Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


07.-11. aprill 2008
Print

 E-nädalakiri 11/2008

Sisukord:
1. Konverents “Euroopa linnad migrantide integreerimisel”
2. Regioonide Komitee juhatuse istung 08.04.08
3. Regioonide Komitee täiskogu 74 istungjärg 09-10.04.08
4. Regioonide Komitee piirkondadevahelise töörühma “Läänemere riikide piirkonnad” koosolek

1. Konverents “Euroopa linnad migrantide integreerimisel”

Konverents toimus Regioonide Komitees, Rue Belliard 101 (ruum 62). Konverentsi avasõnad ütles Regioonide Komitee president Luc van den Brande. Konverentsil esinesid sõnavõttudega mitmete institutsioonide esindajad, sealhulgas Euroopa Komisjonist. Kokku oli neli ümarlauda:

· Heade praktikate näited kohalikul tasandil migrantide integreerimisel
· Uuenduslikud poliitikad, et toetada migrantide paremat sotsiaalset kaasatust ja juurdepääsu eluasemele
· Omavalitsuste personaalpoliitika
· Teenuste pakkumise hea praktika näited

Euroopa Komisjoni volinik Vladimir Spidla ütles, et me vajame migratsiooni, et suuta toime tulla eesseisvate probleemidega ning leida lahendusi tööjõupuudusele teatud sektorites. Migratsioon aitab üleval hoida senist sotsiaalkindlustuse süsteemi. Meil on tihti erinevad arusaamised ühiskonnast ja igapäeva elust. Küsimus on- kas me oleme suutelised migrante integreerima või mitte? Liikmesriigid peavad olema avatud uutele kultuuridele ja olema valmis suurendama migratsiooni ning pakkuma neile haridust ja sotsiaalhoolekande teenuseid ning suurendama sotsiaalset kaasatust.

EL on võtnud selge kohustuse aidata migrantide integreerimisel ühiskonda, mis aitab lahendada tööhõive probleeme teatud majandusharudes.  Oluline roll selles protsessis on kohalikel omavalitsustel, eriti suurtel linnadel.  See puudutab eluasemega kindlustamist ja vajalike sotsiaalteenuste osutamist ning partnerlussuhete loomisel migrantide päritolumaaga. Euroopa Liit aitab kohalike omavalitsusi migrantide integreerimisel ühiskonda. Migratsioonil täidab talle määratud rolli ühel tingimusel- ja see on, et  migrandid on  integreeritud ühiskonda.
Ettekannetes rõhutati kohaliku tasandi, eriti linnade olulist rolli selles protsessis. Leiti, et integratsiooni kavandamiseks on vaja omada andmeid ning läbi viia pidevaid monitooringuid. On vaja uurida mida migrandid vajavad ja kas nad on neile pakutavate teenustega rahul.
Migrantidega seotud küsimused on soetud kõikide erinevate valdkondadega kohalikus omavalitsuses- alustades eluasemest ja lõpetades hariduse ning tervishoiuga. Leiti, et integreerumise edukaks läbiviimiseks on oluline riigikeele oskus. Vähem tähtsad tegurid ei ole kaasatus otsustusprotsessi (osalemine kohaliku tasandi valimistel ning kaasatus erinevate otsuste langetamisse) ning informeeritus.

Oluline on tõsta kohaliku tasandi ametlikke teadlikkust mitmekultuurilisusest.

Cem Özdemir- Saksamaa poolne Euroopa Parlamendi liige rõhutas, et  väga oluline on anda inimestele kohalikul tasandil hääleõigus (osaleda kohaliku tasandi valimistel). Interkultuurne linn- migrandid peavad olema kaasatud kõigi tasandi otsustusprotsessi, et anda neile tunnet, et see on nende ühiskond. Oluline on ka koolitada immigrantide ühendusi. Kõige olulisem valdkond, mis määrab integratsiooni edukuse- on haridus. Kergem on luua kohaliku tasandi identiteeti kui riigi identiteeti.

Euroopa Liit toetab integreerimist läbi heade praktikate näidete levitamise, käsiraamatu  väljatöötamisega ning erinevate tegevuste rahastamise läbi fondide.

Integratsiooniga tegelevate linnade võrgustiku (CLIP- Network Cities for Local Integration Policy), kuhu kuulub ka Tallinn, poolt läbi viidud uuringu tulemusel on linnade olukord väga erinev, välja arvatud üks- nad kõik tegelevad integratsiooni küsimustega. Küsimusele miks nad sellega tegelevad, on aga vastuseid seinast seina- surve ülaltpoolt (seadusandlus, riiklikud strateegiad), kui ka teenuste osutajate poolne surve (puudu on kogemus migrantidega töötamisel).

Lisaks tutvustasid konkreetsete linnade esindajad (Amsterdam, London) oma kogemusi migrantide integreerimisel.

2. Regioonide Komitee juhatuse istung

Regioonide Komitee juhatuse 108. koosolek toimus 8. aprillil 2008 kell 17.30-21.00 Regioonide Komitee majas.

Toon esile kaks arutluse all olnud dokumenti:
· Subsidiaarsuse eduaruanne
· Regioonide Komitee 2009 aasta tulude ja kulude aruanne

Subsidiaarsuse eduaruandes selgitatakse, et seoses väljavaatega, et 2009. aastal jõustub Lissaboni leping, peab Regioonide Komitee käesoleva aasta jooksul käivitama aktiivse konsultatsiooni oma institutsiooniliste ning riiklike ja piirkondlike partneritega. Lisaks, arvestades komitee poliitilist ja funktsionaalset hinnangut, on komiteel reaalsed ootused oma ambitsioonidele vastamise osas.

Eesmärk on asetada Regioonide Komitee usaldusväärsus funktsionaalsetele alustele (subsidiaarsuse järelevalve võrgustik, seotus eelkõige selliste territoriaalsete asutustega nagu REGLEG ja CALRE); institutsioonidevahelistele alustele (suhted Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukoguga) ja poliitilistele alustele (koostöö riiklike parlamentidega ja eelkõige ülemkodade ja piirkondlike parlamentidega).

Lissaboni lepinguga tugevdatakse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete rakendamise ja järelevalve mehhanismi ning sätestatakse kaks uuendust, millega luuakse mitmetasandilise valitsemise kontseptsioon. Ühelt poolt kaasavad riiklikke parlamente ja subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamist käsitlevad protokollid uusi osalejaid, eelkõige riiklikke parlamente, millel on esimest korda võimalus teostada otsest järelevalvet põhimõttest kinnipidamise üle ELi ja seega ka Regioonide Komitee poolt. Teiselt poolt kehtestatakse lepinguga jagatud vastutus, mis paneb igale institutsioonile kohustuse jälgida subsidiaarsuse põhimõtte pidevat järgimist.

Peegeldamaks koostoimepotentsiaali, mida pakub institutsioonidevaheline koostöö ja partnerlus erinevate võimutasandite vahel, peaks nimetatud eesmärk olema Regioonide Komitee strateegia läbiv idee.

Oluline on ka ELi õigusaktide ülevõtmise küsimus. Kaaluda tuleks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist – mõte, mida Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament kahtlemata tervitaksid.

Enne Regioonide Komitee rolli arendamist selles suunas, tuleks käsitleda mõningaid eelküsimusi.

- Milliseid poliitilisi samme peaks Regioonide Komitee oma uute õigustega seoses astuma?

Regioonide Komitee teemakohastes arvamustes toetatakse dünaamilise poliitika põhimõtte kontseptsiooni, jagatud vastutust ja erinevate valitsustasandite paremat koostööd ning ka José Manuel Barroso loodud mõistet „jagatud subsidiaarsus”. Lissaboni lepinguga Regioonide Komiteele määratud uusi volitusi ja õigusi tulekski vaadelda selle nurga alt.

Juhatuse liikmete sõnavõttudes rõhutati varajase kaasamise olulisust, et ennetada tegevusi, mis ohustavad lähimuspõhimõtte rakendamist. Näiteks märkis oma sõnavõtus saksamaa delegatsiooni liige, et tuleks kasutada varajase hoiatamise võimalust. Esimeses etapis me koostame raporteid (mille käigus konsulteeritakse erinevate partneritega) ja see on lähimuspõhimõte rakendamine.  Siin valitseb suur oht- milline on meie mandaat ja meie õigus kajastada väljastpoolt saadud arvamusi. Ei tohiks kohustuslikult ette kirjutada kuidas neid peab arvestama.

Teine periood - kui õigusaktid on vastu võetud, tuleb enestelt küsida kas me läheme kohtusse või mitte. Siis on vaja kellegi see hagi kokku panna ja kui palju peab seda otsust toetama- pool? Kaks kolmandikku? Või peaks otsused vastu võtma juhatus ja need otsused siis peaks täiskogul kinnitama. Subsidiaarsus ongi meie roll.

Samuti väljendati rahulolu seoses sellega, et pikaajaline töö on olnud edukas ning et uus Lissaboni leping tugevdab Regioonide Komitee rolli. Nüüd tuleb arutada mida see uus roll meile annab ja milliseid uusi võimalusi kaasa toob.

Euroopa Komisjoni esindaja  kinnitas, et komisjon pöörab välja töötatud dokumendile väga suurt tähelepanu. Esindaja sõnul ei ole Komisjon veel nii hästi ette valmistatud ja neil ei ole täna ühtegi dokumenti esitada. Komisjon vaatab üle oma suuniseid ning umbes kuu aja pärast algatatakse diskussiooni uue suuniste välja töötamise osas.

Meil on järgmine mõte - me tahame, et see töö oleks poliitiline. See tõttu on just Regioonide Komitee panus oluline.

Regioonide Komitee 2009 aasta tulude ja kulude aruande projekti arutelu käigus võttis sõna  Uno Silberg, kes vaidlustas internetikulude hüvitamise kulude katmise lõpetamise ettepaneku.  Uno ütles, et tegemist ei ole ainult eelarveridade ümberjagamise küsimusega vaid tegemist on väga põhimõttelise küsimusega infovahetusest Regioonide Komitee ja tema liikmete vahel.

Mitte eelarveridasid ei tuleks ära muuta ja ümber tõsta, vaid analüüsi on vaja ja siis otsustada. Me oleme vastu võtnud mitu arvamust selles osas, et toetame digitaalse lõhe vähendamist, oleme uute tehnoloogiate kasutuselevõtu poolt. See on keeruline, kuid me peaks selles osas rohkem pingutama. Lisan aruandele Uno Silbergi sõnavõtu teksti:

Tegemist ei ole ainult eelarveridade ümberjagamise küsimusega vaid tegemist on väga põhimõttelise küsimusega infovahetusest Regioonide Komitee ja tema liikmete vahel.

Selgitan.

Internetikulude hüvitamise algne eesmärk aastaid tagasi oli, et eelistatakse dokumentide saatmist elektrooniliselt. Tänu suurele bürokraatiale on aga see algeesmärk tänaseks hägustunud või täpsemat ummikusse jooksnud, kulutused DHL-le on aga suurenenud ja suurenevad veelgi, kui me midagi tõsist ette ei võta.

Uus kodukord loob võimaluse elektrooniliseks arenguks ja andmeedastuseks. Jah, seda on seni vähe liikmete poolt kasutatud, aga siin on süü vastastikune. Miks saadetakse DHLiga kõikidele valikuta materjale, mille võib igal ajal TOADist alla laadida.
Miks on vaid 5 % liikmetest seda kasutanud – rahade taotlemine on liige keeruline, see vajaks tunduvat lihtsustamist. Tänane mehhanism ei soosi taotlemist. Miks 2007 aastal rahuldati 29-st taotlusest vaid 7? (või on see näpuviga). Täna saab raha taotleda vaid üks kord aastas - oktoobris, me teame, et paljud liikmed liiguvad, lähevad välja või tulevad sisse ja see võib ajaliselt nii olla, et nad ei saagi oma taotlust esitada.

Mis on kulutused DHL-le võrreldes kuludega internetile, enne ei peaks otsustama, kui vastav kulude analüüs on tehtud. Peaks olema üheselt selge kõigile, et kes soovib paberil, saab paberil ning kes elektrooniliselt, see elektrooniliselt materjale. Kulude katmise osas kahekordset kulude katmist ei ole vaja teha. Selleks on vaja teha analüüsi, mis maksab üks ja mis maksab teine.

2004 aasta andmete uuringule viitamine aastal 2008 on aegunud, WiFi on CdR majas, suured arengud selles IT valdkonnas on 4 aasta jooksul toimunud.

Internetikulude hüvitamise summa eest saab iga liige teha seda nii interneti kasutamise osaliseks katmiseks kui kas või materjali endale väljaprintimiseks.

Mitte eelarveridasid ei tuleks ära muuta ja ümber tõsta, vaid analüüsi on vaja ja siis otsustada. Me oleme vastu võtnud mitu arvamust selles osas, et toetame digitaalse lõhe vähendamist, oleme uute tehnoloogiate kasutuselevõtu poolt. See on keeruline, kuid me peaks selles osas rohkem pingutama.

Lõpetuseks näide eilsest - ECOS paberid saabusid näitena DHL-ga minule eile õhtul kell 5, kuid neid ei olnud samal ajal TOAD-is elektrooniliselt saadaval. Tänaseks oli vaja teha parandusettepanekuid. Käsitsi tuli uuesti arvutisse tekst sisse toksida. See on nagu kiviaega tagasiminek.

Energiat ei tule raisata mitte ridadevahetusele ja postikuludele vaid sellele, et liikmed saaksid õigeaegselt info, et materjal on õigeaegselt TOADis ja kõik saaksid seda vabalt ja õigeaegselt kasutada ning kulud infovahetusele väheneksid, vahendid vabaneksid ning polegi vaja ridasid ümber tõsta. Ehk kokkuvõtteks, esmalt infokulude analüüs ja siis alles otsused.

Ma võiksin teha ka nüüd sama pika selgituse keeleõppe kulude toetuseks, aga mõte jääb samaks. Tegeleda tuleks põhjustega, mitte tagajärgedega.

Uno Silberg

Otsustati, et  lõplik otsus teha järgmisel korral. Rahandus- ja halduskomisjon (CAFA)  peab selle küsimuse uuesti läbi vaatama.

Täiendavalt ka mõni sõna rahvuslike koordinaatorite koosolekul arutatust (mis toimus samal päeva enne juhatuse istungi algust)

Delegatsiooni rahvuslike koordinaatorite kulude katmisega  seoses  lubas administratsiooni esindaja, et selle küsimusega tegeletakse . Eesmärk on  kirjeldada koordinaatorite tegevust ja tuua välja millised on sellega kaasnevad kulud. See küsimus pannakse CAFA koosolekule ja lõplikult juuni juhatuse koosolekule otsustamiseks.

CoR TOAD (Reg. Kom. dokumentide elektrooniline arhiiv)

Järgmise nädala esmaspäeval on uus toad ülesehitus valmis. Saadetakse uuesti juhendid selle kasutamiseks. Juuni täiskogul tutvustatakse liikmetele regioonide komitee IT alast ülesehitust .

Komisjonide töökord

Eelmisel rahandus- ja halduskomisjoni koosolekul (25.03.08) tutvustati ettepanekut,  mis puudutas komisjonide koosolekute vahendite optimeerimist. Siis seda dokumenti ei arutatud, vaid arutelu  lükati edasi ning  otsustati, et enne peaks neid arutatama delegatsioonidega ja poliitilistes rühmitustes. Ka meie delegatsioon peaks neid ettepanekuid arutama ja kujundama oma seisukoha. Regioonide Komitee administratsiooni poolt antakse teada tähtaeg mis ajaks peavad olema ettepanekud esitatud.

3. Regioonide Komitee täiskogu 74 istungjärk

Regioonide Komitee täiskogu 74 istungjärk toimus  Charlemagne'I hoone (Euroopa Komisjon) Rue de la Loi 170, 1049 Brüssel kolmapäeval 9. aprillil kell 14.30-20.00 ja neljapäeval 10.aprillil kell 9.00-13.00.

Kolmapäeval, 9. aprill 2008

Kolmapäeval algas istungjärk päevakorra kinnitamisega ning eelmise, 73  täiskogu istungjärgu protokolli kinnitamisega.

2008. aasta Euroopa kultuuripealinna Liverpooli tutvustas Flo Clucas (Liverpooli linnavolikogu liige, UK/ALDE) .

Me loodame, et saame läbi selle tiitli muuta oma linna mainet. Tahame linna tuua palju kontserte ja muid kultuuriüritusi. Me peame tagama,  et kohale tulnud inimesed veedaksid linnas aega ja jätaksid oma raha siia. Olulised on partnerid, et kultuuripealinna staatus saaks edukalt täidetud. Me tahame anda igale linna kodanikule võimaluse osaleda. 

2009 aasta kultuuripealinna Vilniust ja teisi tulevasi kultuuripealinnu võiks tutvustada  Regioonide Komitee oktoobri kuus toimuval täiskogu istungil.

Otsustati: tutvustada oktoobri kuu täiskogu istungil järgmisi kultuuripealinnu.

Järgnevalt arutati läbi ja võeti vastu järgmised arvamused:

ELi finantsraamistiku läbivaatamine - „Euroopa Liidu eelarve reformimine – Euroopa muutmine” CdR 16/2008 rev. 1 - Ajutine sihtkomisjon Raportöörid: Michel DELEBARRE (Dunkerque’i linnapea, FR/PES) ja Luc VAN DEN BRANDE (Flaami parlamendi liige, BE/EPP)

Regioonide Komitee on esimene institutsioon, mis annab Euroopa Komisjonile oma seisukoha.

Raportööri sõnul on EL eelarve reformimine üks olulisemaid küsimusi, mis Euroopal ees seisab. See on esimene kord kus komisjon on andnud meile nii suure vastutuse ja võimaluse EL eelarve reformimises kaasa rääkida. Põhiline poliitiline sõnum, et oleks tugev majanduspoliitiline raamistik. Eelarve peab piisavalt peegeldama õiguslikke aluseid. Oluline on finantsraamistiku pikkus- see peab olema pikem kui viie aasta peale. Seega pakume, et finantsraamistiku pikkuseks peaks olema 10 aastat, mis lubab pärast viieaastast perioodi see üle vaadata. Me peame hoiduma eranditest.

Arvamuse eelnõus on püütud väljendada tasakaalustatud seisukohti.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 52 muudatusettepanekut, neist 18 ettepanekut võeti vastu.

Muudatusettepanekute arutelul ei lastud üldse tekkida.

Austria delegatsioon tegi avalduse, et kõik nende ettepanekud on tagasi lükatud, kuigi nende ettepanekute sisuks on euroopa eelarve vahendite otstarbekam kasutamine.

Saksamaa delegatsioon tegi avalduse , milles seadis kahtluse alla kiiruse millega arvamuse eelnõu menetleti. Mõned arvamuses kajastatud seisukohad on vastuolus ka Euroopa Komisjoni seisukohtadega. Saksamaa delegatsiooni sotsiaaldemokraatlik fraktsioon hääletas vastu.

Arvamuse eelnõu võeti vastu häälteenamusega.

Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine  
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele KOM(2007) 498 lõplik. CdR 255/2007 rev. 2 - ECOS-IV-018
Raportöör: Gebhard HALDER (Vorarlbergi liidumaa parlamendi esimees, AT/EPP)

Oma arvamuses viitab Regioonide Komitee asjaolule, et teatises käsitletud hariduse ja koolituse ning noorte töötuse valdkondades on meetmete võtmise pädevus liikmesriikidel või piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Euroopa tasandil on siin vaid kooskõlastav, toetav ja täiendav roll ning kutsub selle taustal komisjoni üles kontrollima, kas kavandatavad meetmed vastavad Lissaboni lepinguga tugevdatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

Arvamuses väljendatakse seisukohta, et komisjon küll käsitleb teatises Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitikakujundajate ja huvirühmade vahelist vajalikku koostööd, kuid ei kirjelda täpsemalt piirkondliku ja kohaliku tasandi rolli noorsoopoliitikas kuigi just piirkondlikul ja kohalikul tasandil viiakse ellu noorsoopoliitikat. Kohalikud ja piirkondlikud strateegiad aitavad oluliselt kaasa väärtuslike meetmete võtmisele, et parandada noorte koolitust ja täiendõpet, sotsiaalset ja erialast kaasamist ning noorte kodanikuaktiivsust.
Just piirkondlikul ja kohalikul tasandil on võimalik tugevamini keskenduda noorte spetsiaalsetele vajadustele ning seega sihipärasemalt tegutseda. Lisaks rõhutatakse arvamuses alushariduse olulisust isiksuse kujundamisel, duaalse koolitussüsteemi olulisust (kombineeritud koolitus nii ettevõttes kui koolis) aga ka kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajate kaadri olemasolu ning õppekavade vastavuse olulisust tööturu nõudmistele.

Arvamuses rõhutatakse, et elukohariigi keele valdamine on eelduseks kiirele integratsioonile, paremale õppeedukusele ja suurematelevõimalustele tööturul, seega ka oluline tegur vaesusega võitlemisel.

Lisaks pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsetele aspektidele ning lastega perede vaesusriski vähendamisele.

Selle arvamuse kohta on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimese osas tehti kompromissettepanek, mille sisuks on, et need lahendused tuleb leida kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Vastu võeti kompromissettepanek. Teist ettepanekut raportöör toetas ja see võeti ka vastu.

Arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia voliniku Viviane Redingi sõnavõtt.

Meie tegevustes on palju kokkupuutepunkte. Kodanikud on äärmiselt olulised. E-kaasatuse alane arvamuse eelnõu on väga hea. Samas on 30-40% inimestest sellest võimalusest ilma. Selleks on vaja meil järjepidevalt reformida TELEKOMI teenuste osutamist reguleerivaid õigusakte. Eesmärk on ühendada kõik koolid ühtsesse interneti võrku.  Seega on suur vastutus luua turvalisem interneti kasutus.

Me oleme vananev ühiskond ja meil saab olema palju probleeme- kuidas saab tulevikus hakkama krooniliselt haigete inimeste ravimisega. Selleks on vaja välja arendada telemeditsiini võimalused, mis annavad kroonilistel haigetel võimaluse jätkata elu oma kodus. Selle tagamiseks on vaja investeerida teadusuuringutesse. On vaja investeerida uute tüüpi majade ja tervete külade loomiseks, mis vastavad eakate vajadustele. Taanis on juba katseprojekt käivitatud. Kui see on edukas, saab seda rakendada juba ka teiste riikide poolt. Siia on kaasatud ka erasektor (rahastab 600 miljoni EUR ulatuses). On projekt nimega “Unistus”, mis hõlmab e-kaasatust tervise järelevalves.

Poliitiliste fraktsioonide esindajate sõnavõtud. E-kaasatuse arendamine on äärmine oluline. Vaja on paika panna piirmäärad ja funktsioonide lahususe põhimõtte järgimine. Esitatud ettepanekud vajavad suuri investeeringuid ja kohalikud operaatorid ei ole sageli võimelised seda rahalist koormust kandma. Oluline on, et maapiirkondades elavad noored inimesed saaksid nendest tehnoloogiatest kasu ja see võimaldaks peatada noorte lahkumist maalt.

Uno Silberg tunnustab volinikku tema kõne eest. Tänab ka Komisjoni selle eest, et selles majas on võimalik kasutada internetti. Kahjuks ei ole seda võimalik teha kõigis Euroopa Liidu institutsioonides. Millal jõuab Euroopa sinna maani, et ka siin oleks võimalik kasutada digitaalallkirja. Eestis on see kasutusel juba kaheksa aastat ja palju lihtsam on kasutada internetti sõnumite edastamiseks kui leida faksi kasutamise võimalusi.

E-kaasatust käsitlev Euroopa algatus i2010
KOM(2007) 694 lõplik  CdR 5/2008 rev. 2 - EDUC-IV-021

Raportöör: András SZALAY (Veszprémi linnavolikogu liige, HU/ALDE)

Komitee kiidab heaks soovi võtta kõnealuses küsimuses kogu ELi hõlmav lähenemine. Arvamuses nõustutakse, et e-kaasatusel on suur tähtsus algatuse „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest” eesmärkide saavutamisel ning seeläbi ka Lissaboni strateegia majanduskasvu ja sotsiaalse arengu eesmärkide saavutamisel
Leitakse et algatusega toetatakse Regioonide Komitee varasemates arvamustes esitatud ettepanekuid praktiliste meetmete kohta võrdse infoühiskonna kujundamiseks, eelkõige seoses selliste teemadega nagu vananemine infoühiskonnas, e-valitsus ja lairibaühenduse ulatuslikum kasutuselevõtt, Euroopa demograafiline tulevik, teadus- ja uurimistegevus IST valdkonnas ning puuetega inimeste olukord.

Rõhutatakse vajadust töötada välja põhimeetmed, mis vastaksid horisontaalsetele prioriteetidele ning soodustaksid võrdseid võimalusi (näiteks muuta kõik avalikud veebilehed kõigile takistamatult ligipääsetavaks või luua lairibaühenduse infrastruktuure). Leitakse, et nimetatud eesmärgi saavutamiseks on vajalik riigi ametiasutuste sekkumine.

Arvamus tunnustab lisaväärtust, mida võib luua Euroopa e-kaasatuse poliitika (kooskõlastamine, koostöö, foorum, partnerlus, rahastamine). Komitee nõustub, et kõnealuses valdkonnas on vaja suurendada läbipaistvust ning pöörata enam tähelepanu sotsiaalsele vastutusele. Samuti toetatakse ulatuslikku ja järjepidevat teabevahetust ning heade tavade ja kogemuste jagamist sidusrühmade vahel; samuti toetab jõupingutusi üldsuse teadlikkuse tõstmiseks ning aktiivse koostöö tagamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil; selline koostöö peaks võimalikult suure mõju saavutamiseks hõlmama IST tööstust, ametiasutusi, avaliku ja erasektori teenusepakkujaid ning lõppkasutajaid esindavaid organisatsioone.

Arvamuse eelnõu võeti häälteenamusega vastu.

Linnatranspordi roheline raamat 
KOM(2007) 551 lõplik CdR 236/2007 rev. 3 - COTER-IV-012

Raportöör: Albert BORE (Birminghami linnavolikogu liige, UK/PES)

Eelmisel täiskogu istungil ei kiitnud Regioonide Komitee heaks esitatud arvamuse eelnõu ja saatis selle tagasi komisjoni arutamiseks. Nüüd on siis arvamuse eelnõu esitatud teistkordselt täiskogu istungile arvamuse avaldamiseks ja vastuvõtmiseks.

Oma arvamuses leiab Regioonide Komitee, et EL peab viima ellu terviklikku poliitikat, mis on suunatud keskkonnale, ruumilisele planeerimisele ja transpordile ning mille puhul ELi tasandil on kesksel kohal järgmised tegevusvaldkonnad.

1. Õhu kvaliteedi parandamiseks ja mürataseme vähendamiseks peab EL liikluse suhtes rakendama karmimat emisiooniallikale suunatud poliitikat. Paremad tehnikad ja puhtamad kütused võimaldavad ehitada puhtamaid, vaiksemaid ja säästlikumaid sõidukeid.

2. Liiklusohutuse huvides peaks EL stimuleerima sõidukiehitustehnoloogiate arengut.

3. Piirkondliku ja kohaliku hinnapoliitika toetuseks peaks EL edendama selleks vajalikke tehnoloogiaid.

4. EL peaks toetama linnapiirkondade ühendamist kiirraudteeliinide ja -võrgustike abil.

5. EL peaks püüdlema keskkonnatsoone puudutavate liiklusmärkide ühtlustamise suunas, jättes sealjuures linnadele võimalikult suure otsustamisvabaduse keskkonnatsoonide kehtestamise osas;

Regioonide Komitee ELil toetada piirkondi ja eriti linnu probleemidega tegelemisel, koostades terviklikud pikaajalised liikluskavad ummikute vähendamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks alternatiivsete transpordimeetodite loomise ja reisijatele valiku pakkumise teel, püüdes seejuures suurendada säästvamate transpordivahendite osakaalu. Nende kavade hulgas tuleks soodustada puhaste tsoonide, st uute madala saastetaseme ja väheste liiklusummikutega alade (mis erinevad üksnes madala saastetasemega rohelistest tsoonidest) rajamist neile puhta tsooni staatuse omistamisega ning muuta prioriteetseks neid toetavad investeeringud.

Regioonide Komitee soovitab, et komisjon avaldaks intermodaalsuse edendamiseks suunised ühiste normide sätestamise kujul meetoditele, mille abil arvutatakse transpordiviiside kogukulusid ja -kasusid (sh välised tegurid, nagu liiklusummikud, keskkonnakahju, sotsiaalne kaasamine ning mõju tööhõivele ja kesklinnade ühiskondlikule elujõulisusele); samuti peaks komisjon kehtestama tarbijasõbralikud ökonormid sõidukitele, mille juures arvestatakse kogu olelustsükli vältel tekkivaid keskkonnakulusid.

Leitakse, et transpordimeetmetele on juba kulutatud märkimisväärseid vahendeid mitmesuguste programmide kaudu, eelkõige TEN-T programmi, struktuurifondide raames lähenemispiirkondade programmide ning programmi Civitas kaudu. On selge, et lähenemispiirkondades, kus ELi vahendeid kasutatakse linnakeskkonnas, peaksid need olema kooskõlas kõnealuse rohelise raamatu eesmärkidega. Lähenemisprogrammide raames rahastatud meetmete eesmärk peaks olema tasakaalustatud lähenemisviisi loomine transpordiliikidele vastavalt nende saastetasemele ja kliimamõjule.

Lähenemisprogrammide ja teiste programmide raames eraldatud vahendid ei ole piisavad, et stimuleerida kogu Euroopas vajalikku radikaalset muutust. Lisaks ei ole kõnealused vahendid enamasti suunatud tegelikult abi vajavatele piirkondadele, st neile suurtele linnapiirkondadele, mis kannatavad majanduskasvu surve all ja kus keskkonnaküsimused piiravad konkurentsivõimet. Kõnealuses rohelises raamatus näidatakse, et on vaja tegutseda. ELil on oma roll kas märkimisväärselt laiendatud Civitase lähenemisviisi kaudu või mõne täiesti uue programmi kaudu.

Mõlema võimaluse puhul tuleb keskenduda nimetatud radikaalse muutuse saavutamisele. Kõnealuste vahenditega tuleks toetada puhaste tsoonide arendamist ja rahastamist ning tasakaalustatumat lähenemisviisi transpordiliikidele, nagu käesolevas arvamuses kirjeldatud. Samuti aitaks see saada vahendeid erasektorist ja riiklikest programmidest.

Hollandi delegatsiooni nimel Schoof leidis, et Euroopa tasandi poliitika peaks koosnema regionaalsetest poliitikatest ja seetõttu ei saa me seda toetada.

Taani delegatsiooni sõnul on arvamuse eelnõu muutunud oluliselt paremaks. Seetõttu on vaja kahepoolset kompromissi.

Leedu delegatsioon soovib toetada arvamuse eelnõud . Hääletuse edasi lükkamine eelmine kord oli õige otsus.

Selle arvamuse kohta oli esitatud 25 muudatusettepanekut, sellest 5 meie delegatsiooni poolt. Võeti vastu muudatusettepanekud, mis lisasid et EL tasandil peaks lisaks kiirraudtee võrgustike loomisele toetama ka kiirtrammi ja kergliiklusteede rajamist. Meie poolt esitatud muudatusettepanekutest võeti 4 vastu (üks kompromissina ) ja ühe võttis Uno Silberg tagasi.
Kokku võeti vastu 14 muudatusettepanekut. Kogu arvamus võeti suure häälteenamusega vastu.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tulevik 
Roheline raamat KOM(2007) 301 lõplik Ettepanek: nõukogu direktiiv KOM(2007) 298 lõplik – 2007/0112 (CNS) CdR 177/2007 rev. 3 CONST-IV-013

Raportöör: Savino Antonio SANTARELLA (, IT/UEN-EA)

Regioonide Komitee leiab oma arvamuses, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on Euroopa ühist varjupaigasüsteemi puudutavate ELi õigusaktide esimesed rakendajad. Iga päev võtavad nad vastu rändajate segavoogusid, kelle seas on ka varjupaigataotlejad, ning tihti tuleb osutada meditsiini- ja psühholoogilist abi inimestele, kes on kannatanud füüsilist või vaimset väärkohtlemist, sealhulgas piinamist.

Nimetatud teenuste jaoks, mida kohalikud ega piirkondlikud omavalitsused või nende ametid alati igapäevaselt ei osuta, vajavad nad eritoetust, et rakendada sobivaid oskusi ja struktuure. Avaldatakse arvamust, et ühine varjupaigasüsteem, kus iga liikmesriik kannab solidaarsel viisil oma osa vastutusest, lihtsustab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tööd. Praegu lasub teatud riikides kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ebaproportsionaalselt suur vastutus, mis tuleneb muu hulgas ka ühise varjupaigasüsteemi puudumisest

Soovitab, et erinevad Euroopa Liidu ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud vahendid täiendaksid üksteist ning pakuksid tegelikku toetust selliste teenustevõrgustike loomisele kõikides liikmesriikides, et lahendada varjupaigataotlejate ja pagulaste integreerimisega seotud probleeme ning soovitab vajadusel luua liikmesriikide tasandil nõupidamismehhanismi, mis ühendaks valitsus- ning piirkondlikke ja kohalikke asutusi eesmärgiga saavutada integreeritud ja mitmetasandiline valitsemine.

Regioonide Komitee soovitab oma arvamuses

- koostada ühised suunised, et võtta kohalikke omavalitsusi rohkem kaasates meetmed, mis muudavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning eluaseme varjupaigataotlejatele ja pagulastele kättesaadavamaks, ning koostada programme nende kaasamiseks kohalikku kogukonda;

- määrata kindlaks selged ja täpsed reeglid eelnevate õpingute, kutsealase ümberõppe ja pädevuste tunnustamiseks;

- eraldada rahalisi vahendeid pagulaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja toetada koostööd juba olemasolevate kohalike ettevõtetega;

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 34 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt. Meie ettepanekutest leidis toetust 4 muudatusettepanekut. Kokku kiideti heaks 12 esitatud ettepanekut.

Kogu arvamus kiideti suure häälteenamusega heaks.

Euroopa sadamapoliitika 
Komisjoni teatis KOM(2007) 616 lõplik CdR 237/2007 rev. 2 - COTER-IV-013 

Raportöör: Rolf HARLINGHAUSEN (Hamburgi Liidumaa parlamendi Euroopa asjade komisjoni liige, DE/EPP)

90 % Euroopa Liidu kaubavahetusest kolmandate riikidega toimub läbi sadamate. ELi sisesest transpordist läbib sadamaid 40 %. Lisaks veetakse ELis laevadega igal aastal enam kui 200 miljonit reisijat.

Regioonide Komitee annab positiivse hinnangu sellele, et pärast kahe sadamateenuste valdkonnas turulepääsu käsitleva direktiivi ettepaneku (millele ka Regioonide Komitee andis kriitilise hinnangu) tagasilükkamist Euroopa Parlamendis on kõnealuses teatises ja selles kavandatud edasistes meetmetes tegu enamasti mittesiduvate õigusaktidega (nn soft law) ning mitte uute õigusakti ettepanekutega, sest nii on paremini võimalik arvestada erinevate struktuuridega.

Tänapäeval ei konkureeri üksteisega mitte ainult üksikud sadamad vaid terved transpordiahelad.

Komitee nõuab aga strateegiate arendamist ühendvedude ja mitmeliigilisuse edendamiseks, mis arvestaksid erinevate piirkondlike iseärasustega ning rõhutab, et liikluskorralduse ratsionaalsema jagunemiseni Euroopas peab jõudma turg, tehes seda globaalses poliitilises raamistikus ning juhib  tähelepanu sellele, et mõiste sadamad, st ühendus avamere ja sisemaa vahel, peaks tähendama ka sadamasse sissesõitu (st jäämurdmist ja süvendamist).

Toetatakse seisukohta, et  kui liikmesriik otsustab, et ettevõte vastutab üldist majandushuvi pakkuva teenuse pakkumise eest, siis võib see ettevõte saada hüvitist avaliku teenuse osutamise eest, kui tema üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise tulud ei ole piisavad vastavate kulude katmiseks. Nimetatud hüvitis ei tohi ületada tegelikke kulusid, sh mõistlik kasum. Komitee meenutab samas, et kuna sadamapiirkondades liiklemise turvalisuse tagamiseks hädavajalike tehnilis-merenduslike teenuste kulud moodustavad väga väikese osa transpordi kogukuludest, siis seega ei toeta komitee meretranspordi atraktiivsuse suurendamise huvides nimetatud teenuste osutamise kulude vähendamist.

Regioonide Komitee soovitab luua organ, mis võimaldaks reeglipäraselt konsulteerida kõigi huvirühmadega, selleks, et nende konsultatsioonide tulemused kaasataks Euroopa sadamapoliitika tulevasse arengusse, välditaks konflikte ja oleks võimalik vahetada kogemusi parimate tavade kohta, ning viitab antud kontekstis ka võimalusele toetada ja edendada kohalikke ja piirkondlikke organeid, et tagada kõrge meetmetega rahulolu tase ning kutsub komisjoni üles esitama Euroopa sadamapoliitika vahekokkuvõtte kavand 31. detsembriks 2009.

Selle arvamuse kohta oli esitatud 3 muudatusettepanekut, kõik ALDE grupi poolt. Arvamus võeti ühehäälselt vastu

Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika 
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele  ning Regioonide Komiteele KOM(2007) 575 lõplik CdR 22/2008 rev. 1 - DEVE-IV-024

Raportöör: Saima KALEV (Jõgeva linnapea, EE/UEN-EA)

Regioonide Komitee leiab oma arvamuses, et merenduspoliitika ületab igal juhul liikmesriikide halduspiirid ja vajab mitmetasandilist lähenemist ja juhtimist ning toetab integreeritud, valdkondadevahelist lähenemisviisi, mille rakendamiseks tuleb teha koostööd ja kooskõlastada kõiki merega seotud tegevusvaldkondi erinevatel otsustustasanditel, leides tasakaalu konkurentsi, säästvuse ja keskkonnakaitse vahel.

Regioonide Komitee taotleb jätkuvalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse arendamist ja pidevate ressursside tagamist ning selleks Euroopa rannikualade ja saarte fondi loomist. Komitee kordab oma arvamuses „Euroopa Liidu tulevase merenduspoliitika suunas” esitatud ettepanekut uurida võimalust muuta ELi rahastamissüsteemi nii, et kõikide või enamiku merendusvaldkondade rahastamiseks loodaks Euroopa rannikualade ja saarte fondi raames üks lihtsustatud süsteem. Vahendeid tuleks kasutada merekeskkonnale ja mere ökoloogilisele olukorrale kasutooval viisil.

Arvamuses rõhutatakse jätkuvalt varasemas arvamuses 84/2005 esitatud seisukohta, mille kohaselt on väga vajalik toetus uuendustegevusele ja ettevõtluse arendamisele, eriti uue meretehnoloogia arendamisele. On arvamusel,  et integreeritud merenduspoliitika on see, mis aitab leida lahendusi probleemidele, mis on seotud üleilmastumise ja konkurentsivõimega, kliimamuutustega, merekeskkonna kahjustustega, meresõiduohutuse ja -turvalisusega ning energia varustuskindluse ja säästvusega.

Arvamuses väljendatakse seisukohti selliste EL ühtse merenduspoliitika tähtsamate tegevussuundade kohta nagu:
· ookeanide ja merede säästva kasutuse tõhustamine;
· teadmiste ja uuenduste baasi loomine merenduspoliitika jaoks;
· parema elukvaliteedi tagamine rannikualadel;
· Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine rahvusvahelises merendusuurimuses;
· Merenduse kui valdkonna esiletõstmine Euroopas;

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 27 muudatusettepanekut, neist 1 meie delegatsiooni poolt.  Vastu võeti 24 muudatusettepanekut, nendest 2 kompromissi.

Raportööri sõnul on tulnud veel üks muudatusettepanek, mida ta toetab. Ka see muudatusettepanek võeti vastu.

Kogu arvamuse eelnõu võeti ühe vastuhäälega vastu.

Saima Kalevi sissejuhatav sõnavõtt:

Austatud president, kolleegid, daamid ja härrad!

Mul on heameel esitada täna arvamuse eelnõu Euroopa Komisjoni poolt koostatud Euroopa Liidu integreeritud merepoliitika kohta, mis (osundan teatisele) püüab seni E Liidus valdkondade kaupa väljakujunenud ja seetõttu killustunud merepoliitikat muuta ühtselt toimivaks, konkurentsi ja säästvuse vahel tasakaalu leidnud integreeritud merepoliitikaks, mis suudaks tegeleda globaalsete küsimuste ja osalistega, kaitstes kõrgeid standardeid ja õiglust, pakuks investoritele vajalikku stabiilsust ja läbipaistvust. Selle abil tahetakse muuta merepoliitika valdkondade kujunemise viisi ja otsustusprotsessi, tagades koordineerimise, kus saadakse kasu koostoimest, välditakse konflikte, toimuks tulemuslik heade tavade vahetus ja saavutatakse mastaabisäästu.

Protsess, mis tänasele dokumendile on eelnenud, on olnud pikk ja ühinen EU parlamendi raportööri arvamusega meie kohtumiselt, et on aeg see lõpule viia.

Teame, et E Liidul on pikk rannajoon, 320 000 km, kus elab 1/3 EL elanikest, üle 5 miljoni inimese sõltub merega seotud majandusest.

Kuid merega seotu puudutab kõiki, ka neid riike, mis otseselt merega ei piirne - läbi, majanduse, transpordi, turismi, sademete, läbi kliimamuutuste, mida me peame kõige olulisemaks küsimuseks praegusele põlvkonnale ja palju muu, mis on otseselt seotud merede ja ookeanidega.

Mered ja ookeanid on väga inertsed moodustised, kus muudatused avalduvad alles pika aja järel. Meri on elus süsteem ja tema seisund sõltub paljudest asjadest.

Vesi liigub jõgedest merre ja meredest sademetena maale. Mitmed fenomenid, mis leiavad aset merel, on pärit rannikult või veelgi kaugemalt. Väidetavalt 80% saastust tuleb merre maalt.

Kogu loodus on jaotunud toitumisahelatesse, mis on omavahel sõltuvuses.

Meri ei ole vaid kogum soolast vett, integreeritud merepoliitika peab olema suunatud kõigele, mis mõjutab merd ja sellega otseselt seotud tegevusi ja tingimusi (ennetav tegevus)

Selleks, et säilitada elu maal, peame ennekõike väga täpselt tundma merd ja ookeane, seal toimuvate protsesse põhjusi ja tagajärgi.

Merekeskkonna kaitsmine ja säästev kasutamine peab olema nurgakiviks merepoliitika arendamisel, sest merede ja sellega seonduvad tegevused tulevikus sõltuvad merekeskkonna kvaliteedist.

Lõpuks on aga kõik seisukohad ja küsimused regionaalse tähendusega.

Meie jaoks siin ja kodukohas on kõige olulisem, et omavalitsustes ja piirkondades inimeste elu muutuks paremaks.

Nii komplitseeritud küsimuses nagu merenduspoliitika saavad lahendused tulla vaid koostöös ja üksteisemõistmises. Me peame kõiges liikuma ühes suunas. Kõik on kõigega seotud.

Lootuses, et kõigil on võimalus olnud materjalide tutvuda, ma pikemalt eelnõul ei peatu. Toon siinkohal peamised punktid, mis olulisema sõnumina Säästva arengu komisjoni seisukohast peaksid välja minema Regioonide Komitee poolt:

- regioonide komitee avaldab kahetsust, et tähelepanuta on jäänud sellised olulised aspektid nagu mereharidus ja koolitus, Euroopa rannikualade fondi rajamine ning merepõhja kaitse;

          - avaldab kahetsust, et merepõhja kasutamise ja kaitse küsimused ei ole leidnud integreeritud merepoliitika dokumendis esiletoomist ning on seisukohal, et selles poliitikas võiksid sisalduda eriti kaadamise, aga ka merealuste torujuhtmete ja kaablite paigaldamise ning kasutamise üldstrateegilised juhised;

          - kordab oma arvamuses "Euroopa Liidu tulevase merepoliitika suunas" esitatud ettepanekut uurida võimalust muuta ELi rahastamissüsteemi nii, et kõikide või enamiku merendusvaldkondade rahastamiseks loodaks Euroopa rannikualade ja saarte fondi raames üks lihtsustatud süsteem;

          - palub komisjonil koostada peamiste keskpikkade ja pikaajaliste eesmärkide kava, mis tuleb Euroopa merenduspoliitikas täita aastateks 2015 ja 2020;

          - avaldab kahetsust, et puuduvad selged seosed merenduse sinise raamatu ja merestrateegia direktiivi vahel ning palub seepärast komisjonil neid seoseid selgitada ja tegeleda mõlema teemaga põhjalikumalt;

          - teeb taas ettepaneku luua Euroopa mereplatvorm (hõlmates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning sidusrühmi) kui vahend, mis aitab koguda teavet ning vahetada häid tavasid.

Oleme püüdnud koostada objektiivset arvamust, aga on loomulik, et igal riigil, regioonil on omad eripärad, traditsioonid, vajadused. Meil on vaja aga ühist lähenemist üldistele olulistele küsimustele.

Tänan parandusettepanekute eest! Kõik nad on väga väärtuslikud, täiendades esitatud arvamust, enamuse tänaseks esitatutest oleme kohe aktsepteerinud, mõnele neist leidsime kompromisslahenduse, mõne peaksime aga siin hääletusega otsustama, millist arvamust tahaksid näha enamus kolleegidest.

Keegi ei suuda parandada kogu maailma, aga ehk igaüks väikese osa sellest.

Tänan neid, kes on tänaseks teinud parandusettepanekuid. Ettepanekute laad ja arv näitab, ma loodan, et enamus on arvamuse seisukohtadega nõus olnud.

Tänan kõiki kes on kaasa aidanud arvamuse koostamisel: DEVE sekretariaati, UEN-EA fraktsiooni sekretariaati ja liikmeid, kõiki, kes on tulnud kohtumistele ja aruteludele ja oma väärtuslikke nõuandeid jaganud, mida ma püüdsin arvestada.

Suur tänu eksperdile hindamatu abi eest ja tõlkidele, kes kogu materjali on meile arusaadavaks teinud meie riigikeeltes!

Meri on meie ühine suur varandus, kapital, mida ei tohi niisama tuulde lasta lennata, mida tuleb mõistlikult kasutada ja teha kõik vähegi võimalik, et selle väärtust hoida ning võimalusel kasvatada, et see tulevastele põlvedele pärandada.

Eesti on väike riik, aga ta on mereriik, meil on pikk rannajoon, st seos merega, pikad meretraditsioonid ja selle raporti koostamine on väike panus ka meie poolt Euroopa merepoliitika paremasse tulevikku.

Tänan kõiki meeldiva koostöö eest.

 Saima Kalev

Arvamus teemal: „Valge raamat - Üheskoos tervise nimel: ELi strateegiline lähenemine aastateks 2008–2013” 
KOM(2007) 630 lõplik CdR 24/2008 rev. 1 - DEVE-IV-023  

Raportöör: Karsten Uno PETERSEN (Lõuna-Taani piirkonnavolikogu liige, DK/PES)

Oma arvamuses tervitab Regioonide Komitee komisjoni avaldatud valget raamatut, milles esitatakse ELi tervishoiupoliitika strateegia aastani 2013, ent teeb seda vaid tingimusel, et järgitakse asutamislepingu artiklit 152, mille kohaselt tervishoid kuulub liikmesriikide pädevusalasse, ning et tagatakse subsidiaarsuse põhimõtte kohaldamine kõnealuses valdkonnas.

Tervishoiu tähtsust kinnitati ka 19. oktoobril 2007 Lissabonis allkirjastatud reformilepinguga, kusjuures selles pooldati muu hulgas senisest suurema poliitilise tähtsuse omistamist tervishoiualastele küsimustele. Regioonide Komitee juhib siiski tähelepanu tõigale, et ühine tervishoiupoliitiline perspektiiv ei tohi viia ühtlustamismeetmete võtmise või subsidiaarsuse põhimõtte rikkumisteni.

Regioonide Komitee toetab valge raamatu aluseks olnud väärtushinnanguid ja põhimõtteid, nende hulgas solidaarsus, kodanike kaasamine poliitika kujundamisse, ebavõrdsuse vähendamine tervishoius ja sellesse valdkonda tehtavate investeeringute soodustamine, tervishoiualaste küsimuste integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning ELi hääle kuuldavamaks tegemine ülemaailmses tervishoiupoliitikas.

Arvamus kiidab heaks valges raamatus seatud kolm üldeesmärki – hea tervise edendamine vananevas Euroopas, kodanike kaitsmine tervisohtude eest ning dünaamiliste tervishoiusüsteemide ja uute tehnoloogiate toetamine – ning kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kavandatud konkreetsed meetmed.

Juhitakse tähelepanu, et strateegias on jäänud käsitlemata ravimitega seonduv, kuigi patsientidele ja kodanikele tekiks arvestatavaid tagajärgi, kui kõnealuse valdkonna kehtivaid eeskirju käsitataks üksnes majanduspoliitika osana ja eirataks nende seost tervishoiu valdkonnaga. Seetõttu soovitab komitee uurida põhjalikumalt ravimitega seonduvat. Uurimisel tuleks lähtuda sellest, et paljudes liikmesriikides kuulub kõnealune valdkond tervishoiu ja riikliku ravikindlustuse alla.

Ollakse arvamusel, et näiteks vähi sõeluuring kuulub tervishoiu valdkonda, jäädes seega liikmesriigi pädevusse, ega peaks sisalduma EL tervise strateegias.

Selle arvamuse eelnõu kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Arvamus võeti ühehäälselt vastu.

Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2007−2008 − kandidaatriigid
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule KOM(2007) 663 lõplik CdR 245/2007 rev. 2 - RELEX-IV-009

Raportöör: Alin Adrian NICA (Dudeºtii Noi linnapea, RO/ALDE)

Raportöör tegi oma vakõnes märkuse, et ei ole tagatud tõlge rumeenia keelde ja seetõttu on paljud nende delegatsiooni liikmed lahkunud.

Regioonide komitee toetab laienemist kui tõhusat poliitilise mõjutamise vahendit ning peab oluliseks jätkata selles küsimuses avatud uste poliitikat.

Oma arvamuses juhib Regioonide Komitee tähelepanu asjaolule, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad integratsiooniprotsessis aktiivselt osalema, kuna tegemist on struktuurilise ja äärmiselt demokraatliku protsessiga, mida pole võimalik ellu viia üksnes kesktasandil ilma kõigi valitsustasandite aktiivse osaluseta ning ilma subsidiaarsuse ja kodanikuläheduse põhimõtte täieliku järgmiseta ning peab seetõttu möödapääsmatuks konsulteerimist piirkondlike ja kohalike haldusstruktuuride ühendustega, kui keskvalitsus soovitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkonda jäävaid õiguslikke meetmeid.

Regioonide Komitee rõhutab, et ühe riigi säästev areng sõltub suurel määral detsentraliseerimise aluspõhimõtte kohaldamisest ja järgimisest selle kõigis vormides: detsentraliseerimine otsustusprotsessides, halduses ja rahanduses.

Leitakse, et Türgit tuleb toetada, tuleb täita Türgiga seotud kohustusi kuid ollakse seda meelt et pole praegu pole lõpptulemus selge, kuid samas nõuda Türgilt ka kõikide ühinemistingimuste järgimist. Arvamuses juhitakse tähelepanu ka mitmetele asjaoludele, mis Türgi peaks muutma.

Horvaatia osas tervitatakse positiivseid edusamme, mida Horvaatia on teinud Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide ning majanduslike kriteeriumide täitmisel, samuti ühenduse õigustiku ning stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu rakendamisel. Horvaatia eeskuju näitab eelkõige naaberriikidele, milliseid eeliseid võib endaga kaasa tuua tugev majanduslik ja poliitiline side Euroopa Liidu struktuuride ja väärtustega; tervitab seda, et 2007. aastal saavutati liitumisläbirääkimistel tõeline läbimurre ning kutsub vastloodud Horvaatia valitsust üles suurendama jõupingutusi, et täita veel käsitlemata peatükkide avamiseks vajalikud eeltingimused ning toob välja ka puudujäägid ja valdkonnad millele tuleks jätkuvalt tähelepanu pöörata.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik osas ollakse seisukohal, et  endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on teinud märkimisväärseid edusamme nii Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide kui ka majanduskriteeriumide täitmisel, kuid väljendatakse kahetsust reformide elluviimise aegluse üle 2007. aastal. Regioonide Komitee avaldab rahulolu, et  endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on täitnud mitmeid stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sätteid. Samamoodi viidatakse arvamuses ka seni esinevatele puudustele.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 14 muudatusettepanekut, nendest 4 meie delegatsiooni poolt, nendest 3 võeti vastu ja 1 lükati tagasi.  Kokku kiideti heaks arvamuse eelnõu kohta esitatud ettepanekutest 9.

Arvamus võeti häälteenamusega vastu.

Neljapäev, 10. aprill 2008

Regioonide Komitee 2009. aasta tulude ja kulude kalkulatsioon (R/CdR 72/2008 pt 10b)

Tutvustati Regioonide Komitee 2009 aasta tulude ja kulude eelarvet ning informeeriti, et juhatus on selle heaks kiitnud.

Eelarve võeti ühehäälselt vastu.

Veepuudus ja põua probleem Euroopa Liidus Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile  KOM(2007) 414 lõplik  CdR 313/2007 rev. 2 - DEVE-IV-020

Raportöör: Francisco CAMPS ORTIZ (Valencia autonoomse piirkonna valitsuse esimees, Hispaania, EPP)

Oma arvamuses viitab Regioonide Komitee sellele, et kuna Euroopa Liidus on klimaatilised tingimused ning veepuuduse ja põua probleemide jaotumine äärmiselt erinev, siis ei ole üleeuroopalised ühtsed lahendused võimalikud; vastavalt subsidiaarsuspõhimõttele tuleb eelistada kohalikke ja piirkondlikke lahendusi ning nõuab solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtete järgimist. Leitakse, et  liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid esmajärjekorras püüdlema olemasolevas vee raamdirektiivis seatud eesmärkide poole. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles nõudma tungivalt vee raamdirektiivi rakendamist.

Oma arvamuses on Regioonide Komitee eriliselt mures nende Vahemere-äärsete, Kesk-Euroopa ja Atlandi-äärsete piirkondade ja kohalike omavalitsuste pärast, kes on kokku puutunud põua probleemiga ja selliste nähtustega nagu tavatult kuivad aastad, tühjad veehoidlad ja paisud, põhjaveekihtide probleemid, rannikuvete sooldumine, põhjavee taseme alanemine, korralikult läbimõtlemata inimtegevusest tulenevad muutused vee seisundis, muutused sademete re¸iimis ja veepuudus, mis on tekkinud looduslikel põhjustel või inimtegevuse tulemusena ning mis põhjustavad tagajärgi, mida komisjon on juba oma ettevalmistavates töödes nimetanud.

Selle arvamuse kohta on esitatud 61 muudatusettepanekut. Raportöör ütles, et enamus neist on juba arvamuses arvestatud. 8 ettepanekut oli esitatud meie delegatsiooni poolt. Oli diskussioon selle üle kas seda arvamust arutada või mitte. Oli nii poolt kui vastuargumente. Sotsiaaldemokraatlik fraktsioon tegi ettepaneku saata arvamus tagasi komisjoni arutamiseks.
Hääletuse tulemusena otsustati siiski hakata muudatusettepanekuid arutama.  42 muudatusettepanekut võeti vastu.  Meie poolt esitatud muudatusettepanekud võeti kõik vastu, nendest üks kompromissina.

Arvamus võeti häälteenamusega vastu.

Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku hr Andris PIEBALGSi sõnavõtt teemal "Säästvad lahendused tuleviku linnade jaoks"

Regioonide Komitee presidendi sõnul toimub kliimamuutus ja me ei saa seda fakti eitada. Linnapeade Pakti loomine on väga oluline samm. See on meie linnapeade pühendumus muutunud tingimustele vastavaid meetmeid tarvitusele võtta. Mainis teiste linnade hulgas ära, et ka Tallinn on selle paktiga liitunud. Võiks mõelda kas ka regioonid ei võiks selles oma rolli mängida.  Loomulikult on alati tähtis ka vahendite küsimus, et energia alaseid eesmärke saavutada.

Energeetikavolinik Piebalgis ütles, et me oleme kõik teadlikud toimunud hinnatõusust energia sektoris. Olukord on palju keerulisem kui me oleme arvanud. Energiaga seotud väljakutsed on suured. Euroopa Liidul on vaja tugevat algatust ja linnapeade pakt on üks selline algatus. Linnapeade pakt hõlmab 140 linna. Linnad seovad ennast kohustusega vähendada co2 koguseid, mis aitab kaasa ka linnaelanike tervise parandamisele. Oluline, et selline algatus nagu linnapeade pakt oleks otseselt seotud Euroopa Komisjoniga. Komisjon osutab osalevatele linnadele tehnilist abi. Ka liimesriigid on olnud toetavad.

Avalikkuse teavitamise menetlus lõpeb 30 aprillil. Usume, et juba 2009 aastal võiks toimuda tseremoonia, kus kõik paktiga liitunud linnad võiksid selle allkirjastada. Me oleme veendunud, et me ei saa olla edukad seatud eesmärkide saavutamisel kui sellesse ei ole kaasatud ka regioonid. Usun, et regioonide Komitee roll peaks olema rõhutatud ka linnapeade paktis.

Euroopa elektri- ja gaasiturud: kolmas õigusaktide pakett Ettepanekud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid
KOM(2007) 528 lõplik – 2007/0195 (COD), KOM(2007) 529 lõplik – 2007/0196 (COD),  KOM(2007) 530 lõplik – 2007/0197 (COD), KOM(2007) 531 lõplik – 2007/0198 (COD), KOM(2007) 532 lõplik – 2007/0199 (COD),  CdR 21/2008 rev. 1 - DEVE-IV-022  

Raportöör: Michel LEBRUN (Valloonia parlamendi liigeBE/EPP)

See arvamus puudutab nii konkurentsivõimet kui ka hinnapoliitikat. Liikmesriigid peavad tegema selge vahe tootjate ja haldajate vahel. Võrkude arendamisel tuleb järgida nõuded, mis tulenevad taastuvenergia allikate arvestamisest.

Sõnavõtud- arvamus on väga hea, aga märkus puudutab kahte esimest seaduspaketti. Oleme arvamusel, et on vaja asutada euroopa tasandi asutust, et koordineerida erinevate pakkujate tegevust. Austria delegatsiooni sõnul on nende poolt esitatud muudatusettepanekute sisu, et mõjusid tuleb analüüsida pikemas perspektiivis, et otsustada nende meetmete üle.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut, nendest 3 meie delegatsiooni poolt. Kõik meie delegatsiooni poolt esitatud ettepanekud võeti ka vastu (üks neist kompromissina)

Arvamus võeti vastu suure häälteenamusega

Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2007−2008 − kandidaatriigid
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule KOM(2007) 663 lõplik CdR 246/2007 rev. 2 - RELEX-IV-010

Raportöör: Gordon HEATLEY (Warwickshire’i krahvkonna volikogu liige UK/EPP)

Lääne Balkani regioon on tõesti muret tekitav piirkond, kuid olukord selles piirkonnas paraneb ja need riigid peaksid arvestama perspektiiviga, et neist saavad Euroopa Liidu liikmesriigid. Tuleks sätestada ühtsed lähenemisalused. Tähelepanu on vaja pöörata ka kohalike ja piirkondliku omavalitsuste suutlikkusele. Oluline on arendada häid naabrussuhteid.
Paljud esitatud muudatusettepanekud on ajendatud ka tõlkeprobleemidest. Selle arvamuse eelnõu kohta on esitatud 29 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt. Meie ettepanekutest 1 lükati tagasi ja kaks võeti vastu kompromissina.

Arvamus on ühe vastuhäälega vastu võetud.

Äärepoolseimate piirkondade strateegia: kokkuvõte ja arenguperspektiivid 
Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele KOM(2007) 507 lõplik CdR 309/2007 rev. 1 - COTER-IV-015

Äärepoolseimate piirkondade all mõeldakse seitset  piirkonda (Assoorid, Guadeloupe, Kanaari saared, Madeira, Martinique, Prantsuse Guajaana, Réunion), mis  on Euroopa Liidu täieõiguslikud osad, kuid samas iseloomustab neid ainulaadne ja eripärane olukord, mis eristab neid teistest ELi piirkondadest.

Kõnealune olukord seisneb mitmete püsivalt ebasoodsate olude koosmõjus; eelkõige on need kaugus, väike pindala ja tootmisstruktuuri ühekülgsus, mistõttu on kõnealused piirkonnad isoleeritud ja haavatavad, nagu tunnistatakse EÜ asutamislepingu artikli 299 lõikes. See toob kaasa täiendavaid kulusid ja eriti suuri raskusi nende piirkondade majanduskasvu, lähenemisprotsessi ja majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohast, kuna ei võimalda neil täiel määral osaleda siseturul, piiravad nende elanike võimalusi ja vähendavad ettevõtete konkurentsivõimet.

Siiani on rakendatud mitmeid meetmeid, mis on olnud edukad, kuid samas on ka teatud puudujääke. Peamine väljakutse on seotud kliimamuutustega, aga ka immigratsiooni poliitikaga, ülerahvastusega jne. Me kutsume komisjoni üles analüüsima neid uusi väljakutseid, et tagada parem juurdepääs, konkurentsivõime ja integratsioon teiste piirkondadega. Oluline on säilitada nendes piirkondades põllumajandus ja seda on vaja kaitsta EL tasandil.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 7 muudatusettepanekut, neist võeti vastu 6. Uno Silbergi poolt esitatud muudatusettepanek võeti vastu kompromissina.

4. Regioonide Komitee piirkondadevahelise töörühma “Läänemere riikide piirkonnad” koosolek

10.04.2008  toimus Regioonide Komitee piirkondadevahelise rühma "Läänemere riikide piirkonnad". koosolek (oslaesid Regioonide Komitee liikmed Saima Kalev, Uno Silberg, Väino Hallikmägi), kus arutati resolutsiooni "Draft Position Paper of the Interregional Group "Baltic Sea Regions" of the Committee of the Regions on an EU Strategy for the Baltic Sea Region", mille kohta esitas Eesti delegatsiooni liige Dr Uno Silberg (Regioonide Komitee juhatuse liige ja asepresident) meie delegatsiooni nimel 4 muudatusettepanekut, mis ka teatud muudatustega vastu võeti

1. ettepanek- võeti vastu
2. ettepanek- kompromiss: jäeti välja sõnad "the implementation of the
Strategy" ning jäid sisse sõnad "as early as possible"
3. ettepanek . nõustuti tehtud ettepanekuga, et merepoliitika ei ole
selle strateegia nurgakivi vaid muuta sõnastust nii, et merepoliitika on
üks selle strateegia oluline aspekt.
4. ettepanek- asendati sõnad "to support" sõnaga "underline".

Lisan ka esitatud ettepanekud.

Resolutsioon võeti töörühma poolt vastu koos heaks kiidetud muudatusettepanekutega.
Esindaja Euroopa Komisjonist (euroopa territoriaalse koostöö osakonnast) rõhutas

Regioonide Komitee poolse panuse olulisust läänemere strateegia kujundamisel.

See initsiatiiv on saanud alguse Euroopa Parlamendi poolt koostatud raportist ning Rootsi valitsuse poolsest arvamusest.

Läänemere strateegia peaks valmima 2009 aastal. Mis on strateegia lisandväärtus- ta annab integreeritud lähenemise kogu piirkonna probleemidele. Koostatav tegevusplaan saab rahastamise  aluseks . Mis on praeguseks tehtud- on püütud kaardistada osapoolte huve. Ootused selle strateegia osas on väga kõrged.

Selle aasta septembris korraldatakse esimene suurem konverents Rootsis. 2009 aasta jaanuaris on teine partnerite vaheline koosolek. 2009 aasta juuniks peab olema dokument valmis. Kavas on koostada ka tegevusplaan üksikute tegevuste kaupa. Fookus on selle juures parema koordineerimise tagamisel ja olemasolevate instrumentide tõhusamal kasutamisel( uusi juurde ei looda). Valdkonnad on:
· Keskkond
· Majandus
· Regiooni atraktiivsus
· Turvalisus

Koostatav strateegia on pilootprojekt- kui see õnnestub, on võimalik samasugust lähenemist kasutada teiste piirkondade osas.

Euroopa Komisjoni poolt väljatöötataval strateegia on juriidilises mõttes  kommunikatsioon, mis esitatakse Euroopa Liidu Nõukogule arutamiseks.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


24.04.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit