Rahandusministeerium märkis kooskõlastusel tehtud ettepanekus, et Eesti tarbijahinnaindeks on võrreldes 2004. aastaga, mil omavalitsusüksuste ühinemise toetuse määrad kehtestati, tõusnud 25 protsenti, eelnõus on aga ette nähtud toetuse 40-protsendine tõus. "Oleme arvamusel, et kehtestatud ühinemistoetusest piisab ühinemisega kaasnevate kulude katmiseks ning seetõttu ei toeta ühinemistoetuse piirmäärade suurendamist võrreldes kehtiva seadusega," teatas ministeerium.

Siseministeerium arvestas ettepanekut osaliselt ning korrigeeris ühinemistoetuse määra 625 kroonile elaniku kohta, arvestades seejuures nii elukalliduse tõusu kui ka riigi soovi tõsta omavalitsuste motiveeritust vabatahtlikuks ühinemiseks ning tagada üsna keerukas ühinemismenetluses tekkivatele kuludele katteallikas.

Neljapäeval justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõu näeb nüüd ette, et riigieelarvest eraldatavat ühinemistoetust arvestatakse iga omavalitsusüksuse kohta eraldi 625 krooni elaniku kohta. Samas ei või toetus olla väiksem kui kaks miljonit ja suurem kui neli miljonit krooni.

2004. aastal jõustunud seadusega kehtestati toetuse määraks 500 krooni, kuid seaduse rakendussätete kohaselt on see praeguseks vähenenud 250 kroonini. Toetuse miinimummäär on seaduse järgi 0,75 ja maksimummäär 1,5 miljonit krooni.

Kavandatud muudatused peaksid eelnõu autorite sõnul tõstma omavalitsusüksuste huvi oma piirkonna arendamiseks ja elanikele kvaliteetsemate avalike teenuste osutamiseks. Omavalitsuste ühinemine võimaldaks neil ressursid ühendada ning annaks eelise kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistide palkamiseks. Samuti looks see eelduse parema sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler osutas, et Eestis on elanike arvu vahe omavalitsustes kuni 4000-kordne. "See on pea liiva alla peitmine, kui räägime võrdsest suutlikkusest ja võrdsest elanike teenindamisest 4000-kordse vahe juures," ütles Kiisler BNS-ile.

Tema sõnul soovib riik valdade ühinemist, kuna nii on nad tugevamad ja suudavad elanikele pakkuda kvaliteetsemat teenust. Toetus on Kiisleri kinnitusel üks osa liitumise soodustamisest, mis aitab katta ühinemiskulusid.

"Põhiline tulu tuleb sellest, et valdadel tekib liitudes senisest rohkem võimalusi luua elukeskkond, kus inimestel on mugavam elada ja lihtsam tööd leida. Kui makse laekub rohkem, saab omavalitsus teha investeeringuid, mis käiksid väikesel vallal üle jõu," lisas Kiisler.

Eestis on 227 kohalikku omavalitsust, millest 13 kavandab praegu ühinemismenetluse algatamist. Eelnõu seletuskirja kohaselt kuluks neile ühinemistoetuste maksmiseks kuni 24 miljonit krooni, juhul kui toetust arvestatakse 625 krooni elaniku kohta ning minimaalseks toetuse määraks sätestatakse kaks miljonit krooni.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõusse on ühinemistoetuste kogusummaks kavandatud 40 miljonit krooni.

Tallinna toimetus, +372 610 8810, sise@bns.ee