Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Teadustööd


Piirkonnapõhiste ettevõtluse tugiprogrammide rakendamise võimalused ja väljakutsed
Print

Tartu Ülikool
Sotsiaalteaduskond
Avaliku halduse õppetool
Dissertatsioon magister artium kraadi taotlemiseks sotsiaalteaduses
Kaire Mets
Juhendaja: Ringa Raudla, MA
Tartu 2008

SISUKORD
SISSEJUHATUS......................................................................................................3
1. MAJANDUSKASVU TEGURID ........................................................................6

   1.1. MAJANDUSKASVU MÕISTE JA ALLIKAD ...............................................6
      1.1.1. Inimkapital..............................................................................................9
      1.1.2. Sotsiaalne kapital....................................................................................11
   1.2. MAJANDUSKASVU REGIONAALSED ASPEKTID .....................................14
   1.3. RIIGI ROLL MAJANDUSARENGUS .............................................................17
2. MAJANDUSARENGU POLIITIKAD..............................................................20
   2.1. RIIGI MAJANDUSARENGU POLIITIKAD...............................................20
      2.1.1. Regionaalpoliitika meetmed ...................................................................22
      2.1.2. Ettevõtluspoliitika meetmed ...................................................................24
   2.2. TEADMISTE, SOTSIAALSE KAPITALI JA VÕRGUSTIKE TÄHENDUS PIIRKONDLIKUS
MAJANDUSARENGUS ........................................................28
   2.3. KOHALIKU MAJANDUSARENGU POLIITIKAD.....................................................32
3. PIIRKONNAPÕHISTE ETTEVÕTLUSE TUGIPROGRAMMIDE
RAKENDAMINE KAINUUS, PÕLVAMAAL JA CILENTOS ..........................38

   3.1. PIIRKONDADE SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD .......................................38
   3.2. KOHALIKUD ETTEVÕTLUSE TUGIPROGRAMMID................................................43
   3.3. VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED PIIRKONNAPÕHISTE ETTEVÕTLUSE
TUGIPROGRAMMIDE ARENDAMISEKS......................................................................52
KOKKUVÕTE.......................................................................................................58
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................65
SUMMARY............................................................................................................74


SISSEJUHATUS

Maailmamajanduse kiire areng ning globaliseeruv konkurents on seadnud kõigi
riikide ette uued väljakutsed - milliste tegurite kaudu mõjutada majanduskasvu ja
arengut ning milliseid poliitikaid ja poliitikameetmeid selleks kasutada. Euroopa
Liidu Lissaboni strateegia sõnastab strateegilise eesmärgina kujundada Euroopast
kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine majandusregioon
maailmas, mis on võimeline jätkusuutlikuks majanduskasvuks samaaegselt paremate
töökohtade arvu ja suurema sotsiaalse sidususega.

Seega on strateegia eesmärkide täitmisel olulisteks komponentideks nii majanduskasv
kui ka sotsiaalne sidusus. Kuidas aga neid vahel vastanduvaid poliitika eesmärke täita,
pole üheselt selge.

Ka Eesti tänases kontekstis on majanduskasvu teema aktuaalne. Ühelt poolt oleme
püüdlemas Euroopa jõukamate riikide sekka, teisalt aga tuuakse välja jätkusuutlikku
arengut ohustavad tegurid: süvenev varanduslik kihistumine, piirkondade ebaühtlane
areng ning demograafilised probleemid. On selge, et kitsalt majanduspoliitiliste
meetmetega „kõigepealt saame jõukaks, siis lahenevad muud probleemid iseenesest“
pole võimalik pikaajalist kasvu saavutada. Seetõttu on vaja enam tähelepanu pöörata
integreeritud poliitikate ja meetmete arendamisele.

Paljud teoreetikud ja praktikud on viidanud eelkõige kohalike ressursside ja arengu
tegurite oskuslikule kombineerimisele ning „alt-üles“ lähenemisele, mis võimaldavad
ära kasutada kogu arengupotentsiaali. Nii Euroopast kui ka Eestist leiab selliseid
poliitika näiteid, kus majanduse ja ettevõtluse meetmed loovad lisandväärtust ka
kaasnevates valdkondades - inimkapital, sotsiaalkapital, ettevõtlusvõrgustikud ja
kohalik areng. Seega võib arvata, et piirkonnapõhised poliitikad loovad paremaid
eeldusi integreeritud majandusarengu mudelite rakendamisel, sest nad lähtuvad
olemasolevatest teguritest ja nende unikaalsetest kombinatsioonidest.

Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida majanduskasvu mõjutavaid tegureid,
poliitikameetmeid ja praktilisi näiteid ning anda nende põhjal soovitusi
piirkonnapõhiste ettevõtluse toetamise meetmete loomiseks ja rakendamiseks.

Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded:

• uurida majanduskasvu tegureid ja nende tegurite teoreetilisi käsitlusi ja
seoseid riigi rolli ja regionaalsete aspektidega;

• kirjeldada majandusarengu poliitikaid, meetmeid ning praktikaid nii
ettevõtluse konkurentsivõime kui ka piirkonnapõhise majandusarengu
edendamiseks;

• kirjeldada ja analüüsida piirkonnapõhiseid ettevõtluse arendamise juhtumeid
Eestist, Soomest ja Itaaliast ning nende näidete põhjal selgitada kohalike
ettevõtlusmeetmete lisandväärtuse aspekte.

Järeldusena tuuakse töös välja soovitused piirkonnapõhiste majanduse arendamise
poliitikate ja meetmete arendamiseks ning rakendamiseks lähtuvalt teoreetilistest
käsitlustest ja empiirilistest näidetest.

Töö metoodika põhineb mitmete teoreetiliste materjalide läbitöötamisel, analüüsil ja
sünteesil. Lisaks teoreetilistele käsitlustele kasutati töös ka poliitikadokumente,
strateegiaid, läbiviidud uuringute materjale, seadusandlikke akte, andmebaase ja
statistikat. Empiiriline osa põhineb piirkondlike ettevõtluse arendamise meetmete
näidetel Põlvamaalt (Eesti), Kainuust (Soome) ja Cilentost (Itaalia), mis viidi ellu
perioodil 2005 – 2007 projekti „Uued strateegiad ja meetodid ettevõtluskeskkonna
arendamiseks maapiirkondades“ raames. Pikemalt on neid juhtumeid kirjeldatud
projekti raames valminud autori publikatsioonis. Täiendavate empiiriliste uuringute ja
küsitluste läbiviimine ei olnud töö eesmärgi saavutamiseks tarvilik.

Magistritöö esimeses peatükis selgitatakse majanduskasvu mõistet ja majanduskasvu
allikaid, kusjuures põhjalikumalt peatutakse majanduskasvu endogeensetel teguritel –
inimkapitalil ja sotsiaalsel kapitalil. Samuti käsitletakse riigi rolli majanduskasvus
ning majanduskasvu regionaalseid aspekte.

Töö teises peatükis kirjeldatakse erinevaid poliitikaid ja lähenemisi, mis
majanduskasvu mõjutavad. Riigi poliitikatest tuuakse välja eelkõige ettevõtluse
arendamise ja regionaalpoliitika näited. Samuti tutvustatakse piirkonnapõhiste ja
kogukonnal põhinevate majandusarengu poliitikate teoreetilisi käsitlusi.

Kolmandas peatükis on põhirõhk empiiriliste juhtumite varal kirjeldada
maapiirkondade majandusarengu problemaatikat tuginedes statistilistele andmetele ja
piirkondades rakendatud ettevõtluspoliitika meetmete näidetele. Peatükis tuuakse
välja nii rakendatud ettevõtluse tugimeetmestiku näited kui ka rakendamise käigus
loodud lisandväärtuse aspektid inimkapitali, sotsiaalse kapitali, võrgustumise ja
institutsionaalse suutlikkuse arendamisel. Teoreetilise ja empiirilise osa sünteesimisel
pakutakse välja soovitused piirkonnapõhiste majandusarengu poliitikate loomiseks ja
rakendamiseks.

Magistritöö annab panuse riigi ja kohaliku tasandi majandusarengu poliitikate
ümberkujundamise vajaduse selgitamiseks. Riigi tasandil tähendab see eelkõige
selliste ettevõtluspoliitikate ja meetmete loomist, mis võimaldavad piirkondadel oma
integreeritud meetmeid ellu viia ja seeläbi anda jätkusuutlik panus majanduskasvu.

Piirkondlikul tasandil peab selleks olema nii institutsionaalne kui ka strateegiline
valmisolek.

Autor tänab oma juhendajat, kelle toetus töö ettevalmistamisel ja soovitused
materjalide valikul on olnud suureks abiks. Samuti kuulub tänu kõigile kolleegidele,
kes on abistanud vajalike andmete kättesaamisel ning piirkonna- ja erialaspetsiifiliste
teadmiste lisamisel.

Kogu tekst (PDF fail)


29.09.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit