Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


10.-14.märts 2008
Print

E-nädalakiri 7/2008

Sisukord:

1. CEMR jäätmealase ekspertgrupi töörühma koosolek
2. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut alustab tööd juba sel suvel
3. Näituse “90 aastat Eesti Vabariiki” avamine Regioonide Komitees 11. märtsil  2008.
4. Komisjon kujundab ühist lähenemisviisi Euroopa ametite edasise juhtimise suhtes
5. CEMRil on kavas korraldada  seminar avalike hangete teemal
6. Läti Avatud Uste Päevad
7. Euroopa Komisjoni konverents teemal: kaudne vägivald ja ahistamine töökohal.
 
CEMR jäätmealase ekspertgrupi töörühma koosolek


Koosolek toimus 11.märtsil kell 14.00-17.30 CEMRi ruumides Square de Meeûs 1. Ülevaate jäätmedirektiivi teisest lugemisest Euroopa parlamendis andis Mr. Jacques Hoffenberg Taanist. Arutati milline on CEMR strateegia edaspidi nende poolt koostatud ettepanekute eest seismisel.

Euroopa Parlament võttis esimesel lugemisel vastu mõningad olulised direktiivi eelnõu muudatusettepanekud. Nüüd nõuab parlament nende säilitamist teisel lugemisel. Peamised sellised muudatusettepanekud olid ringlussevõtu ja jäätmetekke vältimise eesmärkide seadmine ning üldreeglina viieastmelise jäätmehierarhia juurde jäämine.

Nõukogu on kustutanud kõik viited eesmärkidele, kuid raportöör, olles konsulteerinud komisjoniga, taastas parlamendi muudatusettepanekud muudetud kujul, et teha tekst nõukogu jaoks vastuvõetavamaks ning jäätmetekke vältimise eesmärgi ja tööstusjäätmete ringlussevõtu eesmärgi puhul võtta arvesse vajadust liikuda edasi usaldusväärse statistilise aluse põhjal.

Kahtlemata järgneb uus vaidlus parlamendi ja nõukogu vahel selle üle, millises ulatuses viieastmeline jäätmehierarhia kehtib ja kuidas on võimalik sellest kõrvale kalduda. Parlament soovib, et hierarhia kehtiks “üldreeglina”, nõukogu eelistab sõna “juhtpõhimõte”. Küsimuse põhiline sisu seisneb selles, et direktiivis peab olema selge, et kõrvalekaldumised hierarhiast on võimalikud, kuid need peavad toimuma korrastatud protsessi raames.

Direktiivi üks tähtis eesmärk on teha selge vahe selles, mida peetakse jäätmete “taaskasutamiseks” ja mida “kõrvaldamiseks”. Esimese lugemise muudatusettepanekuid, mis olid vastu jäätmetest saadava energia ideele, heaks ei kiidetud. Küll aga võeti vastu muudatusettepanek, millega jäeti lisast välja energiatõhususe valem. Tegemist oleks olnud mõõdupuuga, mille abil saanuks kindlaks määrata millist jäätmekäitlustoimingutest saadavat energiat võiks lugeda “taaskasutuseks”

Parlamendi liikmete hulgas on neid, kes on fundamentaalselt vastu energia saamisele jäätmekäitlustoimingutest ja parlamendiliikmed riikidest, kus tehakse esimesi samme jäätmete prügilatest eemalesuunamisel, kardavad, et jäätmetest saadav energia võib nende riigis muutuda domineerivaks jäätmehooldusprotsessiks, mis pärsiks investeerimist ringlussevõttu, korduvkasutusse ja jäätmete vältimisse.

Parlamendiliikmed soovisid täpsustada, et jäätmete lakkamise osas oleks vaja õigusloome ettepanekuid komposti, täitematerjalide, paberi, klaasi, metalli, vanarehvide ja tekstiilijäätmete spetsifikaatide kohta. Kõikidel nendel juhtudel aitaks ringlussevõtu poole liikumisel suurel määral selgitus, millised reeglid kehtivad.  Parlamendi raportöör leidis, et on kahetsusväärne, et nõukogu kaotas selles küsimuses kindlameelsuse ja paigutas antud küsimuse põhjendustesse.

Parlamendi keskkonnakomisjoni liikmete poolt on esitatud ligikaudu 200 muudatusettepanekut, mida hakatakse arutama 26 märtsil toimuval koosolekul. Hääletamine leiab aset aga kas 3.04 või 8.04.08. Hetkel ei ole veel kõiki muudatusettepanekuid tõlgitud. Koosolekul lepiti kokku, et CEMR avalikustab parlamendi keskkonnakomisjoni hääletustulemused extranetis (keskkond/jäätmed).

Järgneva kahe nädala jooksul korraldatakse kohtumine, et analüüsida paralamendi saadikute poolt tehtud muudatusettepanekuid.

Sain Eesti Vabariigi Esinduselt EL juures arvamuse jäätmete direktiivi kohta.

“Eesti jaoks on peamine mure seotud igasuguste kohustuslike sihtarvude määramisega direktiivis. Oleme nii vältimise kui korduskasutuse/ringlussevõtu (household waste 50%, construciton and demolition waste 70%) kohustuslike sihtarvude kehtestamise vastu direktiivis. Need arvud võivad olla direktiivis, aga sellisel juhul indikatiivsed. Hetkel puudub sellekohane jäätmestatistika ja kohustuslike sihtarvude seadmine praeguses etapis pole põhjendatud. Samuti ei olnud kohustuslikke sihtarve CIONi algses ettepanekus, kuna ka CION on seda meelt, et neid arve seada praeguses etapis on ennatlik.

Samuti ei toeta me EP ettepanekut stabiliseerida jäätmete koguteke 2012 aastal 2009 aasta tasemele. Oleme nõus kui sõnastus jääks suunavaks st. eesmärgiks, mille poole peaksid LR-d püüdlema. Kui see saab olema LR-dele siduv nõue, siis ei saa seda toetada. Pidades silmas liikmesriikide erinevat arengutaset, eriti uute riikide majanduse kiiret arengut ja tarbimise kasvu, ei pea lähematel aastatel jäätmetekke stabiliseerimist võimalikuks. Samas pole ka veel päris selge, mida vähendamismeetmed endast kujutavad.

Muret tekitav on EP ettepanek, kus soovitakse jäätmehierarhiat näha kui "general rule" (ühispositsioonis on guiding principle). Range hierarhia ei saa kõikides aspektides üldreegel olla, seda ütleb ka paranduses nr 2 toodud tsitaat ühenduse jäätmestrateegiast. Muidu kaotaks LCA-põhine lähenemine oma mõtte.

Need on Eesti riigi peamised murekohad. Kuigi on karta, et ega EP oma sihtarvudest naljalt ei loobu, seega kindlasti on selle eelnõu puhul oodata lepitusmenetlust EP-ga. Kas see jääb FR eesistumise aega, pole teada. Igal juhul võitlus jätkub töögruppides aprillis.”

Lisaks anti koosolekul ülevaade konsultatsioonide alustamisest elektri ja elektroonika toodete jäätmete osas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi tööstusheitmete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) edasiste arutelude osas (directive concerning integrated pollution preventation and control, edaspidi IPPC- direktiiv). Komisjoni talitluste töödokumendiga on võimalik tutvuda kodulehel: http://tinyurl.com/22ucds

2005 aasta lõpus algatas Komisjon mõju analüüsi ja andmete kogumise läbi mitmete uuringute ja konsultatsioonide. Analüüsi tulemustega on võimalik tutvuda kodulehel: http://ec.europa.eu/environment/ippc/ippc_review_process.htm.

Komisjon valmistab ette ettepanekuid kehtiva direktiivi muutmiseks (dokumendi maht 270 lehekülge)

Komisjoni teatisega Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Tõhusama tööstusheidete poliitika suunas” on võimalik tutvuda järgmisel aadressil:  http://tinyurl.com/yvh9bz

Regioonide Komitee DEVE komisjon (raportöör  on Mr Cor Lamers (NL, EPP)), arutab ettepanekuid esmakordselt 25 aprilli koosolekul ja arvamuse lõplik heakskiitmine peaks toimuma selle aasta oktoobri täiskogu istungil.

CEMR koosolekul lepiti kokku, et  IPPC direktiivi muudatuste aruteluks korraldatakse kohtumine Mr. Holger Krameriga. Täpsemat teavet koosoleku toimumise aja kohta antakse lähiajal.

Lisaks moodustati fookusgrupp, et kujundada CEMR seisukohad  ka elektroonikajäätmete direktiivi (WEEE) osas. Fookusgrupi töös avaldasid soovi osaleda Christof Delatter (VVSG), Ludvik Gustafsson (Island), Ulrich Haarman (Deustsche Städtetag), Clare Hudson (LGA). Kõigil, kes soovivad osaleda selle grupi töös, on veel võimalik liituda.

2. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut alustab tööd juba sel suvel, sest parlament kiitis nõukogu ühise seisukoha heaks.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil (EIT) hakkab olema kaks tasandit - juhatus ja teadmis- ja innovaatikakogukonnad (TIK). Juhatus valib välja ülikoolid, teadusuuringute organisatsioonid ja teised osapooled, kes moodustavad sõltumatud TIKid.
 
Igasse TIKi peab kuuluma vähemalt kolm partnerorganisatsiooni vähemalt kahest erinevast liikmesriigist. Samuti peab igasse TIKi kuuluma vähemalt üks kõrgharidusasutus ja üks eraettevõte. Partnerülikoolid võivad seejuures märgistada oma akadeemilised kraadid ja diplomid kui EITi kraadid ja diplomid. Kaheksateistkümne kuu jooksul pärast loomist peaks juhatus valima välja kaks või kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda valdkondades, mis aitavad Euroopa Liidul astuda vastu praegustele ja tulevastele väljakutsetele, mis võiksid hõlmata selliseid valdkondi nagu kliimamuutus, taastuvenergia ja järgmise põlvkonna info- ja sidetehnoloogia."
 
Täiendavate teadmis- ja innovaatikakogukondade valimine ja määramine peaks toimuma pärast esimese strateegilise innovatsioonikava vastuvõtmist. Strateegiline innovatsioonikava on dokument, milles esitatakse EITi tulevaste algatuste prioriteetsed valdkonnad, sh ülevaade kavandatud kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevusest, seitsme aasta jooksul. EIT peab strateegilise innovatsioonikava projekti koostama hiljemalt 30. juuniks 2011. aastal ja edaspidi iga seitsme aasta järel. Seejärel võtavad parlament ja nõukogu komisjoni soovitusel kava vastu.

Komisjoni hinnangul on EIT kulude katmiseks esimese kuue aasta jooksul vaja 2,4 miljardit eurot, mis peaks tulema nii era- kui avalikust sektorist. 18. detsembril 2007. aastal otsustasid parlament ja nõukogu muuta ühenduse mitmeaastast finantsraamistikku nii, et EIT-le saaks eraldada 308,7 miljonit eurot. Komisjon lõi veebruaris spetsiaalse ajutise valimiskomitee, mis koosneb komisjoni nimetatud neljast sõltumatust kõrge kvalifikatsiooniga eksperdist, ning mis peab nelja kuu jooksul nimetama 18 EIT juhatusse kuuluma hakkavat isikut.

3. Näituse “90 aastat Eesti Vabariiki” avamine Regioonide Komitees 11. märtsil  2008.
Näituse “90 aastat Eesti Vabariiki” avamine Regioonide Komitees toimus 11.märtsil kell 18.00. Kutsujateks olid ühelt poolt Regioonide Komitee president Luc Van Den Brande ja teiselt poolt Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni esimees Mihkel Juhakami.

Näitus on üles pandud Regioonide Komitee 5.korrusel. Näitus koosneb pildiseeriast, kus iga aastat 90st iseloomustab üks pilt. Pildid valis välja Eesti Instituut. Näituse korraldamise idee algataja ja organisaator on Tõnu Karu Tallinna Linnavalitsusest.

Näituse avamisel osales Tõnu Karu andmetel ligikaudu 200 inimest. Näituse avakõnega esines Gerhard Stahl, Regioonide Komitee Peasekretär. Eesti Vabariigi välisministri tervituskõne kandsid ette kaks last vanuses 9 ja 8 aastat nii eesti kui inglise keeles. Nende etteaste sai sooja aplausi osaliseks. Lisaks andsid lapsed väikese kontserdi, mis võeti vastu tugeva aplausiga.

Hindan üritust igati kordaläinuks.

Mõned pildid näituse avamisest : http://public.fotki.com/illeallsaar/brssel/timoshew90100.html

4. Komisjon kujundab ühist lähenemisviisi Euroopa ametite edasise juhtimise suhtes

Euroopa Komisjon kutsus 11.03.08 üles kujundama välja uut lähenemisviisi Euroopa ametite rolli ja nende juhtimise suhtes. Viimastel aastatel on ametite kasutamine peamiste ülesannete täitmisel leidnud kindla koha Euroopa Liidu tegevuses. Komisjoni teatises kutsutakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles pöörama uuesti tähelepanu vajadusele kujundada selge ja ühtne nägemus ametite rollist Euroopa avalikus halduses.

Komisjon teeb ettepaneku luua institutsioonidevaheline töörühm, mis määraks kindlaks ametite juhtimist käsitlevad peamised küsimused ning töötaks välja kõikide ametite suhtes kohaldatavad põhieeskirjad.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso: „Kätte on jõudnud aeg algatada uus arutelu ametite rolli ja teenuste kohta, mida ametid ELile pakuvad. Euroopa ametite olulisus on väljaspool kahtlust, aga nende juhtimisega seotud lahendamata küsimustega tuleb meie kolmel institutsioonil veel tegeleda. Ameteid käsitlev kooskõlastatud poliitiline lähenemisviis aitaks meil suurendada ELi struktuuri ühe olulise osa läbipaistvust ja tõhusust.”

Selleks et kokku leppida ametite asutamise, nende tegevuse ja nende üle teostatava järelevalve tingimused, esitas komisjon 2005. aastal ettepaneku sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe, millega luuakse Euroopa reguleerivaid ameteid hõlmav raamistik. Hoolimata Euroopa Parlamendi üldisest toetusest, jäid kokkuleppe eelnõu käsitlevad läbirääkimised nõukogus kahjuks lõpetamata. Ent institutsioonidevahelises kokkuleppes sisalduvad küsimused on endiselt päevakorral.

5. CEMRil on kavas korraldada teine seminar avalike hangete teemal

Esimene seminar sellel teemal leidis aset eelmise aasta 26 novembril. Selle kohta on koostatud ka raport, mis tehakse varsti kättesaadavaks. Kuna tagasiside esimeselt seminarilt oli väga positiivne, siis otsustati korraldada sellele järg. Välja on pakutud kaks võimalikku aega- 19.mai ja 3. juuni.

Esimesel seminaril esinesid ettekannetega Belgia, Inglismaa, Norra, Taani, Hollandi ja Poola. Näited olid veemajanduse valdkonnast. Nüüd ollakse huvitatud teiste maade kogemustest muudes valdkondades. Ettekannetega esinemiste osas on avaldanud soovi juba ¦oti ja Walesi omavalitsusliidud. Teemadena on välja käidud sotsiaalhoolekande  ja transpordi valdkond. Eesti Linnade Liidust on avalike hangete töörühma liige Kaimo Käärmann.

6. Läti Avatud Uste Päevad

16. märtsil kell 11.00-15.00 korraldavad Läti Vabariigi Alaline Esindus EL juures, Läti Suursaatkond Belgias, Läti Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liit ja Riia linna ja regiooni esindus EL juures Läti Avatud Uste Päevad (Brüssel-Euroopa Pealinn raames) aadressil: Avenue des Arts 23, 1000 Brussels, Belgium

Läti Päevade raames tutvustatakse läti käsitöökunstnike loomingut ja võimaldatakse osa saada munadepühaga seotud rahvuslikest traditsioonidest ja võimalust tutvuda Läti kuulsate kunstnike töödega. Lisaks pakutakse rahvusjooke ja sööke.

7. Euroopa Komisjoni konverents teemal: kaudne vägivald ja ahistamine töökohal toimus 14.märtsil Crowne Plaza hotellis, Rue Gineste 3, B-1210 Brüssel.

Konverents on esimene samm mõõtmaks 2007 aastal erinevate partnerite poolt allkirjastatud kokkuleppe täitmist. Konverentsi käigus esitatakse parimate praktikate näiteid kaudse vägivalla kindlaksmääramisel ning selle vähendamisel ja vägivalla ohvrite abistamisel. Konverentsil osales ligikaudu 250 inimest üle kogu Euroopa.

Konverentsi avasõnad ütles Mr. Armindo Silva Tööhõive, Sotsiaalküsimuste ja Võrdsete võimaluste Peadirektoraadist. Vägivald töökohal- nii otsene kui kaudne, võib tõsiselt kahjustada töötajate füüsilist ja vaimset tervist. Tööandjad on jõudnud arusaamisele, et täiendavate meetmete rakendamine vägivalla vastu võitlemisel on olulise tähtsusega.

Üheks võimaluseks probleemidest rääkida ja leida ka sobivaid lahendusi, on sotsiaalne dialoog töötajate ja tööandjate vahel. Charles Nolda (CEEP) euroopa tööandjate esindusorganisatsioonist ja euroopa ametiühingute liidu esindaja Roland Gauthy tutvustasid sektoritevahelist kokkulepet kaudse vägivalla ja ahistamise vähendamiseks töökohal.

Kokkuleppe sissejuhatavas osas märgitakse, et pooled mõistavad üheselt hukka igasuguse vägivalla ja ahistamise mistahes töökohal ning nendivad, et nende avaldumise vormid võivad olla väga erinevad. Kokkuleppes defineeritakse ka mida mõeldakse kaude vägivaala ja ahistamise all töökohal ja millised on vahendid selle vastu võitlemisel ning määratletakse protseduurid mida sel puhul oleks vaja teha.

Sätestatud on, et kui vägivalla juhtum on tuvastatud, siis tuleb ka rakendada vastavaid konkreetseid meetmeid. Samuti nähakse kokkuleppes ette kanntanule abi andmist ja kui vaja ka rehabilitatsiooniprogramme.  Vastavalt kokkuleppele peab selle rakendamise tulemuste kokkuvõte olema tehtud 26.aprilliks 2010. Sõlmitud kokkulepe annab raamistiku täiendavate kokkulepete sõlmimiseks riikide erinevates sektorites, kuid need ei tohi halvendada üleeuroopalise kokkuleppe tingimusi.

Brüsseli Ülikooli ja Dublini Fondi ettekanded tutvustasid kokkuleppe rakendamiseks välja antud juhiseid ning samuti Fondi poolt läbiviidud uuringu tulemusi. Uurimus viidi läbi 30 000 töötaja hulgas. Üks kümnest küsitletust väitis, et ta on keguned vägivalda või ahistamist töökohal. 2005.akoges füüsilist vägivalda 6% töötajatest (näitaja on viimaste aastate jooksul suurenenud) ning vägivalla juhtumite arv erineb soopõhiselt, seda eriti seksuaalse ahistamise osas.

Uuring näitab ka, et mida suurem on organisatsioon, seda sagedasem on vägivald. Psüühiline vägivald on kõige suurem tervishoiu- ja sotsiaalsektoris (16%), transpordis (14,4%) ja hariduses (11%). Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et vägivalla juhtumite arv suureneb ja seda eriti teatud sektorites ning sellest tulenevad tagajärjed kujutavad endast olulist materiaalset kahju nii tööandjatele kui töötajatele.

Konverentsil anti ülevaade headest praktikatest nii era kui avalikus sektoris. Avaliku sektori näited olid Helsingi linna näitel. Ettekanded olid nii tööandjate kui töötajate esindajate poolt. Põhiline sõnum oli, et oluline on koguda andmeid kogetud vägivalla ja ahistamise kohta võimalikult täpselt, rakendada ennetavaid meetmeid ning kui midagi juhtub, siis reageerida kiiresti ja võimalikult väikese bürokraatiaga. Oluliseks peeti ka teadlikkuse tõstmist ning töötajate koolitamist.

Kõik esinejad rõhutasid, et andmeid ei ole piisavalt ning tuleks tõhustada ka koostööd erinevate partnerite vahel. Näiteks kaupluste puhul on kindlaks tehtud, et röövid on sagedasemad väiksemates poodides  (alla 1000 m2)- 60%,  ning õhtusel ajal (peale kella 17.00)- 47%.

Ettekannetest tuli ka välja, et nii era kui avalik sektor peab oluliseks kohaliku omavalitsuse rolli kaudse vägivallaga võitlemisel. Sõltuvalt sektorist, on nende roll erinev- alates planeeringutest, parkimise korraldamisest kui ka ühistranspordi korraldusest jne.

Aila Hyvönen Helsingi linna sotsiaalteenuste osakonnast tutvustas nende osakonna poolt tehtavat tööd kaudse ja otsese vägivalla vähendamiseks sotsiaalsektoris. Osakonnal on oma tegevusprogramm ning kogutakse kindla ajavahemiku tagant andmeid vägivalla kohta töökohal. Nemad on jaganud oma tegevuse kolme gruppi: ennetavad tegevused, vägivald töökohal ja kolleegide vaheline vägivald. Registreeritud juhtumite arv on 2007 aastal (1031), võrreldes 2000 aastaga (315) pea kolmekordistunud.

Nad on enda jaoks teadvustanud ka vägivallaga seotud maksumuse- suurenenud tööjõu voolavus, raske leida uusi töötajaid, vähenenud töö efektiivsus, suurenenud kaotatud töötundide arv. Läbiviidud küsitlused näitavad, et 10% töötajatest on kogenud vägivalda, neist 5% konkreetset vägivalda.

Konverentsil osales avaliku sektori ametiühingu esindaja  Kalle Liivamägi (ROTAL).

Aruande koostas

Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


18.03.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit