Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Uurimistööd


Hariduskorralduse eripärad geograafiliselt isoleeritud piirkondades: Hiiu maakonna näitel
Print

Tartu Ülikool
Sotsiaalteaduskond
Riigiteaduste instituut
Avaliku halduse õppetool
Bakalaureusetöö
Hanna Haavapuu
Juhendaja: Laura Kirss, MA
Kaasjuhendaja: Leno Saarniit, MA
Tartu 2008

SISUKORD
Sissejuhatus ................................................................................................................... 3

1. Hariduskorralduse omapärad isoleeritud piirkondades.................................................. 6
   1.1. Piirkondliku isoleerituse omapärad........................................................................... 7
   1.2. Hariduse eripärad isoleeritud piirkondades............................................................ 9

2. Hariduskorralduse omapärade analüüs Hiiu maakonna põhjal................................... 15
   2.1. Ülevaade Eesti üldharidussüsteemi ülesehitusest ................................................ 16
   2.2. Hiiumaa hariduskorralduse analüüs ................................................................... 18
      2.2.1. Ülevaade Hiiumaa üldhariduse korraldusest...................................................... 18
      2.2.2. Hariduskorraldusega seotud probleemid.................................................... 19
         2.2.2.1. Demograafilised probleemid....................................................................... 20
         2.2.2.2. Hariduse juhtimine ja koordineerimine....................................................... 23
         2.2.2.3. Õppekavade spetsiifilisus........................................................................ 24
   2.3. Analüüsi järeldused............................................................................................. 26

Kokkuvõte.................................................................................................................. 29

Viidatud allikad........................................................................................................... 31

Lisad............................................................................................................................. 36

Lisa 1. Gotlandi õpilaste arvu muutumine, 2007-2013.................................................... 36
Lisa 2. Eesti üldhariduskoolide õpilaste arvu muutused, 1980-2010............................... 37
Lisa 3. Õpilaste ränne Hiiumaal, 2003............................................................................. 38
Summary ..................................................................................................................... 39

SISSEJUHATUS

Haridus- ja koolitusvõimaluste olemasolu peetakse väikestel saartel eriti oluliseks valdkonnaks mitmel põhjusel: koolid väikesaartel kindlustavad kohalikele lastele hariduse turvalises keskkonnas, õpetajad on tihti aktiivsed saare elu küsimustes kaasa rääkimisel, hooneid saab kasutada kultuuriürituste ja täiskasvanuhariduse tarbeks ning noored pered kaaluvad pigem saarele elamajäämist või isegi mujalt sinna kolimist, kui olemas on oma kool. (European Small… 2008)

Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks on analüüsida üldhariduskoolide (põhikoolide ja gümnaasiumide) võrgustikku Hiiu maakonnas. Täpsemalt keskendub uurimisprobleem hariduskorraldusega seotud eripärade lahkamisele territoriaalselt isoleeritud piirkonnas. Töö raames püütakse leida vastus küsimustele, kas ja mille poolest erineb isoleeritud aladel üldhariduskoolide korraldus ja selle arendamine teistest (näiteks linnalistest) piirkondadest ning millised on põhilised omapärad. Lõppeesmärgi saavutamiseks on vajalik enne konkreetsemat analüüsi välja selgitada üldiselt väikeste ja geograafiliselt isoleeritud piirkondade avaliku halduse iseäralikud tunnused ning nende tähendus üldhariduskoolide korralduse jaoks. Juhtumianalüüs otsib aga vastust küsimusele, kas eelnevalt käsitletud eripärad sarnanevad ka Hiiumaa hariduskorraldusega seotud probleemide ja omapäradega.

Struktuurilt on antud kirjatöö jaotatud kaheks suuremaks osaks: teoreetiline ja empiiriline analüüs. Töö esimeses osas esitatakse teoreetiline raamistik, millel põhineb empiirilises osas läbiviidava juhtumi analüüsimine. Esmalt käsitletakse piirkondliku isoleerituse omapärasid lähtuvalt väikestele riikidele ja ühiskondadele omastest tunnusjoontest, kuna väikeriikide avalikule haldusele, ühiskonnale, suhetevõrgustikele ja erinevate poliitikavaldkondade kujundamisele iseloomulikud omadused sarnanevad suures osas ka riigi piires asetsevate väikeste piirkondadega.

Vaatamata asjaolule, et märkimisväärne osa väikeriikide haldust ja poliitikaid käsitlev kirjandus põhineb Briti Rahvaste Ühenduse liikmetel, on antud töö raames siiski nii mõndagi võimalik järeldada ka Hiiumaa kohta, sest probleemide sarnasus on märgatav. Teoreetilise analüüsi teises pooles keskendutakse konkreetsemalt hariduskorralduse eripärade väljaselgitamisele territoriaalselt eraldatud piirkondades, kusjuures vaatluse all on nii haridussüsteemi mõjutavad tegurid kui olulisemad demograafilised ja õppekavade ning maakoolide hariduse kvaliteediga seotud probleemid.

Bakalaureusetöö teine osa koondab endas empiirilise analüüsi, mille lõppeesmärgiks on lähtuvalt esimeses osas esitatud eraldatud alade, maapiirkondade ja maakoolide omapäradest välja selgitada Hiiumaa hariduskorralduse iseloomulikud jooned võrreldes suuremate ja rahvarohkemate piirkondadega. Uurimisprobleemi lahkamiseks selgitatakse kõigepealt üldiselt ja lühidalt Eesti kui väikeriigi üldharidussüsteemi ülesehitust lähtuvalt erinevatest dokumentidest ja õigusaktidest. Sealhulgas käsitletakse ka erinevate organite (riigi, kohaliku omavalitsuse, kooli enda) pädevuste ulatust kohaliku koolivõrgu kujundamise juures.

Seejärel analüüsitakse Hiiumaa kui väikeriigis asuva isoleeritud piirkonna üldhariduskoolide võrgustiku ülesehitust, millest suurem osa koosneb erinevate probleemide lahkamisest. Peamised probleemid on eelkõige seotud hariduse juhtimise ja koordineerimisega ning demograafilise olukorra muutumisega (inimeste liikumisega tõmbekeskustesse, õpilaste arvu vähenemisega), kuid analüüsitakse ka õppekavade spetsiifilisust. Õpilaste hulga muutumise hindamise aluseks koostatakse Hiiumaa õpilaste arvu prognoos aastani 2014. Lähtuvalt läbiviidud analüüsi järeldustest püütakse leida probleemidele ka võimalikke lahendusvariante.

Hiiumaa näol on nii mõneski mõttes tegemist ääremaaga, kus hoolimata erinevate kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiliste võimaluste kättesaadavusest tuleb tegutseda eraldatud tingimustes. Geograafiliselt isoleeritud piirkondade elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse üheks olulisemaks tagajaks on kahtlemata kohalik haridusvõrk. Üheks suurimaks väljakutseks nii terve Eesti kui ka Hiiumaa hariduskorraldajate jaoks on kindlasti õpilaste arvu vähenemisega seotud probleemid lähiaastatel. Seega on tegemist aktuaalse ja võtmetähendusliku küsimusega, mille käsitlemine on tähtis riigi tasakaalustatud arengu tagamise jaoks. Väikeriikide, väikeste ühiskondade, maapiirkondade ja saarte haridussüsteemide uurimisega on küll erinevad autorid (nt White-Davison 1999, Bray 1996, Farrugia 2003, Khattri et al 1997) tegelenud, kuid Euroopa kontekstis on antud teema pälvinud siiski vähe tähelepanu. Samuti pärinevad need uurimused suures osas 1990. aastatest.

Metoodiliselt toetub hariduskorralduse kvalitatiivne analüüs eelkõige erinevatele kirjalikele allikatele (sealhulgas varasemalt läbiviidud uurimustele, õigusaktidele, dokumentidele, hinnangutele, arvamusartiklitele jm), mille valikul on oluline ennetada võimalikke esilekerkivaid probleeme, mis on põhiliselt seotud uurimisküsimuste erinevustega, autorite subjektiivsete hinnangutega antud teema kohta ja publikatsioonide ilmumise ajaga. Näiteks paarkümmend aastat tagasi ilmunud tööde puhul (nt Nash 1980) tuleb kindlasti arvestada asjaolu, et just kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiliste arengute tõttu olid tolleaegsed geograafiliselt isoleeritud alad teistsuguses olukorras võrreldes tänasega.

Kogu tekst

10.10.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit