Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2008 Brüssel


11.-15. veebruar 2008
Print
E-nädalakiri 05/2008

Sisukord:
1.    ELAN võrgustiku koosolek
2.    Kohtumine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajaga Brüsselis
3.    Euroopa Liidu Nõukogu majandus-ja finantskomisjoni koosolek 12.02.08
4.    Parlamentidevahelisel kohtumisel rõhutati teadmiste vaba liikumise olulisust
5.    Soome- Ugri näitus Euroopa Parlamendis
6.    Õhtusöök üleriigiliste kohalike omavalitsuste Brüsseli esinduste naisjuhtidega
7.    Konverents   “Demograafiliste muutuste juhtimine Euroopas” Euroopa Parlamendis.
8.    Arutelu teemal Euroopa eelarvereform
9.    Osalemine Avatud uste Päevadel 2008


1.    ELAN võrgustiku koosolek

Jean Bruston andis ülevaate Eurisy (acting collectively to bridging space and society) tegemistest. Täsemat informatsiooni “eurisy” kohta leiab nende kodulehelt : www.eurisy.org 

20-21 mail 2008 korraldatakse seminar Dublinis teemal “ Innovation at the service of regional growth. The Competitive Advantages of Satellite Information and Services”. Enne 18 aprilli on osavõtumaks 150 eurot, peale seda kuupäeva 200 eurot.

Eurisy- on saanud oma 40 liikme poolt mandaadi aidata kohalikel omavalitsustel saada kasu satelliit teenustest ja informatsioonist. See on informatsiooni edastamine satelliidi operaatoritelt lõpp-kasutajatele. Need teenused mida pakutakse, aitavad kohalikel omavalitsustel paremini toime tulla demograafiliste muudatustega ja samas muutuda teadmistepõhiseks majanduseks. 

Näiteks on kasutatud seda metsa kaitsmiseks ebaõiguspärase kasutamise eest, võimaldab saada informatsiooni kalavarude kohta, samuti teavitada varakult inimesi võimalikest tormidest jne. Eurisy teenuseid rahastavad selle liikmed. 5-aastase programmi lõpuks on omavalitsused paremini informeeritud satelliidi kasutamise võimalustest. Programmi lõpuks valmivad ka soovitused kohalikele omavalitsustele satelliidi võimaluste kasutamise kohta. 

2008 aasta oktoobris toimub konverents Brüsselis, kus tehakse kokkuvõtteid programmist ja selle tulemustest. Võiks uurida kas see programm pakub omavalitsustele huvi. Näiteks saab seda kasutada kliimamuutustest põhjustatud muutuste kindlakstegemiseks. Novembris võiks siis korraldada väga spetsiifilisi seminare ekspertidele, et tutvustada selle programmi kasutusvõimalusi. Konverents oktoobris on tasuta CEMR ja CoR liikmetele ja seega on võimalus kõigil Brüsselis asuvatel esindustel sellel osaleda.

Koosolekul võeti teadmiseks ka koostatud dokument, kuhu on koondatud kohalike omavalitsuste esinduste poolt antud tagasiside nende prioriteetide osas seoses EK tööprogrammiga 2008.

Lisaks anti ülevaade erinevates valdkondades toimunud arengutest, sealhulgas ka  Regioonide Komitee täiskogu istungil arutatust ning CEMR poolsetest tegevustest nendes valdkondades (olen oma varasemates aruannetes neid teemasid ka käsitlenud).

Koosolekul nenditi vajadust saada täiendavat informatsiooni teenustedirektiivi rakendamisega (ühe kontaktpunkti loomine) seotud kulutustest kohaliku omavalitsuse tasandil, samuti CEMRi poolt tehtud ettepanekute saavutatavuse kohta jäätmete ennetuse ja taaskasutuse määrade osas (eriti uutes liikmesriikides). Parlamendi raportööri sõnul on CEMRi vastavad ettepanekud ebareaalsed. Oleks vaja koguda täiendavaid andmeid selle kohta.

Samuti informeeriti, et CEMR kavatseb korraldada järjekordse diskussiooni jäätmete teemal 27. veebruaril parlamendi raportööri osavõtul, kuhu oodatakse osalema ka eksperte ja poliitikuid. Järgmine ad hot töögrupp jäätmete teemal toimub 11. märtsil 2008.

Energia osas on väljatöötamisel kriteeriumid ehitistele (laieneb ka elumajadele). Anti ülevaade ka energia nädalal toimunust ja üritusest “Covernant of Mayors” Sellele üritusele peaks tulema ka järg, millest antakse siis teada. Septembris toimub  selle algatuse raames ametlike kokkulepe sõlmimine. Vastavate tegevusplaanide koostamiseks antakse aega 10-12 kuud.

Plaanide koostamist nõustatakse EK poolt. Komisjoniga suhtlemine toimub ka edaspidi  CEMRi vahendusel.  Flaami omavalitsusliidu esindaja sõnul on nende valitsus juba varasematel aastatel sõlminud sarnaseid kokkuleppeid omavalitsustega ning kui kohalikud tasandid on huvitatud, siis riik annab neile ka vastavaid rahalisi vahendeid ja tuge nende eesmärkide saavutamiseks. Ei ole veel hilja liitumaks selle üleskutsega. Ja kui on veel huvitatuid, siis tuleb vastav teave edastada CEMRle.

CEMR koostab sotsiaalse kaasamise alast arvamust talle laekunud ettepanekute põhjal. Arvamuse eelnõu saadetakse peagi liikmetele arvamuse avaldamiseks.

Informatsiooniühiskond- valmistatakse ette konverentsi, mis toimub 25-27 septembris Napolis.. Kontakteerutakse e-valitsuse töörühma liikmetega, et määratleda teemad ja esinejad. Ollakse väga huvitatud saama informatsiooni teenuste direktiivi rakendamise kohta liikmesriikides ning selle kohta palju selle rakendamine maksab.

Küprose omavalitsuste esindaja informeeris, et nemad on sõlminud Regioonide Komiteega koostöölepingu ning koostanud ka selle rakendamise tegevusplaani. Ilmselt võetakse peagi kõigi riikide koordinaatoritega ühendust, et koostada samasugust tegevusplaani.

Euroopa Komisjoni ettekanne taastuvenergia direktiivi teemal
Miks see poliitika välja töötati on – ressursside vähesus, kasvavad energia hinnad, kliimamuutused jne. Liikmesriigid peavad esitama oma tegevusplaanid. Tegevusplaanides on nende valik milliste konkreetsete tegevuste kaudu see kokkuhoid saavutatakse (eraldi eesmärgid on transpordi osas). Küttesektor on esmakordselt lülitatud eesmärkide hulka.

Lihtsustatud on administratiivseid meetmeid, liikmesriigid saavad kergemini teha koostööd teiste liikmesriikidega. Parandab uute energiate juurdepääsu elektritootmises. Kohalike omavalitsuste rolli näevad nad eelkõige  informatsiooni vahendamises ja teadlikkuse tõstmises. Teine eesmärk on see, et kohaliku omavalitsused võivad võtta tarvitusele meetmeid, et vähendada energia tarbimist neile kuuluvates ehitistes. Uute ehitiste puhul näiteks Hispaanias on sätestatud nõuded taastuvenergia osa suurendamiseks hoonete kütmisel/jahutmisel.

EL toetab kohalikke omavalitsusi läbi mitmete erinevate programmide ja struktuurifondide kaudu. Samuti on oluline omavalitsuste koostöö. 26. veebruaril toimub konverents Brüsselis, kus tutvustatakse paremaid praktikaid energiakokkuhoiu ja taastuvenergia kasutamise osas. EK hakkab välja töötama juhendmaterjale (eriti kaugele ei ole sellega veel jõutud).

Peale direktiivi lõplikku heakskiitmist ei ole võimalik ka komisjoni poolt võimalik ka suunistega välja tuua. Soovitakse esitada nõuded tegevusplaanide koostamisele, et neid plaane oleks võimalik võrrelda. Soov on direktiiv vastu võtta enne uusi parlamendivalimisi.

2.    Kohtumine Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja esindajaga Brüsselis

Kohtumisel osalesid Ene Kärner Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja esindaja Brüsselis ja Ille Allsaar üleriigiliste kohalike omavalitsuste liitude esindaja Brüsselis.

Põllumajanduse suurim esindusorganisatsioon Euroopas on COPA – Professionaalsete Põllumajandusorganisatsioonide Komitee. Põllumajandusühistute organisatsioonideühendus Euroopas on COGECA – Põllumajandus ühistute Konföderatsioon. 1962.aastast alates tegutsevad need kaks organisatsiooni üheskoos. Tänaseks on COPA-l ja COGECA-l kokku ligi 70 liikmesorganisatsiooni kõikidest EL liikmesriikidest ning lisaks assotsieerunud liikmed. EPKK esindaja ülesanneteks on olla kursis toimuvaga, vahendada infot EPKK liikmesorganisatsioonidele ning väljendada Eesti seisukohti olulistes küsimustes, kaitsmaks Eesti põllumeeste huvisid Euroopa seadusandluse väljatöötamisel või muutmisel.

Esindaja kohalolu aitab kaasa vahetute kontaktide loomisele vajalike institutsioonide, ametnike ning kolleegidega teistest liikmesriikidest. Seisuga 31. detsember 2006 oli Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal 123 liiget.

Ene Kärner informeeris meid COPA ja COGECA seisukohtadest seoses Euroopa Komisjoni teatisega Nõukogule ja Euroopa Parlamendile ühise põllumajanduspoliitika reformi “tervisekontrolli” ettevalmistamisega ning edastas nende poolt koostatud arvamuse paberkandjal.  Samuti informeeris ta, et neil on uus EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmus on sel nädalal Brüsselis ja kui ajagraafik võimaldab, tahab tutvuda ka meie esinduse tööde ja tegemistega. Mina omalt poolt informeerisin Ene Kärnerit Regioonide Komitee täiskogu istungil toimunud diskussioonist ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle, andsin ülevaate meie delegatsioonis toimunud valimistest ning sellest kes on delegatsiooni juht, aseesimees, juhatuse liige jne.

Ene Kärneri sõnul on nende uus esimees huvitatud kohtumisest meie delegatsiooni juhtidega, et arutada meie koostöövõimalusi. Kuna hetkel on euroopa olulisel kohal ka arutelud euroopa eelarvereformi üle (mille üks osa on põllumajanduspoliitika), on koostöö väga teretulnud.

3.    Euroopa Liidu Nõukogu majandus-ja finantskomisjoni koosolek 12.02.08

Nõukogu vaatas läbi  küsimused, mis esitatakse Euroopa Ülemkogu kevadisele kohtumisele, pidades eelkõige silmas tööhõivet ja majanduskasvu käsitlevat Lissaboni strateegiat, mille raames käivitatakse uus kolmeaastane tsükkel, ning ELi ühtse turu käimasolevat läbivaatamist käsitlevate järelduste vastuvõtmist. Põhiküsimuste dokumendis käsitletakse järgmisi küsimusi: majandusolukord, majanduskasv ja langusriskid;
struktuurireformid majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, rakendamine liikmesriikides ja meetmete võtmine ühenduse tasandil;
riigi rahandus ja selle võimalik soodusmõju makromajanduslikule stabiilsusele;
finantsturgude tõhusus ja stabiilsus; majandus- ja rahaliit ELis.

Vastuvõetud seisukohtadega on võimalik tutvuda järgmisel aadressil: http://tinyurl.com/24jt9s

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu on üks mitmetest nõukogu koosseisudest, kes võtavad osa Euroopa ülemkogule põhiküsimuste dokumentide koostamisest; alaliste esindajate komitee ning üldasjade ja välissuhete nõukogu tuginevad põhisõnumitele, valmistades ette Euroopa ülemkogu järelduste eelnõud.

EL Nõukogu järeldustega energia ja kliimamuutuste eesmärkide tagamise majandusinstrumentide kohta saab tutvuda veebilehel: http://tinyurl.com/2p7zfo

Kiideti heaks seisukoht, et kliimamuutustega võitlemine on nii keskkonna kui majandusküsimus ning et selleks rakendatavate meetmete maksumus on odavam kui mitte midagi tegemise hind tulevikus.

4. Parlamentidevahelisel kohtumisel rõhutati teadmiste vaba liikumise olulisust

Teadmiste vaba liikumine, bürokraatia vähendamine, VKEde tõhusam toetamine ning investeeringud haridusse ja tööturgu on meetmed, mis Euroopa Parlamendi ning liikmesriikide parlamentide saadikute arvates on üliolulised Lissaboni strateegia rakendamisel.

Neljas Lissaboni strateegiat puudutav parlamentidevaheline kohtumine sai teoks 11.-12. veebruaril Brüsselis Euroopa Parlamendi ja Sloveenia Rahvaassamblee eestvedamisel. Täpsem ülevaade arutelust: http://tinyurl.com/ytla6o  .  Kohtumisel osales ka Riigikogu liige Peeter Kreitzberg.

5.    Soome- Ugri näitus Euroopa parlamendis

Näituse avas Eesti parlamendisaadik Katrin Saks. Lisaks esinesid ettekannetega veel Eesti Kunstiakadeemia rektor Signe Kivi ja ekspeditsioonide eestvedajaks olnud Kadri Viires.

Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisreisid Esimese uurimisreisi korraldas prof. Kaljo Põllu 1978. aasta suvel, suundudes Kunstiinstituudi üliõpilastega Koola poolsaarel elavate saamide juurde. 1989-1991 juhtis välitöid Andri Ksenofontov ning alates 1994. aastast on ekspeditsioonide eestvedajaks olnud Kadri Viires.

Kolmekümne aasta jooksul on töötatud peaaegu kõigi soome-ugri rahvaste – saamide, hantide, manside, neenetsite, komide, udmurtide, maride, mordvalaste, karjalaste, vepslaste, vadjalaste, setude, liivlaste – juures. Samuti on jäädvustatud eestipärast traditsioonilist taluarhitektuuri Hiiumaal ja uuritud Siberi–eestlaste eluolu Krasnojarski krais.

Ekspeditsioonide eesmärgiks ei ole vanavara kogumine, vaid selle dokumenteerimine ning jäädvustamine (etnograafilise joonistusena, fotona või filmilindile), et kogutud materjali abil tutvustada ja edasi anda soome-ugri (rahva)kultuuri visuaalset traditsiooni. Seetõttu on uurimisreisidel kogutud materjali kasutatud erinevate publikatsioonide ja loengute illustreerimisel ning näituste koostamisel.

EKA soome-ugri uurimisprogrammi raames korraldatakse ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde eesmärgiga leida ning dokumenteerida rahvakunsti seisukohalt huvipakkuvat materjali etniliselt õiges keskkonnas etnograafiliste joonistuste ja fotodena. Viimastel aastatel jäädvustatakse sündmusi ja intervjuusid üha rohkem ka filmilindile. Välitöödel kogutud materjalide ja sellest inspireeritud loomingu põhjal korraldatakse näitusi ning üliõpilaskonverentse.

Kes on soomeugrilased? Mis neid rahvaid ühendab?

Arvatakse, et uurali keeli, s.o soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevate rahvaste esivanemad on Euroopa aladel elanud juba kümmekond aastatuhandet. Tänapäeval on uurali keeli rääkivaid rahvaid maailmas kokku umbes 23 miljonit inimest, kes elavad suurel alal Skandinaavia poolsaarest läänes Obi jõgikonnani idas ja Doonau alamjooksuni lõunas.

Rassiliselt on läänepoolsed soomeugrilased europiidid. Siberis elavad obiugrilased (handid ja mansid) ning samojeedid (neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid) on uurali rassi esindajad ― neil on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni.

Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud, kuid näiteks udmurtide ja maride hulgas on veel elav ka vana loodususund ― animism. Siberi ugrilased ja samojeedid on aga ¨amanistid.

Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad, kellel on oma iseseisvad vabariigid. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on tihedalt seotud põllumajandusega, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Siberi äärmuslike tingimustega kohanenud obiugrilaste ja samojeedide kultuur põhineb aga küttimisel, kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel.

Erinev on ka nende rahvaste poliitiline olukord. Saamid elavad nelja riigi territooriumil, kusjuures edukamad võitluses oma õiguste eest on läänepoolsed, s.t Norras, Rootsis ja Soomes elavad saamid. Nad on olnud koos indiaanlaste ja Austraalia põliselanikega nn. neljanda maailma liikumise eestvedajad, algatades Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples). Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus. Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal, kus suurematel neist on küll oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, kuid kus nad on siiski vähemuses (v.a. komid Permikomi Autonoomne Ringkond).

Seega erinevad uurali rahvad üksteisest nii rassiliselt, religioosselt kui kultuuriliselt. Ometi peetakse nende üldiseks ühendavaks lüliks sarnasusi keelte ülesehituses ning sellest tulenevalt ka maailmatunnetuses. Seetõttu rikastavad Uurali rahvad maailmakultuuri lähenemisviisidega, mis on võimalikud vaid neis keeltes mõeldes. Näiteks pole üheski uurali keeles mõtlevale inimesele teda ümbritsev elus ja eluta loodus materjaliks (nagu näiteks indoeurooplasele), vaid partneriks. Samas ei tähenda keelesugulus seda, et kõik uurali rahvad on omavahel ka veresuguluses.

Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja -kodu olemasolu. Teiseks iseloomulikuks jooneks on, et üldiselt pole uurali rahvad agressiivsed: ajaloo käigus on püütud arvestada ja kohaneda aina uute ja uute naabritega, kuni nende eest on tulnud taanduda, säilitamaks enese iseolemist.

6.    Õhtusöök üleriigiliste kohalike omavalitsuste Brüsseli esinduste naisjuhtidega

Õhtusöögile kutsus Ms. Anna Margret Gudjonsdottir, kes on Islandi Omavalitsuste Brüsseli esinduse juht.

Osalesid veel Itaalia, Norra, Soome, Austria, Läti, Slovakkia, Belgia, CEMR ja Taani
Brüsseli esinduste juhid. Sellised kohtumised on äärmiselt olulised paremate kontaktide loomiseks erinevate riikide esinduste vahel. Esiteks- see toimub erinevas keskkonnas kui igapäevane töökeskkond ning lisaks tööalastele küsimustele räägib igaüks ka natuke endast ja oma perekonnast. Kohtumise mõju oli juba järgmisel päeval ka töösuhetes selgelt tunda, kus senine ametlik suhtumine oli asendunud märksa sõbralikuma ja tuttavlikumaga. Lahtiseks jäi kes ja millal on järgmine võõrustaja.

7.    Konverents   “Demograafiliste muutuste juhtimine Euroopas” Euroopa Parlamendis.

Konverents toimus Euroopa Parlamendi hoones 14. veebruaril 2008. Konverents koosnes kolmest paneelist: töö- ja pereelu ühildamine, väheneva rahvastikuga regioonide võimalused ning immigratsioon ja integratsioon. Konverentsi sissejuhatavas kõnes nenditi, et madal sündimus, noorte lahkumine madalama elatustasemega riikidest ning immigratsioon on kolm olulist teemat mida seoses demograafiliste muutustega Euroopas peaks põhjalikumalt analüüsima. 

Töö ja pereelu ühildamine on üks meede demograafiliste muutustega toimetulekul. Sellega seondub väga tugevalt soolise võrdõiguslikkuse teema. Liikmesriigiti on selles valdkonnas erinev olukord ning samuti on erinevad ka meetmed, mida rakendatakse. Töö- ja pereelu ühildamisega seotud küsimuste arutamisel peaks lähtuma kogu elutsüklist. Samuti on oluline küsimus kuidas ja millist tööd tasustatakse, millised on erinevused meeste ja naiste palkades, võimalused paindlike töövormide kasutamiseks jne.

Tänapäeva ühiskonnas sisenevad inimesed tööturule hiljem ja lahkuvad sealt varem tõi oma ettekandes välja dr. Hubert Krieger. Tema sõnul tuleks suurendada usaldust ühiskonnas usaldust, et rakendada paindlikke töövorme ning elukestva õppe strateegiaid.

Väga huvitavate ettekannetega esinesid Dr. Hubert Krieger Dublini Fondist ja Catelene Passchier Euroopa Ametiühingute Liidust (ETUC) Mulle isiklikult meeldis väga ametiühingute esindaja sõnavõtt. Lisan siia ka lingi, kust võib seda sõnavõttu leida: http://tinyurl.com/286od6  - “Reconciling professional, private and family life: a key objective for the European trade union movement”.

Dr. Vegard Skirbekk (International Institute for Applied Systems Analysis) tõi välja demograafilised muutused aastatel 2010- 2050 Euroopa Liidus keskmiselt. Hüppeliselt suureneb just üle 75 aastaste inimeste osakaal ning samas on perioodil 1971- 2001 pikenenud õppimise aeg 17 aastalt  23le aastale , lühenenud töötamise aeg 44 aastalt 36le ning pikenenud pensioniiga 9 aastalt 20ni.  Õppimisele kuluvate aastate suurenemine on lükanud edasi ka laste muretsemine aja. Kõrgema haridustasemega inimestel on ka vähem lapsi.

Treasa Ni Mhurchu (European Women´s Lobby) leidis, et tänases ühiskond ei toeta perekondi ning laste omamine on nendi endi vastutus ja mure. Ta leidis, et fokuseerida tuleks perekondade toetamisele ja pöörata tähelepanu senini eelmisest sajandist kehtivatele stereotüüpidele mehe ja naise rollist ühiskonnas muutmisele. Kuigi ühiskonnas on toimunud suured muutused ja naine ei ole ammu enam see, kelle ülesanne ühiskonnas on ainult kodu ja pere eest hoolitsemine, on välja kujunenud  stereotüübid visad muutuma.

Teises paneelis räägiti väheneva elanikkonnaga piirkondadest ja nende muredest ning võimalikest lahendustest. Dr Reiner Klingholz (Berlin – Institute for Population and Development) rääkis Saksamaal toimunud muutustest demograafilises situatsioonis. Tulevikus hakkab Lääne-Saksamaa elanikkond vähenema samal ajal kui Ida- Saksamaal hakkab suurenema. Selle põhjuseks on asjaolu, et saksamaa ühinemisel lahkusid Ida-Saksamaalt  noored ja haritud naised lääne poole. Haritud noored naised ei leidnud aga läänest omale sobivat partnerit ning selle tulemusena tulevikus rahvaarv hakkab vähenema. 0,7 last naise kohta on üks madalamaid näitajaid maailmas.

Võtmeküsimuseks on noorte meeste koolitamine. Nende muutustega toimetulekuks on vaja rakendada uusi mudeleid. Selleks on vaja anda piirkondadele suurem autonoomia, pakkuda paremaid koolitusvõimalusi ning rohkem rahalisi vahendeid.  Samuti on oluline looduskeskkonna parandamine ning selle läbi uue ja atraktiivsema elukeskkonna loomine.

Olivier Derrunie Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest ütles, et nende ettepanek on luua Euroopa Demograafiline Fond, kust toetataks piirkondi, mis seisavad silmitsi demograafilisest muutustest tulenevate probleemidega. Fondi ideed hakatakse arutama euroopa ühtekuuluvuspoliitika raames.

Michael Heanney (Donegal County Council) idee oli integreeritud lähenemises ja koostöös erinevate haldustasandite vahel. Loodud on maakonna arengu nõukogu, kes koordineerib erinevate haldustasandite ja institutsioonide vahelist koostööd.

Hannele Häkkinen Soome Omavalitsusliidu esindaja Brüsselis, rääkis Soomes toimunud demograafilistest muutustest ning kasutusele võetud meetmetest nendega toimetulekuks.

Soome probleemid on pikad vahemaad, hõre asustatus, vananev ühiskond, tööjõu puudus, maa sisene tööjõu liikumine ja teenuste rahastamine. Soome on üks kiiremini vananeva elanikkonnaga riike Euroopas. Tema ettekanne keskendus peamiselt tervishoiuteenuste kättesaadavuse probleemide lahendamisele hõredalt asustatud piirkondades. Lahendused on omavalitsuste ja teenuste reformimine, kaugteenuste kasutamine (nn teleteenused), kiirabiteenuste integreeritud osutamine, tööjaotuse ülevaatamine õdede ja arstide vahel, telefoniteenuste osutamine, väljakutse- keskuste asutamine, terviseennetusega tegelemine.
Kolmandas paneelis käsitleti immigratsiooni ja integratsiooniküsimusi.

Ettekannetega esinesid Dr. David Samballone Kingstoni ülikoolist, Yen Nyeya (GHARWEG) ja Montserrat Sole Aubia Katalooniast. Sõnum oli üks- me ei ela suletud maailmas. Inglismaa esindaja rääkis inglise koloniaalajastust ja selle tagajärgedest. Tuleb toetada kolmandate riikide arengut, et inimesed ei oleks sunnitud sealt lahkuma. Sole Aubia ettekande võib leida aadressilt: www.gencat.cat/benestar/immigracio

8.    Arutelu teemal Euroopa eelarvereform

Kohtusin Kadri Uustaliga Eesti esindusest EL juures, et arutada Euroopa eelarvereformiga seonduvaid küsimusi. Regioonide Komitee Euroopa Liidu finantsraamistiku läbivaatamise ajutise sihtkomisjoni poolt on ette valmistatud arvamuse eelnõu “Euroopa Liidu eelarve reformimine- Euroopa muutmine”, mille arutelu toimub järgmisel nädalal 19. veebruaril Regioonide Komitees. Meie delegatsioonist osalevad selle sihtkomisjoni töös Uno Silberg ja Väino Hallikmägi. 

Et paremini valmistuda eelseisvaks aruteluks vaatasime koos arvamuse eelnõus toodud ettepanekuid ja nende ühilduvust eesti seisukohtadega selles küsimuses.

9.    Osalemine Avatud uste Päevadel 2008

Selle aasta Regioonide Komitee poolt korraldataval suurüritusel “Avatud Uste Päevad” kaasalöömiseks tuleb leida kaheksa partnerit viiest erinevast riigist. Leedu omavalitsuste esindaja Brüsselis tegi ettepaneku moodustada ühine konglomeraat kolme Balti riigi vahel, kaasates veel teisi uute liikmesriikide omavalitsuste esindusi Brüsselis. Hetkel on puudu veel kaks partnerit ning praegustest partneritest ei ole veel kindlalt oma nõusolekut andnud Slovakkia ja Poola.

Seega kindlad partnerid loodavas konglomeraadis on hetkel  Eesti, Läti, Leedu ja Sloveenia. Teemaks on innovaatiline turism- ma arvan, et meil on küll mitmeid häid näiteid, mida avatud uste päevade raames tutvustada ja Eestile reklaami teha.  Kui me järgmise nädala teisipäevaks  vajalikku partnerite arvu kokku ei saa, siis jääb see konglomeraat moodustamata.

Aruande koostas

Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

15.02.2008

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit