Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


16.-19. juuni 2008
Print

E-nädalakiri 20/2008

Sisukord:
1. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek
2. Kommunikatsioonifoorum
3. Regioonide Komitee juhatuse koosolek 17.06.08
4. Regioonide Komitee presidendi kohtumine riiklike delegatsioonide esimeestega
5. Regioonide Komitee täiskogu 75 istungjärg 18-19.06.08
6. Regioonide Komitee Interregionaalse Läänemere töögrupi koosolek

1. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek

Koosolek toimus 17. juunil kell 9.30-11.00 Jacques Delors nimelises Regioonide Komitee majas Brüsselis.

Koordinaatorite kohtumisel arutati nii juhatuse kui täiskogu päevakorras olevaid küsimusi. Erilise tähelepanu all olid sellised küsimused nagu ad hoc komisjoni moodustamine kodukorra muutmiseks (puudutab ka delegaatide kohtade jaotust riikide vahel). Arutati ka koordinaatorite kulude katmise kohta esitatud ettepanekuid ja selle kohta esitatud muudatusettepanekuid. Küsimuse arutamisel administratsiooni esindajatega peaks olema selge millised on konkreetsed ettepanekud rahvuslike koordinaatorite kulude katmisel.

Lisaks oli suure tähelepanu all Iiri referendumiga tulemuste mõju Regioonide Komitee juhatuse päevakorras olevate küsimuste arutelule.

2. Kommunikatsioonifoorum

11 a.m. - 12.30 p.m. Konverents, Jacques Delors nimelises Regioonide Komitee majas.

12.30 - 2.00 p.m. Lõuna. Eestil on omaette laud, lõuna ajal  diskuteriti alljärgnevatel teemadel:

- põhilised Euroopa Liiduga seotud teemad Eestis
- põhilised kommunikatsioonimeetodid ja -vahendid
- EP valimised ja kuidas erinevad osapooled kaasa aidata saavad/peaksid

Eestist osalesid foorumil peetaval ümarlaual:
Saima Kalev Jõgeva vallavanem, CdR liige
Uno Silberg Kose vallavolikogu esimees, CdR liige
Paavo Palk DG COMM, osakonnajuhataja
Ille Allsaar CdR Eesti delegatsiooni koordinaator, Eesti omavalitsusliitude esindaja
Mait Ots BNS, ajakirjanik (pole kinnitanud)
Ahto Lobjakas Postimees, ajakirjanik
Peeter Soidla DG Regio, Eesti laud
Jüri Soosaar EMSK
Annika Vilu Koosseisuväline peaspetsialist, Rahandusministeerium
Triinu Volmer Eesti laua koordinaator. CdR

Triinu Volmer koostab kokkuvõtte räägitust ning edastab selle ümarlaual osalejatele märkuste ja täienduste tegemiseks. Kõikide riiklike delegatsioonide ja foorumil osalejate kohtumiste kokkuvõtted avaldatakse Regioonide Komitee poolt üllitatud dokumendis.

3. Regioonide Komitee juhatuse koosolek 17.06.08

Koosolek toimus  17. juunil 2008 kell 17.30–21.00 Regioonide Komitee peahoones.

Eesti delegatsioonist osales dr. Uno Silberg ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar

Päevakorras tehti järgmised muudatused- Praha tippkohtumise tutvustamine käsitleda punkti 3 all, asendada punkt 9 esitatud uue dokumendiga “Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõu Lissaboni lepingu ratifitseerimise kohta”.

Murray Seamus tegi ettepaneku jätta päevakorrast välja ka päevakorrapunktid 6 ja 7 , mis on seotud Lissaboni lepingu ratifitseerimisega. Tuleb austada Iiri rahva demokraatlikku otsust. Presidendi ettepanek oli arutada päevakorrapunkte 6 ja 7 peale seda kui on teada resolutsiooni eelnõu arutelu tulemused.

Päevakorrapunkt 10C “Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega ning muude teenistujate teenistustingimustega ametisse nimetavale asutusele antud volituste kasutamist käsitletava 20.oktoobri 2004. aasta otsuse 271/04 ajakohastamine” jäetakse arutamiseks järgmisele juhatuse istungile.

Praha tippkohtumise osas tegi Saksa delegatsioon ettepaneku muuta kuupäevi, kuna neil on oluline volikogu istung. Täpne kuupäev öeldakse homsel täiskogul.

Tõstatati küsimus, et CEMR üldkogu ja Regioonide Komitee täiskogu on oktoobris ühel ja samal ajal. President lubas vaadata mida annab selles osas teha, et need kuupäevad ei kattuks.

Leedu esindaja avaldas arvamust, et Regioonide Komitee arvamus mitmekeelsuse teemal ei ole valmis aruteluks täiskogu istungil ja tuleks saata tagasi arutluseks komisjoni istungile. Presidendi sõnul võib selle ettepaneku teha uuesti täiskogul, kes siis selle otsustab.

Toon siinkohal ära mõned olulisemad küsimused, mida juhatusel arutati.

Regioonide Komitee ülesannete kirjeldus: eesmärgid ja metodoloogia

Kirjelduse koostamiseks 2009 aasta algul tehakse ettepanek luua juhatuse nimetatud 11 liikmest koosnev ajutine komisjon, kelle ülesanne on määrata kindlaks komitee ülesannete ja eesmärkide üldsuunad ning vajadusel valida erinevate pakutud kontseptuaalsete lähenemisviiside vahel. Selle vastuvõtmine peaks toimuma 2009 aasta I poolaastal.

Arutati dokumenti “Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõu Lissaboni lepingu ratifitseerimise kohta”.

Seamus Murray sõnul on vastavalt iiri põhiseadusele kohustuslik korraldada referendumid sellistes põhimõttelistes küsimustes. Me ei tohiks teha kiireid ja läbimõtlemata otsuseid ja peaksime võtma aega järgmiste sammude kaalumiseks. Kõik poliitilised parteid peale ühe olid referendumi korraldamise poolt. Mis me sel perioodil vajame- on aega, et oodata ära Euroopa Nõukogu otsused. On pettunud, et Regioonide Komitee on sellise resolutsiooni ette valmistanud, mis seab iiri rahva demokraatliku otsuse kahtluse alla. Leiab, et meil ei oleks vaja sellist resolutsiooni esitada enne kui nõukogu on oma ettepanekud esitanud. Teeb ettepaneku lükata päevakorrapunktide 6 ja 7 arutelu sügisesse.

Inglismaa esindaja Bore Albert leiab, et Regioonide Komitee peaks väljendama oma seisukohti. Tema sõnul ei hääletanud iiri rahvas mitte Lissaboni lepingu vaid hoopis muude küsimuste üle. Leiab, et me peame Euroopa reformimisega edasi minema tingimustes, kus EL s on 27 liiget. Leiab, et resolutsioon on õigeaegne ja vajalik.

Van de Brande Luc teeb ettepaneku esitada resolutsioon, kuid muuta selle sõnastust.

Keymer Gordon leiab, et siis kui prantslased ja hollandlased hääletasid ei, siis ei esitanud Regioonide Komitee resolutsiooni. Iirlased on meie head sõbrad ja ma leian, et see kuidas me seda käsitleme, ei ole õige. Iirlased on palunud seda resolutsiooni mitte arutlusele panna ja me peaksime neid kuulama.

Schneider ütleb, et demokraatliku tulemust tuleb arvestada ja me peame seda tunnustama. See resolutsioon ei ole demokraatlik ja ei ole koostatud demokraatlikus vaimus. 18 liikmesriiki on leppe ratifitseerinud ja see on liikmesriikide otsustada kas nad selle protsessiga edasi lähevad või mitte. Tuleb leida uued kompromissid. Iiri valitsus peab otsustama kuidas edasi minna.

Hollandil oli samasugune kogemus (Maij Weggen Johanna). Toetab resolutsiooni esitamist, et anda iiri rahvale teada mida Regioonide Komitee sellest arvab.

Tatsis Konstantinos- see näitab, et referendum ei ole nii demokraatlik kui arvatakse, et see on.

Beissel Simone- mitte esitada resolutsiooni.

Hääletati kas panna see resolutsioon päevakorda või mitte- on vaja 2/3 poolthääli. Poolt oli 23, vastu 13 ja erapooletuid 2- seega ei võeta resolutsiooni täiskogu päevakorda. (üks hääl jäi puudu).

Esitatud dokument “Subsidiaarsuse järelevalve Regioonide Komitee poliitilises protsessis“ (päevakorrapunkt 6)

Punktis on tehtud järgmised ettepanekud:

· Regioonide Komitee arvamustesse lisatakse eraldi viide subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse küsimustele, v.a kui toimiku teema tõttu ei peeta seda asjakohaseks.

· Mõjuhinnangud teostatakse teatud toimikutele, millele saab kohaldada Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee koostöölepingu punkti 8.

· Komitee interaktiivsete platvormide kaudu korraldatakse konsultatsioone valitud sidusrühmadega, et koguda tehnilisi mõjuhinnanguid kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt. See panus edastatakse hiljem Euroopa Komisjonile koostöölepingus ette nähtud vormis.

· Kui Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku ning kui toimiku esialgse vaatluse põhjal ilmnevad probleemid subsidiaarsuse põhimõttele vastavuses, siis on presidendi ja asepresidendi pädevuses otsustada, kas esitada asjaomane toimik komitee poliitiliste prioriteetide raames varase hoiatamise konsultatsiooniks. 
Konsultatsiooni tulemused saadetakse riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele 8-nädalase riikliku varase hoiatamise menetluse ajaraamistiku 6. nädalaks. Regioonide Komitee ja liikmesriikide parlamentide kahepoolsete kokkulepetega määratletakse ühine toimimisviis, et optimeerida komitee panust liikmesriikide parlamentide tegevusse.

· Regioonide Komitee raportööridel keskne roll võrgustiku kaudu saadud teabe mõju ja kasutamise üle otsustamisel arvamuste väljatöötamisel.

· Subsidiaarsuse järelevalve võrgustikul palutakse esitada panus Regioonide Komiteele kas võrgustiku partnerite enda algatusel (avatud konsultatsioonid) või raportööri algatatud menetluse raames (suunatud konsultatsioonid).

· Võrgustiku partnerite esitatud panused lisatakse teavitamise eesmärgil arvamuse eelnõule.

· Kõigi konsultatsioonide lühikokkuvõtte tehakse kättesaadavaks asjaomase komisjoni arutelu jaoks ning laaditakse üles võrgustiku kodulehele ja komitee TOADi veebilehele.

· Komitee presidenti ja esimest asepresidenti hoitakse kursis konsultatsioonide tulemustega ning nad teavitavad juhatust regulaarselt selles valdkonnas..

· Euroopa Kohtule hagi esitamise võiks usaldada Regioonide Komitee juhatusele, kes langetab otsuse presidendi ettepanekul.

· Arvestades rangeid ajapiiranguid, mille raames võib Euroopa Kohtule hagisid esitada, tuleb läbi vaadata Regioonide Komitee kodukord.

Nende ettepanekute kaalumiseks moodustataks ajutine komitee, vastav ettepanek tehakse täiskogu istungil. Komitee esitab oma ettepanekud juhatusele otsustamiseks.

Järgmisena hääletati ettepanekut lükata punkti 7 arutelu edasi. Otsustati arutelu edasi lükata (ei pandud hääletusele)

Punkt 7 käsitles Lissaboni lepingu mõju Regioonide Komitee töökorraldusele

Selle punkti all tehti järgmised ettepanekud poliitiliste valikute kohta.

Lissaboni lepingu peamine mõju Regioonide Komiteele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, mille tõttu tuleb kohandada teatud viiteid ja artikleid komitee kodukorras, väljendub järgmises:

– Regioonide Komitee koosseisu määrab edaspidi kindlaks nõukogu, kes langetab otsuse ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal;

– Regioonide Komitee liikmete volitusi pikendatakse viiele aastale ning Regioonide Komitee presidendi ja juhatuse ametiaega pikendatakse kahele ja poolele aastale;

Regioonide Komitee saab esmakordselt õiguse pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole, kui õigusaktiga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet või kui on vaja kaitsta oma õigusi.

Regioonide Komitee liikmete arvu piirataks tulevikus 350ga, sõltumata kavandatud laienemistest, seega peab komitee mõtlema uuele kohtade jaotusele liikmesriikide vahel.

Kohtade jaotamise aluseid ei ole komitee loomisest alates muudetud, laienemiste tulemusel on vaid suurenenud komitee liikmete koguarv.

Algselt määrati kohtade jaotamise alused kindlaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eeskujul. Seega tundub asjakohane mõelda, kas oleks ehk vaja kohandada Regioonide Komitee koosseisu vastavalt uuele lepingule, mis kindlustab komitee poliitilist õiguspärasust ja ka territoriaalset profiili, et peegeldada tõepärasemalt Euroopa demograafilist olukorda ning suurendada demokraatlikku esindavust, käsitades kohaliku ja piirkondliku tasandi demokraatiat Euroopa kodakondsuse nurgakivina.

Eelnevat arvestades tuleb kaaluda mitut võimalust:

- teha ettepanek jagada komitee kohad Euroopa Parlamendi eeskujul demograafilistele kriteeriumidele, järgides seejuures järk-järgult väheneva proportsionaalsuse põhimõtet. Sellisel juhul jaotuks kohad liikmesriikide vahel samades proportsioonides;

- säilitada praegune lähenemisviis ja jaotada kohad liikmesriikide vahel samamoodi nagu praegugi, mõeldes ka järgmistele laienemistele.

Ettepanek jagada komitee kohad Euroopa Parlamendi eeskujul demograafilistele kriteeriumidele, järgides seejuures järk-järgult väheneva proportsionaalsuse põhimõtet
Tähendab Eesti delegatsiooni osas delegatsiooni liikmete arvu vähenemist seitsmelt kolmele (vähenemine 4 kohta).

Sellega samal ajal võiks arutada ka liikmete poliitilist staatust ning liikmesriikide erinevaid tõlgendusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 300 lõikele 3 (endine konsolideerimata versiooni artikkel 256a), milles sätestatakse, et Regioonide Komitee koosneb „piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees”.

4. Regioonide Komitee presidendi kohtumine delegatsioonide esimeestega

Kohtumisel osales Regioonide Komitee juhatuse liige dr. Uno Silberg ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar

Eile toimus juhatuse istungil diskussioon subsidiaarsuse monitooringu küsimuses. Juhatuse päevakorrapunkt 6 “Subsidiaarsuse järelevalve Regioonide Komitee poliitilises protsessis “.  Subsidiaarsuse põhimõte on ka praeguses lepingus. Milline on meie positsioon Lissaboni lepingus sätestatud põhimõtete järgimise korraldamisel. Küsimus on mida rahvuslikud parlamendid selles valguses ette võtavad. Küsimus rahvuslike delegatsioonide esimeestele on kuidas nemad näevad nende koostöö parandamist rahvuslike parlamentidega.

Vastavalt lissaboni lepingule tuleb peale seda kui Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku ning kui toimiku esialgse vaatluse põhjal ilmnevad probleemid subsidiaarsuse põhimõttele vastavuses, siis on presidendi ja asepresidendi pädevuses otsustada, kas esitada asjaomane toimik komitee poliitiliste prioriteetide raames varase hoiatamise konsultatsiooniks. 

Konsultatsiooni tulemused saadetakse riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele 8-nädalase riikliku varase hoiatamise menetluse ajaraamistiku 6. nädalaks. Regioonide Komitee ja liikmesriikide parlamentide kahepoolsete kokkulepetega määratletakse ühine toimimisviis, et optimeerida komitee panust liikmesriikide parlamentide tegevusse.

Riiklike delegatsioonide esindajad andsid ülevaate olukorrast oma liikmesriikides ja suhetest parlamendiga. Otsustati, et iga esindus annab kirjaliku ülevaate käesolevast olukorrast ja suhetest parlamendiga.

Lissaboni lepingu artikkel 1 ütleb, et Regioonide Komiteed tuleb käsitelda kui EL institutsiooni. Selle artikli täitmine tähendab ka konkreetseid toiminguid- see on seotud ka õigusega pöörduda kohtusse ning sätestab komitee liikmete piirarvu- 350 liiget. Kui uued riigid ühinevad EL-ga, siis on vaja üle vaadata ka kohtade jaotus liikmesriikide vahe. Samuti me peame kogu aeg jälgima arenguid Majandus- ja Sotsiaalkomitees.  Uue lepingu jõustumisel muutub ka liikmete mandaadi aja pikkus. (vt eelmist päevakorrapunkti).

Rootsi delegatsiooni juht tegi ettepaneku, et loodavas komitees peaks olema esindatud kõik delegatsioonid (kokku 27 kohta) .

Iiri tegi ettepaneku, et liikmete arvu suurust peaks arutama juhatus.

Austri delegatsiooni juht ütles, et on vaja piisavalt aega nende küsimuste arutamiseks. Regioonide Komitee ei pea lähtuma Euroopa Parlamendi kohtade jaotusest. Regioonide Komitee ei ole parlament. Ei saa nõustuda ettepanekuga, kus vähenenud delegaatide arvu arvelt suurendatakse suurte liikmesriikide delegaatide arvu.

Taani delegatsiooni juht pooldas ettepanekut jälgida komitee delegatsiooni kohtade jaotusel parlamendis kehtivat jaotust ja ka saadikute mandaadi pikkust, kuid peab jälgima, et seda küsimust arutavas komisjonis peaksid olema esindatud kõik delegatsioonid.

Saksamaa sõnul on vaja leida kompromiss väikeste ja suurte maade vahel. On vaja leida võimalikult ruttu konsensus selles küsimuses. Regioonide Komitee asepresident pooldab mandaatide aja ühtlustamist parlamendiga.

5.Regioonide Komitee täiskogu 75. istungjärk 18-19.06.08

Täiskogu istungjärgule eelnes kell 14.30-16.00 struktureeritud dialoog Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri osalusel Euroopa Parlamendi Altiero Spinelli hoones.

Seekordne täiskogu toimus Euroopa Parlamendi Paul-Henri SPAAKi hoone istungite saalis, kolmapäev, 18. juuni 2008 kell 16.00-21.00 ja neljapäev, 19. juuni 2008 kell 9.00-13.00. Täiskogul osales eesti delegatsioon koosseisus Mihkel Juhkami, Kurmet Müürsepp, Uno Silberg, Saima Kalev, Ivar Unt (Toomas Vitsuti asendaja), Väino Hallikmägi, Teet Kallasvee.

Peale päevakorra ja eelmise täiskogu protokolli kinnitamist esines sõnavõtuga Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner viienda  ühtekuuluvusaruande teemal.

Hübner sõnul on ta saanud konsultatsioonide käigus Regioonide Komiteelt sõnumi, et ühtekuuluvuspoliitika jätkumine on oluline. Tugev ühtekuuluvuspoliitika pärast aastat 2013 on oluline. Ühes osas ollakse ka ühel meelel selles osas, et ühtekuuluvuspoliitika peab vähendama arenguerisusi ja suurendama konkurentsivõimet. Rõhutati ka territoriaalse ühtekuuluvuse olulisust ning seda, et rohkem tuleb tegeleda territoriaalse tasakaalustatud arengu tagamisega. Ootab ka jätkuvalt Regioonide Komitee seisukohti selles küsimuses.

Komisjon koostab rohelist raamatut territoriaalse ühtekuuluvuse osas. 2009 aasta jaanuaris peaks ilmuma sõltumatu eksperdi aruanne. 2009 aasta kevadel avaldatakse kuues ühtekuuluvuse aruanne. Järgmise aasta kevadeks peaks olema selged ideed ja suunad ühtekuuluvuspoliitika 2013+ osas.

Hübneri sõnavõtule järgnes Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi Dimitris Dimitriadise sõnavõtt. Oma sõnavõtus rääkis ta koostöö olulisusest Regioonide Komiteega. Ta peab kogu aeg seletama mida ta ikkagi Brüsselis teeb. Probleem on meie töö edukuses ja selles kuidas me kaasame kodanikuühiskonna esindajaid. Järgmisel põlvkonnal puudub igasugune arusaam Euroopast ja erinevate euroopa riikide ajaloost.

Tuleb hakata ette valmistama järgmist põlvkonda selleks, et neist saaksid head eurooplased. Meil on ainult üks euroopa ja me peame selle nimel koostööd tegema. Küsimus on mis saab edasi peale iirlaste “ei”d.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik
Vladimir ¦pidla 
rõhutas oma sõnavõtus vajadust integreeritud lähenemisele vaesusele. Tänaseks on selgem mida on vaja ära teha. Esimene küsimus on miinimumpalk- meil peab olema süsteem, mis aitaks inimestel samm sammult integreerida tööturule. Töökoht ei ole tagatis pääsemaks sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ringist. See töökoht peab olema kvaliteetne, et motiveerida inimesi töötama. Vaja on arvestada lähimuspõhimõtet ja erinevaid regionaalseid vajadusi. Komisjon on väga tänulik avaliku konsultatsioonide käigus saadud tagasisidemest. Komisjon arvestab saadud ettepanekuid- oluline on heade praktikate vahetamine. Komisjon tegeleb paindlikult sotsiaalse kaasatuse põhimõtete rakendamisega.

Ideed jäävad ainult loosungiteks kui nende ellu viimiseks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid. Hetkel ohustab vaesus ligikaudu 78 miljonit inimest Euroopas. Vastutus vaesuse vastu võitlemisel ei lasu ainult poliitikutel vaid ka kõigil teistel huvigruppidel. Tänab regioonide komiteed tema poolt koostatud arvamuste eest. Euroopa vaesuse vastu võitlemise aasta jaoks on ette nähtud 17,0 miljonit eurot (sellele lisandub osapoolte 50% osalus). Vaja on suurendada poliitilist sidusust erinevate tasandite vahel ning arvestada regionaalseid erinevusi. Regioonide Komitee saab viia teemad kodanike tasandile. On vaja poliitilist pühendumust.

Poliitiline deklaratsioon tuleks esitada enne euroopa aastat. Kõige suurem edu saavutatakse siis, kui muutub suhtumine vaesematesse inimestesse. Juuli alguses võtab Euroopa Komisjon vastu sotsiaalagenda.

Prantsusmaa eesistumise aja programmi tutvustamine

Ministri sõnul oli Regioonide Komitee külastamine üks prioriteetidest. Ta on kohaliku tasandi esindaja, sest ta on valitud selle piirkonna elanike poolt. Oluline on rõhutada ühtekuuluvuspoliitika olulisust. Rõhutas keskkonna tähtsust, mis võimaldaks kõigil elada kvaliteetselt. Meie president ja peamister on paika pannud neli olulist eesmärki:

· kliimamuutused ja energiapoliitika

· migratsioon, ränne. Euroopas on tugev demograafiline surve. On vaja koostada ühinemine lähenemine rändepoliitika osas.

· Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika

· Ühine põllumajanduspoliitika. Toiduhinnad tõusevad ja vaja on mõelda toiduga kindlustatuse tagamise peale. On vaja, et maapiirkondi kasutataks võimalikult mitmekülgselt

Lisaks on muidugi Vahemere poliitikaga tegelemine. On vaja, et EL istuks maha koos vahemere riikidega.

Meil on vaja jätkata diskussioone ühise sotsiaalmajandusliku EL üle. Selleks on vaja head ekspertteavet.

EL  regionaalpoliitika on võtmeküsimus.

Iirimaa referendumi tulemusest lähtuvalt tuleb mõelda kuidas edasi minna. Oluline on see kuidas ma käsitleme territoriaalset ühtekuuluvust. Vaja on mõista mis asi see on. Regioonide Komitee poolne tegevus selles vallas on väga oluline ja aitab neil seda teemat paremini mõista.  Peame arvestama erinevate territooriumite ja piirkondade  eripärasid. 

Viimane punkt- Linnaalade Harta. Tahame luua ühtseid aluseid Harta rakendamiseks. Jätkame seda tööd millega on juba alustatud. Teeme ettepaneku töötada selle kallal kuidas EL tasandi poliitikad mõjutavad erinevaid piirkondi. Meie eesistumise ajal toimub mitmeid kohtumisi linnaarengu teemadel. Loodame, et linnaarengu teemal toimuvad kohtumised aitavad kaasa euroopa ühtsusele.

Toimus järgmiste arvamuste arutelu ja vastuvõtmine:

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine" KOM(2007) 620 lõplik CdR 344/2007 rev 2 ECOS-IV-019
Raportöör: Henk KOOL (Haagi aselinnapea, NL/PES)

Arvamuses leitakse, et aktiivne integratsioon (teine sammas) on aktiivse kaasamise kõige olulisem element. Aktiivne kaasamine toetub „töö kõigepealt” põhimõttele: kõik ilma tööta elanikud tuleks integreerida töö- või haridusellu. Esimene (adekvaatne ja piisav sissetulekutoetus) ja kolmas sammas (aktiivne integratsioon) on toetavad elemendid. Neljas sammas (osalemine ühiskonnaelus) on aktiivse kaasamise poliitika viimane meede.

Töövõimetuid elanikke tuleks toetada sissetuleku ja muude meetmetega, et nad saaksid ühiskonnaelus osaleda. Komitee nõustub komisjoniga, et eelnimetatud sambad moodustavad integreeriva ja tervikliku lähenemisviisi. Kõik ametkonnad peaksid seega püüdma saavutada õiget tasakaalu sotsiaalhoolekande, sotsiaalteenuste, kohalike teenuste ja töö rahaliste või mitterahaliste stiimulite vahel.

Tööturust kõige kaugemal asuvate inimeste integreerimise poliitika tulemusi tajuvad kõige selgemini piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused. Nemad kannatavad ka tagajärgede all, kui see poliitika kohalikul, piirkondlikul või Euroopa Liidu tasandil nõrgaks osutub. Seetõttu tuleks ühtset poliitikakogumit arendada ja rakendada peamiselt piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud ametkonnad tunnevad kohalikke olusid, tööturu iseärasusi ja paljusid osalejaid, kes võiksid etendada võtmerolli tervikliku lähenemise rakendamisel aktiivse integratsiooni puhul.

Arvamuses käsitletakse iga nelja sammas eraldi ning tehakse ettepanekuid nende raames vajalike tegevuste kohta.

Sotsiaalselt ja majanduslikult mahajäänud piirkondade ja linnade jaoks Euroopas nõuab aktiivse kaasamise (parimate tavade) poliitikakogumi ellurakendamine tööturust kõige kaugemal asuvate kodanike suhtes rahalist toetust Euroopa Liidult. Seetõttu leitakse, et on vaja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsest juurdepääsu Euroopa Sotsiaalfondi eelarvele aktiivse kaasamise eesmärkide saavutamiseks. Samuti on vaja Euroopa Liidu eelarvest rahastada ühiskonnaelus osalemist. Interreg lähenemine on hea näide Euroopa Liidu tõhusa toetuse kohta.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 12 muudatusettepanekut. Nendest võeti vastu 9 muudatusettepanekut, nendest kolm kompromissina. Kaks muudatusettepanekut langes ära, üks lükati tagasi.

Kogu arvamus kiideti ühehäälselt heaks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega võitlemise  Euroopa aasta kohta (2010) KOM(2007) 797 lõplik - 2007/0278 (COD)
CdR 57/2008 rev 1 - ECOS-IV-021
Raportöör: Linetta SERRI (Armungia linnavolikogu liige, IT/PES)

Arvamuses kinnitatakse, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on eriline roll tunnustamaks ja edendamaks vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute võimalusi juurdepääsul sotsiaal-, majandus- ja kultuuriteenustele. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ning riiklikel valitsustel on esmane vastutus kujundada, rahastada ja ellu viia poliitikat, mis aitaks tagada tõrjutud isikute integreerimise.

Arvamuse kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud. Arvamus võeti ühehäälselt vastu.

"Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus - uus tõuge territoriaalsele koostööle
Euroopas"
CdR 308/2007 rev 2 - COTER-IV-014
Raportöör: Mercedes BRESSO (Piemonte maakonnavalitsuse juht, IT/PES)

Arvamuses tervitatakse põhimõtteliselt asjaolu, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatakse Euroopa Liidu eesmärkide hulgas territoriaalset ühtekuuluvust ning sedastatakse, et erilist tähelepanu tuleb pöörata piiriüleste piirkondade vajadustele; sellega tunnistatakse selgesõnaliselt, et Euroopa Liidu poliitika väljatöötamisel tuleb edendada polütsentrilise Euroopa Liidu territooriumi harmoonilist ja tasakaalustatud arengut; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku meetmete ja tegevuste kohta Euroopa tasandil, mida kõnealune eesmärk võiks tulevikus hõlmata.

Leitakse, et Euroopa Liidu ja tema alade tulevik sõltub sellest, kas suudetakse saavutada tugevam sünergia ühtekuuluvuspoliitika ja konkurentsivõime tõstmise strateegiate vahel, ning samuti nende poliitikavaldkondade arendamisest, mis võimaldavad eelkõige ebasoodsamas olukorras olevates piirkondades lahendada globaliseerumisega kaasnevaid probleeme, rakendades piiriülest, riikide- ja piirkondadevahelist lähenemisviisi; märgib, et piiriülene ning riikide- ja piirkondadevaheline koostöö on juba loonud ja loob jätkuvalt Euroopa, poliitilist, institutsioonilist, majanduslikku ja sotsiaalkultuurilist lisaväärtust.

Juhitakse tähelepanu sellele, et ETKRi määrusega luuakse ELi õiguses uus juriidilise isiku kategooria, mida tuleb vastavalt vahetu kohaldamise ja otsemõju põhimõttele käsitleda kõigis liikmesriikides üldjoontes ühtmoodi hoolimata viidetest riiklikule õigusele. Ning et  määruse artiklis 2 on sätestatud täpne hierarhia, mille kohaselt mitte ainult ühenduse eeskirjad, vaid ka lepingute ja uue ETKRi põhikirjade sätted on ülimuslikud nende liikmesriikide seaduste suhtes, kus ETKR tegutseb, kusjuures viimased leiavad rakendamist üksnes määruses sätestamata või vaid osaliselt sätestatud valdkondade suhtes.

Arvamuse koostaja ütles oma ettekandes, et ETKRiga liitumiseks peavad liikmesriigid olema vastavad määrused vastu võtnud.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 2 muudatusettepanekut, millest 1 võeti tagasi ja 1 kiideti heaks.

Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Koondarvamus teemal "Terviklik lähenemine rändele: Euroopa poliitika
väljatöötamine tööjõu sisserände valdkonnas ja roll suhetes kolmandate riikidega"
KOM(2007) 248 lõplik KOM(2007) 249 lõplik - 2007/0094(COD)
KOM(2007) 637 lõplik - 2007/0228(CNS) KOM(2007) 638 lõplik - 2007/0229(CNS) CdR 296/2007 rev 3 - CONST-IV-014
Raportöör: Anna TERRÓN I CUSÍ (Kataloonia valitsuse Euroopa asjade sekretär, ES/PES)

Leitakse, et Euroopa Liit peaks võimalikult kiiresti välja töötama tõelise Euroopa sisserändepoliitika, arvestades seejuures eri valitsemistasandite pädevusi, kuid täites samas enda pädevusvaldkonda kuuluvaid ülesandeid. Samuti tervitatakse komisjoni algatusi loomaks mehhanisme, mis hõlbustaksid tööjõu seaduslikku rännet, arvestades asjaolu, et piiravad meetmed ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks ja seaduslikku sisserännet soodustavad meetmed ei ole omavahel tasakaalus.

Selle arvamuse eelnõu kohta esitas dr Uno Silberg eesti delegatsiooni nimel 5 muudatusettepanekut (lisatud), millest neli võeti vastu ja üks lükati tagasi( puudutas punkti 43).

Ka see oli väga oluline temaatika, kus on väga palju punkte, mis otseselt mõjutavad ka meid.

Oli väga pingeline ja tasavägine hääletus mitmete oluliste rännet puudutavates küsimustes.
Kogu arvamus võeti enamushäältega vastu.

"Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR). 2007.-2010. aasta strateegiadokument" CdR 9/2008 rev 2 - RELEX-IV-011
Raportöör: Heini UTUNEN ZIV (Jyväskylä linnavolikogu liige, FI/ALDE)

Regioonide Komitee järjekindel seisukoht on see, et tõeline demokraatlik valitsemine on võimalik üksnes siis, kui märkimisväärne osa pädevustest antakse üle kohalikule ja piirkondlikule tasandile; tehes koostööd reaalsete lahenduste leidmiseks konkreetsetele igapäevaprobleemidele, loovad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rahvastevahelist usaldust ning usku kohalikku demokraatiasse ja kultuuridevahelisse dialoogi.

Nad saavad võimaldada suuremat vastutuse võtmist kohalikul tasandil ning pakkuda stabiilset suutlikkust demokraatia ja inimõiguste edendamiseks. Arvestades strateegia eesmärki pakkuda abi kolmandate riikide valitsuste nõusolekust sõltumata, peaks asjaomaste riikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi määratlema EIDHRi eesmärkide saavutamise püüdlustes partneritena, kaasates nad sõnaselgelt sidusrühmade hulka samal tasandil kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Arvamuses esitatakse üksikasjalikud soovitused teemade kaupa.

Leitakse, et tulevases, 2010.–2013. aasta strateegias tuleks arvesse võtta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikku rolli kõnealuses algatuses (eelkõige kohalike valimiste seisukohast) ja Euroopa oskusteavet nende valimiste jälgimisel kolmandates riikides.

Arvamuse eelnõu kohta esitas dr Uno Silberg eesti delegatsiooni nimel 5 muudatusettepanekut (lisatud).

Arvamus võeti häälteenamusega vastu.

Roheline raamat "Euroopa Liidu tulevase mäestikualade poliitika suunas: Euroopa seisukoht mäestikualade küsimuses"  CdR 23/2008 rev 1 - DEVE-IV-025

Raportöör: Luis DURNWALDER (Bolzano provintsivalitsuse liige ja juht, IT/EPP)

Lissaboni lepingus (artiklis 158) sätestatakse territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika eesmärgi all, et teiste püsivate ebasoodsate looduslike ja geograafiliste tingimustega piirkondade seas tuleb erilist tähelepanu pöörata ka mäestikualadele.

Loetletakse kesksed poliitikavaldkonnad, millest tuleks mäestikulade piirkonnas juhinduda ning tehakse konkreetseid ettepanekuid nende poliitikavaldkondade tegevuste rakendamiseks.

Arvamuses soovitatakse komisjonil lähtuda kolmest peamisest suundumusest:

a. tõsta mäestikalade atraktiivsust ja parandada ligipääsuvõimalusi, et neisse piirkondadesse tuleks rohkem ettevõtjaid ja elanikke. Selleks on vaja parandada maismaa- ja digitaalühendusi, täiendada ühendusi üleeuroopaliste võrgustikega ning edendada uuendustegevust ja loovust, väärtustades oskusteavet, inimressursse ja ettevõtlikku meelelaadi;

b. vaadelda mäestikualasid neis peituvate ressursside alusel, võttes arvesse nende eripärasid, et nad suudaksid kompenseerida püsivatest ebasoodsatest looduslikest tingimustest tulenevaid lisakulusid ja säilitada üldhuviteenused;

c. edendada klastreid ja konkurentsikeskusi, et eri sektorid ühendaksid kindlalt oma jõud säästva arengu eesmärgi saavutamiseks;

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 4 muudatusettepanekut, mis kõik ka vastu võeti. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Komisjoni teatis "Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel"
"Ettepanek: institutsioonidevaheline kokkulepe partnerluse kohta Euroopa asjadest teavitamisel"
KOM(2007) 568 lõplik KOM(2007) 569 lõplik
SEC(2007) 1742 CdR 295/2007 rev 2 - CONST-IV-015

Raportöör: Claude DU GRANRUT (Picardie piirkonnavolikogu liige, FR/EPP)

Regioonide Komitee tervitab oma arvamuses Euroopa Komisjoni soovi tugevdada partnerlust Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahel; rõhutab eriti vajadust tunnustada komitee ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust antud protsessis; märgib komisjoni nõustumist tõsiasjaga, et kodanike napid teadmised ELi kohta on peamiselt tingitud liikmesriikide vähesest pühendumusest, ning komisjoni teadlikkust detsentraliseeritud teabevahetuspoliitika positiivsest mõjust ning kohaliku ja piirkondliku tasandi kaasamise vajadusest.

Samuti kutsub ta Euroopa Komisjoni üles kehtestama teabevahetuse nõudeid kõigi Euroopa Liidu poliitikate väljatöötamisel ning eelkõige sellistes valdkondades, mis avaldavad otsest mõju piirkondadele, näiteks eelkõige struktuurifondid, ning leiab, et ELi muudetud eelarvesse tuleks lisada peatükk teabevahetuse kohta kodanikega.

Arvamuses tuuakse esile, et kohalike ja piirkondlike sidusrühmade kaasatus ja komisjoni kohustus ametlikult konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega enne mis tahes õigusakti koostamist toetab linnade ja piirkondade tegevust Euroopa Liidu teabe- ja teabevahetuskanalitena ning on osa mitmetasandilisest valitsemisest. Mõlemas suunas toimuv teabevahetus võib hõlmata nii piirkondlikke ameteid ja omavalitsusi Brüsselis kui ka kohalike ja piirkondlike valitud esindajate riiklikke ja üleeuroopalisi ühendusi.

Leitakse, et piirkondliku tasandi esindajad võivad etendada väga olulist rolli kahesuunalise teabevahetuse käivitamisel, mis võimaldab teavitada kodanikke ELi rollist ja olemusest ning panna nad sellele reageerima, tuues Euroopa sel moel lähemale piirkondadele, mida poliitikud ELi tasandil esindavad; samuti on kõnealused esindajad heal positsioonil edastamaks kohaliku ja piirkondliku tasandi avalikku arvamust neile inimestele, kes vastutavad ühenduse poliitika väljatöötamise eest ja otsustavad selle üle.

Näiteks soovitatakse korraldada kohalikes ja piirkondlikes volikogudes Euroopa integreerimise saavutustele ja ELi institutsioonilisele toimimisele pühendatud eriistungeid, kus võiksid osaleda ka asjaomasesse valimispiirkonda kuuluvad Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi liikmed. Eriistungid võiksid toimuda näiteks Euroopa päeval, 9. mail.

Tehakse ettepanek, et  Euroopa Komisjonile  komisjoni esinduste veebilehed 27 liikmesriigis seotaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklike liitude, linnade ja piirkondade veebilehekülgedega ning et vahendatav teave, eelkõige seoses Euroopa poliitika elluviimisega, oleks kohandatud vastavalt kohalikule olukorrale.

Lisaks soovitatakse, et  Europa veebilehel oleks eraldi lehekülg pühendatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile Euroopa otsustamisprotsessis, mis rõhutaks asjaolu, et peaaegu 75 % Euroopa õigusaktidest kohaldatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Leheküljel peaks olema ka viide Regioonide Komitee koduleheküljele ning samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üleeuroopaliste ja riiklike liitude lehekülgedele, kui need seda soovivad.

Regioonide Komitee 2008. aasta prioriteetsed algatused teabevahetuse valdkonnas:

- foorumi „Tuleviku linnad” korraldamine (8.–10. aprill 2008);

- kolmanda iga-aastase teabevahetuse foorumi korraldamine (17.–19. juuni 2008);

- kuuenda Open Days ürituse korraldamine (6.–9. oktoober 2008), mille käigus võetakse Brüsselis piirkondade ja linnade nädala raames vastu 5 500 osalejat, kes esindavad kokku 220 Euroopa piirkonda ja linna. 2008. aastal korraldatakse sama algatuse raames lisaks üle 150 ürituse partnerpiirkondades;

- kultuuridevahelise dialoogi foorumi korraldamine (25.–27. november);

- Regioonide Komitee poliitikauudiseid kajastava igakuise elektroonilise teabelehe avaldamine, mis on suunatud kohaliku tasandi meediale, kohalikele ja piirkondlikele esindajatele ning ühingute juhatajatele; samuti igakuise paberkandjal teabelehe avaldamine, milles jagatakse teavet Regioonide Komitee poliitilise ja nõuandetegevuse ning Euroopa institutsioonide ja piirkondade kohta. Teabeleht on suunatud 25 000 piirkondlikule otsuselangetajale;

- aastas 600 piirkondliku ja kohaliku tasandi ajakirjaniku vastuvõtmine Regioonide Komitees Brüsselis seoses komitee liikmete poliitilise tegevuse ja ürituste korraldamisega ning koostöös teiste Euroopa institutsioonidega;

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 6 muudatusettepanekut. Kõik esitatud ettepanekud kiideti heaks. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

"Telekommunikatsiooni pakett" Paremat õigusloomet käsitlev direktiiv - KOM(2007) 697 lõplik - 2007/0247 (COD) Kasutajate õigusi ja tarbijakaitset käsitlev direktiiv - KOM(2007) 698 lõplik - 2007/0248 (COD) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Elektroonilise Side Turu  Amet - KOM(2007) 699 lõplik - 2007/0249 (COD) Digitaalne dividend - KOM(2007) 700 lõplik CdR 4/2008 rev 2 - EDUC-IV-020
Raportöör: Marc SCHAEFER (Viandeni kantonivalitsuse liige, LU/PES)

Arvamuses väljendatakse järgmisi seisukohti:

· arvestada piirkondlikke vajadusi;

· toetada lairibaühenduse arengut maapiirkondades;

· andmekaitse ja turvalisuse tõhustamise vajadus;

· arvestada majanduslikult nõrgemate sidusrühmade tehnoloogilisi ja majanduslikke vajadusi;

· ei poolda ettepanekut anda senisest rohkem pädevusi EL tasandile telekommunikatsioonituru reguleerimise ja spektri haldamise osas;

Lisaks esitatakse konkreetsed ettepanekud ka parema õigusloome direktiivi kohta ning kasutajaõigusi ja tarbija kaitset käsitleva direktiivi kohta.

Regioonide Komitee on seisukohal, et Euroopa Elektroonilise Side Turu Ameti loomine, mis lisanduks praegusele elektroonilise side turu reguleerimisele, ei ole kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega ning muudaks kogu telekommunikatsiooni valdkonna haldamise pigem keerulisemaks kui lihtsamaks.

Arvamuse kohta oli esitatud 3 muudatusettepanekut, mis ka kõik vastu võeti. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Perspektiivarvamus teemal "Mitmekeelsus" CdR 6/2008 rev 2 - EDUC-IV-022

Raportöör: Roberto PELLA (Biella provintsivalitsuse liige, Valdengo aselinnapea, IT/EPP)

Arvamuses viidatakse septembris 2007 läbi viidud veebipõhisele arutelule, milles toodi mitmekeelsuse kohta välja järgmised põhipunktid:

- keelte õppimine on karjäärivõimaluste säilitamise või suurendamise üks võtmetegureid;

- kõige paremini saab võõrkeelte õppimisele innustada varases eas algava haridusprotsessiga ning õpingute ja töötamise edendamisega välismaal;

- õppemeetodite tõhususe maksimeerimiseks tuleks suuremat rõhku panna mittestandardsetele keeleõppemeetoditele, mille puhul arvestatakse üksikisikute vajadustega;

- keelelise mitmekesisuse säilitamisele kohalikul, riigi ja Euroopa tasandil aitab kõige paremini kaasa see, kui õpitakse rohkem tundma omandatava keele kultuuri või selle keele kultuuri, millega kokku puututakse;

- majanduses on keelel otsustav tähtsus, kuna välisettevõttega on lihtsam äri ajada, kui räägitakse ettevõtte asukohariigi keelt;

- ettevõttesiseste keelekursuste edendamine on hea vahend  töötajate keeleoskuse parandamiseks eeldusel, et see on asjaomases töökohas teostatav;

- soovitav on suurema arvu ametlike keelte kasutamine Euroopa Liidus ning sellega kaasnevate halduskulude suurendamine, et tugevdada institutsioonide teadlikkust mitmekeelsusest;

Peamised poliitilised soovitused ja meetmed:

· emakeel + kaks võõrkeelt

· oma emakeele hoidmine oma kultuurilise tausta märgina

· kolmas keel võib olla ka mõni Euroopa vähemuskeel või kolmandates riikides räägitav keel;

· pakub soovitusi,  mida tuleb Euroopa mitmekeelsuse poliitikas arvestada ning mis tuleb praktilisteks meetmeteks muuta, et innustada kodanikke, säilitada mitmekesisus ja seada õppimise lähenemisviiside puhul kesksele kohale piirkondlikud omavalitsused;

Arvamuse kohta esitas dr Uno Silberg eesti delegatsiooni nimel 18 muudatusettepanekut (lisatud). Kokku oli selle arvamuse eelnõu kohta esitatud 64 muudatusettepanekut. Arvamuse eelnõu hääletamist alustati esimese päeva õhtul ja jätkati teisel täiskogu päeval.

Muudatusettepanekute hääletamine oli mitmete ettepanekute osas äärmiselt pingeline ning vastu ja poolthääled jagunesid tasavägiselt. Ka eesti jaoks oli seal mitmeid põhimõttelisi seisukohti, mille üle toimus hääletus. Kes nende vastu põhjalikumat huvi tunneb, peab kontakteeruma delegatsiooni koordinaatoritega.

Lisaks Silbergi poolt esitatud muudatusettepanekule arvamuse punkti 34 muutmiseks oli esitatud selle punkti kohta veel kolm muudatusettepanekut. Hääletamise tulemusena võeti vastu muudatusettepanek, mis kustutas kogu punkti tulemusega 30 poolt ja 26 vastuhäält. Punkt oli järgmine: “tunnistamise protsessis peaksid siiski osalema  ka riiklik ja piirkondlik tasand. Iga üksikut liikmesriiki tuleks kutsuda üles olema keeleliselt paindlikum ja võimaldama piirkondadel kasutada oma emakeelt isegi kui see ei ole riigi enamuskeel”.

Arvamuse eelnõus oli veel mitmeid teisi väga olulisi punkte.  Meie poolt esitatud muudatusettepanekutest võeti vastu 17 muudatusettepanekut (osad kompromissina), 1 langes ära.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu 89 poolt ja 48 vastuhäälega.

"Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta (2009) kohta" (KOM(2008) 159 lõplik - 2008/0064 (COD))
CdR 133/2008 rev 1 - EDUC-IV-024
Raportöör: Gerd HARMS (Brandenburgi liidumaa föderaal- ja Euroopa asjade volinik,  riigikantselei riigisekretär, DE/PES)

Loovuse ja innovatsiooni aasta läbiviimiseks ei ole mingeid konkreetseid eelarvevahendeid. Komisjoni ettepanekus viidatakse selgelt tegevuste rahastamisele vaid seoses elukestva õppe programmiga aastateks 2007–2013 ning programmiga „Kultuur” (2007–2013). Kuid kõne all olevad loovuse ja innovatsiooni küsimused ulatuvad neist programmidest kaugemale.

Eelkõige tuleks käsitleda teaduse valdkonda, majanduse ja teaduse koostööd, Euroopa liikuvuse valdkonda, maaelu arengu küsimust, sotisaalpoliitikat, aga ka teisi küsimusi. Kui loovust mõistetakse Euroopa ühiskondade arengu vahendina, ei ole kohane piirduda vaid hariduse ja kultuuri valdkonnaga. Valdkondadeülese mõtlemisega tekivad uued loovad lahendused.

Regioonide Komitee toetab komisjoni seisukohta, et loovuse osatähtsus ei tohiks piirduda koolieelse ja esimeste kooliaastate haridusega. Kaunite kunstide tähtsus peaks säilima siiski kogu koolihariduse vältel. Loovust ei tohi piirata nn loovatele ainetele. Loovate probleemilahenduse ja innovaatilise mõtlemise oskus peab olema kõigi formaalse hariduse protsesside osa.

Arvamuse kohta esitas dr Uno Silberg eesti delegatsiooni nimel 4 muudatusettepanekut (lisatud).

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava. Õppida võib alati"
KOM(2007) 558 lõplik
CdR 3/2008 rev 1 - EDUC-IV-019
Raportöör: Mary SHIELDS (Corki linnavolikogu liige, IE/UEN-EA)

Regioonide Komitee toetab kavandatavas tegevuskavas esitatud täiskasvanuhariduse alaste (nii formaalsete kui ka mitteformaalsete) algatuste ulatust ja põhjalikkust, õppimise mõõtme avarust ning alusmeetodeid õppimise hindamisel, mis tuginevad nii ülesehituse kui ka protsessi poolest intelligentsuse eri vormide (Multiple Intelligences) teooriale. Nenditakse, et paljudes liikmesriikides vastutab täiskasvanuhariduse eest kohalik ja piirkondlik tasand.

Arvamuse kohta esitas dr Uno Silberg eesti delegatsiooni nimel  12 muudatusettepanekut (lisatud). Nendest 9 võeti vastu (osad kompromissidena), 2 võeti tagasi, 1 langes ära. 

Kokku oli esitatud selle arvamuse kohta 33 muudatusettepanekut.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

"Klastrid ja klastripoliitika" CdR 70/2008 rev 1 - ECOS-IV-024
Raportöör: Antonio GONZÁLEZ TEROL (Madridi autonoomse piirkonna Euroopa
asjade peadirektor, ES/EPP)

Regioonide Komitee toetab seisukohta, et avaliku sektori ülesanne peaks seisnema klastrite arendamiseks vajaliku keskkonna loomises, mis hõlmab täpsemalt järgmist:

· kõrgelt kvalifitseeritud inimkapitali olemasolu tagamine;

· klastrite rajamise ja arendamisega seotud haldusmenetluste lihtsustamine;

· teabekeskuste ja integreeritud teeninduskeskuste rajamise soodustamine;

· haridusasutuste ja klastrite koostöö toetamine, sh eriväljaõpet pakkuvate keskuste rajamise kaudu. Oleks hea, kui igas liikmesriigis oleks vähemalt üks õppekeskus, kus antakse klastritealast koolitust;

· klastrite vajaduste katmiseks sobivate finantsvahendite olemasolu ning heade suhete tagamine ettevõtjate, uuenduskeskuste, investeerijate ja rahastamisallikate vahel;

· kooskõlastusmenetluste lihtsustamine klastri sees ja teiste klastritega ning klastrite suhete tõhustamine haldusasutustega;

· klastrite võimaluste arendamise soodustamine väljaspool asjaomast klastrit ning selle rahvusvahelise tegevuse ja riikidevaheliste võrgustike loomise edendamine. Avaliku sektori asjakohase poliitikaga on võimalik soodustada piirkonna – ja klastri – kuvandi loomist, mille tulemusena paranevad klastri võimalused välistegevuse laiendamiseks.

Arvamuses leitakse, et kulutused erasektori teadus- ja arendustegevusele on Euroopas selgelt ebapiisavad. Sel taustal on komitee arvamusel, et üksnes avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevusele tehtavate kulutuste suurendamisest ei ole kasu, kui ettevõtjad ise ei võta nimetatud eesmärke omaks ega käivita vajalikke algatusi. Siiski on oluline, et riiklikud kulutused teadus- ja arendustegevusele oleksid piisavalt suured, et olla tõhusad. See on ainus viis, kuidas kõnealused kulutused suunduksid teadus- ja uuendustegevuse kaudu turule.

Avaliku sektori investeeringutel teadus- ja arendustegevusse peab olema võimendav mõju erasektori teadus-, arendus- ja uuendustegevusele, et selle tulemusel kasvaks märkimisväärselt teadus-, arendus- ja uuendustegevuse osakaal Euroopa piirkondade SKT-s. Selleks on vaja ühendada järgmised neli peamist tegevussuunda:

· edendada ettevõtjate ja avalike asutuste klastrite ehk kogumite arengut äärmiselt uuenduslike tegevuste valdkonnas;

· soodustada kõnealusele tegevusele kohandatud kohtade loomist, kus asuvad teineteise kõrval teadmised (ülikoolid) ja majandus (ettevõtjad): teadus- ja tehnoloogiapargid;

· tõhustada rahastamis- ja teisi vahendeid, mille abil toetakse uute uuendusmeelsete ettevõtete rajamist;

· soodustada sidemete loomist eri teadmiskeskuste ning teadus-, arendus- ja uuendustegevuse keskuste vahel, edendada teadmiste vahetamise foorumeid ning uuendustegevuse valdkonnas tipptulemusi saavutanud piirkondade võrgustike loomist

Regioonide Komitee kutsub üles integreerima ja ühtlustama kriteeriume, et edendada klastreid Euroopa tasandil, mida komitee peab esmatähtsaks, et täiendada kõigi tasandite olemasolevaid koostööpoliitilisi meetmeid, st luua terviklik struktureeritud lähenemisviis praeguse osalise lähenemisviisi asemel, mis on paljudes valdkondades (teadus- ja arendustegevus, piirkondadevaheline koostööpoliitika, tehnoloogia- ja konkurentsialane järelevalve, toetused projektide rahastamisele jne) klastritealastele algatustele omane.
Selle arvamuse eelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut. Kõik  võeti vastu (üks neist kompromissina).

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt. 

6.Regioonide Komitee Interregionaalse Läänemere töögrupi koosolek

Anti ülevaade vahepeal toimunud üritustest ja eelseisvatest kohtumistest (olen nendest kirjutanud juba oma varasemates aruannetes). Euroopa Komisjoni Merepoliitika direktoraadist ütles, et kavas on siduda merepoliitika väga tugevalt läänemere strateegiaga.

See on esimene kord kui Euroopa Komisjon koostab strateegiat ühe kindla piirkonna kohta.

Eelolevatel ümarlaudadel oodatakse osalema väga laia huvigruppide ja osapoolte ringi. On olemas selge poliitiline soov minna kaugemale poliitilisest sõnumist ja koostada ka selge tegevusplaan. Komisjon on rohkem koordinaatori rollis- ta ei saa asendada liikmesriike ega ka muid huvigruppe. Strateegial ei saa olema kitsaid temaatilisi valdkondi, vaid püütakse läheneda võimalikult integreeritult. Norra ja Venemaa on selle protsessi olulised osad.

Läänemere piirkonna strateegia koostamises osalevad kõik selle piirkonna liikmesriigid, kuid ei saa mööda vaadata näiteks St Peterburist, kuna seal elab 5 miljonit inimest. Komisjoni esindaja sõnul ei ole paljude tegevuste elluviija Euroopa Komisjon vaid nende tegevuste elluviijad on liikmesriigid, erinevad koostööorganisatsioonid ja institutsioonid. Neil kõigil peaks olema oma selged rollid ja kohustused nende tegevuste elluviimisel. Küsimus oli ka- kas selle strateegia jaoks tuleb ka mingeid täiendavaid rahalisi vahendeid Euroopa Liidu poolt?

Loomulikult on seal oluline avaliku sektori ja euroopa ühtekuuluvuse vahenditel, et kavandatud tegevusi ellu viia.

Läänemere grupi esimehe sõnul on probleemiks koostöö liikmesriikide tasandil erinevate osapoolte vahel. Tõi ka näite sellest kuidas Rootsi riik toetab näiteks rahaliselt St Peterburi, et nad saaksid välja arendada jäätmemajandust.

Töörühma liikmete poolt oli esitatud taotlus tõlke tagamiseks saksa ja poola keelde. Meie poliitikud ei olnud esitanud tõlke tagamise nõuet eesti keelde. Regioonide Komitee esindaja sõnul on eelarves 79 000 eurot interregionaalsete töörühmade tegevusega seotud kulude katmiseks, mis tema sõnul võimaldaks tagada kõikide rühmituste koosolekul tõlke nelja- viide erinevasse keelde kui selleks on vajadus.

Järgmine koosolek toimub 9.oktoobri 2008 hommikul.


20.06.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit