Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


3.-7. detsember 2007
Print


E-nädalakiri 28/2007

Sisukord:
1. Põhjamaade omavalitsuste Brüsseli esinduste  ettepanek koostööks.
2. Soome Vabariik tähistab oma 90 aastapäeva
3. “Üheskoos mitmekesisuses!”- kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 kampaania algus
4. Euroopa naabruspoliitikat tuleb veel tugevdada
5. Volinik korraldab sidusrühmade konverentsi ja algatab Internetis arutelu ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” üle
6. CEMRi seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu EL Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele “Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks” kohta.
7. Kohtumine Türgi Marmara Regiooni Omavalitsusliidu esindajatega
8. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi seminar “ Tööhõive ja töö kvaliteet Euroopas: mehed ja naised- on sel vahet?”
9. Regioonide Komitee Põhiseaduse ja Euroopa valitsemisasjade komisjoni (CONST) koosolek 7. detsembril 2007 aastal.


1. Põhjamaade omavalitsusliitude ettepanek koostööks

Põhjamaade omavalitsuste Brüsseli esindused plaanivad regulaarseid kohtumisi, et arutada ja koordineerida  Euroopa Liidu teemalisi küsimusi, mis on olulised kõigile neile maadele. Esimene kohtumine juba toimus ning selle kohtumise käigus otsustati kaasata sellesse diskussiooni ka Balti riigid. Järgmine kohtumine on kavas kas 20 või 22 veebruaril 2008 aastal.

Seoses selle kohtumisega peaksime liitude tasandil mõtlema mis on meie jaoks olulised teemad milles me tahaksime ja suudaksime  kaasa rääkida. Oma ettepanekud Euroopa Komisjoni 2008 aasta tööprogrammi osas olen Uno Silbergi abiga ELAN võrgustikule esitanud.

2. 6. detsembril 2007 tähistab Soome Vabariik  oma iseseisvuse 90 aastapäeva

Selle aasta kuuendal detsembril tähistab Soome Vabariik oma iseseisvuse 90.aastapäeva, kus lisaks tavapärastele iseseisvuspäeva auks korraldatud vastuvõttudele toimub veel hulgaliselt erinevaid üritusi üle kogu maailma.  Iseseisvuspäeva tähistamiseks korraldasid 5. detsembril Soome regionaalsete omavalitsuste esindused Brüsselis piduliku lõuna. Vastuvõtt toimus Regioonide Komitee hoones.

Kõnega esines Soome suursaadik Brüsselis Mr Aapo Pölhö, kes andis põhjaliku ülevaate Soome ajaloost ja Soome kujunemisest iseseisvaks riigiks. Euroopa Komisjoni poolt esines sõnavõtuga Mr Antti Peltomäki, kes rõhutas soome saavutusi eriti hariduse ja innovatsiooni valdkonnas. Lisaks esitas koor Jean Sibeliuse loomingut. 6. detsembril kostitavad kolleegid Soome Omavalitsusliidust oma korruse teiste liitude esindajaid.

3. „Üheskoos mitmekesisuses!” – kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 kampaania algus

4. detsembril 2007 algatas Euroopa Komisjon teavituskampaania kultuuridevahelise dialoogi Euroopa aasta 2008 kohta, mille moto on „Üheskoos mitmekesisuses”. Koos selle sündmusega avatakse ka veebileht www.dialogue2008.eu. Hariduse, koolituse, kultuuri ja noorsooküsimuste voliniku Ján Figel’iga ühinevad kultuuridevahelise dialoogi Euroopa saadikud, kelleks on tuntud kultuuritegelased Euroopast ja mujalt. Sündmusele annavad ilmet Brüsseli kooliõpilased mitmesugustest etnilistest rühmadest ning sellega väljendavad nad 2008. aasta eelõhtul ühiselt mitmekesisuse häid külgi.

Euroopa aasta eesmärk on edendada vastastikust mõistmist ja üksteisega paremat läbisaamist. Aasta jooksul õpitakse tundma kultuurilise mitmekesisuse häid külgi, uuritakse, kuidas aktiivselt osaleda Euroopa küsimustes ning püütakse edendada Euroopasse kuuluvuse tunnet. See aasta on Euroopa Liidu, liikmesriikide ja Euroopa kodanikuühiskonna ühine ettevõtmine. Euroopa aasta eelarveks on eraldatud 10 miljonit eurot, millega toetatakse teabekampaaniaid, kultuuridevahelise dialoogi alaseid küsitlusi ja uuringuid, kaasfinantseeritakse kogu Euroopa Liitu hõlmava kultuuridevahelise dialoogi 7 suurt Euroopa projekti ning 27 liikmesriikide projekti – üks projekt igas liikmesriigis.

Kampaania avamisel osalevad ka 7 suure projekti edendajad ja esindajad. Need on projektid, mis valiti hiljuti välja ühenduse finantseeringute saamiseks käesoleva aasta algul korraldatud avaliku konkursi teel. Need projektid hõlmavad selliseid valdkondi nagu linnakultuur, popkunstid, noorte osalus, migratsioon, meedia, kohalike algatuste vahetus, videoprojektid ja immigrantide kogukondade üritused. Kõigisse neisse projektidesse on haaratud osalejaid mitmest liikmesriigist. Nende projektide tulemusi näeme järgmise aasta teisel poolel.

Euroopa aasta 2008 püüab rajada aluse järjepidevate Euroopa poliitiliste algatuste jaoks kultuuridevahelise dialoogi valdkonnas, mis jätkuks ka pärast 2008. aastat. Euroopa aasta väljendab ka aktiivselt programmi „Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava üleilmastuvas maailmas” mõju, mille üks kolmest peaeesmärgist on kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi arendamine.

Sellega seoses korraldatakse 2008. aastal muude ürituste hulgas ka 6 Brüsseli debatti (üks debatt iga kahe kuu järel). Iga debatt hõlmab kindlat lõiku kultuuridevahelises dialoogis ning debatte peetakse sellistel teemadel nagu meedia, kunst ja kunstipärand, tööpaik, religioonidevaheline dialoog, haridus ja noored ning migratsioon ja integratsioon.

4. Euroopa naabruspoliitikat tuleb veel tugevdada

EL peab tegema täiendavaid jõupingutusi, et viia ellu senised ettepanekud Euroopa naabruspoliitika tugevdamiseks. Välissuhete ja Euroopa naabruspoliitika eest vastutav volinik Benita Ferrero-Waldner täpsustab oma värskes teatises, milliseid samme liikmesriigid ja komisjon peavad astuma. Need on seotud eelkõige kaubanduse, inimeste liikuvuse ja ummikseisus konfliktide lahendamisega ELi naaberriikides.

2008. aastal on kavas võtta mitu meedet, et hoogustada naaberriikides valdkondlikke reforme. Naabruspoliitika partnerite tulemusi käsitletakse järgmisel kevadel avaldatavas teatises. Samas esitatakse iga riigi kohta arenguaruanne.

Volinik Ferrero-Waldner ütles teatist kommenteerides: "Naabruspoliitika on jõudnud nüüdseks rakendusetappi. Kuna tegu on ühisalgatusega, siis nõuab ka selle rakendamine samme mõlemalt poolelt, nii ELilt kui ka tema naabritelt. Täna avaldatud teatis käsitleb valdkondi, kus komisjon ja liikmesriigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi, et täita oma partneritele antud lubadusi ja tagada, et me pakume reformide teostamiseks konkreetseid, usutavaid ja iga partneri vajadustele vastavaid stiimuleid."

Teatises seatakse 2008. aastaks ja sellele järgnevaks ajaks järgmised eesmärgid:

· Suuremate poliitiliste kohustuste võtmine, et edendada majandusintegratsiooni ja parandada turulepääsu. Teatises kutsutakse liikmesriike toetama käimasolevaid põllumajandusalaseid läbirääkimisi, eelkõige eesmärgiga piirata selliste toodete arvu, mille turg ei kuulu täielikule liberaliseerimisele.

· Seaduslike lühiajaliste reiside lihtsustamine ning pikemas perspektiivis ulatuslikumad eesmärgid juhitud rändevoogude alal. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti võtma vastu viisaalaste meetmete paketti, mille ta esitas 2006. aastal, ja kasutada maksimaalselt ära praeguste eeskirjade pakutavaid võimalusi reisimise lihtsustamiseks.

· Täiendav koostöö naabruspoliitika partneritega, et lahendada ummikseisus konflikte, kasutades konfliktsete ja konfliktijärgsete piirkondade stabiliseerimiseks kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid.

· ELi intensiivsem toetus partnerriikidele selliste valdkondade reformimiseks nagu energeetika, kliimamuutuse pidurdamine, kalandus, transport, merendus, teadusuuringud, infoühiskond, haridus, tööhõive ja sotsiaalpoliitika.

Osa meetmetest, mida komisjon soovitab oma ettepanekus naabruspoliitika tugevdamiseks võtta, on vahepeal juba käivitunud:

· Komisjon otsustas 5.12.07 eraldada naabruspoliitika investeerimisvahendile esimesed 50 miljonit eurot ning vastav summa seotakse kulukohustustega käesoleva aasta lõpus. Mõned liikmesriigid on juba teatanud oma soovist vahendit toetada. Nimetatud vahend käivitub 2008. aastal.

· Praeguseks on eraldatud esimesed summad valitsemistava rahastust, mille kaudu antakse täiendavat toetust neile partnerriikidele, kes on teinud oma tegevuskavades valitsemistavadega seotud prioriteetide elluviimisel kõige suuremaid edusamme. Esimesed abisaajad on Maroko (28 miljonit eurot) ja Ukraina (22 miljonit eurot).

· Piirkondliku mõõtme andmiseks idapoolsete naaberriikidega toimuvale koostööle on käivitatud algatus "Musta mere sünergia".

· Iisraeli, Maroko ja Ukrainaga käivad läbirääkimised nende naaberriikide osalemiseks ELi programmides ja tema ametite töös. Tänu peatselt allkirjastatavale protokollile saab Iisrael esimese partnerriigina osaleda naabruspoliitika kaudu konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmis.

· Euroopa naabruspoliitika kujutab endast reformide teostamiseks ettenähtud partnerlust ida- ja lõunapoolsetega naaberriikidega. Kõnealuse partnerluse tulemused on juba märgatavad. Ta on võimaldanud EL-il oluliselt süvendada suhteid mõnede lähinaabritega (ELi meetmed on suunatud Al¸eeriale, Armeeniale, Aserbaid¸aanile, Egiptusele, Gruusiale, Iisraelile, Jordaaniale, Liibanonile, Liibüale, Marokole, Moldovale, Palestiina omavalitsusele, Tuneesiale, Ukrainale ja Valgevenele), lähtudes diferentseerituse põhimõttest, mille kohaselt iga riik saab teha ELiga nii tihedat koostööd, kui ta soovib.

Naabruspoliitika on tavapärasest poliitilisest koostööst ulatuslikum, sest ta sisaldab majandusintegratsiooni elemente ning toetab majandus- ja sotsiaalse arengu ergutamiseks vajalikke reforme. Nende reformide teostamiseks kasutatakse ühiselt kokku lepitavaid ja 3–5 aastat kestvaid tegevuskavasid, mis hõlmavad täpseid kohustusi majanduse kaasajastamiseks, õigusriigi ja demokraatia tugevdamiseks, inimõiguste austamise parandamiseks ning ühiste välispoliitiliste põhieesmärkide saavutamiseks.

Lisateavet naabruspoliitika leiate järgmiselt aadressilt:
http://ec.europa.eu/world/enp/index_en.htm

5. Volinik korraldab sidusrühmade konverentsi ja algatab Internetis arutelu ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” üle

Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel kutsus sidusrühmi osalema ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli” käsitlevas ja Interneti vahendusel edastatavas üldises arutelus 6. detsembril 2007 ning palus, et põllumajandustootjad, keskkonnakaitsjad, tarbijad ja valitsusvälised organisatsioonid avaldaksid oma kommentaarid tema ajaveebis.

Laiaulatusliku avaliku arutelu tagamiseks on Euroopa Komisjon käivitanud ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli“ jaoks spetsiaalse veebisaidi ning teatanud kahe suure konverentsi korraldamisest. Käesoleva aasta 6. detsembril toimus üldine sidusrühmade arutelu, mille käigus käsitletakse kõiki „tervisekontrolliga“ hõlmatud teemasid, ning 11. jaanuaril 2008 toimub piimasektori tulevikku käsitlev erikonverents. Üldsus saab mõlemat konverentsi jälgida reaalajas Interneti kaudu põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi veebisaidilt.

„Ühist põllumajanduspoliitikat rahastatakse ühisest rahakotist ja see ei ole lihtsalt põllumajandustootjate sissetulekutoetus. Sellega edendatakse ka looduskaitset, ohutu ja kvaliteetse toidu tootmist, loomade heaolu ning tööhõivet ja majanduskasvu maapiirkondades,” ütles Mariann Fisher Boel. „Seepärast tahan kuulda kõigi arvamusi. Ainult sel viisil saame teha muudatusi, mis tõepäraselt kajastavad rahva tahet.”

Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik algatas 20. novembril arutelu “tervisekontrolli“ käsitleva aruande üle, mis sisaldab tema arvamusi selle kohta, kuidas ELi põllumajanduspoliitika peaks kohanema 21. sajandi probleemidega, nagu turuvõimaluste loomine, kliimamuutus, veemajandus, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ning suurenev huvi põllumajandusliku bioenergia vastu.

Kuigi proua Fischer Boel kirjutab peamiselt inglise keeles, loodab ta, et see ei takista lugejaid kommenteerimast oma emakeeles.
http://ec.europa.eu/agriculture/healthcheck/index_en.htm

6. CEMRi seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu EL Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele “Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks” kohta.

Nädalakirjas nr 26 oli juttu, et CEMR koostab arvamust Euroopa Komisjoni roheline raamat EL Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele “Kliimamuutustega kohanemine Euroopas – võimalused ELi meetmete võtmiseks”, mis  on leitav veebilehelt: http://tinyurl.com/3yopgk

Nüüd on CEMR oma arvamuse valmis saanud ning sellega on võimalik tutvuda veebilehel:
http://www.ccre.org/communiques_de_presse_detail_en.htm?ID=213


Kuigi CEMRi arvamuses toetatakse Euroopa Komisjoni rohelises raamatus väljapakutut, väljendab CEMR oma arvamuses muret selle üle, et omavalitsusi ei tohiks jätta üksi kohandamise koormaga ning peab vajalikuks täiendavate rahaliste vahendite eraldamist nii riiklikest kui EL vahenditest.

7. Kohtumine Türgi Marmara Regiooni Omavalitsusliidu esindajatega

Nende kohtumise eesmärgiks oli teada saada kuidas meie esinduse töö on korraldatud ning mis on selle lisandväärtus. Delegatsiooni kuulusid Liidu president Mr Murat Aydin, EL integratsiooni ja välissuhete komisjoni esimees Mr. Sener Celikayar ning liidu EL ja rahvusvaheliste suhete osakonna juhataja Mr. Murat Daoudov.  Konkreetsed küsimused  millele nad tahtsid vastust, puudutasid üldinformatsiooni liitude kohta, miks me tahtsime avada oma esinduse Brüsselis, kui suurt finantskoormust see endast kujutab, kas on konkreetseid näiteid töö kohta ja kuivõrd edukad on eesti omavalitsused EL fondide kasutamisel.

8. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi seminar “ Tööhõive ja töö kvaliteet Euroopas: mehed ja naised- on sel vahet?”

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) meeste ja naiste töötingimusi Euroopa Liidus kajastavast hiljutisest uuringust selgub, et samas kui Eesti tööhõives on Euroopa ühed väikeseimad soolised lõhed, suurendab Eestis töötamine oluliselt tööga seotud terviseriske.

Ametialasele kihistumisele, töötingimustele, tööajale ja töötajatele heaolule keskenduva Eurofondi raporti "Töötingimused Euroopa Liidus: sooline perspektiiv" põhjal on Euroopa naiste tööle kulutatud koguaeg, mille hulka kuuluvad nii töötamine, liiklemine töö ja kodu vahet ning tasustatama töö kodus, pikem kui meestel, samas kui mehed töötavad rohkem tasustatud tunde. Siiski on tõenäosus, et naisi tülitatakse tööasjus väljaspool tööaega poole väiksem kui meestel.

Uuringu andmetel on Euroopa kõige väiksemad soolised lõhed tööhõives Soomes, Eestis, Rootsis, Leedus, samas kui suurimad sellekohased erinevused esinevad Maltal, Kreekas, Itaalias ja Hispaanias. Võttes aluseks suhtelise esindatavuse määra, ei ole naised alaesindatud tippjuhtide tasemel kuues riigis - Tsehhi Vabariik, Eesti, Läti, Malta, Holland ja Portugal, samas kui sellekohane üleesindatus ilmneb Bulgaarias.

Raportist tuleneb, et töötamine Bulgaarias, Taanis, Eestis, Kreekas, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Slovakkias, Sloveenias või Rootsis suurendab oluliselt tööga seotud terviseriske. Veel enam, töötamine Eestis, Kreekas või Sloveenias kahekordistab tööga seotud tervisekahjude võimalust, samas kui see isegi kolmekordistub Läti ja Poola puhul.

Kahe või enama tööst tuleneva haigussümptomi esinemise risk on oluliselt suurem töötades Bulgaarias, Eestis, Kreekas, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Rumeenias, Sloveenias, Slovakkias või Rootsis. Eriti suur on see tõenäosus Eestis, Kreekas, Lätis, Poolas ja Sloveenias. Vastupidiselt, töötamine Belgias, Saksamaal, Iirimaal, Hispaanias või UKs vähendab tööga seotud tervisekahjude tekkimise riske.

Uuringu täisversiooniga saate tutvuda siin:
http://www.eurofound.europa.eu/surveys/index.htm

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Fond (Eurofound) loodi 1975. aastal Euroopa Nõukogu poolt, et aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste loomisele. Fondi tegevusvaldkond hõlmab tööhõivet ja -tingimusi, töö- ja pereelu tasakaalu, tööstussuhted ning partnerlust. Fondi tegevuse eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika võtmepersoonidele ja valdkonnas tegevatele spetsialistidele teavet, analüüse ja uuringuid, mis viidud läbi EL-i liikmesriikides.

11. Regioonide Komitee Põhiseaduse ja Euroopa valitsemisasjade komisjoni (CONST) koosolek 7. detsembril 2007 aastal.

Regioonide Komitee Põhiseaduse ja Euroopa valitsemisasjade komisjoni (CONST) koosolek toimus 7. detsembril kell 11.00-18.30 Regioonide Komitee peahoones aadressil rue Belliard  101, 1040 Brüssel (Jacques Delors'i (JDE) hoone, ruum JDE 52).

Poliitiliste koordinaatorite koosolekul otsustati koostada omaalgatuslik arvamus terrorismi teemal (raportöör TOPE AM CBE, Graham)

Euroopa Komisjon kiitis 6.detsembril heaks ühise sisserände poliitika. CONST komisjon otsustas lülitada ühise sisserände poliitika kohta arvamuse koostamise  täiendavalt 2008 aasta tööprogrammi. Oleks vaja Regioonide Komitee poolt väljendada väga selget arvamust ühise sisserände poliitika kohta. Raportööri määramine toimub järgmisel CONST komisjoni koosolekul.

Väljaspool Brüsselit toimuva koosoleku toimumiskoha valikul on oluline aspekt põhiõiguste agentuuri kaasamine. Koosoleku teemaks on üldised põhiõigused.

Koosolekul arutati arvamusi järgmiste komisjoni dokumentide kohta:
Arvamus komisjoni järgmiste dokumentide kohta:
"Roheline raamat Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta" ja "Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada selle reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele".COM(2007) 301 final COM(2007) 298 final CdR 177/2007
CONST-IV-013
Raportöör : Giancarlo GABBIANELLI (IT/UEN-EA)

Raportööri sõnul puudutab see eelnõu olulisel määral kõiki liikmesriike. Arvamuse eelnõu oleks vaja arutada tervikuna, et see jõukas täiskogule järgmise aasta alguses.
Kokku esitati selle arvamuse eelnõu kohta 41 muudatusettepanekut, mis panevad kahtluse alla kogu ettevalmistatud arvamuse eelnõu sisu. Veebruaris toimub selle arvamuse eelnõu kolmas lugemine.

Mülleri sõnul ei vasta arvamuse eelnõu  lähemuspõhimõtetele ja oluline on seista selle eest, et kõike ei ole vaja reguleerida EL tasandil ning kõik küsimused, mis on võimalik, tuleks lahendada kohalikul või regionaalsel tasandil. Arvamuse eelnõu loob juurde täiendavat bürokraatiat ning sellega ei saa nõustuda. Olulised on ka valimisõiguse küsimused ja inimeste liikumine riikide vahel. Raportöör ei ole eelmisel koosolekul tehtud ettepanekuid arvestanud ja arvamust vastavalt sellele muutnud.  Arvamuse eelnõu on keskendunud liialt detailidele.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul ühtib komisjoni arvamus esitatud muudatusettepanekutega. Samas toetab ta eraldi ameti loomist, mis oleks nõuandev organ liikmeriikidele. Täpsemalt tuleks sätestada kinnipidamise tingimused. Komisjon tervitab ettepanekud koostada ülevaade parimatest praktikatest. Komisjon nõustub  raportööriga selles osas, mis puudutab  abi ja suuniseid pakkuvate keskuste loomist.

Majandus- ja Sotsiaalkomisjoni esindaja sõnul tuleks inimõigusi ja turvalisuse küsimusi pidada kõige olulisemateks ning jälgida, et direktiiv vastaks Genfi konventsioonile. Toetab Euroopa Ameti loomist. Rõhutab Punase Risti rolli tervishoiu küsimuste tagamisel. Ei tohiks tekkida õiguslikku vaakumit varjupaigataotlejate osas.

Kolmas lugemine 19. veebruaril 2008.

Arvamus teemadel "Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega
sätestatakse karistused ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike
tööandjatele", "Ettepanek: direktiiv kõrgelt kvalifitseeritud töötajate liikmesriikide
territooriumile sisenemise ja seal alaliselt elamise kohta", "Ettepanek: raamdirektiiv
tööjõu sisserände kohta" ja "Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheline korduvränne ja liikuvuspartnerlus". Raportöör: Anna TERRÓN I CUSÍ (ES/PES)

Raportöör toetab oma arvamuses komisjoni algatusi loomaks mehhanisme, mis hõlbustaksid tööjõu seaduslikku rännet, arvestades asjaolu, et piiravad meetmed ebaseadusliku rändega võitlemiseks ja seaduslikku sisserännet soodustavad meetmed ei ole omavahel tasakaalus.

Arvamuses toetatakse ettepanekuid, mis näevad ette tihedama koostöö arendamist kolmandate riikidega nn liikuvuspartnerluse või tehnilise ja/või rahalise abi kaudu. Tuuakse esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll sisserändajatele avalike teenuste pakkujatena. Euroopa Komisjoni esindaja sõnul tuleb välja pakutud meetmeid vaadata kooskõlas üldise rändepoliitikaga. Mõju hindamise käigus oli raske koguda informatsiooni riikide tasandil, rääkimata informatsiooni olemasolust kohalikul tasandil. Nõustub, et oleks vaja välja selgitada liikmesriikide vajadused tööjõu järele lühemas ja pikemas perspektiivis.

Lõplikke järeldusi ei ole veel tehtud. Komisjon usub, et nad järgivad võrdse kohtlemise põhimõtteid ja muid parimaid standardeid. Mobiilsuspartnerluste lepingud on vabatahtlikud. Komisjon alustab süvitsi tegevust riikide vahelise korduvrände ja liikuvuspartnerlusega järgmise aasta alguses.

Teine arvamuse arutamine on kavas 19. veebruaril 2008 aastal.

Arvamus teemal "Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Partnerlus Euroopa
asjadest teavitamisel" ja komisjoni töödokument teemal "Ettepanek:
institutsioonidevaheline kokkulepe partnerluse kohta Euroopa asjadest
teavitamisel"" Raportöör: Claude DU GRANRUT (FR/EPP)

Raportööri sõnul on tegemist uue etapiga kommunikatsioonis. Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas komisjoni teatist ning selles kavandatud meetmeid. Juunis 2008 toimub iga-aastane kommunikatsiooni foorum.

Birminghami Ülikooli esindaja tutvustas läbiviidud  uuringu tulemusi sellest kuidas liikmesriikides on kommunikatsioon üles ehitatud. Kõige olulisemaks Euroopa Liidu alase teabe allikaks  on vastav interneti lehekülg. Samas regionaalsete ja kohalike omavalitsuste Brüsseli esinduste roll Euroopa Liidu alase informatsiooni vahendajatena on vanades liikmesriikides tunduvalt suurema osakaaluga kui uutes liikmesriikides. (huvitav kuivõrd Eestist uuringus osaleja on kursis meie esinduse tööga ja esitatud raportitega ?) Euroopa Komisjoni riiklike esinduste roll  infoallikana on suhteliselt tagasihoidlik. 16, 4 % omavalitsustest on väitnud, et nad kunagi ei vahenda EL alast informatsiooni oma kodanikele. Kõige suurem takistusena info vahendamisel mainiti rahaliste vahendite nappust.

Eestist osales nimetatud uuringus Jaak Vitsur Kehtna vallavalitsusest.

Eurobaromeetri tulemused põhinevad viimase paari kuu jooksul toimunud küsitlustel. Õnnelikkuse indikaator – 87% eurooplastest arvavad, et nad on õnnelikud. (75% eestlastest)  Inimeste isiklikku rahalist olukorda hindasid vastanutest heaks  62% . Kodanike peamised mured- töötus (34%), kuritegevus- 24%, majanduslik situatsioon- 20%. Järjest suuremat muret tekitavad hindade tõus ja inflatsioon. 57% inimestest usuvad, et EL liikmeksolek on hea. 70% inimestest on võrdlemisi optimistlikud EL tuleviku suhtes.

Usaldus EL institutsioonide vastu on suurenenud ja see on seda suurem mida suurem on usaldus oma riigi institutsioonide suhtes. EL kuvand- mida EL teile isiklikult tähendab olid kõige enam esile toodud sellised väärtused nagu vabadus ja õigus reisida ja töötada, euro, rahu. Inimeste arusaamad Euroopast on aastate jooksul radikaalselt muutunud.  Inimesed soovivad, et  EL peab eelkõige  võtma meetmeid  terrorismi ja  kuritegevuse vastu võitlemisel.

Kui mõned vastanutest leidsid, et üleilmastumine on suur võimalus, siis mõnede riikide kodanike jaoks kujutas see hoopis suurt ohtu. 68% usub, et euroopa kultuur muutub dünaamilisemaks. Inimeste ootused järgmise poole aasta suhtes erinevates kategooriates. 20% euroopa kodanikest arvab, et elu muutub järgmise poole aasta jooksul paremaks, 10% usub, et nende isiklik karjäär paraneb, kusjuures riigiti on see väga erinev.

Arvatakse, et kuigi mul endal läheb hästi, siis teistel reeglina mitte. Eestlased hindasid, et nende elu on halvem, kui Euroopas üldiselt. Eestlastele murettekitavate probleemide esiviisikus on võrreldes 2006. aasta sügisega toimunud mõningaid muudatusi nii probleemide tõsidusastme hindamisel, kui ka selles, millised probleemid üldse esiviisikus esinevad.

Viimase kahe ja poole aasta jooksul on stabiilselt kõige sagedamini mainitud kuritegevust. 2007. aasta kevadel tõid seda välja 44% kodanikest. Teisele kohale on tervishoiusüsteemi asemel tõusnud aga hinnatõusu teema (39%), mis on mõistetav, kuivõrd hinnatõusust on avalikkuses väga palju juttu olnud ning seda tajub iga inimene ka väga otseselt.

Tervishoiusüsteemi mainisid olulise lahendamist vajava teemana viiendik kodanikest ning majanduslikku olukorda 17%.

Uue teemana on esile kerkinud kaitse- ja välispoliitika, mida 2006. aasta sügisel mainisid vaid 2%, kuid 2007. aasta sügisel juba 14% kodanikest. Antud teema on ilmselt esile kerkinud seoses 2007.aasta aprillikuu lõpu nn Pronksöö sündmuste ja sellele järgnenud Venemaa reaktsioonidega Eesti suunal. Muudatustest võib veel välja tuua tööpuuduse olulisuse pidevat kahanemist: kui 2004. aasta sügisel mainisid seda 37%, siis 2007. aasta kevadel vaid 7% kodanikest. Ülevaade uuringu tulemustest on leitav kodulehel: http://ec.europa.eu/public_opinion/index_en.htm

Kodulehekülg: www.tomorrowseurope.eu  annab ülevaate initsiatiivi “Homne Euroopa” raames läbiviidud uurimusest ning sellele järgnenud tegevustest. Selline uurimus viidi Euroopa Liidus läbi esmakordselt.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


10.12.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit