Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


21.-25. aprill 2008
Print


E-nädalakiri 13/2008

Sisukord:
1. Euroopa Parlament arutab EL eelarveraamistikku ja prioriteetite 2009 aasta kohta
2. Mitteametliku Läänemere Grupi (iBSG) seminar 22.04.08
3. Euroopa Komisjon on alustanud konsultatsioone kehtiva käibemaksusoodustusi puudutava  seadusandluse ülevaatamiseks.
4. OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) 17-19 aprillil Veneetsias toimunud konverentsi “Decentralisation and Co-ordination: The Twin Challenges of Labour Market Policy” deklaratsioon.
5. Kevadpäev Euroopas kutsub Eesti õpilasi Euroopa kultuuri teemadel arutlema
6. Galileo kasutuselevõtt sai Euroopa Parlamendi heakskiidu.
7. Euroopa vananeb. Kuidas võidelda demograafilise kriisiga?
8. Euroopa Parlamendi raport “Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel”
9. 25. aprillil kell 12.30 esineb Euroopa Komisjoni Berlaymont'i hoone ees Eesti folklooriansambel "Leigarid".


1. Euroopa Parlament arutab EL eelarveraamistikku ja prioriteetite 2009 aasta kohta

Euroopa Parlamendi osaistungjärgul Strasbourgis 21-24 aprillil 2008 arutati 2009 aasta eelarvemenetluse raamistikku ja prioriteete (III jagu)

Uus leping, uus Euroopa Parlamendi ja komisjoni koosseis

2009. aasta eelarvemenetlus on alanud paljude muutuste ajal. 2008. aastal teevad Euroopa Liidu institutsioonid ettevalmistusi Lissaboni lepingu jõustumiseks, eesmärgiga panna kõik uued menetlused aegsasti paika, et neid saaks viivitamatult pärast ratifitseerimisprotsessi lõppu kohaldama hakata. 2009. aasta alguses on Euroopa Parlamendi liikmed hõivatud Euroopa Parlamendi valimistega seotud kampaaniates ning komisjon viib lõpule oma viimase viie aasta töö.

2009. aasta sügisel – juhul kui Lissaboni leping õigeaegselt ratifitseeritakse – tuleb vastvalitud Euroopa Parlamendil järgida täiesti uut eelarvemenetlust, et koostada praegu ametisoleva komisjoni ettepaneku alusel ELi 2010. aasta eelarve, kuid teha seda koos komisjoni uue koosseisuga, mis asub ametlikult ametisse alles novembris.

Seetõttu on äärmiselt oluline, et kõigi uute menetluste osas oleks selgelt ja üksikasjalikult kokkuleppele jõutud 2008. aasta lõpuks, et tagada kõigile 2010. aasta eelarve koostamisega seotud pooltele läbipaistev, selge ja struktureeritud raamistik.

Euroopa Parlamendi reform

Samal ajal, ning seda üldist tausta arvestades, tegeleb Euroopa Parlament oma tegevuse põhjaliku hindamise ja uuendamisega. Parlamendireformi töörühm on juba teinud mõningaid huvitavaid ja kaugeleulatuvaid ettepanekuid, mis on praegu viimistlemisel ning mida osaliselt juba rakendatakse. Oodata on täiendavaid tähelepanekuid teistel teemadel, mis muudavad põhjalikult Euroopa Parlamendi töökorraldust.

Parlamendireformi töörühma esimeseks keskseks teemaks on olnud küsimus, kuidas paremini teostada parlamendi poliitilisi prioriteete. Üks peamine komponent nimetatud eesmärgi saavutamiseks on ühelt poolt Euroopa Parlamendi õigusalaste ja poliitiliste prioriteetide ning teiselt poolt ühe eelarvepädeva institutsioonina tehtud eelarveotsuste omavaheline vastavusse viimine.

Eelarvekomisjoni esimene resolutsioon

Seda eesmärki silmas pidades keskendub raportöör oma resolutsiooni ettepanekus eelarveraamistiku ja prioriteetide kohta 2009. aastaks (mis tuleb arutamisele ja hääletamisele täiskogu istungil paralleelselt iga-aastast poliitilist strateegiat käsitleva fraktsioonide resolutsiooniga) kõigepealt 2009. aasta eelarve üldisele raamistikule, vaadeldes lähemalt komisjoni finantsplaneerimist ja ümberkavandamist, mida on komisjoni iga-aastast poliitilist strateegiat käsitlevas dokumendis juba osaliselt näha.

See tegevus koos iga-aastast poliitilist strateegiat käsitleva fraktsioonide resolutsiooni järeldustega peaks võimaldama eelarvekomisjonil juba väga üksikasjalikult hinnata komisjoni esialgset eelarveprojekti, et näha, kas Euroopa Parlamendi prioriteedid on selles nõuetekohaselt kajastatud.

Eelarvekomisjoni teine resolutsioon

Selle tulemusena on järgmise sammuna 2008. aasta juuli täiskogule kavandatud resolutsiooniga 2009. aasta esialgse eelarveprojekti kohta eelarvekomisjonil juba võimalus teha konkreetseid avaldusi üksikasjalikult iga poliitikavaldkonna kohta.

Kõnealuse esialgset eelarveprojekti käsitleva resolutsiooni koostamisel loodab raportöör Euroopa Parlamendi erikomisjonide olulisele panusele, kas siis otsese panusena arvamuste vormis või kaudsena kahepoolsete kontaktide või raportööride kohtumiste kaudu.

Koostöö erikomisjonidega

Võimaldamaks tõelist arvamuste vahetust Euroopa Parlamendi erikomisjonidega, jättes veidi mõtlemisaega iga konkreetse kõnelusteringi vahele, on raportöör kutsunud teised eelarvevaldkonna raportöörid neljale mitmepoolsele kohtumisele, mis toimuvad 2008. aasta märtsis, mais, juulis ja septembris.

Need eelarvevaldkonna raportööride kohtumised 2009. aasta eelarve teemal on täienduseks teiste komisjonide „traditsioonilistele” külastustele, kuhu eelarvekomisjoni raportööri iga-aastase eelarvemenetluse raames aasta esimesel poolel tavaliselt kutsutakse.

Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed

Kolm mitmepoolset kohtumist teiste komisjonidega enne parlamendi suvepuhkust peaksid võimaldama täita eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe ühe olulise sätte, st esitada komisjonile katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete esialgne valik enne sügise saabumist, et komisjonil oleks piisavalt aega anda Euroopa Parlamendi soovide kohta tagasisidet.

See omakorda annaks Euroopa Parlamendile veidi rohkem aega, et koostada tugev, põhjalik ja tasakaalustatud valik katseprojektidest ja ettevalmistavatest meetmetest, mida parlament soovib 2009. eelarveaastal teostada.

2. Mitteametliku Läänemere Grupi (iBSG) Läänemere strateegia teemaline seminar 22.04.08

IBSG (informal Baltic Sea Group) seminar, mis  keskendus Läänemere strateegiale, toimus aadressil: Avenue de Cortenbergh 71, 1000 Brüssel.

Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadi territoriaalse koostöö osakonna juhataja Hr. Colin Wolfe andis ülevaate strateegia väljatöötamisega seotud ajakavast, ülesehitusest, raamistikust ja juriidilisest staatusest.

Hiljemalt 2009 aasta juuniks peab olema komisjoni poolt strateegia valmis. Hr. Wolfe sõnul on see kõigepealt EL strateegia Läänemere regiooni kohta regiooni arendamiseks. Selle strateegia spetsiifiline rõhuasetus on keskkonna küsimustel ja Põhjadimensiooni tähtsusel. Strateegias peaks välja tooma põhilised eesmärgid mille täitmise kohta tuleb lisaks tegevusplaan koos vastutajate, täitajate ja ajakavaga.

Strateegia koostamisse on kaasatud 18 erinevat peadirektoraati, millest kõige olulisemad on välissuhete, merepoliitika ja keskkonna peadirektoraadid.

Strateegias on 4 põhilist eesmärki- muuta Läänemere regioon
1. jätkusuutliku keskkonnaga puhtaks
2. majanduslikult edukaks
3. atraktiivseks ja juurdepääsetavaks
4. ohutuks ja turvaliseks

See strateegia peaks kujundama nn regiooni brändi ja olema eeskujuks EL aquis täitmisel.
Kavas on korraldada ka kas tipp-konverentsi- üks 2008 aasta septembris Stockholmis ja teine 2009 aastal Rostockis.

Lisaks nendele on plaanis nelja strateegia eesmärgi aruteludeks korraldada ümarlaudu. Gotlandi üritus toimub 2009 aasta suvel (Gottland Summer 2009)

Strateegia väljund on kommunikatsioon, millele on lisatud tegevusplaan.

Miks Euroopa Liit tahab toetada piirkonda, mis on niigi edukas. Sellest peaks kujunema nn näidismudel, mida saaks laiendada ka teistele piirkondadele.

Lisaks Euroopa Komisjoni esindajale tutvustasid oma seiskohti Läänemere strateegia osas ka Rootsi ja Soome valitsuste esindajad. Hr. Ulf Savbäck Rootsi Ettevõtluse, Energia ja Kommunikatsiooni Ministeeriumist andis ülevaate Rootsi seisukohtadest. Rootsis on strateegia seisukohtade väljatöötamise eest vastutav peaministri büroo. Strateegia saab olema Rootsi kui EL eesistujamaa prioriteet number üks.

Ta tõi esile oma ettekandes kaks põhilist näitajat: EL laienemine  ja Läänemeri. Olulised küsimused on siseturu laienemine ja keskkonna küsimused. Regiooni jätkusuutlikkus on seotud merekeskkonna hoidmisega. Eesmärk ei ole luua uut institutsiooni või saada täiendavat rahastamist vaid eelkõige olemasoleva potentsiaali ja ressursside  paremas ärakasutamises.

Lisaks on olulised teemad ka kuritegevuse vähendamine regioonis ning transpordi ja infrastruktuuri küsimused. Rootsi on transpordi ja infrastruktuuri küsimustes alustanud koostööd Norra ja Taaniga. Selle teemaline koosolek on kavas läbi viia selle aasta mais.
Nõustub EK esindajaga selles, et strateegia peab olema väga konkreetne ja et sellele peab olema lisatud  tegevuskava. Strateegia peaks aitama süvendada riikide vahelist koostööd.

Rootsi tegi ettepaneku sellise programmi loomiseks juba 2004 aastal.

Savbäck rõhutas ka koostöö tähtsust Venemaaga ning leidis, et Läänemere strateegia peaks arendama koostööd Põhjadimensioonis. Huvi selle vastu on kõrge. Strateegia on üks vahend selle koostöö tõhustamiseks. 

Pr. Hanna Lehtinen Soome välisministeeriumist keskendus Läänemere strateegia seostele Põhjadimensiooniga.  Ta rõhutas, et kuigi see on EL sisene strateegia, on siiski äärmiselt oluline rääkida ka koostööst kolmandate riikidega Põhjadimensiooni raames  (Venemaa, Norra, Island). Nende prioriteedid on puhas meri ja dünaamiline majandusregioon. Soome jaoks on võtmeküsimus siiski hea  merekeskkond. Selle saavutamisel on oluline koostöö Põhjadimensiooni raames.

Lisaks keskkonnaküsimustele on oluline koostöö ka tervise ja sotsiaalse heaolu valdkonnas. Uus ND koostöö kahes valdkonnas: transpordi ja logistika ning kultuuri valdkonnas.

Strateegia rahastamisel näeb Soome samamoodi kui Rootsi olemasolevate vahendite ja ressursside paremas kasutamises.

Hr. Uwe Döring, Regioonide Komitee piirkondadevahelise töörühma “Läänemere riikide piirkonnad” asepresident, tutvustas töörühma tööd ja töörühma poolt vastu võetud resolutsiooni.  Ta rõhutas regioonide tähtsust strateegia ellurakendamisel. Regioonide Komitee piirkondadevahelise töörühma “Läänemere riikide piirkonnad”  koosolek toimub Leedus Kaunases  18-19 september 2008.

Küsimuste-vastuste voorus oli põhiteema koostöö Venemaa ja Norraga ning teiste Barentsi mere äärsete riikidega ning sellest kuidas regioonid on kaasatud strateegia seisukohtade kujundamisse. Nii Soome kui Rootsi riigi esindajate sõnul on senini seisukohtade väljatöötamine toimunud ministeeriumide tasandil.

Neljas erineva teemagrupis osalemine on avatud ka Brüsselis asuvatele regionaalsetele esindustele. Oma osalemissoovist tuleb teada anda 5.maiks 2008

Ms. Suvi Tuhkanen at the North Finland EUOffice (
suvi.tuhkanen@northfinland.fi or 02 239 22 22)

Esitasin soovi kaasa lüüa kahes temaatilises töörühmas:
1. majanduslikult edukas piirkond
2. atraktiivne ja juurdepääsetav piirkond

iBSG võrgustik korraldab 4.juunil 2008 EL Läänemere strateegia teemalise seminari Mecklenburg-Vorpommern EU Office (BoulevardSaint-Michel 80, B-1040 Brussels)

Riigikogu EL asjade komisjon alustas Läänemere strateegia kuulamisi oma 21.aprillil toimunud istungil.

EL asjade komisjon alustas  Läänemere piirkonna strateegia kuulamisi. Tänasel istungil esitasid oma nägemuse kujundamisel oleva strateegia kohta välisministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi esindajad. EL asjade komisjonil on kavas ära kuulata ka teiste ministeeriumite, kuid samuti kodanikeühenduste esindajad ning esitada valitsusele omapoolsed ettepanekud.

Välisministeeriumi asekantsleri Euroopa Liidu küsimustes Kaja Taela sõnul on välisministeerium kokku kogunud ministeeriumite ettepanekud Läänemere strateegia loomiseks ja on selle põhjal kujundamas Eesti seisukohti. Taela sõnul soovib Eesti keskenduda teemadele, mis seotud Läänemere piirkonna ruumilise integreerituse, merekeskkonna ja teadus-arendustegevusega.

Taela väitel peaks strateegia valmima lähiajal ja suure tõenäosusega võetakse see vastu Rootsi eestistumisperioodil 2009. aastal. EL asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul peaks strateegia ettevalmistamisest kujunema üks Eesti Euroopa Liidu lähiaja prioriteete. Mihkelsoni arvates võiks valitsus strateegiat ja selle Eesti-poolseid seisukohti veelgi enam poliitilisel tasandil teavitada ja selle Läänemere regioonist väljaspool asuvatele Euroopa Liidu liikmesriikide kolleegidele mõistetavaks ja atraktiivseks muutma.

 „Kindlasti on sarnaselt Vahemere-äärsele koostööle Läänemere regioonis palju senikasutamata koostöövõimalusi, kus lisaks liikmesriikidele saaks tugeva panuse anda Euroopa Liit tervikuna,” ütles Mihkelson.

Läänemere strateegi loomine tugineb Euroopa Parlamendi 16.novembri 2006. aasta otsusele, millega parlament püüab suurendada ELi sisest tähelepanu antud piirkonnale ja paremini ära kasutada selle piirkonna riikide majanduse võimalusi. Rootsi on avaldanud valmisolekut oma eesistumisperioodil ja koostöös Euroopa Komisjoniga Läänemere strateegia välja töötada.

Kolmapäeval 23. aprillil toimus samal teemal ka Riigikogu keskkonnakomisjoni avalik istung.

Kuna tegemist Eesti Euroopa Liidu lähiaja prioriteediga- siis kas ka üleriigilised omavalitsusliidud on valmis sellel teemal kaasa rääkima ja oma sisendit andma? Võtsin ühendust Siseministeeriumist Kadri Teller-Seppaga, kes edastas Siseministeeriumi poolsed ettepanekud strateegia kohta ning samuti Välisministeeriumi Euroopa Liidu osakonna üldasjade büroo direktori Viljar Lubiga, kelle vastuse põhjal on arutelud  alles väga esialgses faasis, kuid aasta teisel poolel muutuvad need kindlasti oluliselt sisukamaks ja detailsemaks.

Ta peab vajalikuks kaasata  konsultatsioonidesse oluliselt laiem ring huvigruppe. Kohalikud omavalitsused on siinjuures ühed tähtsamad, sest ühtlane regionaalne areng on selle strateegia üks peamisi eesmärke.

3. Euroopa Komisjon on alustanud konsultatsioone kehtiva käibemaksusoodustusi puudutava  seadusandluse ülevaatamiseks.

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) saatis oma liikmetele lingi Euroopa Komisjoni konsultatsiooni dokumendile http://tinyurl.com/6y5o3p, mis on kättesaadav inglise, prantsuse ja saksa keeles, et saada informatsiooni kas liidud kavatsevad vastata komisjoni poolt algatatud konsulteerimisele. CEMR leiab, et vähemalt kõige olulisemate küsimuste puhul peaks CEMR saatma oma arvamuse.

Lisas 3 on mainitud teenuseid, mis on paljudel juhtudel osutatud  kohalike ja regionaalsete omavalitsuste poolt (nagu veevarustus, tänavate puhastus, reisijate vedu, sotsiaalelamute renoveerimine, spordiüritused jne) Vastuste saatmise tähtaeg komisjonile on 12.mai 2008.

4. OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) 17-19 aprillil Veneetsias toimunud konverentsi “Decentralisation and Co-ordination: The Twin Challenges of Labour Market Policy” deklaratsioon

OECD liikmeteks on 30  riiki, kes on võtnud kohustuseks arendada demokraatiat ja turumajandust (uutest EL liikmesriikidest on selle organisatsiooni liikmed Tsehhi, Ungari,  Poola ja Slovakkia, meie lähinaabritest Soome, Rootsi, Taani, Norra). Liikmeks saamise läbirääkimisi  on alustatud Tsiili, Eesti, Iisraeli, Venemaa ja Sloveeniaga.

Siit leheküljelt leiate Veneetsia konverentsi deklaratsiooni: Venice Action Statement on Enhancing Flexibility in Labour Market Policy - http://www.oecd.org/dataoecd/46/11/40483641.pdf

OECD pakub oma liikmetele sotsiaal- ja majandusalast statistikat, analüüsib ja prognoosib majanduslikke arenguid ning viia läbi uurimusi. Samuti aitab ta riikide valitsustel võrrelda erinevate poliitikate tulemuslikkust, otsida vastuseid ühistele probleemidele, leida häid praktikaid ning koordineerida sise- ja välispoliitikaid.

5. Kevadpäev Euroopas kutsub Eesti õpilasi Euroopa kultuuri teemadel arutlema

Euroopa kevadpäeva raames toimuvad konkursid jagunevad kaheks: üle-Euroopalised ning riigikesksed konkursid.

Tiigrihüppe SA ning Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldavad sel aastal Eesti noortele ajaveebide konkursi „Meie ühised Euroopa väärtused”.

Ajaveebide konkursile oodatakse osalema kuni 10-liikmelisi õpilasgruppe. Eesti konkursi võitjagrupile korraldab Euroopa Komisjoni esindus sügisel preemiasõidu Brüsselisse.

Üle-euroopaliste konkursside ning osalemistingimuste kohta saab lugeda Euroopa kevadpäeva kodulehelt http://www.springday2008.net mis on kättesaadav ka eesti keeles. Muuhulgas leidub veebilehel ka interaktiivseid õppematerjale, mille abil saab õppida tundma Euroopa Liidu institutsioone ja otsustamisprotsesse.

Nii Eesti-sisesel kui ka üle-euroopalistel konkurssidel osalemiseks registreerib õpetaja oma klassi elektrooniliselt Euroopa kevadpäeva kodulehel.

Euroopa kevadpäeva korraldatakse alates 2003. aastast, et kutsuda Euroopa noori üles ELi teemadel sõna võtma ning kaasa mõtlema. Projektiga on liitunud juba üle tuhande Euroopa kooli.

Eestis koordineerib projekti Tiigrihüppe SA. Projekti pedagoogiline nõustaja Eestis on Kuressaare Gümnaasiumi õppealajuhataja ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Maidu Varik.
Projekti eestvedajaks on Euroopa Koolivõrk (European Schoolnet) ja projekti toetavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament. Eestis koordineerib projekti Tiigrihüppe SA ja toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus.

6. Galileo kasutuselevõtt sai Euroopa Parlamendi heakskiidu.

Parlament kiitis heaks Galileo kasutuselevõtuetapi, mistõttu Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem peaks hakkama toimima 2013. aastal. Määruse ettepanekus pannakse paika Galileo ja Euroopa satelliitnavigatsiooniteenuse EGNOS julgeolekumeetmed, mida haldavad komisjon ja Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNNS) järelevalveamet.

Galileo infrastruktuurihangete tegemiseks kuulutatakse välja pakkumiskonkursid.

Kasutuselevõtuetapp hõlmab kõikide kosmoses asuvate ja maapealsete infrastruktuuride paigaldamist ning selle paigaldamisega seotud toiminguid, ning eesmärgiks on viia see etapp läbi ajavahemikul 2008–2013. See etapp hõlmab ettevalmistusi kasutusetapi alustamiseks. 
Parlament kiitis Etelka BARSINÉ PATAKY (EPP-ED, HU) raporti heaks 607 poolt-, 36 vastu- ja 8 erapooletu häälega.
 
Kompromissteksti kohaselt haldab komisjon kõiki süsteemide julgeolekuga seonduvaid küsimusi, võttes nõuetekohaselt arvesse järelevalvenõudeid ja julgeolekunõuete integreerimist programmi. Komisjon peab ka võtma vastu rakendusmeetmed, milles sätestatakse peamised tehnilised nõuded süsteemi julgeoleku tagamise tehnoloogiatele juurdepääsu kontrollimise ja nende käitlemise kohta.
 
Liikmesriigid peavad kohaldama julgeolekueeskirju, mis tagavad programme puudutavale salastatud teabele vähemalt samaväärse kaitsetaseme nagu on EURATOMi julgeolekuteabel. Kui süsteemide tegevus võib mõjutada Euroopa Liidu või selle liikmesriigi julgeolekut, tuleb tegutseda ühiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames.

Galileo kasutuselevõtuetappi rahastab täielikult EL ning ta saab sellega kogu programmide käigus loodud või arendatud materiaalse ja immateriaalse vara omanikuks. Liikmesriigid, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid võivad samuti osaleda programmi täiendavas rahastamises.
 
Komisjonil palutakse 2010. aastal esitada ettepanek 2014. aastal algava kasutusetapi finantsplaneerimise perioodi kohta, milles käsitletakse vajalikke riiklikke vahendeid ja kohustusi.

7. Euroopa vananeb. Kuidas võidelda demograafilise kriisiga?

Kas Euroopa muutub vanaks ja halliks? Jah, 2050. aastaks on keskmine eurooplane 49 aastane. Eurooplased saavad vähem lapsi ning rahvastik ei taastooda ennast. Kas rõhuda sündivuse suurendamisele või elanikkonna efektiivsemale tööhõivele? Uurimused näitavad, et eurooplased sooviksid rohkem lapsi, kui vaid majanduslikud võimalused oleksid suuremad. Või peitub võti hoopis sisserändes?

ELi õigusloojad töötavad uute ja moodsate õigusaktide nimel, mis lubaksid hakkama saada demograafiliste väljakutsetega. Tööhõive, sündivus ja sisseränne - mis on suurimad ohud ja võimalikud lahendused? Lugege alljärgnevalt leheküljelt pikemalt Euroopa demograafilise kriisi kohta.
http://tinyurl.com/62mngb

8. Euroopa Parlamendi raport “Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel”

Euroopa Parlamendi raporti projektis “Uued suunad linnalise liikumiskeskkonna arendamisel” (2008/2041  (INI)) raportöör on Reinhard Rack transpordi ja turismikomisjonist.

Raportis nenditakse, et vajalikud investeeringud linnalise liikumiskeskkonna parandamiseks ning EL eeskirjade järgimine toovad kaasa vajaduse rahastamisvahendite järele ja enamasti kaetakse kõnealused kulud asjaomaste kohalike omavalitsuste eelarvest. Raport toob esile, et lisaks komisjoni poolsetele rahastamisvõimalustele (struktuurivahendid, ühtekuuluvusfond, teadusuuringute raamprogrammid) seatud nõuete täitmiseks, tuleb ka tähelepanu juhtida liikmesriikide vastutusele rahastada keskkonna- ja transpordialaseid meetmeid, mis on ühenduse õigusaktidega ette nähtud. See tähendab, et liikmesriigid peavad tagama linnade ja valdade rahastamise ühenduse õigusaktide rakendamiseks.

Raporti tekstiga on võimalik tutvuda : http://tinyurl.com/3o8w3a
Raport tuleb arutlusele transpordi ja turismikomisjonis 5.mail 2008.

9. 25. aprillil kell 12.30 esines Euroopa Komisjoni Berlaymont'i hoone ees Eesti folklooriansambel "Leigarid".

25. aprillil kell 12.30 esines Euroopa Komisjoni Berlaymont'i hoone ees Eesti folklooriansambel "Leigarid", kes enne üleastumist komisjoni juures, külastasid ka meie esindust, tuues kaasa meie majja ja korrusele eesti laulu ja tantsu. Mõned pildid: http://public.fotki.com/illeallsaar/brssel/

 Leigarid on teel Lille, kus toimub koostöös Eesti Suursaatkonnaga Prantsusmaal, eesti aukonsuliga Lilles ja Eesti Instituudiga NÄDALAVAHETUS EESTIGA: "Traditsioonid ja kaasaeg"

Ürituse kava on järgmine:

Laupäeval 26. aprillil ja pühapäeval 27. aprillil kell 14.00 - 19.00
Lille'i kultuurikatlas Maison Folie Moulins de Lille

47/49 rue d'Arras (pargi JB Lebas lähedal) - LILLE MOULINS
Avatud kolmapäevast pühapäevani 14.00 - 19.00
Metroo, peatus Porte d'Arras või buss Citadine, peatus Douai/Arras
Maison Folie virtuaalne külastus

Rahvatants

LEIGARID
Kristjan Toropi juhtimisel tekkinud folklooriansambel, mis tegutseb juba ligi 39 aastat
http://www.leigarid.ee

Kontserdid

RO:TORO
Folkmuusika kaasaegses arran¸eeringus.
http://kultuur.edu.ee/~catlin/CD%20Handi%20Hullus/

Segakoor BENE
Loodud Brüsselis 2004. aastal Belgias elavate Eesti koorilaulutraditsioonide austajate jaoks. Koori dirigent Kaido Janke on Eesti Filharmoonia kammerkoori endine laulja ja hetkel ka Lehtse kammerkoori juht.

Kohainstallatsioon

Liina KEEVALLIK
on kujundanud Maison Folie'sse tükikese Eestit, et te võiksite seal vabalt ringi uidata. Eesti Kunstiakadeemia haridusega kunstnik on juba 36-aastaselt tõusnud rahvusvahelise klassi tegijate hulka tänu oma arvestatavale loomepagasile, mille hulka kuuluvad mitmed lavakujundused nii Eesti Rahvusooperis kui ka kaasaegse tantsu etendustele ning kunstnikutöö mängufilmides.

Eesti muinasjutud ja laulud lastele

Jutustab ja laulab LEMBE LOKK
1998. aastast Pariisis elav Lembe LOKK on liikunud, pärast aastaid kestnud hääletreeninguid laulukooris, edasi soolokarjäärile improvisatsiooni ja kaasaegse d¸ässi vallas. Ta eksperimenteerib ja segab ¸anreid: sel nädalavahetusel paneb ta ennast proovile muinasjutujutustajana.
http://www.lembe.net

Nende kahe päeva jooksul on teil võimalus rääkida eesti keelt, maitsta eesti suupisteid, imetleda eesti käsitööd ja osaleda mängus, mille peaauhinnaks on kaks piletit Estonian Airi lennuga Eestisse.

Sissepääs tasuta

Lisainfo :
Eesti Suursaatkond, tel. 01.56.62.22.04, estonie@mfa.ee
Mairie de Lille, www.mairie-lille.fr


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


26.04.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit