Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


22.-25. september 2008
Print

E-nädalakiri 24/2008

Sisukord:
1. 2008 aasta Avatud Uste Päevade  Euroopa regioonide ja linnade nädala  konglomeraadi “Come, Create and Innovate”  (Tule, Loo ja Uuenda)  seminari “Tourism innovations: sharing experiences” (uuendused turismis: kogemuste vahetamine) partnerite töökoosolek.
2. Seminar Eesti alalises esinduses EL juures ühtekuuluvuspoliitika 2013+ teemal.
3. ELAN võrgustiku koosolek 23.09.08
4. Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoni (RELEX) koosolek toimus 23. septembril 2008 kell 11.00-18.30 komitee peahoones aadressil rue Belliard 101, 1040 Brüsselis (ruum JDE 52).
5. Kohtumine Eesti Rahvusringhäälingu esindaja Kadri Kukkega ja BNS Brüsseli esindaja Mait Otsaga.
6. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu CEMR) sotsiaal- ja tööhõive komisjoni tervishoiu alase alakomisjoni koosolek.
7. Regioonide Komitee kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjoni (EDUC)  14. koosolek toimus neljapäeval, 25. septembril 2008 kell 11.00-17.00 Jacques Delors'i hoones aadressil rue Belliard 101, 1040 Brüssel (ruum JDE 52).

1. 2008 aasta Avatud Uste Päevade  Euroopa regioonide ja linnade nädala  konglomeraadi “Come, Create and Innovate”  (Tule, Loo ja Uuenda)  seminari “Tourism innovations: sharing experiences” (uuendused turismis: kogemuste vahetamine) partnerite töökoosolek.


Koosolekul täpsustati osalejate registreerimisega ja pääsmete saamisega seotud detaile, jagati ülesandeid seoses seminari korraldamisega.

Seminari catering on tellitud 80 inimesele, mis koosneb kohvipausist ja lõunasöögist peale seminari lõppu (kogumaksumus 1400 EUR, mis jaotatakse võrdselt partnerite vahel). Kuigi ettekanded on saadetud, on palve siiski esinejatele võtta ettekanded kaasa mälupulgal, et vältida võimalikke tehnilisi probleeme. Täiendavate infovoldikute ja materjalide jaotamiseks on võimalik need kohale toimetada sama päeva hommikul enne seminari algust, sest eelmise päeva õhtul leiab nendes ruumides aset teine üritus.

Vaja oleks mõelda mida kinkida osalejate poolt moderaatorile, kes tuleb spetsiaalselt selle ürituse jaoks Brüsselisse.

2. Seminar Eesti alalises esinduses EL juures ühtekuuluvuspoliitika 2013+ teemal.

Seminar toimus 22.septembril kell 13.00- 18.00. Seminar juhatas sisse diskussiooni Eesti poolt välja pakutud idee üle lihtsustada järgmisel rahastamisperioodil EL vahendite kasutamise reegleid liikmesriikides ning vähendada bürokraatiat vahendite rakendamisel.

Kokku toimub viis seminari samal teemal, kus osalevad Euroopa Liidu liikmesriikide alaliste esinduste töötajad, kes tegelevad ühtekuuluvuspoliitikaga. Samuti osales seminaril Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraadi esindaja.

Arutelu pakutud ettepanekute üle oli äärmiselt huvitav. Samas jäid minu jaoks õhku nii mitmedki küsimused selle kohta kas pakutud lahendused muudavad süsteemi kasusaajatele lihtsamaks või hoopis keerulisemaks ning kas mõnede ettepanekute puhul ei sae me mitte oksa millel istume.

Euroopa Komisjoni esindaja oli pakutud ettepanekute suhtes suhteliselt kriitiline ning tõi välja asjaolu, et ka varasematel aastatel (enne meie liitumist ELga) on sarnaseid ettepanekuid arutatud. Tema sõnul on need, kes maksavad rohkem kui tagasi saavad, huvitatud sellest, et oleks tagatud tõhus kontroll vahendite sihipärase kasutamise üle. Oluline on küsimus mille alusel ja mida hinnatakse vahendite kasutamisel.

Analoogne diskussioon on näiteks selle üle kas Riigikontroll kontrollib ka vahendite kasutamise efektiivsust ja kui siis mis alusel – see tähendab - kes teeb poliitilised otsustused.

Meie kaasamine nende arutelude juurde annab meile võimaluse ka omad ettepanekud esitada ja tuua välja kitsaskohad ja lahendused EL rahade kasutamisel ning esitada omapoolseid ettepanekuid senise süsteemi kitsaskohtade likvideerimiseks ning lihtsustamiseks.

Ootan Teie poolseid näiteid ja ettepanekuid. Kui meile on antud võimalus kaasa rääkida, siis tuleks seda ka teha! See, et mina olin kutsutud osalema liikmesriikide vahelises sisearutelus on väga suur samm hea koostöö suunas.

3. ELAN võrgustiku koosolek 23.09.08.

ELAN võrgustiku koosolek toimus 23.septembril CEMR majas algusega kell 10.30. Lisatud päevakord:

1. Adoption of draft agenda

2. Peter Berkowitz, DG REGIO C1 Head of Unit Conception, forward studies, impact assessment. Overview of current research studies and trends being examined by DG REGIO for the future of EU Cohesion Policy.

3. ELAN priorities 2008 – recent developments
· Public services, internal market, public procurement
· Environment
· Transport
· Energy
· Employment / social policy / health
· Information society
· Cohesion / rural development
· Research
· Governance
· Enlargement
· Maritime
· CoR activities

4. Presentation of Eurisy event on satellite based services on 13 November, Boris Tonhauser, CEMR.

5. Next meeting

6. Any other business

Koosolekul tutvustas Euroopa Komisjoni esindaja Hr Peter Berkowitz DG Regiost ühtekuuluvuspoliitika 2013+  ajakava ja käimasolevaid diskussioone võimalike arengustsenaariumide üle. Komisjoni esindaja sõnul on praegune ajagraafik üsna üldine, sest palju sõltub käimasolevatest protsessidest nagu Lissaboni Lepingu vastuvõtmine ning 5 ühtekuuluvusraport.

Samuti ei ole teada milliseks kujuneb uus Euroopa Komisjoni volinike koosseis. Hiljemalt 2012 aastaks peaks olema otsused tuleva perioodi kohta langetatud.

Tänane nii akadeemiline kui poliitiline debatt keskendub ühtekuuluvusvahendite mõju ja loodava lisandväärtuse ümber.  Hetkel toimub eelnevate perioodide hindamine ja seetõttu on igasugune tagasiside, mis aitab seda teostada, teretulnud. Oluline on teada järgmise perioodi kujundamisel mis on praeguse perioodi puhul hästi ja mis halvasti.

Lisandväärtuse hindamisel on saadud tagasiside pisteline ja selle põhjal on raske üldiseid hinnanguid kujundada. Peale 4. ühtekuuluvusraporti toetamist on peetud rohkesti konsultatsioone partneritega. Järgneva programmperioodi kavandamisel on vaja arvestada uute väljakutsetega nagu kliimamuutused, energia küsimused, demograafilised muudatused ja globaliseerumine.

Poliitilises debatis valitseb enam-vähem konsensus, et praeguse lähenemisega peab jätkama ja toetama neid piirkondi, mille SKP jääb alla EL keskmise.  Poliitilises etapis on tehtud ettepanek, et  vahendite jaotamisel EL tasandil ei peaks minema kaugemale liikmesriigi tasandist ja selle printsiibi rakendamine võimaldaks juba süsteemi oluliselt lihtsustada.  Selle ettepaneku esindajad lähtuvad põhimõttest, et Euroopa Liit on liikmesriikide ühendus.

Teine suund- renatsionaliseerimine tähendab seda, et ühtekuuluvusvahendid tuleb suunata erinevatesse fondidesse. Hetkel ei ole see suund aktuaalne- võib-olla tuleb see arutlusele ülejärgmise perioodi vahendite jaotuse kavandamisel.

Mitmetasandiline valitsemise idee pooldajad toetavad vertikaalset lähenemist ja suuremat kohaliku tasandi kaasamist (nn institutsionaalne lähenemine). Programmide edukas rakendamine sõltub inimeste pädevusest ja administratiivsest suutlikkusest.

Lisaks arutatakse veel nn “pehme maandumise” võimalust neile riikidele, kes enam ei vasta abi saamise kriteeriumidele ja kelle järgmise perioodi rahaliste vahendite maht võib oluliselt väheneda.

Lisaks käsitleti veel koosolekul arenguid erinevates ELAN prioriteetsetes valdkondades ja anti ülevaade toimunust ning eelolevatest aruteludest.
 

4. Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoni (RELEX) koosolek toimus 23. septembril 2008

Komisjoni koosolekul osalesid eesti delegatsiooni liikmetest Mihkel Juhkami, Teet Kallasvee ja Urve Erikson.

Arutati RELEXi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuvat tegevust, töörühmade ja ühiste nõuandekomiteede tegevust ning  RELEXi komisjoni arvamuste järelmeetmeid. Ettepanekuid uurimuste läbiviimise valdkondade kohta saab esitada kuni 1.novembrini.

Koosolekul arutati järgmiste arvamuste eelnõusid:

Omaalgatuslik arvamus teemal "Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine laienemisprotsessi ja selle lisaväärtus", CdR 93/2008, RELEX-IV-013 Raportöör: Helene Lund (DK/PES)

Arvamuses leitakse, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanikele sageli esimene kokkupuude süsteemiga ja seetõttu on oluline, et nad osutaksid teenuseid, mille järele on kodanike seas nõudlus. Kogemused näitavad, et on oluline töötada tugevate detsentraliseeritud poliitiliste ja administratiivsete struktuuride arendamise nimel, kuna need on praegustes ja tulevastes kandidaatriikides sageli nõrgad.

See on valdkond, kus ELi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on suured kogemused, kuna nende väljakutsetega seisavad silmitsi kõikide liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Komitee rõhutab ka, et on oluline, et kodanikud ei kogeks ühinemisprotsessi ajal teenuste taseme püsivat alanemist, kuna sellega kaasneks negatiivne suhtumine ELi liikmelisusse.

Rõhutatakse sellega seoses, et oluline on ka keskenduda tugevate detsentraliseeritud struktuuride arendamisele, kuna suurt osa ühenduse õigustikust rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Komitee osutab sellest tulenevale vajadusele, et kohalik ja piirkondlik tasand suhtleksid kesktasandiga võrdsel alusel, kuna tänu kohaliku ja piirkondliku tasandi hästi arenenud haldussuutlikkusele ollakse suutelised pakkuma teenuseid, mille järele on nõudlus, ning tegelema tekkivate väljakutsetega, vähendades kesktasandi koormust. 

Arvamuses rõhutatakse, et eduka poliitilise ja administratiivse aluse loomiseks kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitilistele ja administratiivsetele struktuuridele on oluline arendada kohalikku demokraatiat, mida kodanikud usaldavad ja mille kohta nad tunnevad, et saavad seda mõjutada. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on pikaajaline piiriülese koostöö kogemus, näiteks koostöö sõpruslinnadega, misläbi kaasatakse demokraatia ja halduse arendamisse ka kultuuri- ja identiteedimõõde. See tähendab ühenduse jaoks positiivset lisaväärtust.

Arvamusele on lisatud ülevaade eelmisel laienemisperioodil läbi viidud projektidest. Kahjuks Eesti kohta andmed puuduvad.

Samas on meie kogemusi arvestades toodud arvamuse eelnõus näitena Eesti ja Horvaatia kogemus, kus projektide edukat elluviimist takistas tõlketeenuse puudumine projekti abikõlbulike kulude hulgas on  tehtud sellest tulenevalt ettepanek, et lisada tõlkekulud projektide abikõlbulike kulude hulka (see konkreetne näide tuli sellest, kus Linnade Liidus olnud Hollandi eksperdi teadmiste kasutamiseks tuli Linnade Liidul endal täiendavalt võtta inimene tööle, kes tegeleks eksperdile olulise dokumentatsiooni tõlkimisega ning aitaks ka eksperti suhtlemisel omavalitsustega), samuti tehakse ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks, projektijuhtimise lihtsustamiseks, kohalike ja piirkondlike ekspertide kaasamiseks jne.

Arvamuse eelnõus on tehtud hulgaliselt asjalikke ettepanekuid, mis tulenevad senistest kogemustest.

Euroopa Komisjoni esindaja Serevantie Alain sõnul on arvamuses mitmeid huvitavaid ettepanekuid. Järgmise nädala eelarvekontroll läheb Bulgaariasse ja on vaja vähendada neile esindatud vahendite hulka, sest nad ei ole võimelised neid ära kasutama . Üks huvitavamaid ideid on olemasolevate instrumentide ülevaatamine ja tutvustamine ka kandidaatriikides. See protsess võiks alata järgmise aasta alguses, kuid see sõltub uue Euroopa Parlamendi valimistest.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 1 muudatusettepanek, mida raportöör toetas ja mis võeti ka vastu.

Raport võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 26.-27. novembril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal "Komisjoni teatis: Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise
väljavaadete avardamine", COM(2008) 127 final, CdR 143/2008, RELEX-IV-14
Raportöör: Franti¨ek Knapík (SK/EPP)

Raportöör on  seisukohal, et Euroopa Liidu lubadus pakkuda ühinemisvõimalust kogu Lääne-Balkanile on siduv, eeldusel, et kõnealuse piirkonna riigid täidavad ühinemiskriteeriumeid; ning tervitab Lääne-Balkani riikide edusamme Euroopa Liidule lähenemisel. Komitee leiab, et stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamine ELi ja Serbia Vabariigi vahel, samuti ELi ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel on äärmiselt oluline, kui kogu piirkond kavatseb oma tuleviku siduda Euroopa Liiduga.

Teine näide ühinemisprotsessi edust on Montenegro ja Albaania reaalsed väljavaated kandidaatriigi staatuse saamiseks lähitulevikus ning edusammud Horvaatiaga peetavatel ühinemisläbirääkimistel.

Arvamuse eelnõus soovitatakse Euroopa Komisjonil kasutada ulatuslikumalt uute liikmesriikide kogemusi nii integratsiooni- kui ka üleminekuprotsessis. Uute liikmesriikide seisukohad peaksid pakkuma lisaväärtust ELi poliitika väljatöötamisel, eriti Lääne-Balkani riikide ühinemispüüdluste valguses ning innustab Lääne-Balkani riike täitma nii kiiresti kui võimalik ELi nõuded, et saavutada viisapoliitika lihtsustamine.

Praegu Lääne-Balkani riikide elanikele kehtivad viisanõuded raskendavad sotsiaalsete kontaktide loomist partneritega ELi liikmesriikides ning takistavad haridus- ja arenguprojektide elluviimist. Komitee kutsub ELi liikmesriike üles lihtsustama Lääne-Balkani riikidele kehtivaid viisanõudeid.

Käsitletakse piirkondlikku koostööd ja suurenevat piiriülest koostööd, kohalike- ja piirkondlike omavalitsuste arenguga seotud küsimusi ning esitatakse konkreetsed soovitused iga riigi kohta eraldi.

Euroopa Komisjoni esindaja Seravantie Alain ütles, et tal pole eriti palju lisada. Rõhutas, et riikide ühinemine sõltub ühinemiskriteeriumide täitmisest. Olulised teemad on vähemusõiguste austamine ja korruptsiooniga võitlemine. Mõned riigid peavad tegema olulisi jõupingutusi, et tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus. Mõned riigid peavad olulist tähelepanu pöörama korruptsiooni vähendamisele, et kasutada EL fonde sihipäraselt.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut, millest 13 võeti vastu. 

Tagasilükatud muudatusettepanekute puhul oli poolt ja vastu häälte jagunemine peaaegu tasavägine. Arvamuse eelnõu võeti vastu häälteenamusega.

Arvamus on kavas vastu võtta 26.-27. novembril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal "Komisjoni teatis: Euroopa Liit rahvusvahelise arengupartnerina: kiirendada edasiminekut aastatuhande arengueesmärkide saavutamise suunas", COM(2008) 177/3 final, CdR 144/2008, RELEX-IV-15
Raportöör: Heini Utunen Ziv (FI/ALDE)

Eelnõus esitatakse konkreetsed märkused, kus tervitatakse komisjoni käsitlust, et aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks peab EL rakendama osalemist soodustavat lähenemisviisi, ning komisjoni üleskutset kaasata arengupoliitikasse kohalikke omavalitsusi ja kodanikuühiskonda nii Euroopa tasandil kui ka arengumaades.

Samuti nõutakse, et kohalikke omavalitsusi ja kodanikuühiskonna organisatsioone koheldaks täieõiguslike osapooltena, kellest igaühel on arengukoostöös oluline, kuid erinev roll ja tähendus. Arvamuses korratakse veelkord, et  on vaja luua detsentraliseeritud koostöös aktiivselt osalevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste „börs”. See soodustaks detsentraliseeritud koostööprojektide arendamist ja parandaks nende kooskõlastamist, looks sünergiat ja välistaks dubleerimist. Sellega seoses avaldab komitee toetust koostööle arengu peadirektoraadiga. Oluline on vaesuse vähendamine ja täielik likvideerimine. Arengust rääkides tuleb rääkida ka finantseerimisest.

Euroopa Komisjoni esindaja tänab Regioonide Komiteed selle arvamuse eest. Komisjon on teinud suuri jõupingutusi detsentraliseerimise suunas. Samuti on rakendatud erinevaid rahastamisprogramme. 2009 aastaks on eraldi vahendid just kohaliku tasandi tegevuste toetamiseks. Homme toimub seminar, mis tutvustab omavalitsustele suunatud vahendite kasutamise tingimusi.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 4 muudatusettepanekut, millest kõik võeti vastu, neist 2 kompromissina.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu 2 vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 26.-27. novembril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.

Omaalgatuslik arvamus teemal "Linnadevahelised diplomaatilised suhted",
CdR 235/2008, RELEX-IV-016 Raportöör: Eleni Loucaides (CY/EPP)

Arvamuses tõdedetakse, et moodsat diplomaatiat ei väljenda ega praktiseeri ainuüksi riikide valitsused, ning et pidades silmas dialoogi, koostöö ja koordineerimise vajadust rahu, demokraatia ja inimõiguste austamise eesmärkide saavutamiseks kõigil tasandeil, on tihedam koostöö riikide valitsuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel loomulik ja vajalik tee tõhusamate ja mitmeid tasandeid hõlmavate menetluste ja strateegiate suunas.

Samas tunnistatakse,  et linnadevahelised diplomaatilised suhted ja detsentraliseeritud koostöö üldisemalt on teineteist täiendavad vahendid rahu ja inimestevahelise mõistmise edendamisel ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused toetavad riikide ja inimeste kooseksisteerimise ja leppimise algatusi, tegutsedes alati inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste seaduste ning Euroopa Liidu põhimõtete ja väärtuste kohaselt.

Linnadevahelistele diplomaatilistele suhetele osutatavat suurenevat tähelepanu ja mõju rõhutati hiljuti maailma esimese selleteemalise konverentsi korraldamisega. Konverentsil käsitleti kohalike omavalitsuste rolli konfliktide ennetamisel, rahu tagamisel ja konfliktijärgses ülesehitus- ja taastamistöös. Konverents toimus Haagis 11.–13. juunil 2008 ja sellel osales ka Regioonide Komitee.

Tervitatakse Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi algatust koostada  Euroopa Linnadevaheliste Diplomaatiliste Suhete Harta ja väljavaadet luua fond linnadevaheliste diplomaatiliste suhete toetamiseks, samuti kutsub Euroopa Liitu üles kaaluma rahastamisinstrumendi loomist toetavate meetmete ning linnadevaheliste diplomaatiliste suhete jaoks üldisemalt.

Soovitatakse, arvestades, kui suurt tähelepanu äratas iga-aastane Open Days piirkondade ja linnade Euroopa nädal, ette valmistada spetsiaalse teabeseminari linnadevaheliste diplomaatiliste suhete alal, et see lisada 2009. a ürituse programmi.

Euroopa Komisjoni esindaja esitas küsimuse seoses arvamuse eelnõu punktidega 21 ja 22.

Komisjoni esimees arvab, et vastuse neile küsimustele saab pärast diskussiooni selle arvamuse eelnõu üle.

Sizzo Alexandra (UCLG Committee on City Diplomacy)- on rahul sellega kuidas seda küsimust on arvamuse eelnõus käsitletud. Punktid 12 ja 17 on eriti olulised, mis rõhutavad EL huvi ja rolli konfliktide lahendamisel ja julgeoleku tagamisel. Üks oluline tegevus on ühise memorandumi kavandamine ka koostöös Regioonide Komiteega.

Raportöör arvab, et kui me selle arvamuse heaks kiidame, siis see avab uusi võimalusi. Diskusioonid peaksid jätkuma teise arvamuse eelnõu arutelu käigus, kus me saame minna detailsema arutelu juurde.

Arvamustevahetus eesistujariigi Prantsusmaa esitatud konsulteerimistaotluse üle
koostada arvamus teemal "Barcelona protsess: Vahemere Liit - milline on selle mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele?", COM(2008) 319, CdR 236/2008, RELEX-IV-017 (arvamus on kavas vastu võtta 8.-9. oktoobril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul) Pearaportöör: Isidoro Gottardo (IT/EPP)


Raportöör leiab, et vajadus sellise arvamuse järele on olemas. Selle arvamuse koostamine toimus uute tingimuste valguses peale Barcelona Summitit. Dialoogi loomine ei toimu mitte ainult poliitilisel vaid ka praktilisel tasandil. On vaja arendada osalusdemokraatiat. Kohalikud omavalitsused peavad olema kaasatud algusest lõpuni. Hetkel on aga finantsraamistik ebapiisav ja vaja on kaasata ka erasektor. Meil on vaja edastada positiivne poliitiline sõnum. Demokraatia ja detsentraliseerimise peavad käima käsikäes.

Tuleb tõhustada sellise Euroopa–Vahemere piirkondliku ja kohaliku assamblee loomist, kuhu kuuluks teatud arv Regioonide Komitee liikmeid, kes esindavad Euroopa–Vahemere koostöös Euroopa ja rahvusvahelisi ühendusi, ning sama arv Vahemere piirkonna lõuna- ja idapoolsete riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajaid.

Assamblee peaks olema dialoogi, kogemuste vahetamise ja koostöö alaline platvorm ning kutsuma üles tunnustama ennast algatuse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” tulevase juhtimise raames nõuandeorganina, vastavalt Euroopa–Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee eeskujule riikide parlamentide osas.

Euroopa Komisjoni esindaja Motahari Amir (DG RELEX) tervitab sellise arvamuse koostamist. Komisjon toetab ettepanekut uue institutsionaalse kogu loomise kohta. Me räägime järgmise aasta algusest, sest see nõuab ka finantseerimise küsimuste lahendamist.

Terroni Cusi me ei taha et senised probleemid jätkuksid ja vaja oleks vaadata probleeme pikemas perspektiivis. Peaksime arvamuses välja tooma juba kohalike omavalitsuste poolt saavutatud edusammud. Komisjoni lähenemises puudub side valitud esinduskogude ja tsiviilühiskonna vahel.

Lund- kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamine on väga oluline. Leiab, et punkti 6 sõnastus, kus öeldakse, et “detsentraliseerimine ja osalemine kohaliku tasandi valitsemises ei käi alati käsikäes. Tuleb tunnistada, et kodanike osalemine kohalikus poliitikaelus piirdub üldjuhul vaid valimistel hääletamisega. Ühendused osalevad harva strateegiate koostamisel ja ulatuslike linna- või piirkondlike projektide ettevalmistamisel”- on liiga negatiivne ja tuleks muuta selgemaks ja positiivsemaks.

Lisaks palun vaadata punkti 26 sõnastust ja hoiatab selliste geograafiliste tingimuste sätestamise eest ning ettepaneku eest luua sellise struktuurifondidelaadne poliitika.

Bihary- toetab samuti hoidumist selliste geograafiliste piirangute sätestamisest. Ei tohiks anda mingitele piirkondadele erilisi privileege. Selliste arvamuste koostamise puhul on vaja alati tasakaalustatud lähenemist.

Amer Amer toetab samuti Lundi ja Bihary seisukohti. Kui räägitakse Euroopa–Vahemere piirkondliku ja kohaliku assamblee loomisest, siis peaks olema selge selle sisu ja eesmärk.

Raportöör tänab esitatud sõnavõttude eest ja tõdeb, et see on väga sensitiivne teema. Ta usub, et see sellise assamblee loomine on väga tähtis, sest et senine edu, mis on saavutatud tänu diplomaatilistele suhetele, ei ole piisav ja on vaja paremini kaasata kohalik tasand ja tsiviilühiskond. Leiab, et Läänemere piirkonna riikide ja Vahemere piirkonna riikide seisukord on väga erinev.

Järgmine koosolek toimub 19.novembril Brüsselis.

5. Kohtumine Eesti Rahvusringhäälingu esindaja Kadri Kukkega ja BNS Brüsseli esindaja Mait Otsaga.

Kohtumine toimus 24.septembril kell 10.00-12.00 Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esinduses. Olin eelnevalt saatnud neile ülevaate konglomeraadist, kus üleriigilised omavalitsusliidud on  Regioonide Komitee Avatud Päevadel partnerid. Kohtumisel tutvustasin  meie esinduse ülesandeid ja tegevust, samuti täpsustasin  nii meie osalemisega Avatud Päevadel seotud üksikasju kui kogu seminari programmi.

Edastasin ka Tallinna esinduse juhi Allan Alaküla poolt saadetud ülevaate Tallinna osalemisest Avatud Päevadel ja kavandatud üritustest. Krista Kull Viljandi linnavalitsusest, kes esineb seminaril ettekandega, on lubanud koostada eelpressiteate. Leppisime kokku, et nad mõtlevad kuidas kõige paremini meie üritust kajastada ning siis lepime kokku juba täpsemas edaspidises tegevuses.

6. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu CEMR) sotsiaal- ja tööhõive komisjoni tervishoiu alase alakomisjoni koosolek.

Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 25.septembri hommikul teevad nõukogu ja komisjon avalduse direktiivi osas, mis puudutab patsientide õiguseid piiriüleses tervishoius. Tegemist on teise osaga 2. juulil esitatud sotsiaalpaketist. Parlamendi poolseks raportööriks selle direktiivi osas on John Bowis (EPP/ED).

Kogu lugu sai alguse sellest, et üks Luksemburgi kodanik ostis endale Arlonist prillid. Arlon on linn Belgias, Luksemburgi vahetus naabruses. Luksemburgi ravikindlustus ei korvanud prillide maksumust väites, et ostu oleks pidanud eelnevalt kooskõlastama. Mees kaebas asja Euroopa Kohtusse ja võitis. See on üks varasemate aastate paljudest piiriüleseid tervishoiuteenuseid käsitlevatest juhtumitest.

Muud juhtumid hõlmasid olukordi, kus kodumaal ei olnud võimalik kas piisavalt kiiresti või üldse ravi saada. Kohus on alati leidnud, et patsientidele tuleb kulud korvata. Juhtumid näitavad seda, et väljaspool kohtumüüre on seoses piiriüleste tervishoiuteenustega veel palju ebaselget.

Seetõttu esitas komisjon juulis ettepaneku, millega täpsustatakse patsientide õigusi ja lihtsustatakse eurooplastele meditsiiniteenuste saamist välismaal. Ettepanekuga saab tutvuda leheküljel:
http://ec.europa.eu/health/ph_overview/co_operation/healthcare/docs/COM_et.pdf


Käesoleva ettepaneku üldine eesmärk on tagada selge piiriüleste tervishoiuteenuste
raamistik ELis. See nõuab meedet, et käsitleda piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise piiranguid, mis kujutavad endast ohtu tervisekaitse kõrgele tasemele.

Ettepaneku kohaselt oleks välispatsientidel võimalik taotleda sama suuri summasid, mida nende ravikindlustus maksaks samasuguse ravi eest kodumaal. Ambulatoorsete protseduuride puhul pole vaja oma arsti heakskiitu, seda võib siiski vaja minna haiglaravi korral.

Ettepanekud, millega kehtestatakse välismaal tervisekulude katmise eeskirjad, on osa paketist. Pakke peavad jõustamiseks heaks kiitma Euroopa Parlament ja ELi liikmesriigid.

Pakke eesmärk on:

· parandada teavet ELis osutatavate tervishoiuteenuste kohta 

· tagada piiriülestele patsientidele hea nõuetelevastav ravi

· tagada retseptide piiriülene tunnustamine

· luua tervishoiuteenuste osutajate üleeuroopaline võrgustik, mis loob patsientidele parema juurdepääsu spetsialiseeritud teenustele ning võimaldab riikidel koondada ressursse

· võimaldada patsientidel nõuda välismaal meditsiiniteenuseid saades tekkinud kahju hüvitamist

· võimaldada olulise teabe (veregrupp, teadaolevad allergiad, tervislik seisund) õigeaegset edastamist
 
Välismaal erakorralise meditsiiniabi saamisel on Euroopa ravikindlustuskaart asendamatu. Igal kolmandal eurooplasel on selline tasuta väljastatav kaart alati taskus, juhuks kui nad peaks reisil haigestuma või viga saama.

Tundub, et kõik on hea ja vajalik, kuid paljude EL liikmesriikide  kohalikud ja regionaalsed omavalitsused, kes korraldava ja rahastavad tervishoidu, näevad selles ka paljusid probleeme.

Taani, Soome ja Rootsi omavalitsusliidud on juba kujundanud oma seisukohad ning toonud oma seisukohtades välja ka neile muret tegevad probleemid (seisukohtadega saab tutvuda CEMR extranetis).

Näiteks on üheks probleemiks võimalik täiendava rahalise koormuse kasv, kuna neil ei ole võimalik ise kontrollida enam inimestele osutatavate teenuste mahtu. Samuti on probleemne see, et tervishoidu rahastamine toimub erinevatest allikatest-paljudes riikides toimub see maksumaksja rahast, kuid on ka riike, kus see on korraldatud kindlustuse põhimõttel. Võib väheneda ka ühes riigis osutatavate erinevate raviteenuste hulk, sest lihtsam on spetsialiseeruda teatud teenuste osutamisele.

Kuigi Eestis ei ole kohalikud omavalitsused tervishoiu rahastajad, võib probleeme näha ka siin. Esiteks võivad kasvada ravijärjekorrad, sest ravi taotlejate hulk kasvab ning teiseks võivad kallineda tervishoiuteenuste hinnad, mis omakorda vähendab Haigekassa poolt ostetavate teenuste mahtu. Kuna meie tervishoiuteenuste hinnad on selgelt madalamad kui Lääne-Euroopa riikides, siis välispatsientide puhul katab nende ravi kulud nende asukohamaa täies ulatuses, aga Eesti kodanikel tuleb vahe oma taskust kinni maksta. Seega antud kujul ettepanek mitte ei suurenda, vaid vähendab võrdseid võimalusi.

Järgmine koosolek toimub novembris (kuupäev täpsustub). Kas üleriigilised liidud kujundavad direktiivi kohta ka oma seisukohad ja ettepanekud?

7. Regioonide Komitee kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjoni (EDUC)  14. koosolek toimus neljapäeval, 25. septembril

Meie delegatsioonist osalesid koosolekul Mihkel Juhkami ja Sirje Tobreluts.

EDUC on 2 seminari korraldajaks Avatud Päevadel- palun pöörata sellele tähelepanu.

3.novembril 2008 on konverents- selle kohta saadetakse lähiajal täiendav informatsioon (aga sellel osalemiseks peate oma kulud ise katma). On esitatud 3 ettepanekut väljaspool Brüsselit toimuvate tegevuste kohta 2009 aastal. Kuna 1 poolaastaks rohkem kutseid ei ole, kui üks, siis võtame selle kutse vastu.

II poolaastaks on 2 kutset- üks Hollandi poolt ja teine Ungari poolt. Beissel ütles, et see on juba kolmas kord kui nad taotlevad konverentsi korraldamist Hollandis, kuid iga kord on sellest keeldutud. Hääletuse tulemusel otsustati, et konverents toimub 2009 aasta teisel poolaastal Hollandis.

Ettepanekud uuringute läbiviimiseks  peavad olema seotud  EDUC komisjoni kavas olevate töödega.

Paluti nihutada märtsiks 2009 kavandatud koosoleku aegu, kuna samal ajal toimub Euroopa Summit.

Üleeuroopalise Kultuuripärandi Föderatsiooni Europa Nostra nõukogu liige Rupert Strachwitzi sõnavõtt

Oma sõnavõtus tutvustas ta selle organisatsiooni eesmärke ja tegevust. Neil on 250 liikmesorganisatsiooni 53 erinevast riigist ja 1500 üksikisikust liiget. Kultuuripärandile on hakatud viimasel ajal tunduvalt suuremat tähelepanu pöörama. 2009 aastal toimub Prahas järgmine foorum, mis on pühendatud kultuuripärandi poliitikale. Rohkem infot: www.europanostra.org

Koosolekul arutati järgmiste arvamuste eelnõusid:

Arvamus teemal "Integratsioonipoliitika ja kultuuridevaheline dialoog: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll" Eesistujariigi Prantsusmaa 30. juuni 2008. aasta konsulteerimistaotlus CdR 251/2008 - EDUC-IV-027 Raportöör: Milan Belica (SK/EPP).

Arvamuses leitakse, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on olulised pädevused kultuuridevahelise dialoogi edendamisel. Nad kannavad suurt vastutust meie rikkaliku kultuurilise mitmekesisuse kujundamisel ja toetamisel. Neil on võtmeroll parimate tavade levitamisel ja rakendamisel ning kultuuridevahelise dialoogi alaste kogemuste vahetamisel eelkõige tänu sellele, et nad koordineerivad mitmemõõtmelisi kohalikke ja piirkondlikke võrgustikke, kaasates kõiki olulisi osalejaid.

Paljusid kultuuridevahelisi algatusi hallatakse kohalikul ja/või piirkondlikul tasandil. Tänu oma kodanikulähedusele on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel strateegiliselt sobiv positsioon, et partnerluses teiste kohalike osalejatega tegeleda erinevate kultuurirühmade spetsiifiliste vajaduste ja nõudmistega oma piirkonna sees.

Koostöö vaimus ja üldiseid huve arvestades võivad nad suunata ja juhtida kõiki dialoogi- ja otsustusprotsessi kaasatud partnereid. Sel viisil võib neid eri rühmi tõhusalt suunata kultuuridevahelise dialoogi edendamisele.

Raportööri hinnangul on võtmeküsimused indiviidide ja erinevate usundite vahelise dialoogi edendamine. Oluline on edendada lisaks ka sotsiaalset ja majanduslikku integratsiooni.

Prantsuse kui EL eesistujariigi esindaja tänas raportööri selle raporti eest. Selle dialoogi edendamisel on kolm mõõdet- siseriiklik, riikide vaheline ja EL  sisene. Me oleme püüdnud arendada just välisdialoogi ja leiab, et usunditevaheline dialoog on äärmiselt oluline. Me soovime, et kultuuridevahelise dialoogi aasta ei lõpeks selle aastaga, vaid  dialoogi edendavad tegevused jätkuksid ka tulevikus.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul toetavad mitmed  EL tasandil läbiviidavad projektid  kultuuridevahelise dialoogi edendamist. Üks konkreetne pilootprojekt  (kus osalevad 12 linna erinevast riigist) on  näide Euroopa Komisjoni toetusest. Teine projekt, mis on jaotatud mitmeks erinevaks etapiks, on suunatud noortele ning on väga tugeva kohaliku aspektiga. Lisaks on moodustatud mitmeid platvorme ja läbi viidud debatte.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 40 muudatusettepanekut, kuid mitte ühtegi meie delegatsiooni poolt (kuigi ma olin eelnevalt ette valmistanud võimalikud muudatusettepanekud). 9 ei võetud vastu, 1 võeti tagasi ja kaks langes ära.

Põhilised diskussioonid olid selle üle, kas on vaja välja töötada Euroopa suunised ühiste Euroopa raamistike väljatöötamiseks, kas oleks vaja eriprogrammi nende piirkondade rahastamiseks, kuhu tuleb meritsi palju sisserändajaid ning kas eraldatud rahaliste vahendite kasutamisele tuleb seada selged tingimused, mis peaksid olema proportsionaalsed ning ei tohiks vähendada konkreetsete meetmete rakendamise edu.

Samuti oli oluline millisest diskussioonist me räägime- kas usunditevahelisest dialoogist või kultuuridevahelisest dialoogist.

Kogu eelnõu võeti vastu häälteenamusega.

Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 26.-27. novembril 2008.

Arvamus "Ettepanek: nõukogu soovitus noorte vabatahtlike liikuvuse kohta Euroopas" KOM(2008) 424 lõplikCdR 252/2008 - EDUC-IV-028
Raportöör: Rinda Den Besten (NL/PES).

Praegu eksisteerivad liikmesriikide vahel suured erinevused vabatahtliku töö korralduses.

Arvamuses  märgitakse, et vabatahtliku töö kohta puuduvad suures osas statistilised andmed ja põhjalikud uurimused. Kuna õigusaktide ühtlustamine ei ole võimalik ega ka soovitav, teeb Regioonide Komitee ettepaneku töötada eesmärgi suunas etapiviisiliselt.

Esimene etapp hõlmaks põhjalikku uurimust, milles vaadeldaks liikmesriikides olemasolevaid vabatahtliku töö alaseid erinevaid süsteeme ja õigusakte, (potentsiaalsete) noorte vabatahtlike soove ja takistusi, millega nad puutuvad kokku, kui soovivad teha piiriülest vabatahtlikku tööd, ning seda, millist kasu toob noorte vabatahtlike töö nii nende päritolupiirkondadele kui ka neile piirkondadele, kus nad seda tööd teevad. Need andmed võiksid aidata edendada arutelusid ja panna aluse uuele poliitikale, mis oleks kooskõlas noorte vabatahtliku töö reaalse olukorraga Euroopas.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on võimalik arvestada Regioonide Komitee poolt koostatud arvamust. Paljud teie ettepanekud võivad olla lisatud komisjoni ettepanekule, mille ta esitab nõukogule. Kaks olulist asja mida ma tahaksin rõhutada- on see, et komisjonil on kavas läbi viia  uuringu olukorra kaardistamiseks. Ettepanek kuulutada 2011 aasta vabatahtliku töö aastaks- püüame sellele vastata ning leida ka konkreetsed tegevused selle aasta tähistamiseks.

Arvamuse kohta on esitatud 8 muudatusettepanekut, millest üks võeti vastu kompromissina, üks langes ära ja ülejäänud võeti vastu.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu suure häälteenamusega.

Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 26.-27. novembril 2008.

Arvamus "Parandada 21. sajandiks vajalikke pädevusi: koole käsitlev Euroopa
koostöökava" KOM(2008) 425 lõplik CdR 255/2008 - EDUC-IV-031
Raportöör: Helma Kuhn-Theis (DE/EPP)

Oma poliitilistes soovitustes tervitatakse arvamuse eelnõus  Euroopa Komisjoni teatist „Parandada 21. sajandiks vajalikke pädevusi”. Komisjon toob välja Euroopa koolisüsteemide ees seisvad olulised väljakutsed. Komitee nõustub üldjoontes komisjonipoolse probleemide analüüsi ja selle põhjal tehtud järeldustega.

Eelkõige jagab komitee täielikult komisjoni seisukohta, et investeeringud noortesse – eelkõige hariduse valdkonnas – on kõige olulisem prioriteet. Arvamuses leitakse, et antud kontekstis oleks olnud suureks abiks, kui komisjon oleks üritanud hinnata rahaliste kohustuste suurusjärku, mis langevad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õlule komisjoni ettepanekute elluviimisega.

Tõdetakse et komisjoni käsitletud probleemide lahendamine on juba paljudes kohtades mitte ainult liikmesriikide, vaid ka kohalike ja piirkondlike asutuste jõupingutuste keskmes. Sellega seoses kahetseb komitee, et komisjon ei käsitle oma kaalutlustes panust, mille võivad anda ja annavad esile tõstetud küsimuste lahendamisse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused nii tänu oma mitmekesistele pädevustele haridussektoris kui ka tänu oma põhjalikele teadmistele kohalikest ja piirkondlikest oludest.

Arvamuses peatakse õiguspäraseks ja praktiliseks lähenemiseks asjaolu, et teatis piirdub Euroopa koostööga koolide valdkonnas. Samas ei tohi siiski unustada , et haridust ei omandata mitte ainult koolis, vaid ka koolieelsetes asutustes, samuti koolivälises igapäevaelus, nt perekonnas, omaealistega vaba aega veetes ja meedia vahendusel.

Koolihariduse eest vastutajad peaksid üritama vaadelda nende hoolde usaldatud noori kogu nende elutingimuste kontekstis ning sellest tulenevalt arvestama võimaluste piires oma kaalutlustes kooliväliste haridusprotsesside ja neist tulenevate hoiakutega koolihariduse suhtes.

Euroopa Komisjoni esindaja on rõõmus, et Regioonide Komitee peab kooli valdkonda oluliseks. See dokument on osa suuremast paketist, mis on elukestvaõppe edendamine ja õpetajakoolituse parendamine. On tunda liikmesriikide huvi kasvu selle teemaga tegelemisel.

Muutunud on koolijuhtide roll tänapäeval ja ka sellele tuleb pöörata tähelepanu.

Larsen- Taani delegatsioon on raportiga väga rahul, kuid on siiski rida küsimusi mida peaks veel arutama ja me tahame esitada täiskogul veel muudatusettepanekuid.

Arvamuse kohta oli esitatud 20 muudatusettepanekut (mitte ühtegi meie delegatsiooni nimel), millest praktiliselt kõik võeti vastu (üks langes ära) . Kogu eelnõu võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 26.-27. novembril 2008.

Arvamus "Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil" KOM(2008) 241 lõplik CdR 254/2008 - EDUC-IV-030
Raportöör: Risto Koivisto (FI/PES)

Hiljutistes arvamustes on komitee nimetanud kliimamuutustega toimetulekut kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üheks lähiaastate suurimaks poliitiliseks väljakutseks.

Arvamuses korratakse oma varasemat seisukohta, mille kohaselt tuleb energiatõhusus seada esikohale Euroopa kõigis energiapoliitika valikutes. Seetõttu on komiteel hea meel, et Euroopa Komisjon väljendab teatises soovi suurendada info- ja sidetehnoloogia kasutamisega energia tootmise, jaotamise ja sellega kauplemise tõhusust.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kasutavad juba praegu ulatuslikult info- ja sidetehnoloogiat mitmes energiatarbimise ja heitkoguste vähendamisega seotud valdkonnas, nagu näiteks

· avalike kohtade valgustus. Kasutaja võib näiteks tekstisõnumi või Interneti kaudu süüdata välispordirajatiste valguse teatud ajaks ning tänavavalgustust on võimalik reguleerida automaatselt vastavalt muutuvatele vajadustele;

· hoonete kütte, kliimaseadmete ja valgustuse reguleerimine. Tehnoloogial on eriti märkimisväärne roll palju energiat kasutavates hoonetes, nt ujulates;

· kinnistute ja muude avalike paikate kaugjälgimine. Ühtlasi saadakse teavet ehitiste energiatarbimise ja selles toimuvate muudatuste kohta;

· keskkonnasäästlikum liikluskontrollisüsteem, näiteks liiklusvoogude muutustele reageerivad foorituled ja ummikutest teatamine;

· ühistranspordi konkurentsivõime suurendamine. Mitmed kohalikud omavalitsused pakuvad juba positsioneerimissüsteemil põhinevat teavet sõiduplaanide kohta reaalajas ning piletimüüki Interneti vahendusel;

· kohaliku logistika väljaarendamine. Infotehnoloogia abil on võimalik ühendada valla transport ja erinevad mobiilsed teenused vähem heiteid tekitavaks tervikuks ning optimeerida liine keskkonnasäästlikult;

· tarbijate teadlikkuse tõstmine. Sõidumeerikute kauglugemise abil võib tarbijale pakkuda reaalajas teavet, mis omakorda parandab energiatõhusust ja piirab heitkoguseid;

· energia tootmine ja jaotus, kus protsesside juhtimiseks kasutatakse juba praegu infotehnoloogiat;

Arvamuses leitakse näiteks, et turu kasvu üks põhiprobleem on ühiste standardite puudumine eelkõige kohaliku ja piirkondliku haldustasandiga tihedalt seotud tehnoloogiavaldkondades, nagu ehitiste intelligentsed kontrollisüsteemid, valgustuse kontroll ja liiklussüsteemid.

Standardite puudumine takistab tehnilist koostalitlusvõimet, piirab konkurentsi turgudel ja raskendab uute hangete tegemist.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on Euroopa Komisjoni teatis esimene samm info- ja sidetehnoloogia kasutamiseks energiatõhususe valdkonnas. Komisjon on algatanud avaliku konsulteerimise protsessi, mille käigus on saadud väga palju arvamusi. Samuti on algatatud poliitiline diskussioon Euroopa Parlamendiga. Komisjon valmistab praegu ette konkreetsete soovituste kava nii liikmesriikidele, erasektorile kui ka kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. Need soovituseks peaks valmima hiljemalt järgmise aasta alguses.

2009 aasta märtsis on kavas korraldada konverents sellel teemal. IT valdkonnal on selles valdkonna oluline roll, kuid ta ei saa täita seda üksinda.  Selle arvamusega saab alguse pikaajaline koostöö Regioonide Komitee ja komisjoni vahel.

Selle arvamuse kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 26.-27. novembril 2008.

"Roheline raamat "Ränne ja liikuvus: Euroopa Liidu haridussüsteemi ülesanded ja võimalused"" KOM(2008) 423 lõplik CdR 253/2008 - EDUC-IV-029 Raportöör: Ursula Männle (DE/EPP).

Arvamus tõstab lähtuvalt rohelise raamatu pealkirja sõnastusest antud kontekstis esile, et võimalused ja ülesanded on eelkõige ELi liikmesriikide haridussüsteemide tasandil ning et lepingu sätete kohaselt ei saa rääkida ELi haridussüsteemidest, kuna haridussüsteemide poliitiline kujundamine toimub riiklikul või siis kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Nähakse teistest ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest ELi liikmesriikidesse toimuva suure kodanike juurdevoolu taustal vajadust kohandada haridussüsteeme riiklikul tasandil.

Seda protsessi saaks toetada arutelumenetluse tulemuste levitamisega ning sellele järgneva teema käsitlemisega Euroopa tasandil. Samuti nõustutakse Euroopa Komisjoni seisukohaga, et haridus on integratsiooni ning ühiskondlikus ja tööelus eduka osalemise võti.

Arvamus rõhutab eelkooli- ja koolihariduse keskset rolli sisserändaja taustaga laste ja noorte integreerimisel ning tõstab antud kontekstis eriti esile asukohariigi haridus- ja suhtluskeele valdamise tähtsust.

Arvamuses hoiatatakse selle eest, et suurenevat sisserännet ei vaadeldaks ainuüksi kui ELi liikmesriikide koormat, vaid pooldab seda, et Euroopas aset leidvate demograafiliste muutuste valguses võetaks sisserännet kui võimalust, mis aga vajab siiski kaasavasse ühiskonda integreerimise tingimuste täpset määratlemist.

Euroopa Komisjoni esindaja rõhutab mõningaid probleeme mida arvamuse eelnõus välja tuuakse. Me ei räägi Euroopa Liidu haridussüsteemist vaid liikmesriikide haridussüsteemidest.
Avatud koordinatsiooni meetodi kasutusele võtt on siiani arutelu all nii Euroopa Parlamendis kui nõukogus. Me arutame küsimusi nagu efektiivsus, avatus ja elukestva õppe küsimusi.

Perekondade roll laste õppe edukuses on väga olulise  (eriti emade haridus). Üks poliitika, mis on siiani hästi töötanud, on vabatahtlike kasutamine. Väga oluline on ka päritolu maa õpetajate suurem kasutamine. Liikmesriikide eelkooli õpe on liikmesriikides väga erinevalt korraldatud, kuid kõik on seda meelt, et eelkoolihariduse õpe omab olulist mõju sisserändajate laste paremaks integreerimiseks.

Regioonide Komitee liikmed avaldasid oma arvamust nii Komisjoni rohelise raamatu kui ka Regioonide Komitee arvamuse eelnõu kohta.

Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 2009. aasta veebruaris toimuvale täiskogu
istungjärgule.

Ühisarvamus "Ettepanek: nõukogu määrus Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri (ERI) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta ja komisjoni teatis "Teadusuuringute ühine kavandamine""
KOM(2008) 467 lõplik - 2008/0148 (CNS) KOM(2008)468 lõplik
EDUC-IV-032 Pearaportöör: Iñaki Aguirre Arizmendi (ES/ALDE).

Raportöör tutvustas oma esialgseid ideid ja seisukohti arvamuse eelnõu kavandamisel.

Arizmendi sõnul on regioonidel selles protsessis oluline roll, arvestades regioonide spetsiifilisi vajadusi ja erinevusi. Komisjon peaks õhutama liimesriikide koostööle regioonidega. Oma arvamuses kavatseb ta keskenduda eelkõige õigusliku raamistiku loomisele ja teadusliku infrastruktuuri loomisele. On vaja eemaldada tõkked riikide vahelise koostöö vahel.

Peame teadvustama, et teadusinfrastruktuuri loomine ei ole mitte ainult liikmesriikide vaid ka Euroopa Liidu ülesanne.

Teadusuuringute ühine kavandamine ja koostöö on samuti oluline ka regionaalsel tasandil mitte ainult riiklikul.  Komisjoni poolt on vaja leida ka rahalised vahendid sellise koostöö toetamiseks.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul toetab FRI liikmesriikide vahelist koostööd erinevates teadusvaldkondades. Kuna infrastruktuur muutub järjest keerulisemaks, siis muudab see kavandatavad investeeringud ka kallimaks. Puudub aga selge õiguslik raamistik, mis sellist koostööd reguleeriks. Komisjon töötab välja uut õiguslikku raamistikku sellise koostöö korraldamiseks. See õiguslik raamistik peab olema heaks kiidetud kõigis liikmesriikides.

Konsortsiumi, mis selle õigusliku raamistiku raames luuakse, liikmeteks on liikmesriigid.  Ettevalmistus õigusliku raamistiku loomiseks peaks lõpule jõudma selle aasta lõpuks.

Regioonid on panustanud rahaliselt, et juurde tõmmata teadust oma piirkonda.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis.


26.09.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit