Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Teadustööd


Eesti valla- ja linnavalitsuste organisatsioonikultuur halduskultuuri mitmemõõtmelise hindamise taustal
Print

Tallinna Tehnikaülikool
Humanitaarteaduskond
Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut

Priit Vinkel
Magistritöö
Juhendaja: Ülle Madise, PhD
Tallinn 2008

SISUKORD
SISUKORD............................................................................................................ 3
SISSEJUHATUS................................................................................................... 4
1. HALDUSKULTUUR JA SELLE DIMENSIOONID......................................... 6
   1.1 Halduskultuuri mõiste defineerimine ................................................................ 6
   1.2 Eesti kohaliku omavalitsuse halduskultuuri dimensioonid Mäeltsemees et al. järgi .... 8
      1.2.1 I dimensioon: suhted kohaliku omavalitsuse üksuse juhtorganite ning kohaliku
kogukonna liikmete vahel............ 9
      1.2.2 II dimensioon: ühe kohaliku omavalitsuse üksuse suhe teiste kohaliku omavalitsuse
üksustega ................................................. 10
      1.2.3 III dimensioon: riigivõimu ning kohaliku võimu suhe............................. 11
      1.2.4 IV dimensioon: kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite sise- või ka
organisatsioonikultuur ........................................................................................ 11
   1.3 Piiriülene mõju ja Euroopa Liit ................................................................... 12
      1.3.1 Liitumistingimused Euroopa Liiduga ning avalik sektor .......................... 12
      1.3.2 Riigikohus ja Euroopa standardid ......................................................... 14
2. ORGANISATSIOONIKULTUUR JA SELLE HINDAMINE....................... 15
   2.1 Organisatsioonikultuuri uurimise meetodid .................................................. 15
      2.1.1 Võistlevate väärtuste raamistik (CVF, Competing Values Framework) .... 17
      2.1.2 Harrisoni organisatsioonide ideoloogia (HOI, Harrison’s Organizational Ideology) ... 21
      2.1.3 Organisatsioonikultuuri kataloog (OCI, Organizational Culture Inventory)... 22
      2.1.4 Hofstede organisatsioonikultuuri teooria (HOC, Hofstede’s Organizational Culture)... 22
      2.1.5 Organisatsioonikultuuri uuring (OCS, Organizational Culture Survey) ......... 23
   2.2 Kohaliku omavalitsuse organisatsioonikultuuri hindamise meetodite valik .......... 24
      2.2.1 Parim(ad) valik(ud) Eesti kohaliku omavalitsuse organisatsioonikultuuri hindamiseks... 24
      2.2.2 Muudatused kasutatud uurimismetoodikas ja uuringu korraldus ........................ 26
      2.2.3 Valimi kirjeldus ............................................................................................. 28
3. KÜSITLUSE TULEMUSED.................................................................................... 29
   3.1 Uuringutulemuste esitamine..................................................................................... 29
      3.1.1 Üldine tulemus võistlevate väärtuste raamistiku alusel......................................... 30
      3.1.2 Linnade-valdade tulemus võistlevate väärtuste raamistiku alusel......................... 31
      3.1.3 Piirkonnad võistlevate väärtuste raamistiku alusel.............................................. 34
      3.1.4 KOV suurusest lähtuvad tulemused võistlevate väärtuste raamistiku alusel ......... 35
      3.1.5 Üldine tulemus organisatsioonikultuuri uuringu alusel........................................... 37
      3.1.6 Linnade-valdade tulemus organisatsioonikultuuri uuringu alusel.......................... 38
   3.2 Eesti kohaliku omavalitsuse organisatsioonikultuuri iseloomustamine ...................... 40
KOKKUVÕTE............................................................................................................. 44
SUMMARY .................................................................................................................. 47
KASUTATUD KIRJANDUS ....................................................................................... 49
LISA 1 KÜSITLUSE TEKST....................................................................................... 52
LISA 2 ORGANISATSIOONIKULTUURI UURINGU TULEMUSED...................... 57

SISSEJUHATUS

Halduskultuuri kui nähtuse lahtimõtestamine ja avaliku sektori organisatsioonide kultuuri uurimine
on juba pikka aega kogu maailmas palju tähelepanu pälvinud. Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut korraldab igal aastal selleteemalise konverentsi ning on ka oma väljaandele andnud nimeks „Halduskultuur”. Ometi pole mõiste „halduskultuur” kaugeltki üheselt mõistetav. Halduskultuurina on käsitletud kitsalt organisatsioonikultuuri, samas on võimalik ka oluliselt laiem käsitlus alates riigi ja kodaniku suhtest selle kõigis dimensioonides kuni näiteks hea halduse põhimõtte järgimise või haldusülesande efektiivse teostamiseni.

Laialdasem tsentraliseeritud ja institutsionaliseeritud halduskultuuri ühisosa otsimine sai Euroopas alguse 2006. aastal, kui Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRAE) soovis saada kõikidest liikmesriikidest teavet kohaliku omavalitsuse halduskultuuri kohta. Eesti panuse nii konverentsiettekande kui artikli näol andsid sellesse protsessi ka Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi esindajad (Mäeltsemees et al., 2007). Halduskultuuri mõiste omapoolseks sisustamiseks töötati välja neljadimensiooniline Eesti valdade ja linnade halduskultuuri kaardistamist võimaldav kontseptsioon. Ülevaade nimetatud käsitlusest on käesoleva magistritöö esimeseks osaks.

Töö teine osa püüab omavahel suhestada organisatsioonikultuuri ja halduskultuuri. Nii eelnevalt viidatud konverentsi lähtematerjalides kui hilisemates teadusartiklites viidatakse halduskultuuri kontseptsiooni samasusele organisatsioonikultuurist tuntud kontseptsiooniga (Thedieck, 2007b: 77). Autor niivõrd kitsa lähenemisega ei nõustu ning seetõttu on ka töö esimeses osas esitatud oluliselt laiem halduskultuuri käsitlus. Autor on seisukohal, et halduskultuur ei ole samastatav organisatsioonikultuuriga. Sellest hoolimata tuleks aga tagada Eestist kogutud andmete võrreldavus teiste Euroopa riikide andmetega. Teises peatükis on vaadeldud organisatsioonikultuuri uurimise teooriaid, põhieesmärgiga leida parim analüüsimeetod käesoleva töö jaoks.

Töö kolmas osa on pühendatud Eesti linnade ja valdade halduskultuuri ühe dimensiooni – haldusorgani sisese organisatsioonikultuuri – hindamisele kahe meetodi abil. Terviklikuma tulemuse saamiseks on kasutatud ühte kultuuritüüpe tüpologiseerivat ning ühte organisatsioonis valitsevaid väärtusi määratlevat mõõtmismeetodit. Kolmandas osas analüüsitakse Eesti kohaliku omavalitsuse üksustes läbiviidud küsitluse tulemusi. Sarnaseid uuringuid Eesti kohaliku omavalitsuse üksustes autorile teadaolevalt senini läbi viidud ei ole. Paratamatult ei saa käesolev töö pretendeerida lõplikele reservatsioonideta hinnangutele Eesti kohaliku omavalitsuse organisatsioonikultuuri mustrite kohta, ent loodetavasti pakub hea aluse edasisteks uuringuteks.

Käesoleva magistritöö eesmärk ongi Eesti valdade ja linnade organisatsioonikultuuri kui ühe halduskultuuri dimensiooni uurimine üle-euroopaliselt võrreldavas raamistikus. Kõrvaleesmärkideks on organisatsioonikultuuri uurimise meetodite kasutatavuse analüüs ning halduskultuuri ja organisatsioonikultuuri mõistete erinevuse välja toomine.

Autorit huvitas eelkõige see, kas olemasolev organisatsioonikultuur on linnades ja valdades erinev; kas on võimalik teha seda laadi üldistusi, mille kohaselt elanike arvult suuremates või väiksemates kohaliku omavalitsuse üksustes, maal või linnas on ühesugune organisatsioonikultuur; samuti kas ühesuguse organisatsioonikultuuriga linnu ja valdu ühendavad mingid tunnused. Ühtlasi on uuritud, kas Eesti kohaliku omavalitsuse üksustes ihaldatakse mingit ühte tüüpi kultuuri; kas soovides tekib mingeid kohaliku omavalitsuse üksuse suurusest või asukohast sõltuvaid mustreid.

Tuginedes teoreetilises kirjanduses toodule võib püstitada hüpoteesi, mille kohaselt suurlinnade organisatsioonikultuuris domineerib tulenevalt keerukamatest haldusstruktuuridest ja arvukamast personalist hierarhilisus või tulemustele orienteeritud nn. turukultuur, väikese elanike arvu (ja väikesearvulise ametnikkonnaga) kohaliku omavalitsuse üksustes aga klannikultuur. Võiks eeldada ka seda, et suurlinnade naabruses asuvate kohaliku omavalitsuse üksuste organisatsioonikultuuri muster on oluliselt mõjutatud suure naabri omast.

Linnade ja valdade organisatsioonikultuuri uurimine võib anda huvitava aluse kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuste kultuuri võrdlemisele tulevikus. Loodetavasti pakub ka uurimismeetodite kasutamisel saadud praktiline kogemus edaspidi uurijatele abi.

Kogu tekst (PDF fail)


02.07.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit