Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


17.-20. detsember 2007
Print

E-nädalakiri 30/2007

Sisukord:
1. Sloveenia- Euroopa Liidu eesistujariik 2008 aasta jaanuarist kuni juunini.
2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu tervitab Lissaboni lepingu allkirjastamist.
3. Avatud Uste Päevad  6-9 oktoober 2008
4. Struktureeritud dialoog Euroopa välissuhete ja naabruspoliitika volinik Benita Ferrero-Waldneriga
5. Euroopa demokraatia ja poliitilise dialoogi tugevdamine ning valijate osaluse suurendamine Euroopa Parlamendi valimistel
6. Euroopa Komisjon lükkas edasi  tervishoiuteenuste piiriülese osutamise seadusandliku ettepaneku 2008 aastasse

1. Sloveenia-Euroopa Liidu eesistujariik 2008 aasta jaanuarist kuni juunini.

Sloveenia Vabariigi kui Euroopa Liidu eesistujariigi programmi ja prioriteetidega saab tutvuda nende kodulehel:
http://evropa.gov.si/en/presidency-2008/programme-priorities/

Oma 18- kuulise (jaanuar 2007- juuni 2008) programmi jooksul planeerib Sloveenia pöörata erilist tähelepanu järgmistele valdkondadele:
· EL tulevik (põhiseadusleping ja institutsionaalne reform)
· EL laienemine ja naabruspoliitika (eriti Lääne-Balkanis)
· Energia
· Kultuuridevaheline dialoog
Vastavalt poliitilistele muutustele või seadusandluse menetlemise protsessidele võivad toimuda teatud muutused kavandatud prioriteetsete valdkondade osas.

2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu tervitab Lissaboni lepingu allkirjastamist.

Oma avalduses toetab CEMR Lissaboni Lepingu allakirjutamist 13.12.07 Euroopa riikide riigipeade poolt.

CEMRi president Mr. Michael Häupl ütles, et uus leping mitte ainult ei paranda Euroopa Liidu otsustusprotsessi vaid samuti tugevdab kohalike omavalitsuste rolli Euroopa Liidus. Ta lisab, et omavalitsused on rahul sellega, et neid on lepingus tunnustatud kui võrdväärseid partnereid.
 
Täieliku pressiteatega saab tutvuda järgmisel veebiaadressil:
http://www.ccre.org/communiques_de_presse_en.htm

3. Avatud Uste Päevad 6.-9. oktoober 2008

Regioonide Komitees toimunud kohtumisel tutvustati 2008 aasta Avatud Uste Päevadega kavandatavaid tegevusi ja osalemistingimusi.

Senised kogemused Avatud Uste Päevade osas on olnud väga positiivsed ning saadud tagasisidemest selgub, et soovitakse vähendada seminaride ja töörühmade arvu,  parandades nende sisulist kvaliteeti. Teatud muudatusi on kavas teha ka päevade avamise ja lõpetamise osas, aga ka institutsioonide kaasamise osas. Suuremal määral kavandatakse koostööd Euroopa Parlamendiga.

Järgmise aasta toimuvatel kuuendatel Avatud Uste Päevadel, mis toimuvad 6-9 oktoobril 2008, keskendutakse Euroopa ühise majandus- ja sotsiaal- ning territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika tuleviku visiooni loomisele.

2008 aasta Avatud Uste Päevade programmi pealkiri saab olema “ Regioonid ja linnad väljakutseid pakkuvas maailmas”. Avatud Uste Päevade raames on kavas korraldada umbes 120 seminari, mis keskenduvad järgmistele teemadele:
· Innovaatilised regioonid: arendamas teadust, tehnoloogilist arengut ja innovatsiooni
· Jätkusuutlik areng:  kliimamuutustega toimetulek kohalikul ja regionaalsel tasandil
· Koostöö ja võrgustike loomine: regionaalse arengu heade praktikate tutvustamine
· Vaade tulevikku: homne Euroopa ühtekuuluvuspoliitika

120 seminari organiseerimine jaguneb järgmiselt: 40 konglomeraatide poolt (toimub regioonide esindustes), 40 Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Direktoraadi poolt (toimuvad komisjoni hoonetes) ja 40 Investorite Kohviku raames toimuvad näitused, kohtumised (toimuvad Regioonide Komitee hoones). Konglomeraatidele pakutakse võimalust tutvustada regionaalse koostöö häid praktikaid ning arendada koostööd ja võrgustikke. Euroopa Komisjonis toimuvad seminarid ja töörühmad keskenduvad ühise euroopa ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisele, aga ka administratiivse suutlikkuse tõstmisele finantsinstrumentide kasutamisel.

Selleks, et tuua euroopa kodanikele lähemale, kohustub iga osalev regioon või linn korraldama 2008 aasta oktoobri kuus vähemalt ühe ürituse oma riigis. Selle osa pealkiri on : “Euroopa Sinu regioonis/linnas”.  Selle ürituse formaat on vaba, kuid organisaatorid soovitavad kaasata nendele üritustele Euroopa Parlamendi liikmeid, Regioonide Komitee liikmeid, Euroopa Liidu kohapealseid esindusi, meediat ja EL fondide korrlduasutusi.

Avatud Päevade 2008 ettevalmistamisega tegeleb 2008 aasta teisel poolel olev Euroopa eesitujariik Prantsusmaa.

Linnad ja regioonid kes soovivad osaleda, peavad 2008 aasta 5.märtsiks kella 12.00ks esitama oma taotlused läbi Avatud Uste Päevade veebilehe, kus avaldatakse täpsemad osalemise tingimused ja taotlusprotseduurid.

Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Direktoraat valib välja 200 ametlikku partnerit.

Osaluse kriteeriumid on järgmised:
1. Regioonil peab olema Brüsselis esindus
2. Linnal peab olema Brüsselis esindus või ta peab olema liikmesriigi pealinn või NUTS I või II regiooni pealinn (vähemalt 500 000 elanikuga)
3. Regioonid ja linnad, mis vastavad punktides 1 ja 2 toodud tingimustele, peavad kuuluma selleks loodud konglomeraati
4. Linnad/regioonid võivad olla rohkem kui ühe konglomeraadi liikmed.

Konglomeraatide moodustamise tingimused:
1. Konglomeraati võib kuuluda 8-12 regiooni/linna, mis vastavad eelpool toodud tingimustele ning on kokku viiest erinevast riigist.
2. Nende juhtimine peab toimuma ühe partneriks oleva regionaalse esinduse poolt ja asejuhiks olev regionaalne esindus vastutab juhtimise eest konglomeraadi siseselt.
3. Juhtiv regionaalne esindus peab määrama isiku, kes on vastutav kogu ettevalmistusaja jooksul organiseerijate ja konglomeraadis osalevate liikmete vahelise kommunikatsiooni eest ja kes täidab kõik korraldajate poolt antud juhised. Talle määratakse ka asetäitja (asejuhiks oleva regionaalse esinduse poolt).
4. Konglomeraadid peavad olema võimelised välja pakkuma ühe ühise töögruppide toimumise koha. Koht peab asuma Brüsseli Euroopa kvartalis ja peab mahutama vähemalt 90 inimest.

Lisaks on määratud seminaride kvaliteedikriteeriumid
Iga konglomeraat peab korraldama vähemalt ühe või kaks sessiooni Brüsselis. Sessioonid toimuvad kolme päeva jooksul- alates 7 oktoobri hommikust kuni 9 oktoobri lõunani. Sessioonide tüübid on järgmised:
· Seminarid. Seminaridel esitatakse informatsiooni ning koolitust, mis on seotud ühtekuuluvuspoliitika ja tema finantsmehhanismide  ellurakendamisega ;
· Töögrupid. Töögruppides tutvustatakse koostöö ja võrgustike parimate praktikate näiteid, võimaldades ka auditooriumil kaasa rääkida;
· Debatid. Debatid peavad olema korraldatud mingil konkreetsel teemal, kaasates eksperte ja moderaator peab suutma vältida pikkade ettekannete ja kõnede esitamist, mis takistavad debati toimumist.

Sessioonide ajakava.
Hommikune sessioon (pikkusega 2,5 tundi) võib toimuda mis tahes ajal vahemikus 9.00- 13.00 ning selle eesmärgiks on pakkuda võimalusi koostööks ning kaks lühemat pealelõunast sessiooni (pikkusega 1 tund 45 minutit) on paremini seotud formaalsete sessioonidega. Hommikuste sessioonide aeg on paindlik etteantud raamistiku piires, aga pealelõunased sessioonid on täpselt fikseeritud. Lisaks kavatsetakse hommikuse ja pealelõunase sessiooni vahele jätta lõunapausi aeg (1,5 tundi) ja väike vahe ka kahe pealelõunase sessiooni vahele (0,5 tundi).

Märkus: Investorite Kohvikus on võimalik saada kohta esitluseks ka juhul, kui osaleja ei vasta sessioonide korraldamiseks kehtestatud nõuetele.

4. Struktureeritud dialoog Euroopa välissuhete ja naabruspoliitika volinik Benita Ferrero-Waldneriga

Euroopa naabruspoliitika hõlmab Ukrainat, Moldovat, Valgevenet, Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidzaani ning Vahemeremaid nagu Marokot, Alzeeriat, Tuneesiat, Liibüat, Egiptust, Jordaaniat, Liibanoni, Süüriat, Iisraeli ja Palestiina Omavalitsust. Venemaa ENPs ei osale, kuid on EL strateegiline partner. ENRs ei osale ka Lääne-Balkani riigid ja Türgi.
Euroopa liit käivitas naabruspoliitika, mis on saanud oma praeguse vormi, 2004 aastal. Poliitika eesmärgiks oli koostöö tihendamine EL naabermaadega, et kindlustada kogu piirkonna julgeolekut.

Esimene tippkonverents uue naabruspoliitika alal toimus 03.09.07 Brüsselis, kus esmakordselt kohtusid Euroopa Liidu liikmesriikide ja kõigi ühenduse naabruspoliitikas osalevate maade esindajad.

Avasõnad ütles Istvan Sertö-Radics, et Euroopa Liidu naabruspoliitika täidab oma eesmärgid ainult juhul kui selle poliitika elluviimine toimub kohalikul ja regionaalsel omavalitsuse tasandil.
Volinik Benita Ferrero- Waldner rõhutas, et naabruspoliitika võtmesõnad on ühised huvid ja ühised väärtused. Naabruspoliitika aitab edendada majanduslikku integratsiooni, suurendada mobiilsust ning koostööd energia valdkonnas. Uus naabruspoliitika võimaldab arvestada iga üksiku riigi erisusi. Tegevusplaanide ellurakendamist toetuseks ette nähtud rahalised vahendid on uuel perioodil 32% võrra suuremad varasemast.

Ülevaate EL naabruspoliitika rahastamisprogrammidest saab ülevaate järgmiselt veebilehelt: http://ec.europa.eu/world/enp/funding_en.htm

Naabruspoliitika eesmärk on luua kontakte erinevate riikide ja ühiskondade vahel läbi sotsiaalse- ja majandusarengu toetamise, keskkonna ja hariduse parandamise ning viisareziimi parandamise teel. Volinik rõhutas naabruspoliitika olulisust aitamaks vähendada erisusi riikide vahel. Selle saavutamisel on oluline roll hariduse edendamisel ning õpilaste, üliõpilaste ja teadlaste vahetusprogrammide rakendamisel.  Tema sõnul on parem haridus see, mis aitab edendada demokraatiat ja samuti majandust.

Voliniku sõnul on oluline toetada naabruspoliitika abil nende riikide arengut ja nende jõupingutusi. Samas ei soovi nad väga jõuliselt oma tingimusi esitada. Iga riigiga soovitakse sõlmida järgmise aasta alguseks koostöölepingud.

Naabruspoliitika on jõudnud nüüdseks rakendusetappi. Kuna tegu on ühisalgatusega, siis nõuab ka selle rakendamine samme mõlemalt poolelt, nii ELilt kui ka tema naabritelt. Detsembri alguses avaldatud teatis käsitleb valdkondi, kus komisjon ja liikmesriigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi, et täita oma partneritele antud lubadusi ja tagada, et me pakume reformide teostamiseks konkreetseid, usutavaid ja iga partneri vajadustele vastavaid stiimuleid.

Teatises seatakse 2008. aastaks ja sellele järgnevaks ajaks järgmised eesmärgid:
· Suuremate poliitiliste kohustuste võtmine, et edendada majandusintegratsiooni ja parandada turulepääsu. Teatises kutsutakse liikmesriike toetama käimasolevaid põllumajandusalaseid läbirääkimisi, eelkõige eesmärgiga piirata selliste toodete arvu, mille turg ei kuulu täielikule liberaliseerimisele.
· Seaduslike lühiajaliste reiside lihtsustamine ning pikemas perspektiivis ulatuslikumad eesmärgid juhitud rändevoogude alal. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti võtma vastu viisaalaste meetmete paketti, mille ta esitas 2006. aastal, ja kasutada maksimaalselt ära praeguste eeskirjade pakutavaid võimalusi reisimise lihtsustamiseks.
· Täiendav koostöö naabruspoliitika partneritega, et lahendada ummikseisus konflikte, kasutades konfliktsete ja konfliktijärgsete piirkondade stabiliseerimiseks kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid.
· ELi intensiivsem toetus partnerriikidele selliste valdkondade reformimiseks nagu energeetika, kliimamuutuse pidurdamine, kalandus, transport, merendus, teadusuuringud, infoühiskond, haridus, tööhõive ja sotsiaalpoliitika.

Osa meetmetest, mida komisjon soovitab oma ettepanekus naabruspoliitika tugevdamiseks võtta, on vahepeal juba käivitunud.

Teatisega on võimalik tutvuda veebilehel: http://ec.europa.eu/world/enp/pdf/com07_774_en.pdf

Itaalia (Anna Terroni Cusi), Malta (Malcom Mifred) ja Hispaania (Imma Moraleda Perez) olid mures eelkõige illegaalse integratsiooni pärast ja tahtsid teada mida naabruspoliitika raames tehakse, et edendada Aafrika riikide majandust ja luua uusi töökohti, et inimesed ei peaks selt lahkuma. Samuti taheti täpsemalt teada kuidas selle poliitika kaudu edendatakse nende inimeste integreerimist ühiskonda.

Paljude sõnavõtjate poolt avaldati muret selle üle, et naabruspoliitika ei näe selgelt ette koostöösuhete arendamist regionaalsel ja omavalitsuslikul tasandil. Elisabeth Vitouch (Eurocities) esindaja tõi hulgaliselt näiteid toimunud ja toimuvast koostööst linnade vahel. Ta avaldas arvamust, et uus naabruspoliitika peaks olema vahendiks, mis aitab edendada linnadevahelist koostööd prioriteetsetes valdkondades.

Samuti tegi ta ettepaneku ära kasutada juba täna toimivaid koostöövõrke uue naabruspoliitika elluviimisel. Mr. Arne Ören (BSSSC ) esitas küsimuse kuidas Euroopa Komisjon kavatseb suurendada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rolli naabruspoliitika elluviimisel, et edendada “inimeselt- inimesele” tegevusi ja kas Euroopa Komisjon toetab Põhjadimensiooni regionaalset dimensiooni. Samuti tõstatati küsimus seoses nende vahendite kasutamise suure bürokraatiaga.

Voliniku sõnul on nad teadlikud oma poliitika nõrkadest kohtadest, kuid samas peavad nad arvestama, et partnerriigid on sageli väga tsentraalse ülesehitusega. Kui meie partnerid ei soovi koostööd regionaalsel tasandil, ei saa me neid selleks ka sundida.

Tema sõnul on ka äärmiselt keeruline muuta rahastamist vähem bürokraatlikumaks, sest EL maksumaksja peab olema veendunud, et tema raha on otstarbekalt kasutatud.

Regioonide Komitee poolt sõnavõtjad leidsid, et naabruspoliitika saab olla edukas ainult siis, kui kohalik tasand on kaasatud. Leiti, et ilma kohaliku tasandi demokraatia arendamiseta ei ole võimalik püstitatud eesmärke saavutada.

5. Euroopa demokraatia ja poliitilise dialoogi tugevdamine ning valijate osaluse suurendamine Euroopa Parlamendi valimistel

Euroopa Parlamendi president ja nõukogu eesistuja kirjutasid 18. detsembril  alla määrusele, millega toetatakse Euroopa poliitiliste sihtasutuste väljaarendamist ja Euroopa poliitiliste parteide tegevusulatuse laiendamist. Vähem kui kuus kuud pärast seda, kui komisjon oma ettepaneku vastu võttis, on parlament ja nõukogu jõudnud kokkuleppele muudetud määruse osas, millega luuakse uued võimalused informeeritud arutelude tugevdamiseks praegustes ja tulevastes Euroopat puudutavates küsimustes.

Tervitades määruse vastuvõtmist ja allkirjastamist, ütles institutsiooniliste suhete ja teabevahetuse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström: „Uus määrus tugevdab teabevahetust, dialoogi ja kodanike aktiivset kaasamist. Euroopa Liidu suutlikkuse seisukohalt oma eesmärkide saavutamisel ja õige poliitika rakendamisel on see äärmiselt oluline.

Euroopa poliitilised sihtasutused mängivad tähtsat rolli kodanike kaasamisel pidevasse, ehedasse ja informeeritud poliitilisse dialoogi. Kommenteerides Euroopa poliitilistele parteidele kehtestatud uusi kampaaniaeeskirju, lisas asepresident Wallström: „Euroopa parteide võimalus korraldada Euroopa valimistel kampaaniaid aitab ületada lõhet riikliku ja Euroopa tasandi poliitika vahel. See toob Euroopa küsimused esiplaanile ja teeb kodanikele selgeks, et nende poliitilistel valikutel on omad tagajärjed.“

Määrus on üks konkreetseid järelmeetmeid komisjoni nn D-kavale, mis näitas, et poliitilist dialoogi tugevdavate ja laiendavate meetmete järele valitseb selge nõudlus ning et need on ka teostatavad. Määruse vastuvõtmine ja selle jõustumine enne käesoleva aasta lõppu võimaldab uutel eeskirjadel olla jõus aegsasti enne 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, mille käigus üheks olulisemaks eesmärgiks on suurendada valijate osalust.

6. Euroopa Komisjon lükkas edasi  tervishoiuteenuste piiriülese osutamise seadusandliku ettepaneku 2008 aastasse

Euroopa Komisjon hakkab arutama õiguslikku ettepanekut, mille kohaselt oleks patsiendile  õigust saada tervishoiuteenust ükskõik millises liikmesriigis, järgmise aasta alguses, kuna  sellega on seotud rida vaieldavaid küsimusi. Kava, mille kohaselt oleks patsiendil õigus saada tervishoiuteenust mistahes liikmesriigis, vastuvõtmine oleks pidanud toimuma 19.detsembril. Kava näeb ette selged vastutuse jaotuse teenuse hinna eest tasumisel ja teenuse kvaliteedi tagamisel kui teenuse osutamine  toimub teises riigis.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


21.12.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit