Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


10.-14. detsember 2007
Print


E-nädalakiri 29/2007

 

Sisukord:

  1. CEEP konverents “ Avalike teenuste moderniseerimine ja restruktureerimine läbi efektiivse sotsiaaldialoogi ja tööjõu juhtimise”
  2. Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni koosolek 11.12.2007
  3. ELAN võrgustiku koosolek
  4. CEMR tööandjate platvormi koosolek 13.12.07
  5. Sotsiaaldialoogi komitee 14.12.07 

 

  1. CEEP konverents “ Avalike teenuste moderniseerimine ja restruktureerimine läbi efektiivse sotsiaaldialoogi ja tööjõu juhtimise”

Konverents toimus Sotsiaal- ja Majanduskomisjonis Rue Belliard 99. Avasessioonil esinesid ettekannetega Caspar Einem, CEEP president, Euroopa Komisjoni Tööhõive -,  sotsiaal ja võrdsete võimaluste komisjoni esindaja H. Malosse , Euroopa Komisjoni volinik Vladimir Spidla  ning Sotsiaal- ja Majanduskomisjoni president Dimitris Dimitriadis.


CEEP presidendi sõnul peame me  nendest teemadest rääkima kahel põhjusel: sest see on uus ideoloogia, mis toetab teenuste erakätesse andmist ning teine oluline faktor on soov pakkuda tarbijatele parema kvaliteediga teenuseid. Hoolimata sellest, et avalikus sektoris on hõivatud suur hulk töötajaid, on selles sektoris toimuvad muutused olnud ebapiisava tähelepanu all. Loodab, et tänase päeva lõpuks peaks olema selge mis suunas edasi liikuda.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul  liigume me uude ajastusse.

Teenuste pakkumine peab toimuma konkurentsi tingimustes, et tagada nende paremat kvaliteeti. Oluline ongi pakkuda tarbijatele võimalikult kõrge kvaliteediga teenuseid. Oluline on ka koostöö  teenuste erinevate osutajate vahel. Koostöö toimub näiteks piirikontrolli valdkonnas- miks see ei võiks toimuda muudes valdkondades.


Spidla sõnul on mitmed muutused, mis Euroopas aset leiavad otseselt mõjutanud ka avalike teenuste osutamist. Sotsiaaldialoog on üks vahend toimuvate muutustega toimetulekuks. Tema hinnangul on sotsiaaldialoog väga olulise tähtsusega ning paljudes valdkondades see dialoog ka toimub. Soovib parandada sotsiaaldialoogi ka haridussektoris.


CEEPi projekti tulemusi tutvustas Alan Wild.


 Eesmärgiks oli leida, kas teenuste reformimise protsessist võib leida ka kasulikke õppetunde. Projekt viidi läbi 6 liikmesriigis erinevate avalike teenuste osas (6 erinevat teenust). Mõned järeldused- muutused avalike teenuste valdkonnas on olulised ning nendele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu.(oluliselt on vähenenud selles valdkonnas töötajate arv ning samuti on toimunud kvalitatiivsed muutused).

 

Avalike teenuste allutamine erasektori reeglitele on toonud kaasa suuri ohtusid.  See kuidas neid muutusi on käsitletud, on avaldanud negatiivset mõju. Ülalt alla toimunud muutuste juhtimine on toonud kaasa ka olulist vastuseisu. On väga suured erinevused riikide ja teenuste liikide vahel avalike teenuste reformimisel.


Prantsuse Postiteenuste liidu president Jean Paul Bailly on püüdnud muuta vajalike teenuste osutamist efektiivsemaks ja paremini tegutsevaks. Paremini toimiv organisatsioon on see, mis pakub kliendile head teenust madalamate hindadega. On vaja, et dialoog toimiks kõigil tasanditel ning et see oleks hästi organiseeritud.

 

Tarbijate vaatevinklist on oluline, et teenuste pakkumisel arvestatakse nende individuaalseid vajadusi. Tarbija jaoks on avalikud teenused nagu tervishoid, elektrivarustus, veevarustus, ühistransport jne  eluliselt tähtsad. Peab meeles pidama et lisaks tarbijaks olemisele on nad ka kodanikud. Tarbija tahab head teenust mõistliku hinnaga. Samuti on oluline ka teenustele juurdepääs, turvalisus ja jätkusuutlikus ja informatsioon teenuste kohta. Tarbijatel kui kodanikel on ka ootusi osalemaks avalike teenuste juhtimisel.


Poola raudtee esindaja Robert Kuczynski rääkis kõigepealt suurtest muutustest, mis leidsid aset 1990ndatel. Keskvalitsus andis üle õigused kohalikule tasandile ilma finantsressurssideta. Uuteks klientideks muutusid lisaks keskvalitsusele ka kohalikud omavalitsused ja reisijad. Kohalikul tasandil tegutsedes tekkisid neile uued konkurendid bussifirmade näol. Nüüd on nad veennud kohalikke omavalitsusi, et nad peavad toetama oma eelarvest ühistranspordi korraldamist.


Leiti, et vaba turg eeldab selgemaid reegleid. Teenuste liberaliseerimine peab tagama lisaks erasektori huvide kaitsmise kaitsma ka töötajaid ning  kindlustama tarbijad vajalike kvaliteetsete teenustega mõistliku hinna eest.

 

2. Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni koosolek 11.12.2007


Komisjonis oli teisel lugemisel “Nõukogu ühine seisukoht võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta”. Komisjon on võtnud endale kindla ülesande jõuda Portugali eesistumise ajal teisel lugemisel kokkuleppele, mis tagab õhukvaliteedi direktiivi vastuvõtmise nii kiiresti kui võimalik, kuid kindlustab parlamendi seisukoha peamise eesmärgi saavutamise: rangemad sihtväärtused ja piirtasemed, mis seotakse suurema paindlikkusega, rangemate saasteallikaga seotud meetmetega ja pikaajaliste eesmärkidega.  Täpsem informatsioon : http://tinyurl.com/2zgpe2


Teisel lugemisel esitati muudatusettepanekud, mis on olulised käesoleva direktiivi rakendamise seisukohast nii liikmesriikidele kui kohalikele omavalitsustele. Siinkohal toon ära mõned olulised näited.

Paindlikkus: Liikmesriikidel on olnud käesoleva direktiivi rakendamise ja piirtasemete saavutamisega seni tõsiseid raskusi, eriti Lääne- ja Kesk-Euroopa tiheda asustusega ja tööstuspiirkondades, kuigi õhukvaliteedi parandamiseks on tehtud pingutusi.

Seetõttu on suurem paindlikkus piirtasemete saavutamiseks väga tähtis nendele liikmesriikidele, kes peavad saaste vähendamiseks võtma kõik meetmed kõikidel tasanditel. Komisjon võttis osaliselt vastu muudatusettepanekud piirtasemete saavutamist puudutavate erandite kehtivusaja ja tähtaegade edasilükkamise kohta (esimese lugemise muudatusettepanekud 7 ja 81), kuid teeb nõukoguga kompromissi saavutamiseks ettepaneku lühendada erandi kehtivusaega „neli pluss kaks” aastalt „kolm pluss kaks” aastale.

Komisjon rõhutab ka pikaajaliste meetmete ja saasteainetega kokkupuutel põhineva õhukvaliteedi poliitika tähtsust. Lühiajalised meetmed on sageli olnud ebatõhusad. Need meetmed peaksid olema vabatahtlikud ning neid tuleks võtta ainult siis, kui neil võiks olla reostuse vähendamisel positiivne mõju (muudatusettepanekud 35 ja 36). Euroopa Parlamendi piirtasemetest kinnipidamise hindamist käsitleva III lisa teksti (muudatusettepanekud 24 ja 60) on samuti uuesti esitatud.

Muudatusettepanek 9 (artikli 22 lõike 2 ja 2a kohta:

2. Kui teatud piirkonnas või linnastus osutub XI lisas sätestatud PM10-osakeste piirtaseme saavutamine siiski raskeks kohaspetsiifiliste levimisomaduste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või piiriülese saasteleviku tõttu, vabastatakse liikmesriigid nende piirtasemete rakendamise kohustusest kuni …*, kui lõikes 1 sätestatud kohustused on täidetud ja kui nimetatud liikmesriik näitab, et ülalnimetatud tähtaegadest kinnipidamiseks on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud kõik asjakohased meetmed.

 2 a. Teatud piirkonna või linnastu osas võivad liikmesriigid PM10 PM2,5 piirtasemete saavutamise tähtaegu kahe aasta võrra edasi lükata, kui lõikes 1 nimetatud õhu kvaliteedi kavast nähtub, et piirtaset ei ole võimalik saavutada, kui liikmesriik näitab, et ülalnimetatud tähtaegadest kinnipidamiseks on riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võetud kõik asjakohased meetmed, sealhulgas XV lisa B jaos nimetatud direktiivide rakendamine nendes õigusaktides kehtestatud tähtaegadeks.

Muudatusettepanek 10 (artikli 22 lõike 4 esimese lõigu kohta)

4. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma seisukoha selles, kus on võimalik kohaldada lõiget 1, 2 või 2 a, ning edastavad lõikes 1 viidatud õhukvaliteedi kava koos kogu olulise teabega, mida komisjonil on vaja, et hinnata, kas kõik asjakohased tingimused on täidetud. Oma hinnangus võtab komisjon arvesse liikmesriikide võetud meetmete ja komisjoni poolt saaste tekkekohas võetavate lisa XVI a kohaste ühenduse meetmete hinnangulist mõju. Oma hinnangus peab komisjon märkima, missugune on juba ühenduse lisa XVI a kohaste meetmete mõju õhu kvaliteedile kõnealuses liikmesriigis või milline on see tulevikus.

 

  1. ELAN võrgustiku koosolek

Seekordne koosolek toimus Austri Linnade Liidu ja Austri Omavalitsuste Liidu ruumes.

Koosolekul andis kõigepealt Angelika Poth Mögele ülevaate 4. ja 5. detsembril Stuttgardis toimunud CEMR poliitikakomitee istungist. Eesti Linnade Liidu poolt osales sellel kohtumisel ELL asedirektor Toivo Riimaa, kes annab oma koostatud aruandes põhjaliku ülevaate poliitikakomitee istungil arutatust ning otsustest.

 

Koosolekul esines sõnavõtuga Austria suursaadik Euroopa Liidu juures. Ta rääkis uuest Euroopa Liidu reformileppest. Tema sõnul ei puuduta see oluliselt kohalikke omavalitsusi. Selle märkuse kohta esitas vastulause Angelika Poth Möegle (CEMRist), tuues esile just selle, et uues reformilepingus on ka oluline roll kohalikel omavalitsustel.


Reformilepinguga muudetakse olemasolevaid aluslepinguid – Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut Nende  muutmise eesmärk oli tõhustada Euroopa Liidu tegevust ning teha see veelgi demokraatlikumaks. EL otsuste tegemine on muutunud tänu sellele lihtsamaks, kiiremaks ja kodanikulähedasemaks.

Reformileping asub Euroopa Liidu nõukogu kodulehel ning seal on olemas kõik keeleversioonid, sealhulgas ka lepingu eestikeelne tekst.


Lissaboni leping, millega muudetakse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut, on esitatud pdf-formaadis ja selle pikkus on 287 lehekülge. Tekst koosneb reformilepingu tekstist ja protokollidest. Euroopa Liidu riigijuhid jõudsid leppe osas üksmeelele oktoobris Lissabonis. Leping on kavas allkirjastada 13. detsembril Euroopa ülemkogul Lissabonis, seejärel peavad lepingu jõustumiseks selle ratifitseerima kõik 27 liikmesriiki. Iirimaal korraldatakse selleks referendum. Reformilepe peaks jõustuma 2009. aastal.


Euroopa Liidu reformilepingu eestikeelse versiooniga saab tutvuda siin
.

 

Saadiku sõnul on oluline ka Kosovo küsimus. Samuti on tähelepanu all sellised teemad nagu migratsioon ja energeetika ning kliimamuutus.


Olulised kõnelused saavad toimuma järgmise aasta kevadel Sloveenia eesistumise ajal.

 

Lisaks arutati ELAN võrgustiku 2008 aasta tööplaani. Esialgse tagasiside järgi on Euroopa Komisjoni 2008 aasta tegevusplaanist lähtudes välja toodud seitse kõrge prioriteetsusega teemat. Angelika sõnul on ka CEMR oma erinevates töörühmades arutanud oma 2008 aasta tegevuse prioriteete ning need saavad olema selged kõikide töörühmade osas järgmise aasta alguseks.


Otsustati, et Inglismaa omavalitsuste esindus paneb kokku uue dokumendi, kus kajastuvad lisaks 2008 aasta Euroopa Komisjoni tööplaanile ka omavalitsuste jaoks olulised ületulevad teemad 2007 aastast ning täiendused CEMRi töörühmade tegevuskavadest.


Siit ka meeldetuletus- CEMR ootab vastuseid esitatud küsimustikule ühtekuuluvuspoliitika osas! Tähtaeg- 20.12.2007
(marit.schweiker@ccre-cemr.org).

 

Järgmine koosolek toimub orienteeruvalt 15.jaanuaril 2008 aastal.

 

  1. CEMR tööandjate platvormi koosolek 13.12.07 

Koosolekul arutati järgmise aasta tööprogrammi. Programmi koostamisel on lähtutud suurel määral Euroopa Komisjoni 2008 tööprogrammist. Sellega seonduvalt on kavas tegeleda seadusandlike muudatustega, mis on seotud kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kui tööandjate rolliga. Ettepanek on jälgida tööseaduse alaseid edaspidiseid arenguid, töö- ja pereelu ühildamisega seotud seadusandlikke initsiatiive, võrdõiguslikkuse parema tagamise meetmeid, töötervishoiu küsimusi, tööjõu planeerimise jne küsimusi vastavalt nende seotusele tööandja rolli täitmisega.

Teine suurem blokk tegevustest on seotud sotsiaaldialoogi edendamisega ning sotsiaaldialoogi komitees osalemisega.


Jätkuvalt on teemaks sotsiaaldialoogi edendamine uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides. Enamasti mõeldakse selle all seminaride korraldamist, kus skandinaavia maad räägivad kuidas nendel toimuvad läbirääkimised tööandjate ja töövõtjate vahel. Kuigi on ridamisi läbi viidud erinevaid uuringuid ja projekte, leiti siiski, et oleks vaja analüüsida kollektiivlepingute sõlmimist erinevates liikmesriikides. EPSU (Euroopa avaliku sektori ametiühingute liit) on välja töötanud küsimustiku, kaardistamaks situatsiooni liikmesriikides.


Kuni 10. jaanuarini võib esitada ettepanekuid tööprogrammi muutmiseks/täiendamiseks. Kõikide töörühmade järgmise aasta tööprogrammid peaksid olema valmis järgmise aasta alguseks.

 

Paul Cullen Euroopa Komisjoni tööseaduse osakonnast tutvustas Komisjoni rohelise raamatu „Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel” üle toimunud avaliku arutelu tulemusi , millega on võimalik tutvuda Euroopa komisjoni kodulehe aadressil:  http://tinyurl.com/2gqqfo


Tööõiguse ajakohastamise üle peetud avalikult arutelult ei oodatud, et see aitaks kaasa kiire üksmeele saavutamisele või looks aluse õiguslike meetmete kavale. Arutelu käigus väljendatud erinevad vaated tegid küll peamiste ühisseisukohtade määratlemise raskeks, kuid kinnitavad selle mitmes liikmesriigis juba pikemat aega, kuid ühenduse tasandil esmakordselt peetud arutelu vajalikkust ja ajakohasust.

 

Komisjon sai üle 450 vastuse kõikidelt sidusrühmadelt – liikmesriikide valitsustelt, piirkondlikelt valitsustelt, liikmesriikide parlamentidelt, sotsiaalpartneritelt ELi ja riiklikul tasandil, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, ettevõtjatelt, akadeemilistelt ringkondadelt, õigusekspertidelt ja eraisikutelt. Need arvamused näitavad, et üldiselt ollakse täielikult teadlikud probleemidest, mida kujunev Euroopa tööturg kaasa toob, eelkõige seoses suurema tööjõu liikuvuse ja riikideülese ettevõtlustegevusega. Teatise avaldamisega lõpeb tööõiguse ajakohastamise üle toimunud avalik aruteluprotsess. Kokku oli 7 teemat, iga teema kohta esitati 14 küsimust.

 

Arutelu tõi esile ka selle, et tööõigus ei ole tähtis mitte ainult tööjõu korraldamise seisukohalt vaid see annab kindlustunnet ka töötajatele ja kodanikele kiiresti muutuvas maailmas, kus kapitali ja tehnoloogia areng on kiire. Arutelu näitas ka, kui tihedalt on tööõiguse reformid, sotsiaalkindlustus- ja koolitussüsteemid omavahel seotud. Tööõigust käsitleva rohelise raamatu ning paindlikkust ja turvalisust käsitleva teatisega algatas komisjon avatud arutelu küsimuste üle, mis on tööturgude tuleviku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kindlustamise jaoks Euroopas olulise tähtsusega.

 

Peamised sidusrühmad said sõnumist aru, hoolimata sellest, milliseid reforme nad toetasid. Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et leppida kokku paindlikkuse ja turvalisuse ühised põhimõtted, mis võetakse vastu Euroopa Ülemkogul 2007. aasta detsembris. Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalvaldkonna liikmesriikide ministrite kohtumisel 5-6.12.07 Brüsselis lepiti kokku ühised printsiibid turvalise paindlikkuse osas. Pressiteatega on võimalik tutvuda järgmisel veebiaadressil:  http://tinyurl.com/26o5bt

 

Komisjon jälgib ka sotsiaalpartnerite ühisanalüüsi Euroopa tööturgude peamiste väljakutsete kohta, et koostada kava tervikliku lähenemisviisi jaoks paindlikkuse ja turvalisuse põhimõtete rakendamisel. Selles julgustatakse sotsiaalpartnereid eelkõige elukestvat õpet käsitlevatel läbirääkimistel osalema.

 

Komisjon astub vastavalt sellele 2008. aastal vajalikud sammud, et tegeleda teatises tõstatatud probleemidega laiemas paindlikkuse ja turvalisuse kontekstis. Vaatamata sellele, et seisukohad ELi meetmete liigi ja ulatuse suhtes on erinevad, tõi arutelu esile vajaduse tihedama koostöö, suurema selguse ning rohkema ja parema teabe ja analüüsi järele mitmetes valdkondades, näiteks:

  • deklareerimata töö ennetamine ja sellega võitlemine eelkõige piiriülestel juhtudel,
  •  koolituse ja elukestva õppe edendamine, arendamine ja rakendamine, et tagada suurem kindlustunne töö suhtes elutsükli vältel;
  •  tööõiguse ja sotsiaalkaitse eeskirjade suurem omavaheline seotus, et toetada tõhusaid tööalaseid üleminekuid ja jätkusuutlikke sotsiaalkaitsesüsteeme;
  •  suurem selgus töösuhete osas, et parandada arusaamist ja lihtsustada koostööd kogu ELis.
  •  allhankega seotud osapoolte õiguste ja kohustuste selgitamine, et vältida olukordi, kus töötajatel on oma õiguste kasutamine takistatud.
  • Selgitada erinevate osapoolte rolli töösuhetes 

Arutati veel sellistel teemadel nagu avaliku üldhuvi teenused ja kaudne vägivald töökohal. Üldhuvi teenuste puhul oli põhiline probleem nende teenuste selge definitsiooni puudumine ning avatud turu reeglite rakendamine nende teenuste osutamise korral. Euroopa Liidu nõukogus toimus 5-6 detsembris Brüsselis  poliitiline mõttevahetus.

 

Komisjoni üldhuviteenuste algatus KOM(2007)725 edastati nõukogule alles 20.11 ja tegemist on esialgse mõttevahetusega. Komisjon ei näe vajadust üldhuviteenuseid puudutava horisontaalse direktiivi järele, vaid rõhutab sektoripõhist lähenemist. Üldhuvi sotsiaalteenuste osas näeb komisjon üldiselt ette avatud koordinatsiooni meetodi tõhustamist ja pehmet õigusloomet (vabatahtlikud suunised jm), mis võimaldab kõige paremini arvestada sotsiaalteenuste eripäraga ja liikmesriikide pädevusega nende teenuste korraldamisel. Sektoripõhiseid EL algatusi nähakse ette ainult juhul, kui sellel on selge lisaväärtus (nt peaks detsembris ilmuma direktiivi ettepanek piiriüleste tervishoiuteenuste kohta).

 

Kohalike omavalitsuste kui tööandjate puhul on oluline tegeleda ka kaudse vägivallaga töökohal. Kavandatakse läbi viia järgmise aasta 14. märtsil seminar, kus antakse ülevaade kaudse vägivallaga töökohal parimatest praktikatest. Hetkel on käimas läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, et saada toetust selle seminari läbiviimiseks, võimaldades katta vähemalt osaliselt seminari osaluskulusid. CEMRile on võimalus saada seminaril 15 kohta. Jorma Palola sõnul oleks omavalitsuste poolt keskenduda eelkõige ennetavatele ja teadlikkust tõstvatele meetmetele.

 

Järgmise aasta alguseks peaksid selguma parimate praktikate näited, mida seminaril tutvustada. Kõik liikmesriigid võivad esitada oma heade praktikate näiteid, mida seminaril tutvustada. Palun omavalitsustel esitada oma ettepanekud 10.01.2008 CEMRle.

 

Tööaja direktiiv alal toimunud arengutest andis ülevaate  Kelvin Scorer, (Inglismaa kohalike omavalitsuste esindaja)- kokkuleppele on jõutud teatud küsimuste osas, kuid samas jätkuvad arutelud.  Üritatakse saavutada poliitilist kokkulepet menetledes eelnõu paketis renditöö direktiiviga. Tööaja direktiivi muudatusettepanekut on menetletud alates 2004. aastast, kuid ei ole suudetud kokkuleppele jõuda liikmesriikide erimeelsuste tõttu individuaalse ületunnitöö kasutamise küsimuses. Eesti on läbirääkimiste käigus seisnud individuaalse ületunnitöö võimaluse säilitamise eest ka läbi siseriikliku õiguse.

 

Renditöö puhul on töötajal tööleping vahendusfirmaga, kes suunab töötaja ajutiselt tööle teiste ettevõtjate juurde. Direktiivi eelnõu eesmärgiks on renditöötajatele kaitse tagamine ning rendiagentuuride tööks sobiva raamistiku loomise, mis aitaks kaasa uute töökohtade loomisele ja paindlike töövormide arendamisele.

 

Komisjon avaldas direktiivi eelnõu 2002. a, kuid selle menetlemine jooksis ummikusse erimeelsuste tõttu renditöötajatele võrdsete töötingimuste, eriti võrdse palga, tagamise osas esimesest tööpäevast alates. Eestis ei ole töötajate vahendusfirmad oluliselt levinud ning valdkond on õiguslikult reguleerimata.

 

Järgmine koosolek- 19.märtsil 2008 

 

5. Sotsiaaldialoogi komitee 14.12.07

Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Sotsiaalkaitse moderniseerimine parema sotsiaalse õigluse ja suurema majandusliku ühtekuuluvuse nimel: tööturult enim tõrjutud isikute aktiivse kaasamise edendamine / KOM/2007/0620 lõplik /  millega on võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel:  http://tinyurl.com/2xjzlh

Toimunud konsultatsiooni tulemustest juhindudes teeb komisjon ettepaneku tõhustada kõnealuses valdkonnas avatud koordineerimismeetodit ühiste põhimõtete vastuvõtmise ning seejärel nende jälgimise ja hindamise kaudu , võttes täielikult arvesse nii subsidiaarsuse põhimõtet kui ka liikmesriikide sõltumatust ja neis valitsevaid erinevaid olukordi ja vajadusi.

Avatud koordineerimismeetod on muutunud vajalikuks vahendiks parimate tavade edendamisel ja eesmärkide saavutamise üle pideva järelevalve tagamisel ELi tasandil. Liikmesriikide avatud koordineerimise meetodi raames 2006. aastal esitatud riiklikes aruannetes rõhutati aktiivset kaasamist ja seda analüüsiti ühena peamistest prioriteetidest. Avatud koordineerimismeetod jätkab ühiste põhimõtete alusel aktiivse kaasamise lähenemisviisi kõikide tahkude jälgimist ja hindamist. Konkreetsed meetodid lepitakse kokku sotsiaalkaitsekomitees.

Liikmesriikidel säilib avatud koordineerimismeetodi raames kindlasti vastutus sissetulekutoetuse tasemete kindlaksmääramise ja asjakohase koosluse loomise eest sotsiaalabi, sotsiaalteenuste pakkumise ja töötasuvuse vahel - tasakaal, mis sõltub sotsiaalsetest ja poliitilistest eelistustest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest tavadest ning õiglus- ja tõhususkaalutlustest erinevat liiki ebasoodsate tingimuste lahendamisel.

Kõigi kolme aktiivse kaasatuse suuna puhul rakendatavad ühised põhimõtted rõhutavad tervikliku lähenemisviisi vajadust ja esitavad konkreetse ja integreeritud raamistiku nende rakendamiseks. Selline struktureeritud protsess aitab kaasa parimate poliitiliste vastuste leidmisele ühisele sotsiaalsele väljakutsele, milleks on tagada kõigi ELi kodanike põhiõigus sotsiaalabile ja eluasemetoetusele ning rahuldav elu kõigile.

Komisjon kavatseb selleks, et edendada ühiste põhimõtete kindlaksmääramist ja vastuvõtmist ning täpsemalt kirjeldada aktiivse kaasatuse strateegia elemente, välja anda soovituse , mis oleks aluseks nõukogu järeldustele ja Euroopa Parlamendi resolutsioonile.

Komisjon kavatseb välja töötada teenuste kvaliteedi raamistiku. Arutati, kas CEMR ja EPSU koostavad ühisavalduse või mitte. Otsustati, et moodustatakse juhtkomisjon, kes valmistab järgmiseks kohtumiseks ette võimaliku ühisavalduse teksti. Ühisavalduse teksti koostamisel tuleb lähtuda eelkõige töövõtjate ja tööandjate jaoks olulistest küsimustest.

Kiideti  heaks sotsiaaldialoogi komitee järgmise aasta tööprogramm:

·        31.01.08- Migrantide integreerimise alase töörühma kohtumine

·        19.03.08- sotsiaaldialoogi alase töörühma kohtumine, et teha ettevalmistusi detsembris toimuvaks seminariks Slovakkias

·        aprill 2008- CEMR/EPSU projekti “kohalike teenuste restruktureerimine ja selle mõju tööhõivele” tulemuste tutvustamine

·        10,11 või 24.06.08- plenaaristung

·        2.10.08- kaudne vägivald töökohal

·        28.10.08- sooline võrdõiguslikkus ning töö- ja pereelu ühildamine

·        9 või 10.12.08- sotsiaaldialoogi edendamine uutes liikmesriikides

Kalle Liivamägi, Eesti Riigi ja Kohalike Omavalitsuste Töötajate Ametiühingute Liidu (ROTAL) , esindaja tegi kokkuvõtte  Euroopa Komisjoni projekti Sotsiaaldialoogi arendamisest kohalikes omavalitsustes” läbiviimisest ja lõppkonverentsist Vilniuses 11-12 oktoobril 2007.a. Meie liitude esindajatena osalesid Vilniuses toimunud konverentsil Hille Ilves (ELL) ja Taimi Saarma (EMOL). Taimi Saarma esines konverentsil ka ettekandega.


Projekti lõplik kokkuvõte valmib kolme kuu jooksul ning seejärel lubas Kalle Liivamägi selle üles panna nende kodulehele ning esitatda ka omavalitsusliitudele.

 

Richard Pond andis ülevaate CEMR/EPSU projekti senistest tulemustest. Tööandjate platvormi liikmete poolt tehti kriitikat projekti aadressil. Seni on projekti tulemused olnud suhteliselt tagasihoidlikud ning pole selge milline on projekti lisandväärtus. Otsustati, et projekti juht peab andma põhjalikuma ülevaate senistest projekti tulemustest ning välja pakutud parema praktika näidetest. Samuti kutsuti üles osapooli tegema senisest tõhusamat koostööd.

 

Koosolekul võeti vastu ka CEMR/EPSU koostöös valminud suunised võrdõiguslikkuse alaste plaanide koostamiseks kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes. Kui koosolekul tehtud täiendused ja muudatused on sisse viidud, saadetakse need kõikidele osapooltele.

 

 

Aruande koostas

Ille Allsaar

Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


17.12.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit