E-nädalakiri 03/2008

Sisukord:

1.  Transpordiinfrastruktuuri rahastusskeemid ja ummikute vältimine Manchesteri ja Stockholmi linna näidetel
2.  Parlament hääletas üle-euroopalise tarbijakrediidituru poolt
3.  Euroopa Liidu laste õiguste strateegia
4.  Muudatusettepanekud Regioonide Komitee plenaaristungil arutatavate arvamuste kohta
5.  Regioonide Komitee seminar “Linnatranspordi tulevik Euroopa Liidus”
6.  CEMR/EPSU suunised võrdõiguslikkuse rakendamiseks kohalikul tasandil
7.  Kes on maailma parim linnapea 2008 aastal?
8.  Saadikud avaldasid arvamust uue energia ja kliimapaketi osas
9.  Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon võttis vastu resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta.
10.  Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 24.01.08 heaks eesti prioriteedid Sloveenia eesistumise ajaks

1. Transpordiinfrastruktuuri rahastusskeemid ja ummikute vältimine Manchesteri ja Stockholmi linna näidetel

Transpordiinfrastruktuuri rahastusskeeme ja ummikute vältimise võimalusi tutvustasid Manchesteri ja Stockholmi linna esindajad 21. jaanuaril Euroopa Parlamendis.

Gunnar Södelholmi Stockholmi linna keskkonna ja tervishoiu osakonnast tutvustas nende kogemusi ummikute vältimisel kesklinnas.  Selleks rakendasid nad nn ummikumaksu. Maksu rakendatakse alates 2006 aastast. Miks seda oli vaja? Et vähendada tipptundidel liikluskoormust 10-15% võrra, parandada teede läbilaskevõimet, parandada õhu puhtust linnas ja pakkuda elanikele paremat elukeskkonda. Enne meetmete rakendamist viidi läbi põhjalikud uuringud. Uuringutega on võimalik tutvuda internetiaadressil: http://www.stockholmsforsoket.se/templates/page.aspx?id=183

Selleks investeeriti avaliku transpordi kättesaadavuse parandamisse – osteti uusi busse ning avati uued bussiliinid, samuti parandati raudteetranspordi kättesaadavust ning rajati uued parkimisalad. Maksustamine toimub ainult tipptundidel ja tööpäevadel.  Maksustamise tulemusel vähenes tipptundide liikluskoormus esialgu planeeritud 10-15% asemel 20-25%. 

Uuringud näitavad, et kasutusele võetud meetmete tulemusel on ühistranspordi kasutamine suurenenud (aga mitte väga palju!) Tegelikult näitasid ka uuringud, et poolt ja vastu hääli kavandatud plaanidele oli enam vähem võrdselt. Gunnar Södelholm hindas rakendatud kava positiivseks, kuid soovitas sarnaste  meetmete kasutamise puhul ikkagi teha põhjalikud uuringud, sest iga linn on erinev ja lahendused sõltuvad konkreetsest olukorrast.

Manchesteri linna kava tutvustas Keith Howcroft. Neil on kavas teha ulatuslikke investeeringuid avaliku transpordi kättesaadavuse parandamiseks (kogumaksumusega 3 miljardit naela). Osa vajalikku raha loodetakse saada valitsusfondist ning osa loodetakse saada rakendatavast maksust. Maksustamist kavandatakse ka samuti ainult tipptunni ajal hommikul ja õhtul linna sisse ja väljasõidul. Manchesteri suur majanduskasv ning paljude uute töökohtade teke on kutsunud esile vajaduse panustada ühiskondliku transpordi arengusse.

Hommikuse tipptunni ajal on kuues autos kümnest vaid üks reisija ning autode kasutuse tõusu prognoositakse järgneva kümne aasta jooksul 25%.  Nende mureks on, et kui nad praegu meetmeid tarvitusele ei võta, muutub nende linnapiirkond vähem konkurentsivõimeliseks ja saavutatud tööhõive tase langeb, ühistransport ei suuda täita elanikkonna nõudmisi jne. Läbi on viidud ka avaliku arvamuse uuring. Saadud vastuste põhjal toetab 65% pakutud meetmete kasutuselevõttu.

Samas on nende puhul poliitilised otsustused veel lõplikult langetamata. Küsiti, kas rakendatavate meetmete sotsiaalset ja majanduslikku mõju on ka uuritud, kuidas mõjutavad meetmed maksustavast tsoonist välja jääva ala liiklust ning millised võiksid olla alternatiivsed lahendused.

2. Parlament hääletas üle-euroopalise tarbijakrediidituru poolt

Täiskogu kiitis teisel lugemisel heaks tarbijakrediidi direktiivi eelnõu, millega luuakse tingimused tõelise siseturu tekkimiseks tarbijakrediidi valdkonnas ning tagatakse samas tarbijakaitse kõrge tase. Suuremate ostude tegemiseks võtab tarbimislaenu kaks kolmandikku eurooplastest.

16.01.08 vastu võetud direktiivi eelnõu näeb ette tarbijakrediidilepingute ühtlustamise teatavate põhielementide osas, nt lepingueelne teave, lepinguline teave, taganemisõigus, ennetähtaegne tagastamine ja kulukuse aastamäär. Euroopa Liidus võetakse aastas umbes 800 miljardi euro väärtuses tarbimislaene, millest umbes 1% on piiriülesed laenud.

Euroopa Komisjon esitas direktiivi eelnõu parlamendile 2002. aasta sügisel ning eelnõu tuli parlamendis esimesele lugemisele 2004. aasta aprillis. Nõukogu võttis ühisseisukoha vastu 2007. aasta lõpus. Teisel lugemisel parlamendis tekitas lahkarvamusi eelkõige laenu ennetähtaegse tagastamisega seonduv, ent kolm suurimat fraktsiooni jõudsid lõpuks nõukoguga kokkuleppele ning täiskogu võttis eelnõu vastu.

Direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Liikmesriigid peavad direktiivi üle võtma kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist.

Täpsem info: http://tinyurl.com/yu4lha

3. Euroopa Liidu laste õiguste strateegia

Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits-ja siseasjade komisjon võttis eelmisel nädalal vastu omaalgatusliku raporti (Roberta Angelilli, UEN, IT), milles saadikud toetavad  laste õiguste strateegia loomist ning paluvad Euroopa Komisjonil esitada ettepanek eraldi eelarverea loomiseks lapse õiguste jaoks, et rahastada tulevase strateegia rakendamist. Saadikud leiavad ka, et teavet lapse õiguste kohta tuleks levitada lastele lapsesõbralikul viisil ja sobivate vahendite kaudu. Raportiga on võimalik tutvuda interneti aadressil http://tinyurl.com/25pumv

Muuhulgas kutsutakse raportis  liikmesriike üles tegutsema selle nimel, et tagada laste põhiõigus perekonnale. Saadikute arvates tuleks kaaluda võimalust võtta vastu lapsendamist käsitlev ühenduse õigusakt, mis parandaks teabeteenuste, rahvusvahelise lapsendamise ettevalmistamise, rahvusvahelise lapsendamise avalduste töötlemise ja lapsendamisjärgsete teenustega tegelemise kvaliteeti. Laste õiguste strateegia käsitleb veel laste vastu suunatud vägivalla ja laste kuritarvitamise vastu võitlemist, lapstööjõu keelustamist, lapseröövide ja sekskuritegude vastu võitlemist.

4. Muudatusettepanekud Regioonide Komitee täiskogu istungil arutatavate arvamuste kohta

Regioonide Komitee delegaat dr. Uno Silberg koostas esitatavate muudatusettepanekute  projekti, mille saatis teistele delegatsiooni liikmetele ja rahvuslikele koordinaatoritele arvamuse avaldamiseks. Töötasin esitatud muudatusettepanekud ja vastavad arvamuste eelnõud läbi ning esitasin omalt poolt ettepanekud muudatusettepanekute täiendamiseks. Tagasisideme andsid veel Urve Erikson ja Väino Hallikmägi. 

Kokku esitas Uno Silberg delegatsiooni nimel  4 muudatusettepanekut arvamuse eelnõu “Noorte kodanikuaktiivsuse edendamine hariduse kaudu” kohta, 2 muudatusettepanekut arvamuse eelnõu  „Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus” kohta, 4 muudatusettepanekut arvamuse eelnõu „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimustega tegelemise euroopa strateegia” kohta,  2 muudatusettepanekut arvamuse eelnõu „Teadusuuringute ja uuendustegevuse tõhusam toetamine ELi piirkondades” kohta, ühe muudatusettepaneku arvamuse eelnõu „Ühise põllumajanduspoliitika praeguse olukorra hindamine” kohta, ühe muudatusettepaneku arvamuse eelnõu “Valge raamat spordi kohta” ja 5  muudatusettepanekut arvamuse eelnõu “Linnatranspordi roheline raamat” kohta.

5. Regioonide Komitee seminar “Linnatranspordi tulevik Euroopa Liidus”.

Seminar toimus 18. jaanuaril 2008 Prantsusmaal Grenobles. Seminari tulemusel leidsid osalejad, et

* Kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel on oluline roll jätkusuutlike transpordisüsteemide planeerimisel ja rakendamisel
* Euroopa Komisjoni algatus linnatranspordi rohelise raamatu väljatöötamisel on teretulnud, sest sellega algatati diskussioonid teemal mida EL tasandil tuleks antud valdkonnas teha
* Raske on kavandada ühiseid algatusi, sest euroopa linnade vahel on väga suured erinevused ja igasuguste tegevuste kavandamisel tuleb nendega arvestada
* Euroopa Komisjon peaks tegema koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et leida sobivaid rahastusskeeme pikaajaliste transpordiplaanide rahastamiseks, et tagada integreeritud lähenemine linnapiirkondade liiklusummikute ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks
* Euroopa Komisjon peaks läbi erinevate programmide toetama  heade praktika vahetust
* Euroopa Liidu poolsed algatused liiklusummikute ja kliimamuutustega toimetulekuks ja majanduskasvu tagamiseks on teretulnud
* Euroopa Komisjon peaks võtma tarvitusele meetmeid, et  suurendama roheliste hangete osa, et saavutada suuremat keskkonnasõbralikkust ning samuti võtta kasutusele uusi tehnoloogiaid
* Transpordisüsteemide kasutuselevõtuks ja maksustamiseks tuleks kehtestada ühised standardid
* Euroopa Komisjon peaks astuma samme selle valdkonna rahastamise suurendamiseks eriti seoses 2008 eelarve ülevaatamisega ja uute rakendusprogrammidega
* Euroopa Liidu tasandil peaks olema loodud regulaarne andmete kogumine säästva linnatranspordi ja liikumisplaanide kohta.

6. CEMR/EPSU suunised võrdõiguslikkuse rakendamiseks kohalikul tasandil

Nädalakirjas 29/2007 (http://portaal.ell.ee/12340) oli juttu CEMR/EPSU poolt väljatöötatud suunistest võrdõiguslikkuse alaste tegevusplaanide koostamiseks kohalikul tasandil

[Koosolekul võeti vastu ka CEMR/EPSU koostöös valminud suunised võrdõiguslikkuse alaste plaanide koostamiseks kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes. Kui koosolekul tehtud täiendused ja muudatused on sisse viidud, saadetakse need kõikidele osapooltele.].

Nüüd on CEMR veel 14.12.07 tööandjate platvormi koosolekul ja sotsiaaldialoogi komiteel tehtud muudatusettepanekud sisse viinud ning  suunised valmis saanud. Kuna ei ole võimalik juurde lisada interneti aadressi, kus need kättesaadavad on (CEMR extranetis), siis lisan dokumendi aruandele.

7.  Kes on maailma parim linnapea 2008 aastal?

Küsimus kõlab küll nagu Karlssoni suust raamatust “Väikevend ja Karlsson katuselt”, kuid algatuse valida maailma parim linnapea, on ellu kutsunud  “City Mayors” poolt ja hääletada saab , klikkides  http://www.worldmayor.com/contest_2008/world-mayor-vote.html.

Valituks osutub linnapea, kes on kõige paremini teeninud kogukonda ja parandanud linnade heaolu nii rahvuslikus kui rahvusvahelises mõttes. Võistleb üle maailma 50 linnapead, kes on eelnevalt välja valitud, nendest 15 on Euroopast ja ainult 5 on naised.

8. Euroopa Parlamendi saadikud avaldasid arvamust uue energia ja kliimapaketi osas

Saadikud avaldasid arutelu käigus üldiselt toetust 23.01.08 avalikuks tehtud energia- ja kliimapaketile. Samas olid nad skeptilised nt biokütustele seatava eesmärgi ja tuumaenergia rolli osas. Parlamendiliikmed rõhutasid samuti, et keskkonna kõrval ei tohi ära unustada ka Euroopa konkurentsivõimet. Parlamendil ja nõukogul on paketi osas kaasotsustusõigus.

Komisjoni president José Manuel BARROSO, keskkonnavolinik Stavros DIMAS ning energiavolinik Andris PIEBALGS olid täna parlamendis, tutvustamaks saadikutele komisjoni uut energia- ja kliimapaketti. Pakett sisaldab seadusandlikke ettepanekuid, mille eesmärgiks on võidelda kliimamuutuste vastu ning tagada ELi energiajulgeolek ja konkurentsivõime.
 
José Manuel BARROSO märkis, et tegemist on suurima energia- ja kliimapaketiga, mille üle komisjon on uhke. Ta tõi välja paketi kaks põhieesmärki: esiteks, vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20% aastaks 2020, ning rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisel 30%. Teiseks, suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu kogu energia tarbimises nii, et see oleks 2020. aastal 20%.
 
Komisjoni president andis seejärel ülevaate paketis sisalduvatest konkreetsetest meetmetest:

* heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ajakohastamine ning selle muutmine piirideta süsteemiks;
* konkreetsed, siduvad riiklikud eesmärgid ETSist välja jäävatele sektoritele (nt transport, ehitus, põllumajandus, jäätmed);
* taastuvate energiaallikate kasutamise edendamine, sh siduvad taastuvenergia eesmärgid;
* süsiniku sidumise ja ladustamise ettepanek;
* uued riigiabi reeglid;
* 10% eesmärgi seadmine biokütustele, tagades samas keskkonna jätkusuutlikkus.

Barroso rõhutas, et ettepanekute koostamisel juhinduti eelkõige viiest põhimõttest: siduvad eesmärgid, õiglus, konkurentsivõime, üldine rahvusvaheline kokkulepe heitmete vähendamiseks ja valmistumine selleks, et 2050. aastaks tuleb heitmeid vähendada 50%. Ta tõi ka esile, et paketi rakendamine läheb 2020. aastani maksma 0,5% liidu SKTst ehk 3 eurot inimese kohta nädalas, ning rõhutas, et tegevusetuse kulud on hoopis kõrgemad.

Peale seda kui Euroopa Ühenduste Komisjon avaldas energia ja kliimapaketi, avaldas ka Robert Schumani Fond publikatsiooni "Renewing Energy Production in Europe: an environmental, industrial and political challenge", mis on inglise ja prantsuse keeles. 

Publikatsiooni autor Antoine Pellion annab ülevaate täna Euroopa Liidus kehtivast energiapoliitikast ning peab vajalikuks liikmesriikide vahelist paremat koostööd selles valdkonnas. Ingliskeelset publikatsiooni on võimalik tellida 10 EUR eest  leheküljelt http://robert-schuman.eu/notes.php?num=43
Kontakt: bruxelles @robert-schuman.eu; tel: +32.(0)2.234.78.26

9. Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon võttis vastu resolutsiooni Euroopa demograafilise tuleviku kohta.

Meetmed demograafiliste muudatustega toimetulekuks peavad sisaldama pensionile mineku aja pikenemist, boonuspensioneid lastevanematele, õigust inimväärsele pensionieale, lihtsamaid adopteerimisskeeme väärkoheldud laste osas, sanktsioone nende ettevõtjate osas, kes kasutavad illegaalseid immigrante.

Leitakse, et  emadus on seotud väga intiimsete valikutega, kuid arvestades sündivuse määra erinevusi liikmesriigiti 1,25-lt kuni 2,0-ni (EL keskmine 1,5) on arvamusel, et asjakohase riikliku poliitikaga on võimalik sündivuse kõverat painutada tingimusel, et nimetatud poliitikat viiakse ellu pikemas perspektiivis korrapäraselt ja stabiilselt ning et sellega pakutakse emaks saamise otsuseks vajalikku stabiilsusraamistikku. Komisjon soovitab liikmesriikidel pakkuda maksuvabastust ettevõtete lastesõimedele ning võtta tarvitsusel meetmeid nende tööandjate  suhtes, kes kas otseselt või kaudselt diskrimineerivad lastega töötajaid või neid, kes soovivad saada lapsi.

Lastega seotult nähakse ette veel ka isade õiguste suurendamist, võimaldades neil osa võtta laste eest hoolitsemisest ja kasvatamisest senisest suuremal määral ka juhul, kui  vanemad on lahku läinud.

Samuti leitakse, et üle viiekümne aastaste töötajate puhul on vaja vähendada nende ennetähtaegselt pensionile jäämist ning pakkuda paindlikumaid võimalusi töötamiseks, kasutades selleks osaajalist töötamise võimalust, aga samuti kaugtöö võimalusi. Tehakse ettepanek võimaldad ka neil töötajatele, kes on üle 65 aastased, jätkata töötamist kui nende tervislik seisund seda lubab ning pakkuda neile toetust CVde koostamisel, intervjuudel osalemiseks jne.

Arvamuses leitakse,  et põlvkondade võrdsuse põhimõte, mis on Euroopa sotsiaalse mudeli lahutamatu põhimõte, põhineb sellel, et aktiivsed isikud katavad kinni mitteaktiivsete isikute (laste, noorte, ülalpeetavate ja eakate inimeste) asendussissetulekud, sotsiaalkaitse ja tervisekulud ning nõuab võrdsuse põhimõtte säilitamist hoolimata prognoositud demograafilise tasakaalu kadumisest ja kutsub üles viima läbi uue finantstasakaalu alast uuringut.

Rõhutatakse, et põlvkondade võrdsuse põhimõtte säilitamine eeldab avaliku võimu aktiivset sekkumist, eriti avalike üldhuviteenuste olemasolu näol nii peredele ja väikestele lastele kui ka eakate ja ülalpeetavate vastuvõtmiseks ja hooldusteenuste pakkumiseks ning  kutsub komisjoni üles tagama ühenduse õiguses avalike üldhuviteenuste õiguskindlus. Kutsub üles viima läbi laiaulatuslikku arutelu, milles käsitletakse kõikide õigust inimväärsele pensionilejäämisele, mis on seotud maksevõime, väärikuse ja vanema elanikkonna osalemisega sotsiaalses ühtekuuluvuses.

Oluline osa on ka võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamisel ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise tagamisel nii palkade ühtlustamise osas kui ka nende hariduse ja kogemuse arvestamise osas. Põhjalikumalt on võimalik tutvuda Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika komisjoni poolt koostatud arvamusega järgmisel aadressil: http://tinyurl.com/2gdgzz ja Euroopa Ühenduste Komisjoni teatisega “ Euroopa demograafiline tulevik- kuidas teha väljakutsest võimalus aadressil http://tinyurl.com/2psjqf.

Komisjoni teatises on ära toodud ka demograafilised situatsioonid erinevates liikmesriikides, sealhulgas Eestis ning arengud aastaks 2050.

Eesti seisukohad selles küsimuses on:

Euroopa demograafiliste muutustega kaasnevad võimalused ja probleemid
a) demograafilisi muutusi käsitleva Euroopa arutelu struktureerimine (arvamuste
vahetus)

Eesti nõustub põhimõtteliselt diskussioonidokumendis väljatoodud prioriteetidega.
Meie jaoks on nimetatud prioriteetidest kõige olulisemad põlvkondadevaheline
ühtekuuluvus, kõikide vanuserühmade sotsiaalne ja kultuuriline kaasatus ning töö-
ja pereelu ühitamise küsimused.

Nõustume eesistuja ettepanekuga, et demograafiaküsimuste käsitlemisel on hädavajalik mitmeaastane lähenemine, mis kaasab kõiki olulisi Euroopa Liidu tasandi huvirühmi ja asjaomaseid institutsioone. Euroopa Liidu tasandil peaks mitmeaastane lähenemine looma üldise raamistiku, mille raames tõhustatakse demograafiaalaste paremate praktikate vahetamise koordineerimist. Konkreetsemad poliitikad peaksid jääma liikmesriikide kujundada, kuna demograafiliste muutustega seotud probleemid ja nende põhjused on liikmesriigiti väga erinevad.

b) nõukogu ja nõukogus kokkutulnud liikmesriikide valitsuste esindajate resolutsiooni
"Euroopa demograafiliste muutustega kaasnevad võimalused ja probleemid: eakate
inimeste panus majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse" eelnõu (vastuvõtmine)
 
Eesti toetab resolutsiooni vastuvõtmist (väljavõte Valitsuse istungist http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=1152 )
 
10 Eesti Vabariigi Valitsus kiitis 24.01 heaks eesti prioriteedid Sloveenia eesistumise ajaks

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa ülesandeks on korraldada ning suunata Ministrite Nõukogu tööd ühe poolaasta vältel. Selleks määratleb eesistuja oma eesistumisperioodiks prioriteetsed küsimused ning tegevuskava.

Arvestades ELi Nõukogu olulist rolli ELi otsustusprotsessis ning eesistujate erinevaid prioriteete, on otstarbekas määratleda valitsuse prioriteedid kitsamalt iga eesistumisperioodi jaoks. Sellest tulenevalt kiitis Vabariigi Valitsus 24.01.08 heaks prioriteedid Sloveenia eesistumise ajaks Eesti eesmärgid Euroopa Liidus 2008. aasta esimesel poolel puudutavad konkurentsivõimet, kliimat ja energeetikat, põllumajandust, rahandust, justiits- ja siseküsimusi ning välissuhteid. Täpsema ülevaate prioriteetidest valdkondade kaupa saab interneti aadressilt:
http://www.riigikantselei.ee/failid/Sloveenia.pdf

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindaja