisatsioone.

Oluline on soodustada kodanikuühiskonna panust meediapädevuse teemalisel arutelul ning lisada meediapädevuse küsimused õpetajate ja koolitajate ettevalmistusprogrammidesse, koolide õppekavadesse ja elukestvasse õppesse ning edendada harivat ajakirjandust, samuti õpilaste ja tudengite oskusi kasutada ja luua multimeediasisu.

Reklaami puudutav – CdR on varem palunud kaaluda võimalust keelata laste- ja uudistesaadete ajal reklaamipausid, kuid seda ei võetud kahjuks arvesse; rahul ei saa olla komisjoni lähenemisviisiga, milles peetakse meediapädevuse edendamist hoopis paremaks meetmeks kui reklaamide keelamist;  kahtlemata tuleb parandada kodanike, eelkõige laste ja noorte harimist ning töötada välja mõistlik ja kriitiline ajakirjandusele lähenemise viis, kuid komitee väljendab siiski murelikult kahtlust, kas lapsed ikka suudavad saateid reklaamidest eristada või kommertsteateid õigesti hinnata; pooldab seega liikmesriikide õigussätete reguleerimist ja tõhustamist.

Kodanike õigused: põhiõiguste ja Euroopa kodakondsusest tulenevate õiguste edendamine  Komisjoni aruanne KOM(2008) 85 lõplik Omaalgatuslik arvamus CdR 78/2008 rev 1 – CONST-IV-018 Raportöör: Sonia MASINI (Reggio Emilia provintsivalitsuse juht; IT/PES)

1. kogu see teema on oluline, sest puudutab inimeste õigusi, läheb konstitutsiooniliste küsimusteni ning on selle tagajärg, mida peale sõda on Euroopas üles ehitatud.

2. õiguste respekteerimine. Me vajame uusi õigusi, mis arvestavad muutunud olusid ühiskonnas ning ka uute teadussaavutustega.

Arvamuses ei räägita vaid tarbijate õigusest vaid ka õigusest puhtale keskkonnale, näiteks. Teisalt, kunagi ei tohi eraldada kohustusi õigustest. Õigused ühiskonnas tulevad koos kohustustega teiste ees ühiskonnas, mis tagab sotsiaalsüsteemi kvaliteedi.

Kui tõdeme, et on fundamentaalsed õigused, siis sellega ütleme, et Euroopa saab seada tooni üldises debatis terves maailmas põhiõiguste küsimuses.

Euroopas, eriti Maltas, on väga palju immigrante, kes ebaseaduslikult Euroopasse tulevad. Malta delegatsiooni liige avaldas muret, et see tekitab palju negatiivset suhtumist ning topeltstandardeid suhtumises õigustesse.

Kõik muudatused võeti vastu ning arvamus kiideti heaks.

  --  --  --
CdR rõhutab vajadust anda uut hoogu põhiõiguste harta edendamisele, pidades silmas, et harta muutub seaduslikult siduvaks. Seetõttu on vajalik käivitada eelkõige hariduse valdkonnas tõeline Euroopa kodanikuõpetuse kampaania. Komitee rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust selles seoses ning ka kogemuste ja ideede vahetamisel.

Harta preambulis on sätestatud põhimõte, et ELi ühiste väärtuste arendamisel tuleb austada Euroopa rahvaste traditsioonide ja kultuuride mitmekesisust, liikmesriikide rahvuslikku identiteeti ja riigiasutuste korraldust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning tunneb heameelt selgesõnalise viite üle piirkondlikule ja kohalikule autonoomiale ja rohujuure tasandi demokraatiale.

CdR märgib, et paljud hartas mainitud õigustest seonduvad pädevustega, mis liikmesriikides on suurel määral üle kantud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rakendusalasse (haridus, tervise- ja keskkonnakaitse, sotsiaalpoliitika, eluasemepoliitika, kohalik politsei, transport), või kõigi riiklike ametiasutuste jaoks üldiselt oluliste küsimustega (hea haldus, läbipaistvus ja juurdepääs dokumentidele, laste, eakate ja puuetega inimeste õigused).

Tõhus Euroopa naabruspoliitika Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule KOM(2007) 774 lõplik CdR 134/2008 rev 1 – RELEX-IV-012 Raportöör: Sharon TAYLOR (Stevenage linnavolikogu liige, UK/PES)

Kriisiolukordades püütakse vaadata eelkõige sissepoole, mis on aga kaheldav. Ka tänases kriisis peame vaatama enda ümber toimuvat avara pilguga. Arvamuse koostamisega alustati mais, olukord vahepeal palju muutunud.

2004 aastal naabruspoliitikaga alustati, et mitte tekitada uusi piire. EL otsestele naabritele mõeldud poliitika, kuid naabrid on väga erinevad (sotsiaalselt, geograafiliselt, majanduslikult) ja seetõttu iga riigiga tegeletakse eraldi ehk nende majandus ja sotsiaalprobleemidega just nii nagu sellele riigile parim.

Kõik riigid ei oma EL suunas suuri eesmärke ning sellest tulenevalt on koostöö mõne riigiga parem, teisega halvem.

Mureks on vaba meedia naabruspiirkonnas ning selle tekkimist tuleks toetada, samuti kodanikuühiskonna koondumist.

ENP ja EL riikide kodanike kontaktid on väga olulised ja seega oleks hea, kui tekiksid ühised Schengeni viisade andmise reeglid nende riikide kodanikele. Nii on täna tehtud Moldaavias, näiteks.

KOV saab kaasa aidata konflikti lahendamisele ning olukorra taastamisele peale konflikte. Oluline märksõna on linnadiplomaatia ning selle soodustamisele peaks KOM mõtlema.

Arutelu: kas naabruspoliitika on õnnestunud või mitte? Täna on see poliitika olnud KOM-liikmesriik (bilateraalne). KOM arvab, et see poliitika on olnud edukas, riikide käest küsides on vastus tihti teine.

Arvamus võeti vastu, tehti mõned muudatused.

  --  --  --
CdR kutsub Euroopa Komisjoni üles julgustama praktiliste lahenduste väljatöötamist lõunapoolsete merepiiride haldamise tugevdamiseks ning ühenduse, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse parandamiseks, et tulla koostöös päritoluriikidega toime kriitiliste olukordadega, nagu näiteks ebaseaduslike sisserändajate massiline sissevool, ning andma sellesse ka oma panuse.

4. Regioonide Komitee Avatud Päevad 6-9 oktoober 2008

Olen varasemates aruannetes pikalt kirjutanud meie esinduse rollist ja osalemisest Avatud Päevadel ja ei hakka seda siin üle kordama.

Viljandi linnavalitsuse esindaja Krista Kulli ettekanne (lisatud) oli väga hea ja pälvis ka kuulajate poolt kiidusõnu. Saal oli rahvast täis ja osad ka seisid. Lisaks sõnalisele ettekande osale näitas Krista Kull  väikest 4 minutilist filmiklippi, mis ilmestas esinemist oluliselt.

Bulgaaria Plovdivi linnapea sõnul soovivad nad korraldada oma regioonis eesti päevi (vastavad kõnelused on toimunud suursaadiku tasemel) ning tema sõnul oleks meie linnade/valdade poolne osalemine teretulnud. Edaspidi kui ettepaneku aja, koha ja sisu osas on midagi täpsemalt selgunud, saame Plovdivi Brüsseli esindaja Valentina Izmirovaga täpsemalt arutada edaspidist koostööd. 

Poola esindajate sõnul oli meie ettekanne parim.

Lisaks osales Regioonide Komitee Avatud Päevadel Eesti Linnade Liidu poolt Kersti Sarapuu (juhatuse aseesimees) ja Toivo Riimaa.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu delegatsioonis oli kokku 6 inimest- Kalle Toomet, Enel Liin, Ott Kasuri, Raul Raidla, Sille Paas ja Kadri-Aija Viik.

Mõlemate liitude delegatsioonid kohtusid 6.oktoobril kell 11.00-11.45 suursaadik Raul Mälguga Eesti alalisest esindusest EL juures ning EMOL delegatsiooni liikmed külastasid 8.oktoobril Euroopa Parlamenti, kus kohtusid  meie parlamendisaadikute Tunne Kelami ja Katrin Saksaga.

7. oktoobril olid kõik esindajad palutud kultuuripealinnade vastuvõtule Istanbuli keskuses Brüsselis.

Aruande koostas
Ille Allsaar
kaasa aitas Kaimo Käärmann-Liive


12.10.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit