Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


08.-12. september 2008
Print

E-nädalakiri 22/2008

Sisukord:
1. Regioonide Komitee säästva arengu komisjoni (DEVE) 14.koosolek
2. Töölõuna Eesti esindus EL juures pressiesindaja Marika Postiga
3. Töölõuna Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami abi Kadri Kopliga
4. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) komisjoni euroopa ühtekuuluvuspoliitika töögrupi koosolek 10.09.2008
5. Eurisy konverents “Regionaalne poliitika: kasu Satelliit informatsioonist ja teenustest 11.09.2008

1. Regioonide Komitee säästva arengu komisjoni (DEVE) 14.koosolek

toimus esmaspäeval, 8. septembril 2008 Brüsselis Reg. Komitee peahoones.

Meie delegatsiooni liikmetest osalesid komisjoni koosolekul Saima Kalev ja Kaido Kaasik.

Koosolekul kinnitati päevakord (Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi Euroopa linnade II harta tutvustamine lükati järgmisele koosolekule) ning eelmise koosoleku protokoll.

Järgnevalt arutati komisjoni edasist töökorraldust, mille käigus määrati uued raportöörid (ühise kalanduspoliitika ettepaneku kohta raportööri määramine toimub järgmisel komisjoni koosolekul) ning otsustati arvamuse koostamisest loobumised (5 ettepaneku kohta) ning kinnitati komisjoni välistegevus 2009 aastal- otsustati, et I p/a toimub koosolek Rumeenias Baia Mares teemal “keskkond ja säästev areng linnade taaselustamisel” ning II p/a Poolas Torunis teemal “Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide tegevus ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemine kliimamuutuste negatiivsete mõjude piiramisel”.

Arutati kahte arvamuse eelnõu:
· Õigusaktide ettepanekud seoses ühise põllumajanduspoliitika hetkeolukorra hindamist käsitleva teatisega KOM(2008) 306 lõplik, CdR 162/2008 rev 1, DEVE-IV-029.  Raportöör: Lenie DWARSHUIS-VAN DE BEEK (NL/ALDE). Arvamus on kavas vastu võtta 8.–9. oktoobril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.

Raportöör tutvustas arutelude ajakava ja senist lobby tegevust. Arvamust arutatakse oktoobri täiskogu istungil- tänasel koosolekul on esitatud kokku 83 muudatusettepanekut, mida on vaja  arutada.

Arvamuse eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute arutelul eriti tulist debatti ei tekkinud. Minu hinnangul aga ei olnud Regioonide Komitee arvamus 100% kooskõlas eesti riigi seisukohtadega põllumajanduse ja maaelu arengu osas (vt. seisukohti allpool).
Arvamuse kohta esitatud 83st muudatusettepanekust kiideti heaks  65 (nendest 22 kompromissina) .Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu nelja vastuhäälega.

Euroopa Ühenduste Komisjoni vastavate määruste eelnõudega on võimalik tutvuda: http://ec.europa.eu/agriculture/healthcheck/prop_et.pdf

Tooksin siinkohal välja ainult seisukohad seoses uute väljakutsete ja maaelu arengu poliitikaga. Kuna ÜPP kogueelarve ülemmäär on kuni 2013. aastani kindlaks määratud, on maaelu arengut võimalik täiendavalt rahastada üksnes kohustusliku ümbersuunamise suurendamisega.

Täiendav rahastamine on vajalik jõupingutuste tugevdamiseks seoses ELi prioriteetidega kliimamuutuste, taastuvenergia, veemajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse vallas.

Kliima ja energia on liikunud päevakorras esikohale, kuna EL on võtnud eestvedaja rolli seoses vähem süsihappegaasiheiteid tekitava globaalse majanduse rajamisega. 2007. aasta märtsis kiitsid ELi juhid heaks komisjoni ettepanekud vähendada CO2 heitkoguseid 2020. aastaks 20 % (30 % kui suudetakse leppida kokku ülemaailmsetes eesmärkides) ja sätestada taastuvate energiaallikate kasutuse osas siduvaks eesmärgiks 20 %, sh bensiini ja diislikütuse tarbimises biokütuste 10 % osakaal.

Põllumajandus ja metsandus võivad anda olulise panuse seoses bioenergia lähteaine tagamise, süsinikdioksiidi sekvestreerimise ja kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendava vähendamisega.

ELi veepoliitikaga seonduvad eesmärgid
on sätestatud vee raamdirektiivis, mis hakkab jõudma täieliku rakendamiseni ajavahemikul 2010–2012. Põllumajandusel ja metsandusel kui vee ja veeressursside peamisel kasutajal on jätkusuutliku veemajandusega seoses kanda oluline roll nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi osas.

Veemajandusel saab olema üha olulisem osa kohanemisstrateegias, mis on suunatud juba vältimatute kliimamuutustega toimetulekule.

Liikmesriigid on võtnud endale kohustuse peatada bioloogilise mitmekesisuse
vähenemise
2010. aastaks, kuid näib, et selle eesmärgi täitmine on üha ebatõenäolisem. Suur osa Euroopa bioloogilisest mitmekesisusest on põllumajandusest ja metsandusest sõltuv ning jõupingutusi bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks tuleb suurendada, pidades eelkõige silmas kliimamuutuste tõenäolisi kahjulikke mõjusid ja suurenevat veenõudlust. Liikmesriike julgustatakse ajavahemikul 2010–2013 kättesaadavaid täiendavaid vahendeid täielikult ära kasutama ning oma strateegiaid ja programme vastavalt kohandama. Eelkõige 1. telje kohast investeeringutoetust saab suunata energiat, vett ning muid sisendeid säästvatele masinatele ja seadmetele ning taastuvenergia (lähteaine) tootmisele põllumajanduslikuks ja mittepõllumajanduslikuks kasutuseks.

2. telje kohaseid põllumajanduse keskkonnameetmeid ja metsandusmeetmeid saab kasutada eelkõige seoses bioloogilisele mitmekesisusele, veemajandusele ja kliimamuutuste leevendamisele suunatud tegevustega. 3. ja 4. telje alusel saab toetada kohaliku tasandi taastuvenergia valdkonna projekte.

Sellega seoses aitab 7. teadusuuringute raamprogramm lahendada uusi väljakutseid ning toetada olulisel määral uuendusi põllumajandussektoris ja poliitika suunitlemist.

Oma poliitilistes soovitustes sätestab Regioonide Komitee arvamuse eelnõu, et

· ühine põllumajanduspoliitika, mis on praegu väga oluline, muutub lähitulevikus üha olulisemaks seoses pidevalt kasvava üleilmse nõudlusega toitainete, sööda, fossiilkütuste ja kiudude järele;

· Euroopa põllumajandus ei saa hakkama ilma tugeva ELi ühise poliitikata, mis Euroopa piirkondade füsioloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku mitmekesisust arvesse võttes suunab strateegilisi eesmärke ja pakub piirkondadele uusi väljavaateid ja osalemisvõimalusi, eelkõige uute väljakutsete valdkonnas;

· On vaja jätkata koostööd tagamaks, et ühise põllumajanduspoliitika vajalik läbivaatamine ei tooks endaga kaasa selle poliitika tagasiviimist liikmesriikide tasandile, pidades seejuures silmas asjaolu, et isegi kui poliitika rakendamine ja kaasrahastamine võib toimuda piirkondade ja liikmesriikide tasandil, siis ühist põllumajanduspoliitikat, sealhulgas strateegiat ja eelarvet, tuleb teostada ELi tasandil

Eesti riigi seisukohad EL põllumajanduse ja maaelu osas on järgmised:

“Põllumajandus ja maaelu

Peame oluliseks, et Euroopa Liidu eelarve põllumajanduse ja maaelu osa jääks piisavale tasemele, et tagada maapiirkondade elukeskkonna ja tööhõive säilimine ning põllumajandustootjate sissetuleku vastavus üldise elustandardiga.

Ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiseks poliitikaks ja seda ka rahastamise osas. Vältimaks riigiabi osatähtsuse liigset tõusu ning liikmesriikide eelarvete kaudu erinevas ulatuses antavate toetuste tõttu ebavõrdse konkurentsi tekkimist, toetame riigiabi maksmist ühistel alustel, vältides erandeid.

Ühise põllumajanduspoliitika areng peab olema jätkuvalt suunatud maailmaturul konkurentsivõimelisema ning pikemas perspektiivis otsetoetusi ja turukorraldust järjest vähem vajava põllumajandussektori väljaarendamisele. Eesti toetab otsetoetusteks ja turukorraldusmeetmeteks kuluvate vahendite järk-järgulist vähendamist ning maaeluarengut toetavate meetmete laiendamist vabanenud ressursi arvelt. Toetame põllumajanduse otsetoetuste tasemete ühtlustamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

Otsetoetuste süsteemi edasisel kujundamisel peab olema eesmärgiks põllumajandussektori poolt pakutava avaliku teenuse (mh hooldatud maastik) võrdne väärtustamine kogu Euroopa Liidu territooriumil. Toetused tuleb lõplikult lahti siduda ajaloolistest tootmistasemetest ja toetuse alus peab olema riigis tegelikult heas põllumajanduslikus ja keskkonnaalases korras hoitud põllumajandusmaa hektarite arv. Samas toetame põhimõtet, et tootmismahtudest lahtiseotud toetuse tase on kõrgem kaubatoodangut pakkuvatel põllumajandustootjatel ja madalam nendel, kes pakuvad ainult rohelist teenust, et pärssida vaid toetuse saamiseks tehtavaid tegevusi.

Tuleviku otsetoetuste süsteemi kujundamisel tuleb arvesse võtta praegu kehtivate ühtse otsemakse ja ühtse pindalatoetuse skeemide positiivseid ja negatiivseid aspekte. Otsetoetuste süsteem ei tohi tulevikus kujuneda takistuseks tootmisstruktuuride parendamisel.

Raha ümbersuunamisel maaeluarengu toetamiseks tuleb arvestada Euroopa Liidu erinevate regioonide spetsiifikat ja vajadusi.

Tähelepanu võiks pöörata sellele, kuidas ellu viia tänapäeva vajadustele vastavat poliitikat. Nt saaks selle valdkonna all palju ära teha kliima- ja energiapoliitiliste eesmärkide saavutamiseks (taastuvenergeetika arendamine, hajutatud energiavarustus).”

Perspektiivarvamus „Kuidas saavad piirkonnad anda oma panuse ELi kliimamuutuste eesmärkide elluviimisesse põhitähelepanuga linnapeade paktil” CdR 241/2008 , DEVE-IV-031, Raportöör: Kay TWITCHEN (UK/EPP).

Arvamuse vastuvõtmine  on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 26.–27. novembril 2008.

Raportöör tutvustas arvamuse eelnõu. Esimene asi, mida ma öelda tahan, on, et arvamuse eelnõu on ette valmistatud kiirustades. Olen samuti veendunud, et ka regioonid peaksid selles algatuses osalema. On esitatud palju muudatusettepanekuid selle arvamuse eelnõu kohta, aga paljud neist tulenevad lingvistilisest aspektist. On oluline, et kui kogukond on teadlik kavandatavatest tegevustest ning et järgmine poliitiline valitsus ei kiirusta neid muutma.

Kuna kohaliku tasandi ülesehitus ja halduskorraldus on väga erinev, siis peame oma arvamuses ka seda arvestama. Arvan, et oluline on rõhuda ka energia efektiivsele kasutusele.

Euroopa Komisjoni esindaja oma sõnavõtus ütles, et see algatus on ellu kutsutud koostöös Regioonide Komiteega. Eeldan, et kõige olulisem küsimus on kuidas tutvustada seda pakti regioonidele ning kutsuda neid sellega ühinema. Selge, et mõned küsimused vajavad veel parendamist. Vaja oleks, et kohalikel omavalitsustel oleks olemas plaan ja et see üleskutse oleks avatud kõikidele linnadele.

Komisjoni esindaja toetab arvamuse eelnõu punkti 24 sõnastust, mis soovitab “piirkonda” määratleda kui “mis tahes vahepealset valitsemistasandit, mis on suuteline mõjutama ja/või juhtima energiapoliitikat ning mis jääb liikmesriigi riikliku ja kohaliku tasandi vahele”.

Samasugune selgitus terminite “linnapea” või “kohalik” kohta võiks soodustada aktiivsemat osalust. Me mõtleme kuidas paremini institulionaliseerida neid kokkuleppeid. Komisjoni esindaja rõhutas ka arvamuse punkti 14, sest sageli ei ole liikmesriigid oma tegevusplaanide koostamisel arvestanud linnade/regioonide kavadega ja ei ole piisavalt nendega konsulteerinud.

Arvamuse punktid 25 ja 26- paljud linnad on juba palju teinud- linnad võivad ise otsustada mis on parim võimalik lahendus, et mitte ära nullida nende seniseid saavutusi. Paljudel linnadel puudub aga igasugune andmebaas. Me pakume, et CO2 arvestus toimuks “footprint” põhimõttel.

Loodab, et Euroopa Investeerimispank toetab linnapeade pakti raames tehtavaid tegevusi, samuti annab komisjon abi ja nõu linnadele nende plaanide koostamisel ning heade praktikate levitamisel (arvamuse eelnõu punkt 30).

Regioonide Komitee liikmete sõnavõttudes õnnitleti arvamuse eelnõu koostajat.
Lamers ütles, et paljudes Hollandi linnades on juba oma energia alased plaanid koostatud ja palju selles suunas tehtud.

Bertrand- lähenemine on väga hea, kuid on ka mõningaid asju, mida tuleb arvestada.  Näiteks Prantsusmaal on kohalikud omavalitsused täiesti iseseisvad ja seega ei saa regioonid võtta mingeid kohustusi omavalitsuste nimel. Me soovime, et seda algatust ei võetaks kui järjekordset EL algatust, mis ei arvesta kohalikke huve ja mitmekesisust. Peab olema väga tähelepanelik selle sõnumi edastamisel.

Baker- tervitan seda linnapeade akti algatust ja komisjoni toetust sellele. See peab olema väga paindlik, et arvestada kohaliku tasandi erinevat ülesehitust. Peame kasutama oma energiat tunduvalt säästlikumat kui me oleme seda teinud varem.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kokku 41 muudatusettepanekut, millest suurem osa ka vastu võeti (mõned kompromissina)

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt.

Järgmise koosoleku kuupäeva kinnitamine: teisipäev, 16. detsember, Brüssel. On võimalik, et järgmine koosolek on kahepäevane- 15 ja 16 detsember.

2. Töölõuna Eesti esindus EL juures pressiesindaja Marika Postiga

Kohtumisel Eesti esinduse EL juures pressiesindaja Marika Postiga arutasime võimalikke teemasid ja aegu mida pakkuda Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu gruppidele Brüsselis. Samuti arutasime kuidas paremini meedias  kajastada Eesti Üleriigiliste Omavalitsusliitude esinduse ja Regioonide Komitee delegatsiooni töid ja tegemisi, samuti Regioonide Komitee Avatud Päevade raames toimuvat.

Juba samal päeval pakkus Marika välja võimalikud kohtumise ajad ja teemad. Jätkame koostööd ja loodame, et õnnestub Regioonide Komitee Avatud Päevade raames eesti ja eesti kohalike omavalitsuste tegemisi paremini kajastada.

Marika vahendas meie soove ka juba nii ETV esindajale Kadri Kukkele kui ka BNS esindajale Mait Otsale. Nad mõlemad võtsid juba minuga kontakti. Leppisime Kadri Kukkega kokku, et kohtume 24 septembril kell 10.00. Helistas ka Mait Ots, kellele andsin ülevaate meie tegemistest Regioonide Komitee Avatud Päevade raames. Ta arvas, et tuleb ka koos Kadri Kukkega kohtumisele. Palusin juba Viljandi linna esindajal Krista Kullil ette valmistada kokkuvõte oma ettekandest pressi jaoks. Tuleks ette valmistada pressiteade, mis kajastaks meie liitude osalust Regioonide Komitee Avatud Päevadel. Loodan, et liidud aitavad mul seda lõplikult viimistleda.

3. Töölõuna Euroopa Parlamendi saadiku Tunne Kelami abi Kadri Kopliga

Kohtumisel Euroopa Paralamendi saadiku Tunne Kelami abi Kadri Kopliga kavandasime samuti liitude esindajate parlamendi külastust nii Regioonide Komitee Avatud Päevade aegu kui ka ELL koolitusgrupi programmi. Leppisime kokku, et EMOL ja ELL esindajad tutvuvad parlamendi tööga ja kohtuvad saadikutega 8.oktoobri hommikul kell 10.00.

Linnade Liidu koolitusgrupp Brüsselis külastab parlamenti 12.novembri pealelõunal- kell 15.00.

Täiendavalt andsin Kadrile ülevaate Regioonide Komitee tegevusest ning meie delegatsiooni osalusest selles. Käsitlesime ka Läänemere Regiooni strateegia koostamise protsessi ning avaldasin nördimust selle üle, et Vabariigi Valitsus kinnitas eesti seisukohad strateegia osas ilma kohalike omavalitsustega konsulteerimata. Sama juhtus ka parlamendi saadikutega. Leian, et kohtumine oli igati töine ja asjalik ning avas võimalusi tulevaseks tihedamaks koostööks.

4. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) komisjoni euroopa ühtekuuluvuspoliitika töögrupi koosolek 10.09.2008

Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni Euroopa ühtekuuluvuspoliitika töörühma neljas koosolek toimus 10.septembril Regioonide Komitee peahoones.

Töörühma koosolekul osales Väino Hallikmägi.

Saatsin eelnevalt Väinole eesti riigi seisukohad EL eelarvepoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika 2013+ osas, samuti võimalikud vastused eelnevalt saadetud küsimustele debatiks. (lisan aruandele töödokumendi ja debatiks esitatud küsimused).

Viies koosolek toimub (valitsemine ja sotsiaal- majanduslikud aspektid) esialgse kava kohaselt  6.novembril 2008. Loodame, et regioonide komitee juhatus annab sellele oma heakskiidu.
Seekordne arutelu toimus  blokkide kaupa:
1. praeguse seisukorra analüüs
2. tuleva perioodi valikuvõimalused (5 erinevat alternatiivi)
3. järeldused ja soovitused

Praegu on ühtekuuluvuspoliitikal 30 erinevat eesmärki ja on avaldatud arvamust, et neid eesmärke on liiga palju ja et vahendeid on liiga vähe, sest erinevused regioonide vahel on endiselt suured. Senini jääb maha 99 regiooni  areng 271st. Tekib küsimus kui paljusid erinevaid aspekte me saame analüüsida - olulised on erinevused võrreldes naaberpiirkondadega mitte EL keskmisega.

Kui vaadata lähenemisi piirkondade vahel ja nende sees, on olukord vähem julgustav. Piirkondade ja riikide elanikerühmade ja üksikisikute vahel kerkib esile üha uusi erinevusi.

Ühtekuuluvuspoliitika ülesanne luua majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus on ka 20 aastat pärast poliitika rakendamist jätkuvalt keeruline väljakutse.

Tulevased väljakutsed

· Väline dimensioon (globaliseerumine, energia küsimused, kliimamuutused, toiduga varustamine)

· Sisemised küsimused (uute liikmesriikide integreerimine, konkurentsivõime suurendamine, infrastruktuuri erinevuste vähendamine)

· Sotsiaalsed väljakutsed

Euroopa Parlamendi esindaja: ka parlamendis toimuvad elavad diskussioonid ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle. Hetkel ei ole väga selgeid seisukohti parlamendis välja kujunenud. Esimene oluline küsimus on ressursside vähesus - 0,04 % SKTst on liiga väike osa - ja see on kõige olulisem sõnum.

Regioonide Komitee liikmete sõnavõtud

Madsen- erinevused on ka regioonide vahel ühe riigi siseselt. Me peaksime vaatama struktuuripoliitikat kui poliitikat, mis peab tooma kaasa majanduskasvu ka jõukate riikide vaesemates piirkondades.

Schneider- kuna on palju vanu probleeme ja on tekkinud ka uusi probleeme, mida on vaja lahendada- seega on vaja jätkuvalt ühtekuuluvuspoliitikat. EL laienemisega on tulenenud uued probleemid- näiteks umbes 30 piirkonda NUTS 3-st on allpool 50% EL keskmisest. Tulevikus lisandub üks uus aspekt- terve rida probleeme, mis kuulusid nõrgemate piirkondade hulka, asuvad peale 2013 aastat üle 60%liste piirkondade hulka. Ebavõrdsus on ruumiliselt nihkunud ja see nõuab uut lähenemist. Need regioonid, kes on saavutanud edu, vajad toetust ka tulevikus, et oma edu mitte ära kaotada. SKT on parim mõõdupuu ja määrab selle millisel määral peame mingit piirkonda toetama.

Krochmal - mulle tundub, et SKT on üsna nõrk näitaja, et määrata toetuse vajadust. Ühe regiooni sees on erineva tasemega piirkondi. Ühtekuuluvuspoliitika peab pidevalt arenema ja me peame arvestama neid muutusi mis leiab aset lähema 7 aasta jooksul.

Soulage - euroopa vahendite kasutamine on liiga aeglane, mis tekitab ka negatiivset suhtumist EL suhtes. Praegune süsteem on liiga keeruline - mina tulen regioonist, mis on suurem Taani riigist tervikuna. Regioonid ja piirkonnad, mis vajavad struktuurivandeid, on väga erinevad. Me vajame konkurentsivõimet ja innovatsiooni rohkem kui kiirteid. On vaja rõhutada rohkem Lissaboni strateegia eesmärke.

Zahradnik - ebevõrduse küsimus on igavene ja me ei suuda seda kunagi lahendada - on vaja anda kõigile võrdsed võimalused. Tuleks lisada ka võimaluste ja teenuste kättesaadavus ja infrastruktuur näitajate hulka mille alusel määrata ühtekuuluvusvahendite jaotus (muidugi ka SKT peab jääma).

Paralamendi esindaja Jan Olbrycht- kõigepealt peab olema paigas poliitiline lähenemine ja alles siis räägime näitajatest. Kui ühtekuuluvuspoliitika peab vähendama erinevusi, siis on näitajaks SKT inimese kohta, aga kui me räägime konkurentsivõime suurendamisest, siis räägime hoopis teistest näitajatest ja see mitte ei vähenda erisusi, vaid hoopis suurendab neid. 20 aastat tagasi vastu võetud ühtekuuluvuspoliitika ei kehti enam ja meil on vaja rääkida uutest väljakutsetest.

Prantsusmaa esindaja - püüame edendada tööd ühise põllumajanduspoliitika, maaelu arengu poliitika ja ühtekuuluvuspoliitika osas. Tuleks uurida võimalusi ja lähenemisviise, mida meie meelest ei ole piisavalt uuritud. Vaja on uurida mida saab ühtekuuluvuspoliitika ära teha uute väljakutsetega toimetulekuks. On oluline rääkida territoriaalsetest näitajatest. Meil on vaja pisut dünaamilisemat visiooni selle kohta mis erinevatest regioonides toimub ja erinevate väljakutsete mõju. Ühtekuuluvuspoliitika põhiline eesmärk peaks olema ebavõrdsuse likvideerimine ning peame arvestama uute väljakutsete mõju.

Ühtekuuluvuspoliitika tulevik

Töödokumendis olid toodud järgmised võimalikud valikuvariandid:

A. Ühtekuuluvuspoliitika kui solidaarsuse ja nõrgimate mõjukuse suurendamise vahend (mahajäävate piirkondade vahend) ja ühtekuuluvuspoliitika kui arengupoliitika

B. Ühtekuuluvuspoliitika Lissaboni strateegia (konkurentsivõime) toetajana, rakendades muutusi käsitledes ennetavat poliitikat

C. Ühtekuuluvuspoliitika toetus riiklikule poliitikale tulevaste kliima-, keskkonna-, energia- ja demograafiliste probleemide lahendamisel

D. Ühtekuuluvuspoliitika taasriigistamine

E. Ühtekuuluvuspoliitika muutmine tõeliselt Euroopale keskenduvaks ja integreeritud poliitikaks võimalikult suure Euroopa lisandväärtuse saavutamiseks

Valikute puhul tuleb arvestada eesmärke, ressursside mahtu ja poliitilist suundumust (kas liberaalne või sotsiaalne).

Tuleks arvestada territoriaalset potentsiaali, sotsiaalseid erinevusi, erinevusi elukeskkonnas ja globaalseid väljakutseid. Tsoonid ja regioonid on samuti dimensioonid millele tuleb mõelda.
Vahendid - milliseid instrumente kasutada. Grandid ei ole kõige moodsam vahend. Lisaks tuleks rakendada ka standardeid, määrusi ja avatud koordinatsiooni meetodi rakendamisele.  Lisaks standarditele on vaja ka piisavalt rahalisi vahendeid.

Euroopa Parlamendi esindajad - kuhu jääb Götenburgi leping? Me peaksime lükkama tagasi katsed ühtekuuluvuspoliitika taasriigistamise kohta. Integreeritud lähenemine on väga õige.

Jan Olbrycht - analüüs näitab kui keeruline lahendus on - ainuõige lahendus oleks integreeritud lähenemine. Me peame vältima sektoriaalseid poliitikaid ja liikuma integreeritud lähenemise suunas.

80% inimestest elab linnades ja see tekitab uue olukorra. Territoriaalne ühtekuuluvus on teema, millega me peame õppima alles ringikäima. Vahendite tõhus kasutamine on ainult integreeritud lähenemise korral.  Teine oluline märksõna on partnerlus- partnerlus linnade ja teiste kohalike omavalitsuste vahel. Energia, julgeolek ja transport on olulised märksõnad tuleviku jaoks.

Oluline on ka moodsate finantsinstrumentide kasutamise suurendamine (nagu Jessica).

Regioonide Komitee liikmed

Hedegaard- vaja on valida mingi kombinatsioon välja pakutud võimalike variantide vahel. Vaja on suurendada majanduskasvu- on vaja kaasata sellesse protsessi ka nõrgemad piirkonnad. Üha olulisemad on energia küsimused ja kliimamuutused. Meie poliitika peaks toetama uusi algatusi ja innovatsiooni. Oluline on toetada Lissaboni strateegiat ja jätkama nõrgemate piirkondade toetamist.

Väino Hallikmägi - tuleks seada kaks ülesannet- riikide tasandil ebevõrdsuse vähendamine- ja kaugem perspektiiv- ebavõrdsuse vähendamine regioonide sees. Meil on hulgaliselt regioone, mis tegelevad eelmise sajandi väljakutsetega. Peaks jääma võimalus investeerida enne Lissaboni eesmärkide juurde asumist ka infrastruktuuri. Ei ole vaja hakata muutma tänast regiooni. Liikmesriigid peaksid ka ise oma regionaalpoliitikat tegema mitte jätma kõike EL kaela. Toetan varianti A.

Prantsusmaa esindaja - äkki saaks liita variandid E ja C.  Ei ole oluline lisada uusi eesmärke vaid oluline on rakendada ühtekuuluvuspoliitika eesmärki - me peame aitama regioonidel üles ehitada oma tulevikku, mis on samuti seotud uute väljakutsetega.

CEMR- me peame rõhutama ka seda, et piirkondadel on spetsiifilised eripärad. Kas on vaja kõiki neid uusi eesmärke ja kas senine poliitika on ennast ammendanud? Vastus on kindlasti ei.

Soovitused ühtekuuluvuspoliitika tulevikuks

Schneider- raha järgmise perioodi jaoks juurde ei tule. 27 liikmesriiki peavad leppima kokku tulevase poliitika. Kõik illusioonid tuleb heita üle parda ja hakata sõlmima kompromisse. Pole üldse paha, et me SKT abil paneme paika regioonid ja on veel piirkondi, kus on vaja toetada innovaatikat ja konkurentsivõimet lisaks on veel territoriaalne ühtekuuluvus.

Näen ohtu selles, et seame selle poliitika jaoks liiga palju eesmärke. Mina tahan näiteks oma piirkonna jaoks suuremat vabadust raha kasutamise osas- meie teame kõige paremini mida toetada. Tuleb edasi arendada olemasolevat süsteemi- see on asjade seis reaalsest vaatepunktist.

Jan Olbrycht- kas see tähendab seda- ühetekuuluvuspoliitika jah ja kellele- kõigile mitte ainult kõige vaesematele piirkondadele. Edasi- mille jaoks? Kellele? Kas me saame sama rahaga jätkata- kas proportsionaalselt või sama summaga- samas on juba mõned riigid öelnud, et tulevikus tuleb vahendite mahtu piirata. Tuleks jääda üldiselt tänase süsteemi juurde ja teine tingimus on see, et raha maht ei väheneks.

Komisjoni seisukoht on, et regioonid säilitaks poliitikas tugeva rolli. Lissaboni debati käigus keskendutakse rahvusriigile ja samas me näeme nendes aruteludes, et kogu aeg mainitakse piirkondi. Komisjoni seisukohalt on oluline säilitada regioonid.

Komisjoni esimees- minu kogemus on see, et meil on läinud 3 finantsperspektiivi perioodi aega, et aru saada kuidas saavutada tasakaalu erinevate eesmärkide vahel.

Tuleb leida sidusus EL ja kohalike poliitikate vahel.  Toetan regioonide dimensiooni säilimist.

5. Eurisy konverents “Regionaalne poliitika: kasu Satelliit informatsioonist ja teenustest 11.09.2008

Konverents toimus Brüsselis, Regioonide Komitee peahoones.

Ülevaate konverentsil käsitlevatest teemadest saab nende kodulehelt : http://www.eurisy.org/

Hetkel seal veel ei ole elektrooniliselt saadavad konverentsil esitatud ettekanded, kuid lähiajal saavad need olema kättesaadavad.

Konverentsi avasõnad ütles Regioonide Komitee peasekretär Gerhard Stahl. Tänane arutelu on seotud ettevalmistatud positsiooni dokumendiga “For a facilitated access for Local and Regional Authorities to  benefit of satellite Information and Services” , kuhu on koondatud regionaalsete ja kohalike omavalitsuste seisukohad.

Konverentsil tutvustati heade praktikate näiteid satelliit informatsiooni ja teenuste kasutamist kohalikul ja regionaalsel tasandil nii transpordi korraldamisel, kui õhusaaste taseme kohta informatsiooni edastamisel. Samuti annab nende teenuste kasutamine võimaluse jälgida piirkonna teede, jõgede, ilmastikuolude kohta reaalajas. Toodud näited illustreerivad satelliit informatsiooni ja teenuste kasutamise praktilist rakendust linna/ regiooni tasandil.

Satelliidi infrastruktuur aitab lahendada ühiseid riske ja leida üleregioonilisi lahendusi. See nõuab uusi koostöö vorme- ainult sel juhul saab olla tegevused efektiivsed.  On mitmeid näiteid koostööst erinevates valdkondades. Praegu on kulutused selle infrastruktuuri ülesehituseks kulunud ligikaudu 100 biljonit eurot. Regioonide Komitee on alati toetanud uusi koostöö vorme regioonide vahel.

Colin Hicks, Eurisy president, andis ülevaate Eurisy kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele suunatud programmist aastatel 2006-2010. On vaja arendada dialoogi EL tasandil teenuste osutajate ja otsustajate vahel. Samuti on vaja vältida tegevuste dubleerimist. Läbiviidud seminaride ja töörühmade töö tulemusel on need seisukohad jõudmas ka poliitilistesse tegevustesse ja otsustesse.

Ümarlaua diskussioonil leiti, et tuleks suuremal määral keskenduda rohkem tegeliku ruumi ära kasutamisele- ja on vaja jälgida, et seda arendataks harmoonias liikmesriikide majanduste ja erasektoriga. On vaja kaasata ka teenuste kasutajaid ning arvestada nende soovidega. Teine edu võti on tagada süsteemi jätkusuutlikkus ning vaja on pakkuda koolitust.

Euroopa turg on väga segmenteeritud- vaja on kaasata kasutajaid ja regioone kohe alguses, et olla kindel, et tegevused ja langetatud otsused vastavad nende ootustele. Me peame rakendama oma projekte ruttu vastavalt tarbijate vajadustele.

Euroopa Space Agency me olema nüüd rohkem kui kunagi varem veendunud, et tahame panna oma teadmised teenime euroopa elanikke, poliitikuid ja euroopa majandust.

John Walsh- väga raske on väljendada nende teenuste lisaväärtust ja veenda tarbijaid selle eest maksma. Kasvanud on regionaalse poliitika tähtsus- ja see on vastus euroopa moderniseerunud majandusele. Regionaalne poliitika põhineb subsidiaarsusel. Regioonide  koostöö suurendamiseks oleme tehtud jõupingutusi, et leida üles parimate praktikate näiteid, tutvustada neid teistele ning tulla siis neist saadud kogemusega tagasi EL tasandile. Vaja on paremat kommunikatsiooni ja võimaluste tutvustamist ka regionaalses ja kohalikus meedias.

Lõpuks on küsimus ka osutatavate teenuste hinnas ja nende rahastamises- ühtekuuluvuspoliitika raames on olnud palju vahendeid, mida selleks saab kasutada- nii infrastruktuuri, teaduse kui ka koolituse jaoks- aga küsimus on selles, et me peame kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi veenma selle lisaväärtuses (John Walsh).


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


18.09.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit