Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


18.-25. veebruar 2008
Print

E-nädalakiri 06/2008

Sisukord:
1. Põhja/Balti regionaalsed ja kohalikud omavalitused Brüsselis
2. Regioonide Komitee CONST komisjoni koosolek
3. Regioonide Komitee Euroopa Liidu finantsraamistiku läbivaatamise ajutise sihtkomisjoni koosolek
4. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika töörühma koosolek
5. Veebruari viimasel nädalal avaneb Läänemere piirkonna toetusprogramm aastateks 2007–2013
6. Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjon RELEX koosolek

1. Põhja/Balti regionaalsed ja kohalikud omavalitused Brüsselis

Koosolek toimus 18. veebruaril CEMR majas Meeus 1, B 1000 Brüssel,  I korrusel.

Päevakorras olid järgmised küsimused:
· Millega see grupp tegeleb
· Kuidas selle tööd korraldada
· Grupi tegevuste seos teiste rahvusvaheliste sektsioonide kohtumistega
· Millised on iga omavalitsusliidu prioriteedid lähtudes ELAN- võrgustiku poolt määratletud prioriteetidega
· Muud küsimused

Otsustati, et koostöö on vajalik ja esialgu piirdutakse põhja/balti koostööga ning vajadusel kaasatakse ka teiste liitude esindajad. Koostöö teiste liitudega toimub läbi CEMR erinevate töögruppide, Regioonide Komitee ja ELAN võrgustiku raames. Selle grupi koostöö eesmärgiks võiks olla oma esinduste töö tutvustamine, heade praktikate tutvustamine liitude esinduste töö korraldamisel, aga samuti ka ühiste positsioonide kujundamine olulistes poliitikavaldkondades.

Rootsi liidu esindaja tegi ettepaneku teha koostööd läänemere strateegia ettevalmistamisel, mis on üks Rootsi kui 2009 aasta EL eesistujamaa prioriteetidest. Otsustati, et võrgustik kutsutakse kokku vastavalt vajadusele. Järgmisel koosolekul, mis toimub 2008 aasta aprillis, arutatakse CEMR/CEEP vahelisi suhteid (vastutab Norra liidu esindaja).Teema on seotud omavalitsusliitude tööandja rolli täitmisega.  Koosoleku, kus tutvustatakse liitude tööd, korraldamine jäeti Balti riikide hooleks.

Poliitiliselt heaks kiidetud prioriteedid 2008 aastaks olid ainult Taani liidul. Teiste puhul olid prioriteedid määratud koostöös liitudega, kuid need ei olnud kinnitatud esinduskogude poolt. Taanil on näiteks 14 kõrge prioriteetsusega teemat.  Konkreetsete ühiste prioriteetide määratlemiseni ei jõutud. Otsustati, et konkreetsete küsimustega tegeletakse siis, kui keegi võrgustiku liikmetest teeb vastava ettepaneku.

2. Regioonide Komitee CONST komisjoni koosolek

Põhiseaduse, euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel
ja õigusel rajaneva ala komisjon (CONST) 12. koosolek toimus 19. veebruaril 2008 kell 11.00-18.30 Regioonide Komitee peahoones.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Samuti määrati komisjoni esimeheks perioodiks 2008-2010 Claudio Martini ja aseesimeesteks Claude du Granrut ja  Andrei Durkovsky ja fraktsioonide koordinaatorid.

Määrati uued raportöörid Werner Hienrich Jostmeier ning otsustati arvamustest loobumine ja omaalgatusliku arvamuse koostamine (raportöör Sonia Masini). Kinnitati CONST komisjoni 2008 aasta tööprogramm ning I poolaastal väljaspool Brüsselit toimuvad üritused. Nii tööprogrammi kui ürituste kavaga on võimalik tutvuda Regioonide Komitee kodulehel.

Seminar toimub 6. juunil 2008 “Põhiõiguste edendamine erinevatel tasanditel” Itaalias. Eriti tahetakse keskenduda laste probleemidele ja nende õiguste tagamisele.

Palutakse edastada infot selle kohta kuidas tähistatakse Euroopa päeva 9. mail erinevates liikmesriikides.

Bertnard (Prantsusmaa) leidis, et oluline on arutada ka Kosovo küsimust. Kosovo küsimus on olnud viimasel ajal teemaks prantsuse pressis. Kui Regioonide Komitee ei aruta seda küsimust, siis teeb see kahju meie mainele.

Arutati koondarvamust järgmiste dokumentide kohta: komisjoni teatis „Roheline raamat Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta” ja „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada selle reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele”  KOM(2007) 301 lõplik,  KOM(2007) 298 lõplik.  
Raportöör : Giancarlo GABBIANELLI (IT/UEN-EA) 
Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 9.–10. aprillil 2008 toimuval istungjärgul.

Arvamuse eelnõu arutati komisjoni koosolekul 23. oktoobril ja 7. detsembril 2007 aastal. Ülevaade arvamuse sisust ja arutluse käigust on antud nädalaaruannetes nr 23/2007 ja 28/2007.

Raportööri sõnul on püütud arvestada esitatud kriitilisi märkusi, kuigi ei olnud võimalik kõiki aktsepteerida, kuna need on raportööri põhimõtete vastu. Oleme seiskohal. Et peame arvestama subsidiaarsuse põhimõtet ning leiame, antud juhul tähendab see solidaarsust euroopa kõikide tasandite vahel, et paremini saavutada eesmärke, mis meile on seatud.

Harmoneerimine selles kontekstis tähendab lihtsustamist, mitte täiendavate ülesannete panemist kohalikele omavalitsustele. Loodab, et need põhimõtted leiavad toetuse arvamuse arutlusel. Kui inimesed meie riiki tulevad, on vaja rakendada meetmeid nende integreerimiseks ühiskonda ning samuti aidata neil tagasi pöörduda oma asukohariiki.

Alvendahl (Rootsi) esindaja avaldas arvamust, et kuskil peab olema piir EL sekkumise osas. Teeb ettepaneku arutada, et jõuda enne täiskogu ühistele seisukohtadele. Puudutab ettepanekut Ameti moodustamiseks ja kohaliku tasandi võrgustiku loomise ettepanekut.

Jostmeier (Taani) leiab, et nende poolt tehtud muudatusettepanekud aitavad leida ühiseid seisukohti. Ei nõustu ettepanekuga ühise ameti loomise kohta, kuna selle tulemuseks on bürokraatia kasv.

Arvamuse eelnõu kohta on esitatud 41 muudatusettepanekut, millest 14 võeti vastu. Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu 7 vastuhäälega.

Arutati koondarvamust järgmiste dokumentide kohta: komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel” ja komisjoni töödokument „Ettepanek: institutsioonidevaheline kokkulepe partnerluse kohta Euroopa asjadest teavitamisel” KOM(2007) 568 lõplik, KOM(2007) 569 lõplik  

Raportöör: Claude DU GRANRUT (FR/EPP)
Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 9.–10. aprillil 2008 toimuval istungjärgul.

Arvamust arutati esmakordselt komisjoni 7. detsembri 2007 koosolekul. Arutuse käigust on antud ülevaade nädalaaruandes 28/2007.

Oluline on Euroopa Liidust teavitamine ja seetõttu on oluline ka teabe levitamine regioonides. Meie eesmärgiks on võtta osa kommunikatsiooniga tegeleva töörühma tööst, eriti seoses 9. maiga. See esitab teatud nõudmised ka teistele euroopa institutsioonidele koostöö tõhustamiseks. Olen nõus aktsepteerima muudatusettepanekuid  ja 10 , 11 ja 12 osas on esitatud kompromissettepanek.

Alvendahl ei poolda ühise õppekava kehtestamist. Ta saab heaks kiita, et õpe toimub kohustusliku kooliprogrammi raames (raportöör nõustus).

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut, neist 20 võeti vastu. Kogu arvamuse eelnõu kiideti ühehäälselt heaks.

Arutati koondarvamust järgmiste dokumentide kohta: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele”, „Ettepanek: nõukogu direktiiv kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta”, „Ettepanek üldise raamdirektiivi kohta, mis käsitleb tööjõu sisserännet” ja „Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheline korduvränne ja liikuvuspartnerlus” KOM(2007) 249 lõplik. KOM(2007) 637 lõplik, KOM(2007) 638 lõplik , KOM(2007) 248 lõplik

Raportöör: Anna TERRÓN I CUSÍ (ES/PES)
Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 18.-19. juunil 2008 toimuval istungjärgul.

Raportöör leiab, et Euroopa Liit peaks võimalikult kiiresti välja töötama tõelise Euroopa sisserändepoliitika, arvestades seejuures eri valitsemistasandite pädevusi, kuid täites samas enda pädevusvaldkonda kuuluvaid ülesandeid. Tervitatakse komisjoni algatusi loomaks mehhanisme, mis hõlbustaksid tööjõu seaduslikku rännet, arvestades asjaolu, et piiravad meetmed ebaseadusliku sisserändega võitlemiseks ja seaduslikku sisserännet soodustavad meetmed ei ole omavahel tasakaalus.

Arvamuses toetatakse kõiki algatusi, millega luuakse seaduslikke kanaleid ELi sisserändeks, ja kõiki püüdlusi, ühtlustamaks erinevad ja keerulised menetlused juurdepääsul liikmesriikide tööturgudele, ning võtab teadmiseks, et tegemist on esimese sammuga ühiste mehhanismide loomise suunas, et töötada välja Euroopa poliitika tööjõu sisserände valdkonnas. Raportöör on arvamusel, et sellised meetmed nagu nn Blue Card on vajalikud, et muuta Euroopa Liit (kõrgelt) kvalifitseeritud võõrtöötajate sisserände jaoks atraktiivsemaks, tulla toime Euroopa tööturgude nõudmistega ning tagada Lissaboni strateegia rakendamine.

Soovitakse, et komisjon võtaks kõik sobivad meetmed, et toetada spetsialistide korduvrännet, st kontseptsiooni, vastavalt millele pöörduvad sisserändajad oma kodumaale tagasi ning võimaldavad oma sihtriigis omandatud oskustest kasu saada ka teistel, sest seeläbi hoogustatakse ja süvendatakse sidemeid päritolu- ja sihtriigi kogukondade vahel.

Raportööri sõnul on lähimusvõrgustik esitanud mõned küsimused, mis on esitatud ka Euroopa Komisjonile. Küsimused puudutavad seda, et kas kolmandate riikide kodanikke puudutavate küsimuste käsitlemisel on viidatud õigetele õiguslikele alustele. Loodetavasti vastab komisjon esitatud küsimustele. Ülejäänud küsimuste osas on tulnud kommentaare erinevatest piirkondadest. Austria ja veel mõned regioonid on mures lähimuspõhimõte rakendamise pärast. Raportöör ei saa arvestada kõikide esitatud arvamustega.

Charles Williams Euroopa Komisjonist ütleb, et õiguslik alus katab õiguse juurdepääsule euroopa tööjõuturule. Komisjon ei jaga Regioonide Komitee mõnede liikmete poolt avaldatud kahtlusi õigusliku aluse osas. Komisjon leiab, et see säte võib anda õigusi, mille alusel on kolmandate riikide inimestel õigus euroopa tööjõuturule.

Järgmisel koosolekul saavad olema kättesaadavad lähimuspõhimõtte võrgustiku vastused.

Omaalgatuslik arvamus teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll võitluses terrorismiga” (tingimusel, et juhatus selle heaks kiidab) CdR 336/2007  - CONST-IV-016
Raportöör: Graham TOPE (UK/ ALDE).
Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 18.-19. juunil 2008 toimuval istungjärgul.

Euroopa Liidul on rakendamisel tegevuskava, mille peamised eesmärgid on järgmised:
· Tugevdada rahvusvahelisi jõupingutusi võitluses terrorismiga
· Piirata terroristide juurdepääsu rahalistele ja majanduslikele vahenditele
· Parandada EL institutsioonide ja liikmesriikide uurimis- ja süüdistuse esitamise võimet
· Tagada rahvusvahelise transpordi turvalisus ja luua tõhus kontrollisüsteem piiridel
· Tugevdada liikmesriikide vahelist koostööd
· Teha kindlaks tegurid, mis soodustavad terroristide värbamist
· Julgustada kolmandaid riike tõhusamalt terrorismiga võitlema

Raportöör teeb ettepaneku mida tuleks arvamuse eelnõu koostamisel arvestada. On oluline rõhutada kohaliku tasandi rolli terrorismiga võitlemisel, eriti mis puudutab ennetustegevust. Seetõttu peavad kohalike omavalitsuse tasandi tegevused kajastatud komisjoni teatises.
Euroopa Komisjoni esindaja täpsustab, et selles paketis ei käsitletagi kõiki küsimusi. Samal ajal leiab komisjon, et kohalikel omavalitsustel on oluline osa terrorismivastases võitluses.

Tunnistab, et kohalikel omavalitsustel on selles oma roll ja loodab, et edaspidistes läbirääkimistes jõutakse kokkuleppele selles osas kuidas omavalitsuste rolli komisjoni teatises kajastada.

Ettepanek oli lubada töörühma liikmetel esitada oma ettepanekuid selle teema osas. Arvamus koostatakse järgneva kuu jooksul. Kõik arvamused ja ettepanekud on teretulnud- esitamise tähtaeg 9 aprill. Inglismaa kogemus on teistsugune- näiteks nende puhul olid need, kes terrorismiakte toime panid, sündinud ja kasvanud Inglismaal.

Järgmine CONST koosolek toimub 16. aprillil 2008, Brüsselis

3. Regioonide Komitee Euroopa Liidu finantsraamistiku läbivaatamise ajutise sihtkomisjoni koosolek

Regioonide Komitee Euroopa Liidu finantsraamistiku läbivaatamise ajutise sihtkomisjoni teine koosolek toimus 19 veebruaril 2008 aastal kell 14.30-16.00 Regioonide Komitee peahoones.
Koosolekul osalesid eesti delegatsiooni liikmed Uno Silberg ja Väino Hallikmägi.

Presidendi sõnul on arvamuse koostamise lõpptähtaeg  15 aprill. See arvamus on selline, mis peegeldab juba ka varasemates Regioonide Komitee arvamustes olevaid seisukohti. Meil on vaja säilitada järjepidevus. Konsultatsioonid euroopa liidu eelarve reformimise üle algasid tegelikult tunduvalt varem kui meie poole pöörduti. President teeb ettepaneku alustada mõttevahetust ning vaadata kas on mingisuguseid teisi teemasid. Alguses peame lühikese üldise debati ja hiljem arutame konkreetseid muudatusettepanekuid.

Clucas leiab, et esitatud eelnõu on heaks aluseks  diskussioonide jätkamiseks. Meil on vaja lähtuda selle seotusest Lissaboni eesmärkidega. Oluline on keskenduda lisandväärtusele ja keskenduda sellele, et ei nähtaks struktuurifonde mitte kui vaenlast vaid kui sõpra.

Bertrand- meenutab põllumajanduse töögrupis tehtut. Regioonide Komitee poliitiline sõnum oli, et just maaelu areng oleks rõhutatud.

Schneider - tegemist on hea dokumendiga ja see on tunduvalt parem kui eelmine. Probleem on dokumendi pikkusega. Me tahame anda poliitilist panust konsultatsiooniprotsessi. Mõnedes punktides olen siiski erimeelt  ja kuigi ma ei ole ettepanekuid esitanud (objektiivsetel põhjustel), olen arvamusega nõus siiski osaliselt.

Silberg - arvab, et arvamus on hea alus edaspidiseks diskussiooniks. Olen esitanud erineva tasemega muudatusettepanekuid. Loodan, et need saavad enne täiskogu läbi arutatud. Loodan, et koostatud arvamus annab oma lisandväärtuse diskussioonidesse eelarve reformi üle.

Swietalski- üldiselt on meie märkuste ja kommentaaridega arvestatud.  Keeruline on olla lühike ja lööv juhul kui tahame kõikides küsimustes kaasa rääkida. Muudatusettepanekuid on rohkem tehnilised ja ei too kaasa olulisi muudatusi koostatud arvamusse. Peaks täpsustama millest me räägime- kas ainult kohaliku tasandi omavalitsustest või ka regioonidest ja linnadest.

Asepresident Michel Delebarre leiab, et kahes punktis lähevad meie arvamused lahku- esiteks euroopa maksustamine. Tulevikust rääkides peame tunnistama, et see küsimus on laual. Teine on ajaraamistik. Kõik on nõus, et viieaastane rütm ei ole piisav. Seitse aastat- seda on juba kasutatud. Aga see ei seostu mitte millegagi- seetõttu on meie arvamuses toodud ettepanek pikendada ajaperioodi kümnele aastale. Me ei saa täielikult unustada vanu liikmesriike ja ei saa väita, et kõik on juba ära lahendatud.

Euroopa Ühenduste Komisjoni teatises “Muutuv euroopa vajab eelarvereformi” leitakse, et eelarve läbivaatamine on ainulaadne võimalus EL eelarve ja rahastamise põhjalikuks hindamiseks ilma finantsraamistiku läbivaatamisel valitsevate piiranguteta.  Pigem kujundatakse Euroopa Liidu tulevaste kuluprioriteetide struktuur ja laad, hinnates seda, mis annab paremaid lisaväärtusi ja tõhusamaid tulemusi. Samuti uuritakse kuidas eelarve toimib, kuidas saavutada õiget tasakaalu järjepidevuse ja uutele väljakutsetele vastamise vahel ning kas eelarvet oleks vaja hallata teisiti. 

Nimetatud konsulteerimine on mõeldud kutsuma osalisi üles kaasa rääkima komisjoni korraldatud 2008-2009 aastal toimuvas eelarve läbivaatamises, mida omakorda arutatakse põhjalikult EL institutsioonides ja liikmesriikides. Teatises antakse ülevaade muutustest eelarve struktuuris ja selle mahtudes. Perioodil 1988 kuni 2013 on vähenenud kulude struktuuris ühise põllumajanduspoliitika osa ning suurenenud ühtekuuluvuspoliitika ning muu poliitika osa. Kulupoliitika ajavahemikus 2007-2013 asetab uue rõhu kasvu ja tööhõive eesmärkidele ja uuele poliitikasuunale, milleks on vabadus, turvalisus ja õigus.

Teatises leitakse, et on oluline, et EL poliitikavahendid oleksid valmis uuteks väljakutseteks. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus on  peamise kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks EL kulutuste lisaväärtus.

Poliitika rakendamise seoses on järgmised arutlusteemad:
· Kas jagada toetust mitmete meetmete vahel või seada prioriteedid
· Tasakaal tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud haldamise vahel
· Lihtsustamine ja tugevdatud rakendusvahendid
· Vahendite võimendamine
· Rakendusasutuste kasutamine
· Kaasrahastamine
· Täieliku läbipaistvuse, nähtavuse ja aruandekohustuse tagamine eelarve haldamisel

Arutati arvamuse eelnõu “Euroopa Liidu eelarve reformimine- euroopa muutmine”. Selle arvamuse eelnõu kohta esitas Uno Silberg 28 muudatusettepanekut ja Väino Hallikmägi koos Mrs Clucasega 8 (rohkem muudatusettepanekuid ei olnud esitatud)

Oma arvamuses peab regioonide Komitee vajalikuks säilitada tugev poliitiline raamistik, millele on keskpikas perspektiivis tagatud piisavalt vahendeid, et ühise poliitika kaudu väljendada kollektiivset tahet. Leitakse, et Euroopa seisab silmitsi suurte, sealhulgas ülemaailmsete väljakutsetega, ent rõhutab, et Euroopa Liidu ülesanne ei saa piirduda ainult kõnealuste väljakutsetega tegelemisega. Liit peab jätkama inimeste ja territooriumide integreerimise eesmärgi poole püüdlemist.

Sihtkomisjonile esitatud arvamuse eelnõus oli ettepanek pikendada programmperioodi 10 aastani, eraldades kogusummad vaid viieks esimeseks aasataks ja suunata (nt 25% ulatuses) reservi jäetud vahendeid ümber vastavalt uutele vajadustele tõelise vahehindamise käigus.

Samuti väljendatakse arvamuses erilist muret liidu rahastatava poliitika võimaliku tagasiviimise pärast liikmesriikide tasandile, tuuakse sisse uus mõiste – territoorium (lisaks regioonidele) ning soovitakse, et EL tulevane eelarve peaks vajalikul määral kajastama asutamislepingu õiguslike aluste laiendamist. Regioonide Komitee väljendab oma arvamuses toetust uuele lepingule millega tehakse samm edasi Euroopa integreerimise protsessis, tõhustades, ajakohastades ja uuesti määratledes juba Euroopa ehitamise keskmes olnud poliitikavaldkondi ning lisades teisedki poliitikavaldkonnad liidu pädevusse.

On ettepanek lisada täiendavad võimalused euroopa liidu oma maksustamise süsteemi loomiseks. Selles arvamuses me veel ei toeta, et euroopa peaks kehtestama üldise maksu, aga samas jäetakse lahtiseks võimalus, et sellist maksustamist rakendatakse. Kui me enam oma kulutusi hallata ei suuda, siis tuleb seda teha euroopa tasandil. Muudatusettepanekus , kus tehti ettepanek jätta välja maksustamisega seotud ettepanekud, lükati tagasi (meie delegatsioon hääletas muudatusettepaneku poolt).

Kokku võeti vastu 28 muudatusettepanekut (osa nendest olid kompromissid).

Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 9.–10. aprillil 2008 toimuval istungjärgul.

Olulised kuupäevad on aprillis, siis 6. mail on konverents eelarve reformi teemal., et rääkida 27 mail otsustatavatest teemadest. Septembris on meil kohtumine ja aasta teises pooles kohtume euroopa parlamendi eelarvekomisjoniga.

4. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika töörühma koosolek

Töörühma koosolek toimus 21 ja 22 veebruaril 2008 aastal Berliinis . Saksamaa Omavalitsusliitude esindajad andsid ülevaate nende tegevustest seoses ühtekuuluvus- ja territoriaalpoliitikaga. Koosolekul anti ülevaade seoses aruteludega EL ühtekuuluvuspoliitika, põllumajanduspoliitika ning Euroopa Liidu eelarvereformi teemadel. Samuti tutvustati CEMR arutelustrateegiat.

Ühtekuuluvusfondi kaudu abistatakse neid riike, kelle rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta on madalam kui 90% ühenduse keskmisest, et vähendada kõnealuste riikide majanduslikku ja sotsiaalset mahajäämust ning tasakaalustada nende majandust. Fondi kaudu toetatakse meetmeid, mis on kooskõlas lähenemiseesmärgiga ning fondi suhtes kohaldatakse samasid kavandamis-, juhtimis- ja kontrollieeskirju nagu Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul.

Ajavahemikul 2007–2013 saavad Ühtekuuluvusfondist toetust Bulgaaria, Eesti, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, T¨ehhi ja Ungari. Hispaania saab üleminekutoetust, kuna tema rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta on madalam kui 90% EL 15 keskmisest.

Ühtekuuluvusfondi kaudu võetakse meetmeid järgmistes tegevusvaldkondades:
· üleeuroopalised transpordivõrgud, eriti üleeuroopalist huvi pakkuvad prioriteetsed projektid.
· keskkond. Sellega seoses saab Ühtekuuluvusfondi abil toetada energeetika- või transpordiprojekte, millel on ilmseid eeliseid keskkonna seisukohast: energiatõhusus, uuenevate energiaallikate kasutamine, raudteetranspordi arendamine, ühendvedude toetamine, ühistranspordi laiendamine jne.

Ühtekuuluvusfondi finantsabi võib peatada nõukogu otsusega (vastu võetud kvalifitseeritud häälteenamusega), kui mõne liikmesriigi valitsemissektori eelarve puudujääk on liiga suur, kui riik ei ole olukorra parandamiseks midagi ette võtnud või kui on võetud mitteasjakohaseid meetmeid.

Lisateabe saamiseks lugege palun
· määrust Ühtekuuluvusfondi kohta (http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/regulation/pdf/2007/cohesion/ce_1084(2006)_et.pdf PDF, 94KB)
· ja ülevaadet Ühtekuuluvusfondi tegevuse kohta ajavahemikul 2000–2006 (http://ec.europa.eu/regional_policy/funds/procf/cf_et.htm).

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika üle peetavas arutelus käsitleti ka euroopa põllumajanduspoliitika tervisekontrolli ja  konsultatsioone euroopa eelarvereformi üle.
CEMR poolt ettevalmistatud seisukohtades euroopa ühtekuuluvuspoliitika üle (mis koostati põhiliselt vanade liikmesriikidepoolt antud tagasiside põhjal), sisalduvad väga põhimõttelised ettepanekud, mis muudavad kogu senise ühtekuuluvuspoliitika sisu.

CEMR töögrupi koosolekul osalesid  peamiselt vanade liikmesriikide esindajad (kõik mehed!), mis näitab teema olulisust nende jaoks.

CEMR teeb ettepaneku lisada ühtekuuluvuse vahendite koosseisu osa ühise põllumajanduspoliitika vahendeid (maaelu arendamise vahendid) ning territoriaalse koostöö vahendid ning jaotada ühtekuuluvusvahendeid kõikide liikmesriikide vahel, kusjuures vahendite eraldamisel ei võetaks aluseks mitte ainult rahvamajanduse kogutulu elaniku kohta vaid ka teisi näitajaid nagu tööhõive tase, tööjõu kvaliteet, detsentraliseerimise indeks, juurdepääsu indeks, inimarengu indeks jne.

Lisaks täna ühtekuuluvusfondist rahastatavatele valdkondadele tehakse ettepanek lisada täiendavad keskkonnaalased  küsimused (globaalsete kliimamuutuste tagajärgedega võitlemine, veesüsteemide tasakaalustamine jne), demograafilised küsimused, energia teema ja territoriaalne koostöö.

Tuletan meelde, et perioodil 2007-2013 moodustavad ühtekuuluvuspoliitika rakendamise vahendeid kõige suurema osa EL kulutustest.

Teen ettepaneku arutada CEMR-i poolt tehtud ettepanekuid üleriigiliste omavalitsusliitude juhatustes, et kujundada meie seisukohad tulevase Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika osas.

Nagu juba eespool öeldud, puudutavad ühtekuuluvuspoliitika kohta tehtud ettepanekud ka põllumajanduspoliitika tulevikku ning arutelu euroopa liidu eelarve üle. (lisan aruandele CEMR seisukohad).

19. märtsil toimub direktorite nõupidamine. Selleks nõupidamiseks valmistab CEMR ette oma positsioonidokumenti. Viimane aeg on öelda oma arvamus!

Regioonide Komitee töögrupp valmistab ette seisukohti ühtekuuluvuspoliitika kohta, mille komponendid on territoriaalne, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Iga teema kohta valmistatakse ette 2 dokumenti (kokku 6),millest pannakse kokku viies aruanne euroopa liidu ühtekuuluvuspoliitika kohta. Need on olnud väga kõrgetasemelised kohtumised, kus ka CEMRi esindajad on osalenud.

Otsustati, et CEMR valmistab ette dokumendi, mis katab kõik EL eelarve reformiga seotud teemad ( ühtekuuluvuspoliitika, põllumajanduspoliitika ja eelarve reform). Ettepanek on korraldad Brüsselis kohtumine kõigil neil teemadel, kuhu kaasatakse ka Euroopa parlamendi, Euroopa Komisjoni, Regioonide  Komitee esindajad ning omavalitsusliitude esindajad (soovitavalt poliitikud).

Arutati ka selle üle millistel olulistel üritustel peaks CEMR olema esindatud, et teha ennast nähtavaks ning väljendada meie seisukohti.

Avaldati arvamust, et kui koostatakse CEMR poliitilist sõnumit EL eelarve reformi teemadel, siis see peab olema lühike ja arusaadav (millele lisatakse juurde siis täiendusena seisukohad ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajanduspoliitika osas). Nende dokumentide ettevalmistamiseks moodustati kolm eraldi alatöörühma, kelle ülesandeks jäi siis dokumentide eelnõude koostamine.

Angelika sõnul on nii Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika peadirektoraadi kui põllumajanduspoliitika peadirektoraadi esindajad avaldanud soovi kohtumiseks CEMR esindajatega.

EL territoriaalne tegevuskava ja Leipzigi harta.

Nii ELi territoriaalset tegevuskava („territoriaalne tegevuskava”) kui  jätkusuutlike Euroopa linnade Leipzigi harta  võeti vastu ruumilise planeerimise ja linnaarengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Leipzigis 24.-25. mail 2007. 

Euroopa Liidu territoriaalse tegevuskava rakendamise esimene tegevusprogrammi  võeti vastu ruumilise planeerimise ja arengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel Ponta Delgadas (Assoorid) 23.-24. novembril 2007 („esimene tegevuskava”).

Leipzigi harta rõhutab:
“et linnaarengu poliitika tuleb kehtestada riiklikul tasandil ning uudsete lahenduste stiimulid tuleb samuti luua nii riiklikul tasandil kui ka teistel tasanditel.

Meie linnadele on vaja anda piisavalt tegutsemisruumi, et nad saaksid vastutustundlikult täita kohalikke ülesandeid, ning korralik finantsalus, mis annab neile pikaajalise stabiilsuse. Seepärast on samuti oluline, et liikmesriikidel oleks võimalus kasutada ulatuslike integreeritud linnaarengu kavade jaoks Euroopa struktuurifonde. Nende fondide kasutamine peaks keskenduma konkreetsetele probleemidele ja võimalustele ning võtma arvesse ka liikmesriikide võimalusi, raskusi ja spetsiifikat.

Kui seda veel tehtud ei ole, siis peavad kohalikud omavalitsused omandama vajalikud oskused ja tõhususe, et rakendada integreeritud linnaarengu poliitikat ning saavutada linnakeskkonnas üldine kvaliteet ja jätkusuutlikkus.

Uued Euroopa Liidu algatused JESSICA ja JEREMIE, mis toetavad linnaarengu fondide ja VKEde fondide loomist, kasutavad finantskorraldusvahendeid, et tuua integreeritud linnaarengu strateegiate rakendamisse erakapitali, ning pakuvad paljulubavaid võimalusi tavapäraste riiklike ja Euroopa tasandi rahastamisallikate tõhususe suurendamiseks.

Riiklikul tasandil peavad valitsusasutused selgemalt tunnistama linnade tähtsust riiklike, piirkondlike ja kohalike eesmärkide saavutamisel ning oma poliitikameetmete mõju nendele. Linnaküsimustega tegelevate või neile mõju avaldavate erinevate valdkondade valitsusasutuste jõupingutused tuleb paremini kooskõlastada ja integreerida, nii et nad üksteist pigem täiendaksid kui üksteisele vastanduksid.

Tahame rõhutada süstemaatilise ja struktureeritud kogemuste- ja teadmistevahetuse olulisust säästva linnaarengu valdkonnas. Palume Euroopa Komisjonil esitada heade tavade vahetuse tulemused vastavalt Leipzigi harta suunistele algatuse „Piirkonnad majandusmuutustes” raames tulevikus aset leidval konverentsil.

Lisaks sellele on vaja luua Euroopa platvorm, et koondada ja arendada parimaid tavasid, statistikat, võrdlusuuringuid, hinnanguid, eksperthinnanguid ning teisi linnaküsimustes tehtavaid uuringuid, et toetada linnaarengusse kaasatuid kõigil tasanditel ja kõigis valdkondades. Me edendame ja tugevdame tulevikus jätkuvalt teadmiste- ja kogemustevahetust poliitikakujundajate, praktikute ja teadustöötajate vahel kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, et tugevdada ELi säästva arengu strateegia, Lissaboni strateegia ja Euroopa tööhõivestrateegia linnamõõdet. Euroopa vajab linnu ja piirkondi, mis on tugevad ja milles on hea elada.”

Harta tekstiga on võimalik tutvuda järgmisel veebiaadressil: http://tinyurl.com/ysv7lf

Territoriaalne tegevuskava on liikmesriikide valitsustevahelise pikaajalise koostöö tulemus ning põhineb seni kehtiva Euroopa territoriaalse arenguplaani kolmel peamisel eesmärgil:
· tasakaalustatud ja mitmekeskuselise linnade süsteemi arendamine ning uus suhe linna ja maa vahel;
· võrdse juurdepääsu tagamine infrastruktuurile ja teadmistele;
· säästev areng, eelkõige looduse ja kultuuripärandi haldamine ja kaitse.

Territoriaalse tegevuskava vastuvõtmine tugevdab territoriaalset mõõdet ning haakub
jõupingutustega paremini määratleda ja välja töötada territoriaalse ühtekuuluvuse
kontseptsioon. EÜ asutamislepingu artiklite 2, 6, 16 ja 158 alusel on territoriaalset
ühtekuuluvust kolmanda mõõtmena ühtekuuluvuspoliitikas juba arvesse võetud.

Reformileping seab territoriaalse ühtekuuluvuse lepingu eesmärgiks ning näeb selles valdkonnas ette ELi ja liikmesriikide kaasõiguspädevuse.

Linnaarenguga tegelevad ELi ministrid leppisid hartas kokku, kuigi ELil ei ole õiguspädevust linaarengu valdkonnas, kerkib linnamõõde  aga järjest enam esile Euroopa tasandil, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamisel. Linnade laienemisega kaasnevad paljud väljakutsed, nagu linnaosade lagunemine, linnasiseste liiklusvõrkude ülekoormatus, pinnase katmine, keskkonnakahjud ja sotsiaalsed probleemid.

On loodud territoriaalse ühtekuuluvuse kontaktpunktide võrgustik, mille teine koosolek toimub selle aasta 4. märtsil Sloveenias (osalevad EL Reg. Kom. Eesti del. liige Väino Hallikmägi ja delegatsiooni koordinaator Kaimo Käärmann).

Ettekande tegevustest territoriaalse tegevuskava osas üldse ja Saksamaa osas andis dr. Markus Eltges Saksamaalt (Federal Office for Construction and Spatial Planning, Unit for Regional Structural Policy and Urban Development Grants). Saksamaal viidi läbi konverents, kus pandi paika põhilised tegevussuunad, millele järgnesid seminarid kohalikul tasandil (sageli ei olnud inimesed kohaliku omavalitsuse tasandil teadlikud nimetatud dokumentidest). Peeti mitmeis poliitilisi debatte ja eraldati vahendeid väljatöötatud programmide rahastamiseks.
Erinevate riikide poolt on olnud väga erinevad sammud territoriaalse tegevuskava väljatöötamise osas.

Aastatel 2007-2013 eraldatakse Euroopa Liidu eelarvest 2,52% (ehk umbes 7,75 miljardit eurot) Euroopa territoriaalse koostöö edendamiseks.

Euroopa territoriaalse koostöö programmidest toetatakse projekte, mis edendavad Euroopa Liidu territooriumi paremat lõimumist. Piiriülese koostöö ja parimate praktikate vahetamise kaudu toetatakse territooriumi tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut makroregioonide tasandil. Koostööd on võimalik teha nii lähemate naaberriikide kui Euroopa teises servas asuvate regioonidega kogu Euroopa Liidu ulatuses. Prioriteedid ja tegevused erinevad programmide lõikes, kuid prioriteedid on sageli seotud selliste valdkondadega nagu majandusliku konkurentsivõime arendamine, innovatsioon, ligipääsud, keskkond ja riskide ennetamine, mereohutus, turism, piirkonna sidudus, asulate ja kogukondade koostöö jne

Leiti, et linna- maa vaheline koostöö on teema, millega võiks CEMR edasi tegeleda. Hetkel ei ole selge mida selles valdkonnas Sloveenia eesistumise ajal ette võetakse. See peaks selguma lähemate kuude jooksul. Linna ja maa vahelise koostöö teemal on CEMR oluliseks partneriks EUROCITIES, sest nemad on rohkem pädevad just linna teemadel.

Euroopa Ühenduse Algatuse URBAN programm URBACT jätkub aastatel 2007-2013 nime all URBACT II.

URBACT II programmi peamiseks eesmärgiks on edendada läbi Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ning Norra ja ¦veitsi linnade koostöö säästvat ja jätkusuutlikku integreeritud linnaarengu poliitikat ning vastavaid praktikaid. Programm toob kokku erinevaid kohalikul ja regionaalsel tasandil linnaarenguga tegelevaid osapooli vahetamaks kogemusi, õppimaks ja leidmaks parimaid praktikaid erinevates linnapoliitika valdkondades, suurendamaks sealhulgas vastavate poliitikate ning meetmete mõju ja tõhusust linnade säästvale arengule.

Programmi spetsiifilisteks eesmärkideks on:
· aidata kaasa koostööle linnapoliitika kujundajate ja praktikute kogemuste vahetamiseks ning õppimiseks säästva linnaarengu valdkonnas ning rakendamaks vastavaid kogemusi ja praktikaid tõhusamalt kohalikus (linnade) arendustegevuses;
· linnade kogemuste ja parimate praktikate (eelkõige programmi raames toetatavate temaatiliste koostöövõrgustike väljundina loodud know-how ja praktikate) levitamine ning vahendamine;
· linnapoliitika kujundajate ja praktikute ning Konvergentsi ja Konkurentsivõime eesmärgi programmide rakendajate nõustamine töötamaks välja ja viimaks ellu integreeritud tegevuskavasid säästva linnaarengu valdkonnas läbi muude EL struktuurifondide programmide.

URBACT II programmil on kaks prioriteeti:
· Linnad kui kasvumootorid ja töökohtade loojad (44 % programmi ERDF toetuse kogumahust) keskendub järgmistele alateemadele: ettevõtluse edendamine; innovatsiooni, teadmistepõhise majanduse; tööhõive ja inimkapitali arendamine.
· Atraktiivsed ja ühtekuuluvad linnad (50 % programmi ERDF toetuse kogumahust) alateemadeks on puudustkannatavate ja arengumahajäämusega linnaosade integreeritud arendamise; sotsiaalse integratsiooni; keskkonna alaste probleemide lahendamise ning integreeritud linnaarengu strateegiate ja valitsemisvormide väljakujundamise toetamine.
URBACT II programmi rahastatakse ERDF aastatel 2007-2013 kokku ligikaudu 68 miljoni euro ulatuses. Kaasrahastamise määr Eesti kasusaajate jaoks on vähemalt 20% abikõlblikest kuludest.

Programmis saavad osaleda ning kasutada selleks ERDF toetust kõik EL liikmesriikide linnalised kohaliku omavalitsuse üksused või tihedamat koostööd tegevad laiemad linnapiirkonnad; samuti regionaalsed omavalitsused, liikmesriikide valitsusasutused ning ülikoolid ja uurimisasutused linnaliste tegevusvaldkondade puhul. Kasusaaja peab olema avaliku sektori institutsioon või avaliku sektoriga võrdsustunud isik. Samuti saavad programmis osaleda partneritena Norra ja ¦veitsi vastavad linnad ja institutsioonid.

Lisaks saavad URBACT II projektides partnerite või vaatlejatena osaleda kuni 2 linna väljapoolt Euroopa Liitu ning muud institutsioonid (s.h rahvuslikud või rahvusvahelised linnade ühingud, eraettevõtted ja muud kasumitaotluslikud organisatsioonid) saamata selleks ERDF toetust.

Osalejad jagasid omavahel kogemusi seoses URBACT II programmi rakendamisega. Järgmine taotlusvoor on selle aasta suvel.

Lisaks kiideti heaks töörühma tegevuskava 2008 aastaks. Uus töögrupi aseesimees valitakse järgmisel koosolekul.

Järgmine koosolek toimub Korsikal 16-17 oktoober 2008.

Järgmisel päeval külastati Saksamaa väikelinna Fürstenwalde (33,000 elanikku), kus abilinnapea Ms Anne FELNER andis ülevaate nende linnas läbiviidud projektidest ning nende tulemustest ning maa-asulat Friedersdorfi (323 elanikku), kus Mr Dirk ILGENSTEIN tutvustas EL poolse toetusega renoveeritud hoonet ja selle kogu renoveerimisega seotud ajalugu ja tegevusi.

5. Veebruari viimasel nädalal avaneb Läänemere piirkonna toetusprogramm aastateks 2007–2013

Läänemere piirkonna programm on Euroopa territoriaalse koostöö programm, mille kogumaht on ligi 3,72 miljardit krooni. Programmi raames eraldatakse taotlejatele toetusi Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), Euroopa Naabrus- ja Partnerlusinstrumendi (ENPI) ning Norra Kuningriigi vahenditest. Koostööprojektides osalevatele Eesti partneritele on ERDF toetuse määr kuni 85% abikõlblikest kuludest. Programmis osaleb 11 Läänemere äärset riiki  - Eesti, Leedu, Läti, Poola, Norra, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Valgevene ning Venemaa.  Läänemere piirkonna programmi elluviimise eest vastutab Saksamaa. Eestis koordineerib programmi elluviimist siseministeeriumi regionaalarengu osakonna Euroopa territoriaalse koostöö büroo.

Möödunud nädalal Saksamaal Rostockis kogunenud Läänemere äärsete riikide esindajad otsustasid avada toetuste taotlemiseks Läänemere piirkonna programmi aastateks 2007–2013. Programm toetab riikidevahelise koostöö projekte innovatsiooni, transpordi, keskkonna, ning linna- ja maapiirkondade elujõulisuse edendamise valdkonnas. Projektid peavad edendama piirkonna regionaalset arengut ning muutma Läänemerd ümbritseva regiooni atraktiivseks investeerimise, töö- ja elupiirkonnaks.

Läänemere piirkonna programmi esimene taotlusvoor on avatud projektitaotluste esitamiseks 25. veebruarist kuni 30. maini. Projektitaotluse esitamiseks vajalikud dokumendid on kättesaadaval programmi koduleheküljel http://eu.baltic.net. Toetuse taotlejad saavad lisainfo saamiseks pöörduda programmi ühise tehnilise sekretariaadi kontoritesse Riias ja Rostockis. Esimese taotlusvooru raames toetuse taotlejatele toimuvad infoseminarid 2-4. aprillil Riias ning 9-11. aprillil Hamburgis. Seminaridele on võimalik registreeruda samuti programmi kodulehel. Esimese taotlusvooru raames esitatud projektitaotluste kohta teeb programmi seirekomitee rahastamisotsused oktoobri lõpus.

6. Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjon RELEX koosolek

Komisjoni 11. koosolek toimus 25. veebruaril Brüsselis.

Kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Komisjoni koosolekul määrati uus esimees Istvan  SERTÖ- RADICS ja aseesimees Ian MICALLEF  ja Paul O’DONOGHUE (IE/UEN-AE), fraktsioonide koordinaatorid (täpsed nimed leiab Regioonide Komitee kodulehelt), määrati uued raportöörid ning kinnitati 2008 aasta tööprogramm.

Omaalgatuslik arvamuse teemal “Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste loodav lisaväärtus laienemisprotsessi” määrati raportööriks Helene LUND (DK/PES).

Otsustati, et komisjoni väljasõiduistung, mis oli planeeritud 14.juuniks, jääb ära. Seminar toimub 22-23 juunil   Marseilles, Prantsusamaal (samal ajal toimub Euroopa –Vahemere piirkonna riikide ja kohalike omavalitsuste foorum) ning RELEX väljasõiduistung 24. juunil 2008.

Utunen Ziv Soomest rääkis ka Läänemere riikide koostööst. Toetan ideed korraldamaks seminari korraldamist, mis käsitleks läänemere riikide koostööd.

3-4 aprillil toimub Türgi töörühma väljasõidukoosolek ,kus käsitletakse haldussuutlikkuse küsimusi toimub 3-4 aprillil 2008 Istanbulis, Türgis.

Küsimuse all oli kas Regioonide Komitee liikmed osalevad vaatlusmissioonil Serbias ja vaatlusmissioonil Bosnias ja Hertsogoviinas.. Lund Taanist toetas ettepanekut, kuid ei pidanud vajalikuks saata sinna sellisel hulgal vaatlejaid. Utunen Ziv (Soomest) leiab, et vaatlustel osalemine nõuab täiendavat koolitust ja annab tagasiside Kosovos toimunud valimistel osalemise kogemusest. Sõna võttis ka Mihkel Juhkami Eesti delegatsioonist, kes esitas omapoolsed kogemused valimistel osalemisest.

On vaja moodustada neljaliikmeline vaatlusgrupp osalemaks vaatlusmissioonil Bosnia Hertsogoviinas.
Hetkel pole selge osalemine valimistel Serbias.

Arvamus teemal "Laienemispakett 2007: kandidaatriigid", COM(2007) 663 final, CdR 245/2007 rev 1, RELEX-IV-009
Raportöör:Alin Adrian NICA (RO/ALDE)

Arvamuses avaldatakse veendumust, et ELi laienemine on oluline samm rahu ja stabiilsuse tagamisel meie kontinendil ning et see kujutab endast kandidaatriikide kodanike jaoks lisavõimalust saada kasu ühisest majanduspiirkonnast.

Arvamuses rõhutatakse, et Türgi toetamine kogu pika ja keerulise reformiprotsessi vältel toimub kõigi huvides. Türgile tuleb pakkuda riigisisest toetust poliitilisel ja sotsiaalsel tasandil, aga ka  välisabi toetusprogrammide kujul. Türgi ja EL peavad kõnealuse protsessi raames näitama üles kannatlikkust ja vastupidavust. Leitakse, et Türgi dünaamilist liikumist ELi suunas ei tohi katkestada ning et Euroopa Liit peab täitma oma kohustused, mis ta võttis läbirääkimiste alustamise hetkel; seega peab ELi poolt esitatud liitumistingimuste järgimine olema ainus kriteerium, millega arvestada, kui otsustatakse Türgi vastuvõtmine Eli.

Avaldatakse heameelt  Horvaatia edusammude üle mida Horvaatia on teinud Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide ja majanduslike kriteeriumide täitmisel, samuti ühenduse õigustiku ning stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu rakendamisel. Tervitatakse Horvaatia võetud meetmeid avaliku halduse detsentraliseerimiseks kohalikul tasandil ja julgustatakse Horvaatiat jätkama jõupingutusi kõnealuses valdkonnas; on seisukohal, et nende meetmete raames tuleks rõhutada subsidiaarsuse põhimõtet toomaks otsustusprotsessi kodanikele veelgi lähemale.

Arvamuses leitakse, et 1990. aastate esimesel poolel toimunud sõda jättis sügava jälje Balkani rahvaste ühisteadvusesse, mistõttu on oluline tihendada piiriülest koostööd Horvaatia piiriäärsete piirkondade ning naaberriikide, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Sloveenia ja Montenegro kohalike omavalitsuste vahel.

Leitakse, et  endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on teinud edusamme nii Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide kui ka majanduskriteeriumide täitmisel, kuid väljendatakse kahetsust reformide elluviimise aegluse üle 2007. aastal. Väljendatakse  rahulolu, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on täitnud peaaegu kõiki stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sätteid.

Märgitakse, et Ohridi lepingu rakendamine on põhjustanud suuri muutusi Makedoonia ühiskonnas, arvestades samal ajal igati sealset multietnilisust ja multikultuurilisust, mis on muu hulgas ka ELiga ühinemise kriteeriumides olulisel kohal; tuletab veel kord meelde, et oluline on pidada kinni Badinteri põhimõttest ning et kõik osapooled peavad üksteist austama ja omavahel koostööd tegema nende demokraatlike institutsioonide kaudu, mis riigis suurte pingutuste tulemusel on loodud.

Euroopa Komisjoni esindaja Jan Truszczynski sõnul ei ole väga palju mida peaks lisama. Esitatud muudatusettepanekutest lähtudes ei näe ta ühtegi täiendavat valdkonda, mida oleks vaja arutada. Komisjon on rahul mõlema arvamuse sisuga.  Mis suunas me oleme liikunud- tegevused kohtadel ja liikmesriikide seisukohad näitavad, et laienemine peaks jätkuma, aga ei ole seatud kindlaid tärmineid. Komisjonile on tehtud ettepanek rakendada täiendavaid meetmeid, et aidata kandidaatriike saavutamaks neile seatud eesmärke mitmes valdkonnas nagu energia, demokraatia areng jne.

Varsti võetakse vastu teatis Lääne- Balkani laienemise küsimuses ja see toimub Sloveenia eesistumise ajal. Põhilised seisukohad selles küsimuses sisalduvad juba eelmisel aastal välja antud laienemise paketis. Lääne-Balkani riigid, kellel on kandidaadi staatus, on teinud edusamme EL liikmestaatuse saamise tingimuste täitmisel. Türgi suhtes on ka asjad edasi liikunud. Mõne päeva eest võeti vastu fondide seadus ja see on oluline edusamm. Näeme võimalust liitumisläbirääkimiste jätkumist selle aasta teisel poolel. (oluline on ka Küprose küsimuse lahendamine).

Laienemisstrateegia on liikumisel ja Komisjon on valmis rakendama täiendavaid meetmeid laienemise protsessi edendamisel. On esitatud küsimusi kas laienemisstrateegia on piisavalt hea ja kas ikka kõiki kandidaate koheldakse võrdselt. Komisjon näeb, et laienemisstrateegia on tõestanud oma headust ja oma efektiivsust.

Raportöör ütles, et see on suur au, et Regioonide Komitee on määranud omalt poolt raportööriks nii noore liikme. Raportöör usub, et see on strateegiliselt oluline piirkond EL jaoks. Miks see on tähtis? Igat kandidaatriiki - Horvaatia, Türgi ja Makedooniat tuleb hinnata nende poolt tehtud jõupingutuste põhjal ja ainuke kriteerium selle hindamisel on

Kopenhaageni kriteeriumid.

Selle arvamuse kohta oli esitatud 29 muudatusettepanekut. Paljudes muudatusettepanekutes, mis lükati tagasi, taheti rõhutada Kopenhaageni kriteeriumide täitmise olulisust ning lisada, et iga järgneva laienemise korral on vaja nõuda Euroopa Liidult integratsioonisuutlikkuse ranget kontrollimist (siin oli hääletamine poolt ja vastu selle muudatuse osas peaaegu võrdne).

Muudatusettepanekuid oli esitatud ka nende arvamuse punktide kohta, kus räägiti Türgi võimalikust liitumisest. Vaieldi selle üle kas Türgile tuleb pakkuda lisaks välisabi programmidele ka riigisisest toetust poliitilisel ja sotsiaalsel tasandil ning juhiti tähelepanu Türgi relvajõudude korduvate sekkumiste pärast poliitilisse protsessi ja nõuti Türgi mistahes majandusblokaatide lõpetamist.

Paljude muudatusettepanekute puhul oli küsimus ka keelekasutuses ja tõlgete täpsuses.
Arvamus võeti vastu häälteenamusega, 3 vastu ja 6 erapooletut.

See oli arvamuse teine arutelu. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 9.-10. aprillil 2008

Arvamus teemal "Euroopa Komisjoni teatis Euroopa naabruspoliitika kohta 2007. aastal", COM(2007)744 final", CdR 10/2008, RELEX-IV-012
Raportöör: Gabor BIHARY (HU/PES)
Raportöör tutvustas arvamuse eelnõu koostamise põhiseisukohti.
Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 18-19 juunil 2008.

Arvamus teemal "Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend (EIDHR). Strateegiadokument aastatel 2007-2010", C(2007)3765, CdR 9/2008, RELEX-IV-011
Raportöör: Heini UTUNEN-ZIV (FI/ALDE)

Euroopa Liit on seisukohal, et demokraatia ja inimõigused on universaalsed väärtused, mida tuleb jõuliselt edendada kogu maailmas. (EIDHR). Strateegiadokument aastatel 2007-2010 rõhutab kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonide püüdlusi inimõiguste kaitsmisel. Rahastamisvahendi tugevaimkülg on, et see “pakub tegutsemisvabadust, võimaldades toetuse andmist ilma valitsuse nõusolekuta. Tänu sellele on võimalik teha vahetut koostööd kohalike kodanikuühiskonna organisatsioonidega, mis peavad säilitama oma sõltumatuse valitsusasutustest ja tegutsema riikides, mida võib pidada keerulisteks partneriteks.

EIDHR strateegiadokumendis on 2007-2010 aastaks nimetatud viis konkreetset eesmärki:
· Edendada inimõiguste austamist riikides, kus need on kõige enam ohustatud;
· Tugevdada kodanikuühiskonna rolli inimõiguste edendamisel ja demokraatlike reformide teostamisel;
· Toetada dialoogide, inimõiguste kaitsjate püüdlusi ning aidata võidelda  surmanuhtluse, piinamise ning laste vastu suunatud tegevustega ning relvakonfliktidega;
· Rahvusvahelise ja piirkondliku raamistiku toetamine;
· Usalduse suurendamine demokraatlike valimisprotsesside osas, eelkõige valimiste vaatluse kaudu.

Regioonide Komitee peaks eelnimetatud viie prioriteedi asetama rõhu kohalike omavalitsuste kaasamisele eriti 2 prioriteedi osas ning 5 prioriteedi osas.

Teine arutamine ja arvamuse eelnõu vastuvõtmine on kavas 18. aprillil 2008.

 Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 18.−19. juunil 2008

Arvamuse eelnõu teemal “Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2007-2008. Võimalikud kandidaatriigid”.
Raportöör Martin HEATLEY (UK/EPP)

Arvamuses leitakse, et võimalikud kandidaatriigid vajavad selgemat sõnumit selle kohta, kuidas toimub nende ühinemine EL-ga. Leitakse, et ühinemise pikk ajaline raamistik võib põhjustada jõupingutuste vähenemist.  Arvamuses leitakse, et kui Euroopa Liidule on oluline oluliste transpordi-ja energiateede tagamine, siis on ühinemisvõimalus eluliselt vajalik rahu ja stabiilsuse tagamiseks Lääne-Balkani riikides. Kopenhaageni kriteeriumide edukaks täitmiseks on äärmiselt vajalik nende riikide haldussuutlikkuse tõstmine. Teretulnud on sellised projektid, mis ühendavad EL liikmesriikide ja võimalike kandidaatriikide kohalikke omavalitsusi.

Eraldi on arvamuses välja toodud seiskohad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviin, Serbia, Kosovo ja Montenegro positiivseid tulemusi liitumiseks valmistumisel ning tuuakse välja ka vajakajäämised.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 10 muudatusettepanekut. Esitatud ettepanekud ei sea kahtluse alla eelnõus esitatud seisukohti vaid pigem täiendavad ja parandavad neid.
Arvamus kiideti häälteenamusega heaks.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


02.03.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit