Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


09.-13. juuni 2008
Print

E-nädalakiri 19/2008

Sisukord:
1. Parlamendi keskkonnakomisjon hakkab arutama oma raportit keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamise direktiivi kohta 23.06.08.
2. Vahemeremaade liit
3. Regioonide Komitee Põhiseaduse, Euroopa Valitsemisasjade ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel rajaneva ala komisjoni (CONST) koosolek 12.06.2008.
4. Tutvustati uut andmebaasi MORE
5. 26. novembril 2008 toimub Läänemere konverents Tallinnas.
6. Euroopa Komisjoni  külastuste osakonna ja Brüsselis asuvate regionaalsete esinduste ümarlaud
7. Konverents teemal “Mida tähendab “Tervisekontroll “(Health Check) regioonidele ja mis sellele järgneb”.
8. Euroopa  Komisjoni avalik konsulteerimine ehitiste energiatõhususe direktiivi uuendamiseks.
9. Arengud jäätmedirektiivi menetlemisel Parlamendis

1. Parlamendi keskkonnakomisjon hakkab arutama oma raportit keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamise direktiivi kohta.

19. detsembril 2007 võttis komisjon vastu direktiivi ettepaneku keskkonnasõbralike ja energiatõhusate mootorsõidukite edendamise kohta  : http://tinyurl.com/56absc
Ettepaneku eesmärk on vähendada mootorsõidukite kütusekulu ning süsinikdioksiidi ja saasteainete heidet. Kui avalik-õiguslikud asutused ostavad ühistranspordi korraldamiseks keskkonnasõbralikke ja energiatõhusaid sõidukeid, on selles valdkonnas võimalik saavutada märkimisväärset edu. Ettepaneku kohaselt peaksid nendest  meetmetest saama kasu esmajoones linnapiirkondade elanikud.

Nädalakirjades nr 9/2008 ja 16/2008 on olnud sellest direktiivist pikemalt juttu. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) transpordi töörühma on seda direktiivi arutanud ja koostanud ühisseisukohad ja pöördumise teksti Euroopa parlamendi saadikutele (lisatud). Eesti paralamendisaadik Andres Tarand on tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ning kliimamuutuste ajutise komisjoni liige ning asendusliige keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis. Parlamendi keskkonnakomisjon hakkab selle direktiivi kohta koostatud arvamust arutama oma 23.juuni 2008 istungil.

Teiste riikide omavalitsusliitude Brüsseli esindused on kontakteerunud oma maade paralamendisaadikutega, et selgitada direktiivi mõju kohalikul tasandil ja sellega kaasnevaid probleeme. Olen omalt poolt informeerinud meie liitusid läbi nädalakirja nii direktiivi sisust kui  omavalitsusliitude Brüsseli esinduste seisukohtadest. Palusin ka Eesti Linnade Liidul kontakteeruda meie liikmeslinnadega, et vajaduse korral koostada ka meie direktiivi rakendamise mõjust kohalikul tasandil, et  pöörduda vastava kirjaga meie parlamendisaadiku poole.

2. Vahemeremaade liit

Juba 20.mail avaldas Euroopa Komisjon teatise "Barcelona protsess: Vahemeremaade Liit", milles käsitletakse Barcelona protsessi tulevikku. Teatis tuleb arutusele ja kinnitamisele juunikuisel Euroopa Ülemkogul. Komisjon ja nõukogu teevad teatise kohta avalduse ning parlament võtab vastu resolutsiooni. Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering tervitas teatise avaldamisel komisjoni ettepanekut ning rõhutas, et Barcelona protsessi raames on vaja tugevdada parlamentaarset mõõdet.

Euroopa Parlamendis esitleti 05.06.08 Barcelona protsessi uut etappi. Vahemeremaade Liit hõlmab 39 Vahemereäärset valitsust (piirkonnas elab kokku umbes 750 miljonit inimest). Läänemere piirkonna strateegia väljatöötamise vajadus on  luua samasugune regionaalne ühendus läänemere piirkonnas.

Uue etapi ehk Vahemeremaade Liidu idee esimene tippkohtumine peaks leidma aset 13. juulil Pariisis, millel pandaks paika struktuur, toimimisviis ning peamised eesmärgid.  Barcelona protsessist saab tõenäoliselt Prantsusmaa eesistumise prioriteet.

Volinik Benita Ferrero-Waldner rääkis Vahemereäärsete riikide väljakutsetest ja võimalustest. Tema sõnul on initsiatiivil kolm eesmärki: poliitilise partnerluse tugevdamine, parem vastutuse jagamine mitmepoolsetes suhetes ning regionaalsete projektide edendamine.
 

3. Regioonide Komitee Põhiseaduse, Euroopa Valitsemisasjade ning Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel rajaneva ala komisjoni (CONST) koosolek 12.06.2008.

Komisjoni 14. koosolekul toimus Regioonide Komitee peahoones Brüsselis.

Koosolekul kinnitati eelmise koosoleku protokoll ning arutati edasist töökorraldust.

Anti ülevaade töörühma  „2009. aasta eesmärk: Regioonide Komitee liikmete teabevahetusmeetmed” tegevusest (CdR 157/2008).

Töörühm „2009. aasta eesmärk” , kuhu kuulub 11 põhiliiget (põhiliige on Eesti delegatsioonist Saima Kalev UEN_EA) ja 9 asendusliiget (2 on määramata) alustas tööd 28. novembril 2007 Rotterdami linnapea Ivo Opstelteni (NL/ALDE) juhatusel. Rühma esimese kuue kuu tegevus on olnud eesmärkide sõnastamise ja sihtide seadmise seisukohast otsustava tähtsusega. Aruandes antakse ülevaade senistest tegevustest prioriteetsetes valdkondades, nagu:

· Pühendada enam tähelepanu Regioonide Komitee panusele detsentraliseeritud teabevahetuspoliitikasse;
· Suurendada komitee osalemist teabevahetuse valdkonna institutsioonide vahelises koostöös;
· Pakkuda liikmetele Lissaboni lepingu ratifitseerimise kontekstis ja seoses 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistega sobivaid teabevahetusvahendeid – teabevahetusvahendite kogumi väljatöötamine;
· Lihtsustada Eli institutsioonide keelekasutust, alustades komiteest ja tema poolt koostatud arvamustest;
· Aidata koostada dokumenti Euroopa eesmärgi kohta, mida toetaks kogu Regioonide Komitee

Järgmistel kuudel keskendub töörühm kahele prioriteetsele tegevusele:

· kõikidele komitee liikmetele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kasuliku teabevahetusvahendite kogumi viimistlemine;
· lühikese, konsensusel põhineva dokumendi koostamine Euroopa eesmärgi kohta, mille näol oleks tegemist panusega ELi ülesannete kirjeldusse, mida hetkel valmistab Regioonide Komitee 2009. aasta märtsis tähistatava 15. aastapäeva puhuks ette komitee president Luc Van den Brande.

Omaalgatusliku arvamuse teemal  „Terrorismivastase võitluse tõhustamine: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine” KOM(2007) 649 lõplik ,KOM(2007) 650 lõplik, CdR 336/2007 rev 1  CONST-IV-016 raportöör on Graham Tope (UK/ALDE).

Toimus arvamuse teine arutelu. Arvamus on kavas vastu võtta 8.–9. oktoobril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuses tervitab komitee Euroopa Komisjoni pingutusi suunata tähelepanu terrorismivastase strateegia ennetamise sambale ja tervitab samuti kavatsust avaldada 2008. aastal teatis vägivaldse radikaliseerumisega võitlemise kohta. Komitee märgib siiski, et ennetamine kujutab endast märkimisväärset muutust terrorismivastaste ametite töös ja et see nõuab teadmisi, kogemust ning koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Koostasin selle arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekud (lisatud), mille saatsin komisjoni liikmetele Kurmet Müürsepale ja Saima Kalevile (asendusliige Aivar Kaldjärv).

Selle arvamuse kohta oli esitatud 35 muudatusettepanekut (meie delegatsiooni liikmed otsustasid ettepanekuid mitte esitada). Arvamuse koostaja sõnul püütakse arvamuses välja tuua just neid küsimusi, mida komisjoni teatis ei puuduta, kuid mis on kohalike ja regionaalsete omavalitsuste jaoks oluline (eriti ennetavate tegevuste osa). Nendest 31 võeti vastu ja kaks võeti tagasi.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.
 
Omaalgatuslik arvamus teemal „Kodanike õigused: põhiõiguste ja Euroopa kodakondsusest tulenevate õiguste edendamine” KOM(2008) 85 lõplik, CdR 78/2008, CONST-IV-018 raportöör on  Sonia Masini (IT/PES)

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu. Arvamus on kavas vastu võtta 8.–9. oktoobril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.

Euroopa Komisjoni aruande põhjal üha enam eurooplasi õpib, abiellub, elab või töötab liikmesriigis, mille kodanikud nad ei ole. 1. jaanuari 2006. aasta seisuga kasutas umbes 8,2 miljonit ELi kodanikku oma õigust elada alaliselt mõnes teises liikmesriigis.
Euroopa Liidu kodakondsust käsitlevast 2007. aasta avaliku arvamuse uuringust Flash Eurobarometer selgus, et eurooplased on üldiselt teadlikud oma liidu kodaniku staatusest, kuid sooviksid enam teavet oma õiguste kohta. Rohkem kui kolmveerand ELi kodanikest on kuulnud mõistet „Euroopa Liidu kodanik” ja nad on teadlikud, et liidu kodakondsus kaasneb liikmesriigi kodakondsusega automaatselt. 90 % kodanikest teab, et nad on samaaegselt nii liidu kui ka liikmesriigi kodanikud.

EÜ asutamislepingu artikli 22 kohaselt peab komisjon iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele andma aru asutamislepingu teise osa liidu kodakondsust käsitlevate sätete kohaldamise kohta.

Euroopa Komisjoni aruande kohaselt on EÜ asutamislepingus sätestatud, et iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, on liidu kodanik ja et liidu kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust (artikli 17 lõige 1). Euroopa Liidu lepingule lisatud deklaratsioonis nr 2 sätestatakse, et seda, kas isikul on liikmesriigi kodakondsus, saab otsustada vaid liikmesriigi kodakondsust käsitlevate eeskirjade alusel ja Euroopa Kohus on kinnitanud, et kodakondsuse saamine või kaotamine kuulub liikmesriikide pädevusse.

Komisjon on saanud mitmeid kaebusi, valitsusväliste organisatsioonide aruandeid, petitsioone ja Euroopa Parlamendi esitatud küsimusi, mis käsitlevad teatavates liikmesriikides esinevaid probleeme, mis on seotud kodakondsuse saamise või kaotamisega. Eraldi on komisjoni aruandes käsitletud olukorda Eestis ja Lätis “Eelkõige on komisjon teadlik küsimustest, mis on seotud vene keelt kõnelevasse vähemusse kuuluvate isikutega Eestis ja Lätis, keda peetakse „kodakondsuseta isikuteks”, ja „kustutatud isikute” olukorraga Sloveenias. Üks tõstatatud teemasid käsitleb teise riigi kodanike kodakondsuse laiendamist muu hulgas etnilisse kogukonda kuulumise alusel.”

Aruande kohaselt puuduvad Komisjonil  volitused tegeleda kodakondsuse saamise või kaotamise küsimustega. Siiski on komisjon oma pädevuse piires püüdnud aidata kaasa nende probleemide lahendamisele, edendades integratsiooni ja kasutades tema käsutuses olevaid ühenduse vahendeid, näiteks selle tagamine, et liikmesriigid rakendaksid EÜ diskrimineerimisvastaseid õigusakte täpselt.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet asutati 1. märtsil 2007. aastal, sellega asendati Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskus.

Raportöör keskendub kolmele sõnumile, mida selle arvamusega tahetakse öelda: kodanikkond on suur saavutus ja sellega tuleb rohkem tööd teha, et kõik kodanikud mõistaksid asjade kaalukust. Nurgakiviks on õiguste tunnistamine ja seda peavad kõik mõistma ja kaitsma. Oluline on rääkida ka kohustustest, mis tulenevad õigustest. Euroopas levib ka ebakindluse tunne. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda õigusriigi põhimõtetest ja inimestele on vaja anda kindlustunne ja ülevaade nende õigustest ja kohustustest.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 19 muudatusettepanekut. Paljude muudatusettepanekute (7  ettepanekut) eesmärk on teha sõnastus paremini mõistetavaks.

Neli lükati tagasi ja üks jäi lahtiseks.

Arvamus võeti kolme vastuhäälega vastu. Üks jäi erapooletuks.

Arvamus teemal „Ühise sisserändepoliitika väljatöötamine, KOM(2007) 780 lõplik, CdR 77/2008, CONST-IV-017 raportöör on  Werner Jostmeier (DE/EPP)

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu, teine arutelu on kavas 15.oktoobril 2008 ja vastuvõtmine 26-27  novembril 2008. toimuval täiskogu istungjärgul.

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Ühise sisserändepoliitika väljatöötamine” leitakse, et sisseränne on ELi jaoks nii väljakutse kui ka võimalus. Sisseränne mõjutab majandust, ühiskonda ja välissuhteid, ning Euroopa ühiskonna vananemise ja suurenevate turuvajaduste tõttu ELi nõudlus sisserände järele paratamatult kasvab.

Euroopal tuleb nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks tööturul ning majanduskasvu hoogustamiseks edaspidi tõenäoliselt veelgi rohkem toetuda sisserändajate abile. Seega täiendab sisserändega seotud majandushuvi mitmesuguseid muid sisserändega seotud küsimusi, mis hõlmavad üksikisiku õiguste austamist, integratsioonivajadust, julgeolekut, Euroopa suhteid sisserändajate päritoluriikidega ning vajadust tõhusalt tegeleda ebaseadusliku sisserändega.

Paljudesse Euroopa osadesse toimub praegu ühesuunaline sisseränne ning sisserände objektiks on saanud ka need Euroopa osad, kus varem võis täheldada püsivat ühesuunalist väljarännet.

Samal ajal paneb praegune demograafiline areng proovile paljude ELi liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkuse ja nende sotsiaalkaitsesüsteemi elujõulisuse.
ELi rahvaarv on ligi 493 miljonit. Sellest 18,5 miljonit ehk alla 3,8% kogu elanikkonnast on kolmandate riikide kodanikud.

Arvuliselt kõige rohkem elab ELis Türgi, Maroko, Albaania ja Al¸eeria kodanikke.

Alates 2002. aastast on ELi liikmesriikidesse sisserännanute netoarv olnud 1,5–2 miljonit aastas. Enamik hiljuti sisserännanud isikuid on elukoha leidnud Kreekas, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis.

Ehkki demograafilised probleemid on Euroopas riigiti ja piirkonniti erinevad, leiab värskemate prognooside kohaselt ajavahemikus 2010–2050 aset ELi rahvaarvu loomulik vähenemine. Juhul kui sisseränne võrduks väljarändega, oleks ELi rahvaarv 2030. aastal võrreldes praegusega ligi 26 miljoni ja 2050. aastal ligi 50 miljoni võrra väiksem.

Majanduses hõlmab peamine muutus tööealist elanikkonda (vanuses 15–64 aastat), mis väheneb praeguste suundumuste jätkumise korral 2050. aastaks 59 miljoni inimese võrra. ELi jaoks tähendaks see, et sama tööturul osalemise määra korral jääks iga 65-aastase või vanema kodaniku kohta nelja tööealise inimese asemel alles ainult kaks.

Oma arvamuses leiab Regioonide Komitee , et ühine sisserändepoliitika puudutab  eelkõige kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. Ühelt poolt puudutavad neid eriti suurel määral ebaseadusliku sisserändega seotud probleemid (ebaseaduslike sisserändajate vastuvõtt ja abistamine, ebaseaduslik tööhõive, kuritegevus ja turvalisus linnades). Teiselt poolt on nende ülesanne hoolitseda inimeste eest, pakkudes neile kohaliku integratsiooniprotsessi osana erinevaid teenuseid (elukoha- ja tervishoiuteenus, haridus jne).

Seepärast tuleb kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ulatuslikult kaasata seadusliku sisserände Euroopa raamistiku loomisse, ebaseadusliku rände vastastesse meetmetesse ja arengukoostöösse päritoluriikidega. Komitee avaldab sellest lähtuvalt kahetsust, et komisjoni teatises ei viidata piisavalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvidele. Regioonide Komitee leiab, et on vaja luua integratsioonile suunatud, atraktiivsete riigisviibimise tingimustega süsteeme kõrgelt kvalifitseeritud kolmandate riikide kodanikele ja nende peredele. Viidatakse sellele, et sisserändajate vastuvõtmise haldusmenetluse lihtsustamisega võiks ühine sisserändepoliitika viia nii liikmesriikide kui ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste halduskoormuse märkimisväärse vähenemiseni.

Arvamuste ringis avaldati seisukohta, et oluline on nii oma emakeele kui vastuvõtva riigi keele omandamine.  Samas leiti, et me ei saa silmi sulgeda tõsiasja ees, et illegaalne ränne on olemas. Komisjoni esimehe sõnul ei ole euroopa riigid huvitatud mitte ainult kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust vaid ka madala kvalifikatsiooniga tööjõust, kes teeksid ära selle töö, mida meie kodanikud ei soovi teha.

Järgmine koosolek toimub: 15.–16. oktoober 2008, Ateena

4. Tutvustati uut andmebaasi MORE

Regioonide Komitees esitleti koostöös Euroopa Nõukoguga välja töötatud andmebaasi MORE, mille eesmärgiks koostööpartnerite leidmine europrojektideks ja heade praktikate tutvustamine. Täpsemat informatsiooni andmebaasi kohta leiate http://www.more.coe.int/

5. 26. novembril 2008 toimub Läänemere konverents Tallinnas

Konverentsil pakutakse võimalust saada laiem ülevaade Läänemere regioonist ja tutvustatakse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi uut “Läänemere strateegia” kontseptsiooni. Samuti tutvustatakse INTERREG III B programmi 2000-2006 saavutusi ning Läänemere 2007-2013 programmi.

Kutse osalemiseks saadetakse selle aasta augustis.

6. Euroopa Komisjoni  külastuste osakonna ja Brüsselis asuvate regionaalsete esinduste ümarlaud

Euroopa Komisjon korraldas eelmisel aastal 1395 informatiivset külastust, kus osales kokku 43 000 külastajat. Külastused on olnud kahte tüüpi- temaatilised ja üldised. Külastajateks on olnud ajakirjanikud, kõrgetasemelised meedia esindajad, poliitikud, EL informatsiooni võrgustiku liikmed, õpetajad, õpilased ja tudengid.  Haridussektorist on olnud külastajaid 62% koguarvust.

Selleks, et korraldada rohkem temaatilisi külastusi ning laiendada külastajate ringi, kontakteerus külastuste osakond Brüsselis asuvate regionaalsete esindustega.
Ülevaate Euroopa Komisjoni Hariduse ja Kultuuri Peadirektoraadi külastuse osakonna missioonist, külastuste kategooriatest, arvudest, jagunemisest liikmesriigiti, kuude lõikes jne andis osakonna juhataja Jaime Andreu. 

Osakonna juhataja sõnul on nende eesmärgiks suurendada kõrgetasemeliste gruppide ja uutest liikmesriikidest külastajate osa üldvisiitide arvust. Nad sooviksid näha ka rohkem rahvusvahelisi gruppe (grupp koosneks erinevate liikmesriikide vastava valdkonna esindajatest). Külastuste arv kõigub suuresti ka kuude lõikes- kõige rohkem külastusi on märtsis ja oktoobris- tuleks suurendada külastusi aasta alguskuudel- jaanuaris ja veebruaris.

Eriti on komisjon huvitatud ajakirjanikest koosnevatest gruppidest.

Visiitide arvuks võiks jääda kuskil 1400-1500 visiiti aastas, kuid parandada tuleks gruppide valikukriteeriume ja suurendada temaatiliste külastuste osatähtsust ja külastuste programmide sidumist EL poliitiliste eesmärkidega ning koostada gruppide soovidega paremini haakuvaid koolitusprogramme.

Põhinõuded visiitide korraldamisel- grupp peab koosnema vähemalt 15 inimesest vanuses mitte alla 15 aasta. Sooviavaldused visiidi korraldamiseks tuleb esitada visiitide osakonnale 2-3 kuud enne. Taotluse rahuldamise/mitterahuldamise otsus tehakse teatavaks 15 tööpäeva jooksul. Kontaktisikuks on Ms Christine Asker, tel: +322 299 22 93, e-mail: christine.asker@ec.europa.eu

Prioriteetsete gruppide (kuhu kuuluvad ajakirjanikud, meedia esindajad, riigi ja regionaalsete parlamentide valitud esindajad, teised otsustajad)  jaoks finantstoetuse taotlemisel (reisi, majutus või toitlustuskulude katmiseks) tuleb esmalt ühendust võtta Euroopa Komisjoni esindusega liikmesriigis http://ec.europa.eu/represent_en.htm

Üldgruppide külastuste jaoks peavad grupijuhid esitama taotluse külastuste osakonnale e-mail: EAC-REQUEST-VISITS@ec.europa.eu või läbi interneti: http://ec.europa.eu/visits või faksi teel: +32 2 299 45 77

Teiste institutsioonide külastuste korraldamise kohta detailsemat informatsiooni leiab visiitide osakonna kodulehelt alajaotuse “Contacts” alt: http://ec.europa.eu/visits

Regionaalsete esinduste poolt tehti ettepanekuid näiteks grupi suuruse osas paindlikumate reeglite kehtestamiseks (raske on koostada 15 liikmelist gruppi kõrgetasemelistest esindajatest), etteteatamise tähtaja lühendamiseks, regionaalsete esindustega parema koostöö loomiseks, info vahetamiseks, külastuste sisukamaks muutmiseks, grupi suurusele maksimumpiirangu kehtestamiseks, liikmesriikide esinduste rollist jne.

Komisjoni esindaja sõnul on võimalik teha mööndusi grupi suuruse osas (ainult kõrgematasemeliste gruppide osas), kuid ei ole võimalik lühendada taotluse esitamise tähtaegu. Liikmesriikide esindustel on õigus seada oma prioriteete ja otsustada milline grupp peab saama täisteeninduse (sh finantstoetuse). Teisse kategooriasse kuuluvate gruppide puhul pakub Komisjon lõunat ja koostab ka külastusprogrammi.

Samas on komisjon huvitatud, et grupi juhipoolt antaks teada millised on grupi soovid külastuse sisu osas (samas on vaja leida kompromiss ka nende osakonna poolt pakutava ja soovide vahel).

Samas on ka teistel peadirektoraatidel oma külastuspoliitika ja osa gruppe külastab konkreetseid peadirektoraate ja külastuste osakonnal puudub selle kohta ülevaade.
Otsustati parandada koostööd komisjoni külastuste osakonna ja regionaalsete esinduste vahel.

7. Konverents teemal “Mida tähendab “Tervisekontroll “(Health Check) regioonidele ja mis sellele järgneb”

20 mail 2008 tutvustas Euroopa Komisjon oma õigusandlikke ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika tervisekontrolli kohta (täpsem informatsioon http://ec.europa.eu/agriculture/healthcheck/index_en.htm ), mis on 2008 aasta põllumajandust puudutava diskussiooni keskmes. Ettepaneku sisu on  veelgi ajakohastada, lihtsustada ja ühtlustada ühist põllumajanduspoliitikat ning kaotada viimasedki põllumajandustootjate suhtes kehtinud piirangud, et aidata neil reageerida kasvavale nõudlusele toiduainete järele.

Ühise põllumajanduspoliitika nn tervisekontroll kaotab sideme otsetoetuste ja tootmise vahel ning võimaldab seega põllumajandustootjatel reageerida turusignaalidele võimalikult suurel määral. Paljude meetmete hulgas nõutakse ettepanekutes maa tootmisest kõrvalejätmise kaotamist ja piimakvootide järkjärgulist suurendamist enne nende kaotamist 2015. aastal ning turusekkumise vähendamist. Need muudatused vabastavad põllumajandustootjad ebavajalikest piirangutest ja võimaldavad neil suurendada maksimaalselt tootmisvõimsust.

Komisjon teeb samuti ettepaneku suurendada toetuste ümbersuunamist, kusjuures põllumajandustootjate otsetoetusi vähendatakse ja raha kantakse üle Maaelu Arengu Fondi. See võimaldab paremini reageerida Euroopa põllumajanduse ees seisvatele uutele ülesannetele ja võimalustele, sealhulgas kliimamuutuste, veemajanduse parandamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise küsimustele.

On selge, et erinevatel regioonidel on erinevad probleemid. Mis on aga ühine- see on soov vähendada administratiivset koormust.

Euroopa Ühenduste Komisjoni ettepanekutega on võimalik tutvuda http://ec.europa.eu/agriculture/healthcheck/prop_et.pdf

Uut ettepanekut tutvustas professor Borchardt. Põllumajandusteadlane professor Kirschke Berliini Humboldt ülikoolist arutles ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle.

8.Euroopa  Komisjoni avalik konsulteerimine ehitiste energiatõhususe direktiivi uuendamiseks.

Euroopa Komisjoni poolt algatatud avalik konsulteerimine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2002/91/EÜ ehitiste energiatõhususe kohta http://tinyurl.com/5kz4pc lõpeb 20.juunil. Küsimustikuga ja taustmaterjaliga saab tutvuda järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/energy/demand/consultations/buildings_dir_en.htm

Kehtiva direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid olema kehtestanud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. jaanuaril 2006. Avaliku konsulteerimise üleskutsele kavatseb vastata ka Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), kes ootab energiavõrgustiku liikmetelt ettepanekuid oma ühisvastuse koostamiseks.

9. Arengud jäätmedirektiivi menetlemisel Parlamendis

Liikmesriikide esindajate, Euroopa Parlamendi (raportöör Pr. Jackson) ja Euroopa Komisjoni vahelistel mitteametlikel kohtuimistel on jõutud lõpuks kompromissile. Euroopa Parlament hakkab seda kompromissi hääletama on järgmisel täiskogul 16-19 juunil 2008. Kui hääletamistulemused on positiivsed, võetakse direktiiv vastu juba enne suve. Saavutatud kompromisse ja muudatusi kirjeldab aruandele lisatud kiri. Paralamendi soovitusega teiseks lugemiseks on võimalik tutvuda aadressil: http://tinyurl.com/5s7w2a

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis
13.06.08


13.06.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit