 |
|
||
 |
 |
|
|
| Aktuaalset | Seadusandlus | Brüsseli esindus | Välissuhted | Andmebaasid | Uurimused/käsiraamatud | Linke | |||
|
|||
|
|||||||||||||
|
Esilehekülg
> Aktuaalset
> Uudised
> Brüsselist memod
> 2007 Brüssel
Sisukord:
Konverents toimus Sotsiaal- ja Majanduskomisjonis Rue Belliard 99. Avasessioonil esinesid ettekannetega Caspar Einem, CEEP president, Euroopa Komisjoni Tööhõive -, sotsiaal ja võrdsete võimaluste komisjoni esindaja H. Malosse , Euroopa Komisjoni volinik Vladimir Spidla ning Sotsiaal- ja Majanduskomisjoni president Dimitris Dimitriadis.
Euroopa Komisjoni esindaja sõnul liigume me uude ajastusse.
Avalike teenuste allutamine erasektori reeglitele on toonud kaasa suuri ohtusid. See kuidas neid muutusi on käsitletud, on avaldanud negatiivset mõju. Ülalt alla toimunud muutuste juhtimine on toonud kaasa ka olulist vastuseisu. On väga suured erinevused riikide ja teenuste liikide vahel avalike teenuste reformimisel.
Tarbijate vaatevinklist on oluline, et teenuste pakkumisel arvestatakse nende individuaalseid vajadusi. Tarbija jaoks on avalikud teenused nagu tervishoid, elektrivarustus, veevarustus, ühistransport jne eluliselt tähtsad. Peab meeles pidama et lisaks tarbijaks olemisele on nad ka kodanikud. Tarbija tahab head teenust mõistliku hinnaga. Samuti on oluline ka teenustele juurdepääs, turvalisus ja jätkusuutlikus ja informatsioon teenuste kohta. Tarbijatel kui kodanikel on ka ootusi osalemaks avalike teenuste juhtimisel.
2. Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni koosolek 11.12.2007
Paindlikkus: Liikmesriikidel on olnud käesoleva direktiivi rakendamise ja piirtasemete saavutamisega seni tõsiseid raskusi, eriti Lääne- ja Kesk-Euroopa tiheda asustusega ja tööstuspiirkondades, kuigi õhukvaliteedi parandamiseks on tehtud pingutusi. Seetõttu on suurem paindlikkus piirtasemete saavutamiseks väga tähtis nendele liikmesriikidele, kes peavad saaste vähendamiseks võtma kõik meetmed kõikidel tasanditel. Komisjon võttis osaliselt vastu muudatusettepanekud piirtasemete saavutamist puudutavate erandite kehtivusaja ja tähtaegade edasilükkamise kohta (esimese lugemise muudatusettepanekud 7 ja 81), kuid teeb nõukoguga kompromissi saavutamiseks ettepaneku lühendada erandi kehtivusaega „neli pluss kaks” aastalt „kolm pluss kaks” aastale. Komisjon rõhutab ka pikaajaliste meetmete ja saasteainetega kokkupuutel põhineva õhukvaliteedi poliitika tähtsust. Lühiajalised meetmed on sageli olnud ebatõhusad. Need meetmed peaksid olema vabatahtlikud ning neid tuleks võtta ainult siis, kui neil võiks olla reostuse vähendamisel positiivne mõju (muudatusettepanekud 35 ja 36). Euroopa Parlamendi piirtasemetest kinnipidamise hindamist käsitleva III lisa teksti (muudatusettepanekud 24 ja 60) on samuti uuesti esitatud. Muudatusettepanek 9 (artikli 22 lõike 2 ja 2a kohta: 2. Kui teatud piirkonnas või linnastus osutub XI lisas sätestatud PM10-osakeste piirtaseme saavutamine siiski raskeks kohaspetsiifiliste levimisomaduste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või piiriülese saasteleviku tõttu, vabastatakse liikmesriigid nende piirtasemete rakendamise kohustusest kuni …*, kui lõikes 1 sätestatud kohustused on täidetud ja kui nimetatud liikmesriik näitab, et ülalnimetatud tähtaegadest kinnipidamiseks on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud kõik asjakohased meetmed. 2 a. Teatud piirkonna või linnastu osas võivad liikmesriigid PM10 PM2,5 piirtasemete saavutamise tähtaegu kahe aasta võrra edasi lükata, kui lõikes 1 nimetatud õhu kvaliteedi kavast nähtub, et piirtaset ei ole võimalik saavutada, kui liikmesriik näitab, et ülalnimetatud tähtaegadest kinnipidamiseks on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud kõik asjakohased meetmed, sealhulgas XV lisa B jaos nimetatud direktiivide rakendamine nendes õigusaktides kehtestatud tähtaegadeks. Muudatusettepanek 10 (artikli 22 lõike 4 esimese lõigu kohta) 4. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma seisukoha selles, kus on võimalik kohaldada lõiget 1, 2 või 2 a, ning edastavad lõikes 1 viidatud õhukvaliteedi kava koos kogu olulise teabega, mida komisjonil on vaja, et hinnata, kas kõik asjakohased tingimused on täidetud. Oma hinnangus võtab komisjon arvesse liikmesriikide võetud meetmete ja komisjoni poolt saaste tekkekohas võetavate lisa XVI a kohaste ühenduse meetmete hinnangulist mõju. Oma hinnangus peab komisjon märkima, missugune on juba ühenduse lisa XVI a kohaste meetmete mõju õhu kvaliteedile kõnealuses liikmesriigis või milline on see tulevikus.
Seekordne koosolek toimus Austri Linnade Liidu ja Austri Omavalitsuste Liidu ruumes. Koosolekul andis kõigepealt Angelika Poth Mögele ülevaate 4. ja 5. detsembril Stuttgardis toimunud CEMR poliitikakomitee istungist. Eesti Linnade Liidu poolt osales sellel kohtumisel ELL asedirektor Toivo Riimaa, kes annab oma koostatud aruandes põhjaliku ülevaate poliitikakomitee istungil arutatust ning otsustest. Koosolekul esines sõnavõtuga Austria suursaadik Euroopa Liidu juures. Ta rääkis uuest Euroopa Liidu reformileppest. Tema sõnul ei puuduta see oluliselt kohalikke omavalitsusi. Selle märkuse kohta esitas vastulause Angelika Poth Möegle (CEMRist), tuues esile just selle, et uues reformilepingus on ka oluline roll kohalikel omavalitsustel.
Saadiku sõnul on oluline ka Kosovo küsimus. Samuti on tähelepanu all sellised teemad nagu migratsioon ja energeetika ning kliimamuutus.
Lisaks arutati ELAN võrgustiku 2008 aasta tööplaani. Esialgse tagasiside järgi on Euroopa Komisjoni 2008 aasta tegevusplaanist lähtudes välja toodud seitse kõrge prioriteetsusega teemat. Angelika sõnul on ka CEMR oma erinevates töörühmades arutanud oma 2008 aasta tegevuse prioriteete ning need saavad olema selged kõikide töörühmade osas järgmise aasta alguseks.
Järgmine koosolek toimub orienteeruvalt 15.jaanuaril 2008 aastal.
Koosolekul arutati järgmise aasta tööprogrammi. Programmi koostamisel on lähtutud suurel määral Euroopa Komisjoni 2008 tööprogrammist. Sellega seonduvalt on kavas tegeleda seadusandlike muudatustega, mis on seotud kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kui tööandjate rolliga. Ettepanek on jälgida tööseaduse alaseid edaspidiseid arenguid, töö- ja pereelu ühildamisega seotud seadusandlikke initsiatiive, võrdõiguslikkuse parema tagamise meetmeid, töötervishoiu küsimusi, tööjõu planeerimise jne küsimusi vastavalt nende seotusele tööandja rolli täitmisega. Teine suurem blokk tegevustest on seotud sotsiaaldialoogi edendamisega ning sotsiaaldialoogi komitees osalemisega.
Paul Cullen Euroopa Komisjoni tööseaduse osakonnast tutvustas Komisjoni rohelise raamatu „Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel” üle toimunud avaliku arutelu tulemusi , millega on võimalik tutvuda Euroopa komisjoni kodulehe aadressil: http://tinyurl.com/2gqqfo
Komisjon sai üle 450 vastuse kõikidelt sidusrühmadelt – liikmesriikide valitsustelt, piirkondlikelt valitsustelt, liikmesriikide parlamentidelt, sotsiaalpartneritelt ELi ja riiklikul tasandil, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, ettevõtjatelt, akadeemilistelt ringkondadelt, õigusekspertidelt ja eraisikutelt. Need arvamused näitavad, et üldiselt ollakse täielikult teadlikud probleemidest, mida kujunev Euroopa tööturg kaasa toob, eelkõige seoses suurema tööjõu liikuvuse ja riikideülese ettevõtlustegevusega. Teatise avaldamisega lõpeb tööõiguse ajakohastamise üle toimunud avalik aruteluprotsess. Kokku oli 7 teemat, iga teema kohta esitati 14 küsimust.
Arutelu tõi esile ka selle, et tööõigus ei ole tähtis mitte ainult tööjõu korraldamise seisukohalt vaid see annab kindlustunnet ka töötajatele ja kodanikele kiiresti muutuvas maailmas, kus kapitali ja tehnoloogia areng on kiire. Arutelu näitas ka, kui tihedalt on tööõiguse reformid, sotsiaalkindlustus- ja koolitussüsteemid omavahel seotud. Tööõigust käsitleva rohelise raamatu ning paindlikkust ja turvalisust käsitleva teatisega algatas komisjon avatud arutelu küsimuste üle, mis on tööturgude tuleviku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kindlustamise jaoks Euroopas olulise tähtsusega.
Peamised sidusrühmad said sõnumist aru, hoolimata sellest, milliseid reforme nad toetasid. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et leppida kokku paindlikkuse ja turvalisuse ühised põhimõtted, mis võetakse vastu Euroopa Ülemkogul 2007. aasta detsembris. Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalvaldkonna liikmesriikide ministrite kohtumisel 5-6.12.07 Brüsselis lepiti kokku ühised printsiibid turvalise paindlikkuse osas. Pressiteatega on võimalik tutvuda järgmisel veebiaadressil: http://tinyurl.com/26o5bt Komisjon jälgib ka sotsiaalpartnerite ühisanalüüsi Euroopa tööturgude peamiste väljakutsete kohta, et koostada kava tervikliku lähenemisviisi jaoks paindlikkuse ja turvalisuse põhimõtete rakendamisel. Selles julgustatakse sotsiaalpartnereid eelkõige elukestvat õpet käsitlevatel läbirääkimistel osalema.
Komisjon astub vastavalt sellele 2008. aastal vajalikud sammud, et tegeleda teatises tõstatatud probleemidega laiemas paindlikkuse ja turvalisuse kontekstis. Vaatamata sellele, et seisukohad ELi meetmete liigi ja ulatuse suhtes on erinevad, tõi arutelu esile vajaduse tihedama koostöö, suurema selguse ning rohkema ja parema teabe ja analüüsi järele mitmetes valdkondades, näiteks:
Arutati veel sellistel teemadel nagu avaliku üldhuvi teenused ja kaudne vägivald töökohal. Üldhuvi teenuste puhul oli põhiline probleem nende teenuste selge definitsiooni puudumine ning avatud turu reeglite rakendamine nende teenuste osutamise korral. Euroopa Liidu nõukogus toimus 5-6 detsembris Brüsselis poliitiline mõttevahetus.
Komisjoni üldhuviteenuste algatus KOM(2007)725 edastati nõukogule alles 20.11 ja tegemist on esialgse mõttevahetusega. Komisjon ei näe vajadust üldhuviteenuseid puudutava horisontaalse direktiivi järele, vaid rõhutab sektoripõhist lähenemist. Üldhuvi sotsiaalteenuste osas näeb komisjon üldiselt ette avatud koordinatsiooni meetodi tõhustamist ja pehmet õigusloomet (vabatahtlikud suunised jm), mis võimaldab kõige paremini arvestada sotsiaalteenuste eripäraga ja liikmesriikide pädevusega nende teenuste korraldamisel. Sektoripõhiseid EL algatusi nähakse ette ainult juhul, kui sellel on selge lisaväärtus (nt peaks detsembris ilmuma direktiivi ettepanek piiriüleste tervishoiuteenuste kohta).
Kohalike omavalitsuste kui tööandjate puhul on oluline tegeleda ka kaudse vägivallaga töökohal. Kavandatakse läbi viia järgmise aasta 14. märtsil seminar, kus antakse ülevaade kaudse vägivallaga töökohal parimatest praktikatest. Hetkel on käimas läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, et saada toetust selle seminari läbiviimiseks, võimaldades katta vähemalt osaliselt seminari osaluskulusid. CEMRile on võimalus saada seminaril 15 kohta. Jorma Palola sõnul oleks omavalitsuste poolt keskenduda eelkõige ennetavatele ja teadlikkust tõstvatele meetmetele.
Järgmise aasta alguseks peaksid selguma parimate praktikate näited, mida seminaril tutvustada. Kõik liikmesriigid võivad esitada oma heade praktikate näiteid, mida seminaril tutvustada. Palun omavalitsustel esitada oma ettepanekud 10.01.2008 CEMRle.
Tööaja direktiiv alal toimunud arengutest andis ülevaate Kelvin Scorer, (Inglismaa kohalike omavalitsuste esindaja)- kokkuleppele on jõutud teatud küsimuste osas, kuid samas jätkuvad arutelud. Üritatakse saavutada poliitilist kokkulepet menetledes eelnõu paketis renditöö direktiiviga. Tööaja direktiivi muudatusettepanekut on menetletud alates 2004. aastast, kuid ei ole suudetud kokkuleppele jõuda liikmesriikide erimeelsuste tõttu individuaalse ületunnitöö kasutamise küsimuses. Eesti on läbirääkimiste käigus seisnud individuaalse ületunnitöö võimaluse säilitamise eest ka läbi siseriikliku õiguse.
Renditöö puhul on töötajal tööleping vahendusfirmaga, kes suunab töötaja ajutiselt tööle teiste ettevõtjate juurde. Direktiivi eelnõu eesmärgiks on renditöötajatele kaitse tagamine ning rendiagentuuride tööks sobiva raamistiku loomise, mis aitaks kaasa uute töökohtade loomisele ja paindlike töövormide arendamisele.
Komisjon avaldas direktiivi eelnõu 2002. a, kuid selle menetlemine jooksis ummikusse erimeelsuste tõttu renditöötajatele võrdsete töötingimuste, eriti võrdse palga, tagamise osas esimesest tööpäevast alates. Eestis ei ole töötajate vahendusfirmad oluliselt levinud ning valdkond on õiguslikult reguleerimata.
Järgmine koosolek- 19.märtsil 2008 5. Sotsiaaldialoogi komitee 14.12.07 Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine / KOM/2007/0620 lõplik / millega on võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel: http://tinyurl.com/2xjzlh Toimunud konsultatsiooni tulemustest juhindudes teeb komisjon ettepaneku tõhustada kõnealuses valdkonnas avatud koordineerimismeetodit ühiste põhimõtete vastuvõtmise ning seejärel nende jälgimise ja hindamise kaudu , võttes täielikult arvesse nii subsidiaarsuse põhimõtet kui ka liikmesriikide sõltumatust ja neis valitsevaid erinevaid olukordi ja vajadusi. Avatud koordineerimismeetod on muutunud vajalikuks vahendiks parimate tavade edendamisel ja eesmärkide saavutamise üle pideva järelevalve tagamisel ELi tasandil. Liikmesriikide avatud koordineerimise meetodi raames 2006. aastal esitatud riiklikes aruannetes rõhutati aktiivset kaasamist ja seda analüüsiti ühena peamistest prioriteetidest. Avatud koordineerimismeetod jätkab ühiste põhimõtete alusel aktiivse kaasamise lähenemisviisi kõikide tahkude jälgimist ja hindamist. Konkreetsed meetodid lepitakse kokku sotsiaalkaitsekomitees. Liikmesriikidel säilib avatud koordineerimismeetodi raames kindlasti vastutus sissetulekutoetuse tasemete kindlaksmääramise ja asjakohase koosluse loomise eest sotsiaalabi, sotsiaalteenuste pakkumise ja töötasuvuse vahel - tasakaal, mis sõltub sotsiaalsetest ja poliitilistest eelistustest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest tavadest ning õiglus- ja tõhususkaalutlustest erinevat liiki ebasoodsate tingimuste lahendamisel. Kõigi kolme aktiivse kaasatuse suuna puhul rakendatavad ühised põhimõtted rõhutavad tervikliku lähenemisviisi vajadust ja esitavad konkreetse ja integreeritud raamistiku nende rakendamiseks. Selline struktureeritud protsess aitab kaasa parimate poliitiliste vastuste leidmisele ühisele sotsiaalsele väljakutsele, milleks on tagada kõigi ELi kodanike põhiõigus sotsiaalabile ja eluasemetoetusele ning rahuldav elu kõigile. Komisjon kavatseb selleks, et edendada ühiste põhimõtete kindlaksmääramist ja vastuvõtmist ning täpsemalt kirjeldada aktiivse kaasatuse strateegia elemente, välja anda soovituse , mis oleks aluseks nõukogu järeldustele ja Euroopa Parlamendi resolutsioonile. Komisjon kavatseb välja töötada teenuste kvaliteedi raamistiku. Arutati, kas CEMR ja EPSU koostavad ühisavalduse või mitte. Otsustati, et moodustatakse juhtkomisjon, kes valmistab järgmiseks kohtumiseks ette võimaliku ühisavalduse teksti. Ühisavalduse teksti koostamisel tuleb lähtuda eelkõige töövõtjate ja tööandjate jaoks olulistest küsimustest. Kiideti heaks sotsiaaldialoogi komitee järgmise aasta tööprogramm: · 31.01.08- Migrantide integreerimise alase töörühma kohtumine · 19.03.08- sotsiaaldialoogi alase töörühma kohtumine, et teha ettevalmistusi detsembris toimuvaks seminariks Slovakkias · aprill 2008- CEMR/EPSU projekti “kohalike teenuste restruktureerimine ja selle mõju tööhõivele” tulemuste tutvustamine · 10,11 või 24.06.08- plenaaristung · 2.10.08- kaudne vägivald töökohal · 28.10.08- sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu ühildamine · 9 või 10.12.08- sotsiaaldialoogi edendamine uutes liikmesriikides Kalle Liivamägi, Eesti Riigi ja Kohalike Omavalitsuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) , esindaja tegi kokkuvõtte Euroopa Komisjoni projekti Sotsiaaldialoogi arendamisest kohalikes omavalitsustes” läbiviimisest ja lõppkonverentsist Vilniuses 11-12 oktoobril 2007.a. Meie liitude esindajatena osalesid Vilniuses toimunud konverentsil Hille Ilves (ELL) ja Taimi Saarma (EMOL). Taimi Saarma esines konverentsil ka ettekandega.
Richard Pond andis ülevaate CEMR/EPSU projekti senistest tulemustest. Tööandjate platvormi liikmete poolt tehti kriitikat projekti aadressil. Seni on projekti tulemused olnud suhteliselt tagasihoidlikud ning pole selge milline on projekti lisandväärtus. Otsustati, et projekti juht peab andma põhjalikuma ülevaate senistest projekti tulemustest ning välja pakutud parema praktika näidetest. Samuti kutsuti üles osapooli tegema senisest tõhusamat koostööd. Koosolekul võeti vastu ka CEMR/EPSU koostöös valminud suunised võrdõiguslikkuse alaste plaanide koostamiseks kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes. Kui koosolekul tehtud täiendused ja muudatused on sisse viidud, saadetakse need kõikidele osapooltele. Aruande koostas Ille Allsaar Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis 17.12.2007 | |||||||||||||||||||
|
|
||
|
|
||
