Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
    25/02 KTK koosolek
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2009 läbirääkimised


Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud 2009. aasta riigieelarve ning “Riigi eelarvestrateegia 2009-2012” osas
Print

KTK ettepanekud .pdf failina

Läbirääkimiste lähtealused

  1. Kohalike omavalitsuste otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.
  2. Leppida kokku tulubaasi ühene määratlus, struktuur ja arvestuspõhimõtted. Omavalitsustele stabiilse, seadustel põhineva võrreldava tulubaasi kindlustamine, mis tagab neile seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajalikud tulud, võimaldab teha kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid ning tagab omavalitsuste jätkusuutliku arengu.
  3.  Riigi poolt osutatavate teenuste, kohalikele omavalitsustele pandud riiklike ülesannete, sh lepingu alusel täidetavate ülesannete rahastamine mahus, mis tagab teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi, ega loo täiendavat survet kohalike omavalitsuste eelarvetele.
  4. Olemuselt omavalitsuslike funktsioonide kohalikele omavalitsustele üleandmise küsimustes läbirääkimiste jätkamine.
  5. Riigieelarvestrateegias kohalike omavalitsuste osas kajastatavate valdkondade kokku leppimine.

 

I. Ettepanekud riigieelarvestrateegia perioodiks 2009 - 2012:

1.      Suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi laekuva üksikisiku tulumaksu osa 0,9 protsendipunkti, 11,9 protsendilt 12,8 protsendini üksikisiku brutotulust ja lisada tasandusfondi „k” valemiga eraldatavasse ossa vahendid 0,9 protsendipunkti võrra suurenenud üksikisiku tulumaksu osaga võrdses suuruses, sh:

1.1.   Suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi laekuva üksikisiku tulumaksu osa 0,2 protsendipunkti ja tasandusfondi „k” valemiga eraldatavat osa tulumaksu 0,2 protsendipunktile vastava summa võrra ainult kohalike omavalitsuste tulude arvel töötasu saavate pedagoogilise personali ning kultuuri- ja sporditöötajate palga taseme ühtlustamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 alusel riigieelarvest eraldatava haridustoetuse osa arvel töötasu saavate munitsipaalkoolide pedagoogide töötasudega.

1.2.   Näha ette käesolevaks ajaks jõustunud õigusaktidega kohalikele omavalitsustele lisandunud, kuid tulubaasiga katmata kohustuste osaliseks täitmiseks omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamine mitte vähem kui 0,3 protsendipunkti ja tasandusfondi „k” valemiga eraldatava osa tulumaksu 0,3 protsendipunktile vastava summa võrra;

1.3.   Suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi kohaliku infrastruktuuri põhivara (hariduse-, kultuuri-, spordi- ja sotsiaalvaldkonnas) kulumi korvamiseks ja investeeringuvajaduste osaliseks katmiseks tulumaksu kohalikesse eelarvetesse laekuvat osa vähemalt 0,4 protsendipunkti võrra ja tasandusfondi eraldisi tulumaksu 0,4 protsendipunktile vastava summa võrra;

2.      Suurendada riigieelarvest eraldistena kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahtu järgmiselt:

2.1.   Kohalike teede hoiu korraldamise tagamiseks suurendada teeseaduses kütuseaktsiisist laekuvate vahendite kohalike teede hoiuks eraldatava osa kasvu - 30%ni. 

2.2.   Tasandusfondis hariduskuludeks määratud eraldise (edaspidi haridustoetuse) piisav maht, arvestades valitsusliidu eesmärki viia pedagoogide palga alammäära tase nelja aastaga riigi keskmise palga tasemele. Sealhulgas:

2.2.1.      suurendada hariduse infrastruktuuri investeeringute vahendeid vähemalt 20%,

2.2.2.      eraldada õpikute soetamiseks 20% ja õppevahendite soetamise toetuseks õpilase kohta vahendeid 15% enam kui eelneval eelarveaastal,

2.2.3.      suurendada ainesektsioonide ja ühisürituste kulude katmise vahendeid 21 miljoni kroonini.

2.3.   Suurendada koolipäeva toidu toetust ühe lapse kohta 20 kroonile.

2.4.   Vastavalt huvikooliseaduse § 21 lõikele 4 eraldada valla- ja linnaeelarvetele huvihariduse ja huvitegevuse arendamiseks vähemalt 150 miljonit krooni aastas, suurendades seda 15% võrra aastaks 2012.

2.5.   Vastavalt koalitsioonilepingule eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid 6-19 aastastele lastele ja noortele suunatud huvialaringides osalemise kompenseerimiseks, arvestusega vähemalt 2000 krooni lapse kohta aastas vastavalt selle vanuserühma laste arvule kohalikus omavalitsuses suurendades seda vähemalt 10% võrra aastaks 2012.

2.6.    Kavandada perioodil 2009-2012 igal aastal riigieelarves toetus Tallinna linnale vabariigi esindamiseks Euroopa kultuuripealinnana, arvestusega 1/3 projekti kogumahust. (2008 -2012  arvestuslikult kokku 189,7 miljonit krooni).

 

 

 

Ettepanek / aasta

Seisund

2008

2009

2010

2011

2012

1.Tulubaasi kasv  sh.

 

 

 

 

 

1.1 Üksikisiku tulumaksu osa laekumise suurendamisega

11,9

12,2

12,5

12,7

12,8

1.2 Tasandusfondi „k” valemiga eraldatava osa suurendamisega

1 430 000

ÜIT 0,3% vastava osa võrra

 225 milj. kr.

ÜIT 0,3% vastava osa võrra

ÜIT 0,2% vastava osa võrra

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

Tulubaasi kasv  koosneb:

 

 

 

 

 

1.Tulubaasi täiendamisest  töötasude ühtlustamiseks:

 

 

 

 

 

Üksikisiku tulumaksu (ÜIT) osa laekumise suurendamisega

11,9

12

12,1

 

 

Tasandusfondi „k” valemiga eraldatava osa laekumise suurendamisega

1 430 000

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

 

 

2.  Tulubaasiga katmata ülesannete täitmise tagamisest:

 

 

 

 

 

Üksikisiku tulumaksu osa laekumise suurendamisega

11,9

12

12,1

12,2

 

Tasandusfondi „k” valemiga eraldatava osa suurendamisega

1 430 000

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

 

3.      Põhivara kulumi korvamisest:

 

 

 

 

 

Üksikisiku tulumaksu osa laekumise suurendamisega

11,9

12

12,1

12,2

12,3

Tasandusfondi „k” valemiga eraldatava osa suurendamisega

1 430 000

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

ÜIT 0,1% vastava osa võrra

2. Eraldised riigieelarvest: sh:

 

 

 

 

 

2.1 Teede, transpordi ja IKT valdkonnas:

 

 

 

 

 

 Teehoiuks kütuseaktsiisist laekuvate vahendite eraldamine

15%

20%

25%

30%

30%

2.2 Haridusvaldkonnas, sh.

 

 

 

 

 

 Haridustoetus, sh.

3 274 416

3 918 290

4 656 331

5 587 597

6 705 117

Investeeringukomponent

250 835

301 000

 

348 381

387 090

430 100

Õpikute soetamiseks

44 645

53 574

53 574

53 574

53 574

Õppevahendite soetamiseks

54 865

63 095

72 559

83 443

95 959

Ainesektsioonide ja ühisürituste vahendid

18 992

21 000

21 000

21 000

21 000

Toetus koolilõuna kulude katmiseks (kooni põhikooli õpilase kohta)

225 658

402 703

402 703

402 703

402 703


 

2.3 Kultuurivaldkonnas, sh.

 

 

 

 

 

Investeeringukomponent

126 336

250 000

250 000

275 000

275 000

Huvikooli toetus,

0

150 000

150 000

165 000

165 000

Huviringi toetus, (kr õpilase kohta)

0

2000

2000

2200

2200

 

 

 

 

 

 

 

 

 

II. Ettepanekud 2009. aasta riigieelarve koostamiseks omavalitsuste tulubaasi osas:

1.       Muuta tulumaksuseadust ja näha ette omavalitsuste eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamine mitte vähem kui 0,33 protsendipunkti võrra, sh:

1.1.   Ainult kohalike omavalitsuste tulude arvel töötasu saavate pedagoogilise personali ning kultuuri- ja sporditöötajate palga taseme ühtlustamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 alusel riigieelarvest eraldatava haridustoetuse osa arvel töötasu saavate munitsipaalkoolide pedagoogide töötasudega 0,1 protsendipunkti.

1.2.   Käesolevaks ajaks jõustunud õigusaktidega kohalikele omavalitsustele lisandunud kuid tulubaasiga katmata kohustuste osaliseks täitmiseks 0,1 protsendipunkti.

1.3.    Kohaliku infrastruktuuri põhivara kulumi korvamiseks ja investeeringuvajaduste osaliseks katmiseks 0,1 protsendipunkti.

1.4.    Tulumaksu intresside ja maamaksu intresside kandmisel riigieelarvesse ning deklaratsioonideta tulumaksu mitteeraldamisel kohalikele omavalitsustele katta omavalitsustele saamata jäänud tulud suurendades tulumaksu osa 0,03 protsendipunkti.

2.       Näha ette tasandusfondi “k” valemiga omavalitsustele eraldatava osa suurenemine võrdeliselt kohalikesse eelarvetesse laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamisega vastavalt p. 1.1, 1.2, 1,3  täiendavas summas vähemalt 225 miljonit (arvestuslikult) krooni, tasandamaks mak­sutuludest laekuvate vahendite ja kulutuste ebaühtlast jagunemist.

3.      Lisada tasandusfondi rida – “pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste katteks”  (traditsioonilised Vabariigi aastapäeva üritused, erakorralised kulud seoses kõrgete väliskülaliste vastuvõtuga, riiklikult tähtsate objektide korrashoiuga seotud kulud). Näha ette selleks vähemalt 4 miljonit krooni.

 

                                                                                                      (tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

 

2009

2008

Kokku tulubaasi suurendamine, sh:

 

 

Üksikisiku tulumaksu osa laekumise suurendamisega

11,9

12,23

Tasandusfondi suurendamine tabeli p.1, 2, 3 nimetatud mahtudega võrreldavas suuruses

1 430 000

1 655 000

Tulubaasi suurendamine koosneb:

 

 

1. Töötasude ühtlustamiseks vajalike vahendite suurendamises, sh.

 

 

Üksikisiku tulumaksu (ÜIT) osa laekumise suurendamisega

11,9

12,0

2. Tulubaasiga katmata ülesannete täitmise tagamiseks, sh.

 

 

Üksikisiku tulumaksu osa laekumise suurendamisega

11,9

12,0

3. Põhivara kulumi korvamiseks s.h.

 

 

Üksikisiku tulumaksu osa laekumise suurendamisega

11,9

12,0

 

 

III Ettepanekud haridusvaldkonnas:

1.      Kavandada omavalitsustele tasandusfondi haridustoetus nii, et oleks tagatud seadustega ja seaduste alusel omavalitsusüksustele pandud hariduse andmisega seotud ülesannete täitmine vajalikus mahus ja kvaliteediga, sealhulgas omavalitsusüksuse sisese palgapoliitika kujundamise võimaluse läbi palgavahendite üldmahu kasvu.

2.      Leppida kokku läbirääkimiste riigieelarvestrateegia koostamise etapis haridustoetuse mudeli erinevate komponentide suuruses haridustoetuse mahu kavandamiseks riigieelarves:

2.1.   Suurendada õpikute soetamise toetust vähemalt 20%.

2.2.   Suurendada õppevahendite soetamise toetust vähemalt 15%.

2.3.   Suurendada haridustoetuse palgavahendite osa vastavalt valitsusliidus kavandatud pedagoogide palga alammäärade kasvule.

2.4.   Eraldada haridustoetuse hulgas lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks vahendeid vähemalt 3% ulatuses nende palgafondist.

2.5.   Näha ette investeeringukomponent vähemalt 20 % kasvuga võrreldes 2008. aastaga, analüüsida võimalusi nende vahendite kandmiseks omavalitsuste tulubaasi, läbi üksikisiku tulumaksu laekumise osa ja tasandusfondi suurendamise.

2.6.   Kavandada riigieelarves vahendid ainesektsioonide, keelekeskuste, noorte-, õpilas- ja pedagoogide ürituste ja koolituse korraldamise kulude katteks vähemalt 21 miljoni krooni ulatuses ning eraldada need otse maakondlikele omavalitsusliitudele ja Tallinna, Tartu ja Pärnu linnale.

3.      Analüüsida haridustoetuse eraldamiseks rakendatud mudeli toimimist,  pöörates erilist tähelepanu võimalusele suurendada toetust õpiraskustega ja HEV laste koolituskulude, pikapäevarühmade ja õpilaskodude rahastamise suurendamise võimalusi ja nende rakendamist valemis Vajadusel täiendada mudelit täiendavate komponentidega.

4.      Analüüsida maagümnaasiumide rahastamise toetamiseks võimalikke kriteeriume ja kavandada selleks vahendid haridusmudeli kaudu.

5.      Näha riigieelarves ette lisavahendid haridustoetuse suurendamiseks koolides tugisüsteemide (logopeedide, psühholoogide ja abiõpetajate) rakendamise toetamiseks.

6.      Planeerida riigieelarves vahendid õpilaste toitlustuskuludeks mahus, mis tagaks kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise  arvestusega vähemalt 20 krooni põhikooli õpilase kohta koolipäeva arvestuses alates 1. jaanuarist 2009.

7.      Eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele õpilaste koolisõidu kulude kat­miseks vähemalt 220 miljonit krooni ja töötada välja ühtne süsteem nende vahendite jaotamiseks.

                                                                                              

                                                                                              (tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

2008

2009

Kokku haridusvaldkond

3 500 074

4 540 993

Haridustoetus kokku, sh:

3 274 416

3 918 290

Palgavahendite osa

2 875 170

3 450 203

Õpikute soetamise toetus

44 645

50 107

Õppevahendite soetamise toetus

54 865

60 601

Ühisürituste ja ainesektsioonide tegevuse toetus

18 992

20 000

Lasteaiaõpetajate täiendkoolituse toetuseks

13 173

15 807

Investeeringutoetus

250 835

301 000

Muud eraldised haridusvaldkonnas, sh:

 225 658

 622 703

Koolilõuna toetus

225 658

402 703

Koolitranspordi toetus

0

220 000

 

IV. Ettepanekud sotsiaalvaldkonnas:

1.      Jätkata vastavalt 2008 läbirääkimistel kokkulepitule läbirääkimisi olemuslikult omaval­itsuslike funktsioonide kohalikele omavalitsustele üleandmise küsimustes eesmärgiga suuren­dada omavalitsuste otsustusõigust ja vastutust. Riigieelarvelised vahendid peavad katma ko­halikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni täit­misega kaasnevad administreerimiskulud.

2.      Muuta läbipaistvamaks haiglate rahastamine, tagades tervishoiuteenuste katmine kulupõhiste hindade alusel täies ulatuses. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind peab hõlmama kõiki tervishoiu­teenuste osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpi­laste ja üliõpilaste koolitamisele.

3.      Tagada riigieelarvest hooldusravi voodikoha maksumuse hüvita­mine, mis ületab haigekassa poolt kaetavat osa.

4.      Töötada välja 2007. aasta läbirääkimistel käsitletud esmatasandi tervishoiukeskuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaan ja hilisem ülalpidamiskulude katmise süsteem.

5.      Kavandada lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes ter­vishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest.

6.      Näha ette rehabilitatsiooni ja tugiteenuste suuremat rahastamist, et terviseprobleemidega ja puuetega inimesed saaksid võimalikult kiiresti naasta tavapärasesse elu- ja töökeskkon­da.

7.      Näha ette vahendite eraldamine riigieelarvest ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse võimaldamiseks.

8.      Jätkata läbirääkimisi hooldusravi (õendusabi) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks eesmärgiga tagada kõigile inimestele väärikas vananemine ja oma terviseprobleemiga toimetulek. Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning välja töötada rahastamisskeemid.

9.      Tagada toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite  üldmahust vähemalt 15 % toetuste määramise ning väljamaksmisega seotud administratiivkulude, uute teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks), kuid mitte vähem kui 40 miljonit krooni. Seejuures mitte eristada vahendite jaotust administratiivkuludeks, teenuste loomiseks ja arendamiseks

10.  Töötada välja seadusandlik regulatsioon kohalikele omavalitsusüksustele toimetulekutoetusteks eraldatud vahendite aasta lõpu jääkide kasutamise võimaluste laiendamiseks sotsiaalvaldkonnas või sellele seatud piirangute vähendamiseks. (Võttes arvesse varasemate aastate jäägid).

11.  Sotsiaalministeeriumil koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga rakendada projektipõhist õpetajate täiendkoolitust ning laste harimist riskikäitumise, seksuaaltervise ning perepla­neerimise osas kuni uue üldharidusõppekava valmimiseni ja rakendumiseni, eesmärgiga ennetada/vältida HIV jmt haigestumist.

12.  Kavandada riigieelarves kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid puuetega laste hoiuteenuse osutamiseks, mis tagavad teenuse rahastamise vastavalt tegelikele kuludele.

13.  Näha ette vahendid kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande infrastruktuuri väljaaren­damiseks - investeeringutoetuseks vähemalt 240 miljonit krooni aastas.

14.  Leida võimalus eraldada riigieelarvest vahendid kapitalikulude osaliseks katmiseks  tervishoiuteenust osutavatele asutustele.

                                                                                                       (tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

 

2009

2008

Administratiivkulude, uute teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks

32 000

40 000

Sotsiaalhoolekande infrastruktuuri väljaaren­damiseks - investeeringutoetuseks

21 000

240 000

 

V. Ettepanekud kultuurivaldkonnas:

1.      Näha riigieelarves ette investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele kultuuri- ja spordi infrastruktuuri arendamiseks - investeeringuteks, vähemalt 250 miljonit krooni aastas ja analüüsida võimalust kultuurivaldkonna investeeringutoetuse vahendite lisamiseks kohalike omavalitsusüksuste tulubaasi.

2.      Näha kohalikele omavalitsustele kuuluvate üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide investeeringute rahastamisel ette vähemalt 50 % ne riigi osalus. Leppida läbirääkimistel kokku nimetatud objektide nimekiri.

3.      Kavandada riigieelarves kohalikele omavalitsustele rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks vähemalt 38,5 miljonit krooni.

4.      Eraldada riigieelarves omavalitsusüksuste rahvaraamatukogude IT riistvara soetamiseks  5 miljonit krooni.

5.      Suurendada toetusi tervisespordi arendamiseks maakondlikele tervisespordikeskustele suunatud programmide raames 2009. aastal 15 miljoni kroonini.

6.      Täpsustada laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks kohaliku omavalitsuse, maakondlike omavalitsusliitude, maavalitsuste ja Kultuuriministeeriumi funktsioone ning suurendada kooride-, rahvatantsurühmade ja orkestrite tegevustoetusi 30 miljoni kroonini.

7.      Kavandada riigieelarve tasandusfondis valla- ja linnaeelarvetele huvihariduse ja huvitegevuse arendamiseks vähemalt 150 miljonit krooni, vastavalt huvikooliseaduse § 21 lõikele 4.

8.      Näha ette riigieelarves vahendid 6-19 aastastele lastele ja noortele suunatud huvialaringides osalemise kompenseerimiseks, arvestusega vähemalt 2000 krooni lapse kohta aastas vastavalt selle vanuserühma laste arvule kohalikus omavalitsuses.

9.      Kahekordistada algklassidele mõeldud ujumise algõpetuse programmi toetussummasid 2009. aastaks, viies need 7,5 miljoni kroonini.

10.  Kavandada perioodil 2009-2012 riigieelarves toetus Tallinna linnale vabariigi esindamiseks Euroopa kultuuripealinnana, arvestusega 1/3 projekti kogumahust kokku summas 189,7 miljonit krooni, sh. 2009. a. 44 miljonit krooni.

                                                                                                      (tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

 

2009

2008

Eraldised kultuurivaldkonnas kokku, sh:

202 811

925 800

Investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele kultuuri- ja spordi infrastruktuuri arendamiseks - investeeringuteks

126 336

250 000

rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks

35 000

38 500

maakondlike tervisespordikeskustele suunatud programmi summad

11 975

15 000

kooride-, rahvatantsurühmade ning orkestrite tegevustoetusi

24 000

30 000

Huvikoolide toetuseks

0

150 000

huvialaringides osalemise kompenseerimine

0

400 060 1

 

ujumise algõpetuse programmi

3 500 

7 500

rahvaraamatukogude IT riistvara soetamiseks

2 000

5 000

Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011

 

 44 000

1 2000 krooni  6 -19 aastase lapse kohta

 

V. Ettepanekud teede, transpordi ja IKT valdkonnas:

1.      Suurendada teehoiu korraldamise tagamiseks teeseaduses kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest kohalike teede hoiuks eraldatavat osa 20 %-ni. Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele.

2.      Suurendada maakonnaühistranspordiliinidele eraldatavat toetust 35 % võrreldes 2008. aastaga.

3.      Näha riigieelarves ette vahendid ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävate tulude kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele.

4.      Näha ette vahendid linnadest  riigimaanteedele suubuvate kohalike teede  korrashoiu  rahastamiseks riigieelarvest.

5.      Rääkida läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teemadel, et tagada:

5.1.   Kiire Internet kõigile, s.o kvaliteetse ja so­biva kiirusega internetiühenduse pakkumine mõistliku hinnaga kõigile Eesti asustatud punktide elanikele ja ettevõtetele.

5.2.   Üldine digitaalne asjaajamine, s.o: kõigi Eesti kohalike omavalitsuste, nende hallatavate asutuste ja seotud ettevõtete üle viimine digitaalsele dokumendihaldusele.

5.3.   Informatsiooni lihtne leitavus ja süstematiseeritud pakkumine.

5.4.   e-demokraatia kasutuselevõtt, s.o: võimaldada elanikele osaleda omavalitsuse veebilehe vahen­dusel interaktiivsetes foorumites ja debattides omavalitsuse elukorralduse ning arengu küsimustes. Luua selleks õiguslik raamistik elektrooniliselt avaldatud arvamuste samaväärseks arvestamiseks traditsioonilisel meetodil esitatud arvamustega.

5.5.   e-teenuste laialdane kasutuselevõtt omavalitsustes.

                                                                                                             

                                                                                                               (tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

2008

2009

Kohalike teede hoid

15%

teehoiu vahenditest

633 000

20%

teehoiu vahenditest

952 400

Maakonna ühistranspordiliinidele eraldatav toetus

245 000

330 750

 

 

VII. Ettepanekud maakasutuse ja keskkonnahoiu valdkonnas:

1.      Näha 2009.a. riigieelarves Keskkonnaministeeriumi real ette piisavad vahendid reformimata riigimaade hooldamise kulude katteks.

2.      Näha riigieelarves ette riigipoolne eraldis kohalike omavalitsuste keskkonnalaste investeeringute kulude kasvu osaliseks katmiseks EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veemajanduse ehituspro­jektides, mis on esitatud finantseerimisperioodiks 2004-2006.

3.      Kavandada riigieelarves riigipoolne osalus kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkon­nakaitseliste ja veemajanduse ehitusprojektides, eelarveperioodil 2007-2013 eesmärgiga vähendada kohalike omavalitsuste omaosalust projektides.

4.      Kavandada riigieelarves vahendid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reoveekogumisaladel investeeringute teostamiseks.

5.      Seadustada võimalus vaba- ja reformimata riigimaa munitsipaliseerimiseks kohalikele omaval­itsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh arendustegevuseks, ettevõtluse soodustamiseks, jne. Töötada välja ning rakendada munitsipaalmaa sihtotstarbe muutmise lihtsustatud kord.

6.      Luua kompensatsiooni süsteem, et katta omavalitsuste kulutused eraomanikelt  avalike ülesannete täitmiseks (teed, tänavad, pargid, mänguväljakud, kalmistud) ostetava maa  osas.

7.      Täpsustada tööjaotust keskkonnajärelevalve teostamisel ja keskkonnaalaste õigusrikkumiste menetlemisel, eesmärgiga tagada selged protseduurireeglid keskkonnasaastest teavitamise ja keskkonnaalaste õigusrikkumiste kohta ettekirjutuste tegemisel.

8.      Teha ettepanek keskkonnaõigusaktide kodifitseerimise tulemusel loodavas keskkonnaseadustikus Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetega arvestamiseks.

9.      Jätkata läbirääkimisi õigusaktide täiendamiseks sätetega linnakeskkonna väärtustamise suurendamiseks, kaasa arvatud linna rahvusparkide (linnaliste väärispiirkondade loomiseks olemasolevate parkide, rohevõrgustike ja miljöö- ja kaitsealade baasil) loomiseks, rakendades selleks rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriume..

10.  Keskkonnaministeeriumil kaardistada riigi ja kohalike omavalitsuste keskkonna-alased funkt­sioonid, hinnata nende maksumust ja vaadata üle nende optimaalne jaotus ning välja arvestada selleks vajalike vahendite maht.

 

IX. Ettepanekud muudes küsimustes:

1.      Näha riigieelarves ette toetus üleriigilistele omavalitsusliitudele koostööks Euroopa suunal ja rahvusvaheliste organisatsioonidega vähemalt 4 miljoni krooni suuruses mahus.

2.      Näha riigieelarves ette toetus maakondlikele omavalitsusliitudele maakondlike arengukavade rakendamiseks ja erinevates piirkondlikes projektides osalemiseks mahus vähemalt 45 miljonit krooni.

3.      Kavandada riigieelarves toetus üleriigilistele omavalitsusliitudele kohalike omavalitsuste uurimis- ja koolituskeskuse loomiseks mahus vähemalt 4 miljonit krooni.

4.      Algatada riigieelarveseaduse paragrahv 9 muudatus põhimõtete sätestamiseks, et kui eelarveläbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, otsustab tasandusfondi suuruse riigieelarves Riigikogu ning läbirääkimiste käigus peab olema Valitsuskomisjonil õigus pidevalt esitada omapoolseid kompromissettepanekuid Vabariigi Valitsuse nimel.

5.      Regionaalministril algatada seaduse eelnõu pealinna staatuse õiguslikuks regulatsiooniks.

6.      Töötada välja maakonnakeskuste täiendava rahastamise süsteem.

 

                                                                                                    

 

 

 

                                                                                                     (tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

2008

2009

Maakondlikele omavalitsusliitudele maakondlike arengukavade rakendamiseks ja erinevates piirkondlikes projektides osalemiseks

0

45 000

Üleriigilistele omavalitsusliitudele rahvusvaheliseks koostööks

2 000

4 000

Omavalitsuste uurimis- ja koolituskeskuse loomiseks

0

4 000

 

 

 

 

 

 

 

Jüri Võigemast

Ott Kasuri

Eesti Linnade Liidu tegevdirektor

Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor

 

 

 29. veebruar 2008.a.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Lisa Omavalitsusliitude Koostöökogu

ettepanekute juurde

 

 

KOKKUVÕTE OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU ETTEPANEKUTEST 2009. AASTAKS

 

I  Eraldised kohaliku omavalitsuse üksustele jooksvateks kuludeks läbi tasandusfondi

                                                                                                        ( tuh. krooni)

 

Eraldised riigieelarvest

2007

2008

2009

 

tegelik

RE

taotlus

HTM

Õpilaste koolitoitlustamise toetamiseks

222 022,5 1

225 658,3 2

 Arvestuslikult 3

  402 703

HTM

Õpilaste koolitranspordi toetuseks

-

 

  220 000

HTM

Hariduskulud, s.h

2 854 521

 

3 274 416

       

        3 918 290

 

 

 

 - pedagoogide töötasu, sotsiaal-maks, täienduskoolitus, ülemineku kompensatsioon

 

 

2 470 592

 

 

2 875 170

 

 

         3 450 203

 

 -  ühisürituste ja ainesektsioonide tegevuse toetus

 

27 105

 

18 992

 

             20 000

 

 -õpikud,

46 708 4

44 645 5

             50 107 6

 

-õppevahendid 1-9 kl

57 098 7

54 865 8

             60 601 9

 

 - üldhariduskoolide investeerimiskomponent

240  470

250 835

 301 000

 

  - lasteasutuste pedagoogide täiendkoolituseks

13 105

13 173

 15 807

 

 - reserv

72 594

17 143

 20 572

HTM

Toetus huvikoolide kulude osaliseks katmiseks

 

 

 

150 000

HTM

Huviringi toetus

 

 

400 060  10

SoM

Sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamise ja arendamise kulud

32 000

32  000

40 000

VV

Toetus saarelistele omavalitsustele

6 000

6 500

8 000

VV

Pealinna funktsioonid

 

 

4 000

VV

Tasandusfond valemi alusel

1 430 000

1 430 000

      1 655 000

[1] 10,42 krooni õpilase kohta koolipäevas

2 10,42  krooni õpilase kohta koolipäevas  I poolaastal, 12 krooni õpilase kohta II poolaastal

3  20 krooni õpilase kohta koolipäevas

4 282 krooni õpilase kohta- 2007.a.

5 282 krooni õpilase kohta  2008 .a.

6 338 krooni õpilase kohta 2009.a.

7  458  krooni õpilase kohta 2007.a.

8 458  krooni õpilase kohta 2008.a.

9  527 krooni  õpilase kohta 2009.a

10  2000 krooni  6-19  aastase kohta

 

II  Eraldised läbi ministeeriumide eelarvete

                                                                                                                    (tuh. krooni)

 

Eraldised

2007

2008

2009

 

tegelik

RE

taotlus

MKM

Kohalike teede hoid

          466 000

     633 000

          952 400

SoM

Sotsiaalministeeriumi

 

 

 

 

investeeringutoetused

           21 030

       21 000

          240 000

 

Investeeringutoetus

 

 

 

KuM

kultuuri- ja spordi

 

 

 

 

infrastruktuuri

         132 836

       126 336

          250 000

 

arendamiseks

 

 

 

 

Eraldised üleriigilistele

 

 

 

Sim

omavalitsusliitudele

             2 000

          2 000

             4 000

 

 

 

 

 

 

Maakondlikele

 

 

 

SiM

omavalitsusliitudele

 

 

 

 

maakondlike arengu-

            _

           _

            45 000

 

kavade rakendamiseks

 

 

 

 

Omavalitsuste

 

 

 

SiM

uurimis- ja koolitus-

 

 

             4 000

 

keskuse loomiseks

           _

           _

 

 

 

 

 

 

 

Eraldised rahva-

 

 

 

KuM

raamatukogude teavikute

           . . ..

         35 000

           38 500

 

soetamiseks

 

 

 

 

Maakondlike tervise-

 

 

 

KuM

spordikeskustele

           . . .

         11 975

           15 000

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KuM

Kooride-, rahvatantsu-

 

 

 

 

rühmade ning orkestrite

           - - -

       24 000

          30 000

 

tegevustoetus

 

 

 

 

Ujumise algõpetuse

 

 

 

KuM

programmi toetus

           . . .

         3 500

           7 500

 

 

 

 

 

 

Rahvaraamatukogude

 

 

 

KuM

IT riistvara soetamiseks

           . . .

         2 000

           5 000

 

 

 

 

 

KuM

Euroopa

kultuuripealinn 2011

 

 

           44 000

 

Maakonna ühistranspordi-

 

 

 

MKM

liinide toetus

            . . .      

       245 000

         330 750

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


10.03.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit