Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


26.-30. november 2007
Print

E-nädalakiri 27/2007

Sisukord:
1. Kodanikekeskne tegevuskava: Euroopa Liit tulemuslikuks
2. Konverents “Mitmekesisus ja haridus” 26.11.07
3. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite ja juhatuse koosolek 27.11.07
4. CdR Läänemere regionaalse grupi 2.kohtumine
5. Regioonide Komitee täiskogu 72. istungjärk
6. Kohtumine Euroopa Parlamendis  Tunne Kelamiga
7. Euroopa Komisjoni teatis oma kinnisvarapoliitika kohta
8. Isikute kontroll Schengeni sisepiiridel kaob 21. detsembri.
9. Euroopa naabruspoliitika põhirõhk viisare¸iimil, tingimuslikkusel ja kodanikuühiskonna toetamisel

1. Kodanikekeskne tegevuskava: Euroopa Liit tulemuslikuks

20. novembril 2007 võttis Euroopa Komisjon vastu algatustepakke eesmärgiga muuta oma kodanikekeskne tegevuskava järjekindlateks meetmeteks::

· Teatis “21. sajandi Euroopa ühtne turg”
· Teatis “Võimalused, juurdepääs ja solidaarsus: uus sotsiaalne visioon 21.sajandi Euroopast”
Täpsem informatsioon kodulehel:
http://ec.europa.eu/citizens_agenda/index_et.htm

Samuti võttis komisjon vastu teatise „Euroopa uus kohustus – üldhuviteenuste pakkumine (sh sotsiaalvaldkonnas)"

CEMR ei ole rahul Euroopa Komisjoni teatisega. CEMRi pressiteatega on võimalik tutvuda  http://www.ccre.org/communiques_de_presse_en.htm.

Pressiteates avaldatakse rahulolematust sellega, et teatises on avalike teenuste osutamist käsitletud samamoodi kui üldhuviteenuste osutamist ning et nad on allutatud EL rahvusvahelise turu reeglitele.

Komisjoni tegevuskava lähtub sellistest strateegilistest eesmärkidest nagu jõukus, solidaarsus ja turvalisus. Tegevuskavas pööratakse jätkuvalt tähelepanu tööhõivele ja majanduskasvule. Nagu näitab Euroopa tulevikku käsitlev arutelu, on olemas lõhe Euroopa institutsioonide võetavate meetmete ja avalike ootuste vahel seoses Euroopa institustioonide eeldatava rolliga.
Avalikkuse ootused seoses Euroopa Liiduga on kõrged, kuid usk, et neid täita suudetakse, tuleb ainult koos lahendustega, mis otseselt kodanike elu mõjutavad. Tegevuskava tulemuseks peab olema avatud ja täielikult toimiv ühtne turg, solidaarsuse kasv, võimaluste tekkimine, juurdepääs ja jätkusuutlikkus ning turvalisuse kasv.

Tulemusliku tegutsemise huvides kavandab Komisjon mitmeid olulisi poliitikaalgatusi. Nende hulgas on järgmised konkreetsed ettepanekud:
· tulevikkuvaatav ühtse turu ülevaatega, et selgitada, kas turgu tuleb kaasaegse globaliseerunud majanduse tingimustes kodanikele vajalike vabaduste huvides ümber kujundada,
· Sotsiaalse tegelikkuse ülevaade – see on juurdepääsu ja solidaarsuse tegevuskava kehtestamiseks koostatav sotsiaalsete muutuste ja suundumuste ülevaade, mis koostatakse paralleelselt ühtse turu ülevaade.
10. mai teatisega loodi alus 2006. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu otsusele algatada paralleelne protsess institutsiooniliste küsimustega tegelemiseks. Selline kaksikstrateegia – pakkuda konkreetseid poliitikalahendusi, tegeldes paralleelselt institutsiooniliste küsimustega – on nüüd ELi tegevuse nurgakivi.

2. Konverents “Multikultuursus ja Haridus” 26.11. 07

Konverentsil oli põhiliseks teemaks haridus mitmekultuurilises Euroopas. Sõna võtsid nii õpetajate kui õpilaste esindajad, aga ka Parlamendi liikmed ja Euroopa Komisjoni esindajad. Mitmed eri rahvustest noored rääkisid sellest kuidas neist on saanud õpetajad ja mis on olnud sellel teel edutegurid ja takistused.

John Leerdam, Hollandi parlamendi liikme sõnul on edu võtmeks hea haridus. Tema vanemad õpetasid talle, et selleks, et teisel maal elada, tuleb tunnustada ja armastada seda riiki ning osata selle riigi riigikeelt.

Regioonide Komitee esindaja tutvustas Regioonide Komitee omaalgatuslikku arvamust „Noorte kodanikuaktiivsuse edendamine hariduse kaudu”(vt nädalakiri nr 26).
Euroopa liigub linnastumise ja multikultuursuse suunas. Aegade jooksul on migratsiooni lätemaad ja selle olemus muutunud. Suurenenud on majandusliku migratsiooni osa. Leiti, et on  vaja suurendada efektiivset osalust, interkultuurilist dialoogi ja koostööd. Samuti tuleb teadvustada milliseid vigu on siiani tehtud ning neist tulevikus hoiduda.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on nii immigratsioon kui integratsioon  vältimatult vajalikud. 2008 aprillis tuleb roheline raamat hariduse osast integreerumisel. PISA tulemuste järgi on immigrantidest õpilaste õpitulemused madalamad ja nad lahkuvad koolist varem. Samuti osalevad nad sagedamini täiendavas kutseõppes mitte niivõrd formaalõppes. Migratsioon esitab haridussüsteemile väga suuri väljakutseid. 

Andmed näitavad, et isegi need maad, kellel läheb paremini, pole leidnud head lahendust.  Sotsiaal- majanduslik taust ja keeleoskus on põhilised hariduse omandamisel, aga mitte ainult. Probleem on ka teise põlvkonna migrantidel. Segregatsioon on üheaegselt nii põhjus kui tagajärg. On vaja tagada ja parandada üleüldist juurdepääsu haridusele. Need on väga kulukad meetmed. Hariduse andmine ei toimu mingis vaakumis, seetõttu peegelduvad hariduses ka muud ühiskonnas olevad probleemid.

Oluliste meetmetena on välja pakutud alushariduses osalemise suurendamist ning koolikohustusliku aja pikendamist. Äärmisel tähtis on osata asukohamaa keelt. Oluline on teada vähemalt üht keelt hästi, muidu on võimatu õppida hästi ka teist. Samuti on olulised meetmed integratsiooni toetamisel õpetajate koolitus ja perede toetamine. Vaja on suurendada kogukonna, pere ja kooli koostööd.. Mida on võimalik teha EL tasandil?

Selleks on mitmed EL programmid. Hariduse korraldus on liikmesriikide otsustada.  Oleks vaja välja töötada indikaatorite süsteem, et mõõta koolide edukust migrantidega töötamisel. Kavas on Direktiivi 77/486/CEE uuesti läbivaatamine.

3. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite ja juhatuse koosolek 27.11.07

Rahvuslike koordinaatorite kohtumisel enne juhatust tehti kokkuvõte eelmisel nädalal toimunud kohtumisest, kiideti heaks eelmise kohtumise protokoll. Kohtumisel tehti järgmised otsused:
· täpsustada  raportööri osa arvamuse edaspidises menetlemises (peale täiskogul vastuvõtmist)
· teha ettepanek korraldada rahvuslike koordinaatorite kohtumine Regioonide Komitee administratsiooniga, et arutada üleskerkinud küsimusi
· koordinaatorid annavad tagasisideme selle kohta kuidas delegaadid hindavad Euroopa komisjoni volinikega toimuva  struktureeritud dialoogi uut formaati
· 4. veebruaril 2008 toimub ametlikul õhtusöögil järjekordne delegatsiooni juhtide kohtumine riikide esindustega EL juures . Kohtumisel osalevad lisaks delegatsioonide juhtidele ka rahvuslikud koordinaatorid ja pressi esindajad. Kohtumise  teemadeks on: 9.mai 2008 tähistamine, avatud uste päevad, ülevaade korraldatud üritustest EL mõju hindamisest kohalikul tasandil.

Regioonide Komitee administratsiooni poolt anti ülevaade sellest, kuidas toimub heaks kiidetud raporti edasine menetlemine. Lubati anda peagi ka ülevaade edulugudest, kus Regioonide Komitee poolt koostatud raportis toodud seisukohtadega on arvestatud.

1. Avatud Uste Päevade 2007 – Euroopa piirkondade ja linnade nädala kokkuvõte

· Paranes institutsioonide vaheline koostöö ning üritus aitas tugevdada Regioonide Komitee rolli ning suurendada institutsioonilist ja poliitilist mõju
· Tänu piirkondade ja linnade jõupingutustele näidati ürituse vastu üles laialdast huvi: registreerus 5435 inimest, kelle hulgas olid kohalikud ja piirkondlikud esindajad; Euroopa Parlamendi liikmed; piirkondlike, kohalike, liikmesriikide ja ELi  haldusorganite töötajad; arenguasutused; kõrgkoolide esindajad ja erasektori lobistid. Väärib märkimist, et ka sel aastal tuli 75% külalistest väljastpoolt Brüsselit. Koosolekutel osales kokku üle 18 000 inimese

Tulevikuväljavaated 2008. aasta avatud uste päevade (6.–9. oktoober) osas
· Ettepanek on jätkata (vastava ettepaneku on esitanud ka Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat) ning korraldada kuues Euroopa piirkondade ja linnade nädal 6-9 oktoobril 2008
· Kaasata suuremal määral Regioonide Komitee fraktsioonid ja peasekretariaat, et suurendada ürituse poliitilist panust
· Laiendada institutsioonidevahelist koostööd, kaasates Euroopa Komisjoni teabevahetuse peadirektoraadi, Euroopa Parlamendi (et valmistuda 2009 aasta valimisteks), EL eesistujariigi Prantsusmaa
· 2008. aasta avatud uste päevadel tuleks püüda piirata osalevate piirkondlike partnerite arvu umbes 200 ümber, sest üritusel osalejate ja partnerite hulk on tänaseks jõudnud kriitilistesse piiridesse. Piirkondlike partnerite valik toimuks eelkõige temaatilise sisu kvalitatiivsete kriteeriumite alusel;
· teemasid peaks täpsemalt määratlema, kuid kindlasti tuleks jätkata üldiseid arutelusid Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide ja ELi eelarve läbivaatamise väljavaadete üle pärast 2013. aastat.

Avaldati arvamust, et selle ürituse korraldamise puhul peaks ajastama ka seoses Regioonide Komitee täiskoguga, et võimaldada delegaatidel nendest üritustest osa võtta.

Sloveenia Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures esindaja ja Prantsusmaa Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures esindaja, sõnavõtt.

Ettevalmistused Sloveenia saamiseks eesistujamaaks algasid juba 2005 aastal. Üheks prioriteediks on euroopa põhiseaduse lepingu edasine areng ning EL edaspidine laienemine. Sloveenia esindaja pidas oluliseks, et Euroopa Liit laieneks ka teistesse endise Jugoslaavia riikidesse, kuna see soodustaks kogu regiooni stabiilsust. Soovivad jätkata ka Lissaboni strateegias sätestatud eesmärkide saavutamist.

Soovivad suurendada EL majanduslikku suutlikkust, informatsioonitehnoloogiat. Energia ja kliimamuutused on ka erilise tähelepanu all. Liberaliseerimine ja avatud turg on samuti ühed eesmärkidest. Oluline on võidelda terrorismi vastu. 2008 aasta on kultuuridevahelise dialoogi edendamine. Kavas on korraldada mitu Summitit erinevatel olulistel teemadel.

Prantsusmaa kui järgmise EL eesitujamaa -prioriteedid on energia küsimused ja kliimamuutused.

Juhatus kiitis heaks Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2008 aasta esimesel poolaastal.

· Juhatuse erakorraline koosolek 3-4 märtsil 2008 Sloveenias
· COTER komisjoni seminar linnatranspordi teemal jaanuaris Prantsusmaal Grenobles
· COTER komisjoni koosolek ja seminar territoriaalse koostöö teemal juunis Ljubljanas
· DEVE komisjon ja seminar tervishoiu teemal Saksamaal
· RELEX seminar “Kohaliku demokraatia tugevdamine uue naabruspoliitika raames” ja lisaks vaatlejate lähetamine valimistele
· ECOS komisjoni koosolek koos seminariga Iirimaal Athlone´is teemal “Ettevõtluse arengu toetamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil”
· EDUC komisjon ja seminar teemal “Teadus-ja uuendustegevuse edendamine piirkondliku arengu heaks” Prantsusmaal

Euroopa Komisjoni 2008. aasta õigusloome ning töökava ning Regioonide Komitee prioriteedid 2008 aastal (R/CdR 266/2007, punkt 5)

Regioonide Komitee poliitilised prioriteedid 2008 aastal on
Euroopa Liidu institutsionaalse reformi osas:
· Tugevdada komitee poliitilist ja institutsioonilist rolli ühenduse otsustusprotsessis
· Aidata kaasa Euroopa teabevahetuspoliitikale
· Peab vajalikuks jätkata Avatud Uste Päevadega, sest selle kaudu edendatakse EL algatusi
· Tervitab kultuuridevahelist dialoogi
· On rahul mitmekeelsuse edendamisega

Õigusloome osas:
· Rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsustega on vaja konsulteerida õigusloome eelses ja selle varajases etapis, mis on oluline õigusaktide rakendamise seisukohast
· Peab vajalikuks lihtsustada õigusakte, et vähendada omavalitsuste halduskoormust ning toetab halduskoormuse hindamiseks ühise meetodi rakendamist

Eelarve osas:
· Peab vajalikuks omavalitsuste kaasamist EL eelarve ülevaatamise protsessi. Omavalitsused on need, kes tegelevad Euroopa muutumise võtmeks olevate väljakutsetega
· Solidaarsus ja ühtekuuluvus peaksid jääma eelarvepoliitika peamisteks juhtmõteteks
· Laiendada integratsiooni edasist rakendusala ja EL poliitikate kooskõlastamist territoriaalsel tasandil ning loodab, et eelarve läbivaatamine toob kaasa ELi omavahendite võrdõiguslikkuse, stabiilsuse, nähtavause ja lihtsuse suurenemise
· Jälgib, et ühise põllumajanduspoliitika ümberkorraldamine ei tooks kaasa kõnealuse poliitika järk-järgulist kaotamist ja taasriigistamist

Ühtekuuluvuse osas:
· Panustada aktiivselt territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika saavutamise eesmärkidesse
· Arvestada selle poliitika mõjuga integratsioonipoliitikale
· EGTC määrust rakendada kõikides riikides korralikult ja ajakavast kinni pidades
· Arvestada geograafiliselt ebasoodsates tingimustes olevate piirkondade erivajadustega
· Juhib tähelepanu, et demograafilisest muutusest saab kõige suurem väljakutse majandusarengule ja paljude piirkondade arengule

Lisaks tuuakse välja prioriteedid majanduskasvu ja tööhõive, säästva arengu, vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala osas ning Euroopa rolli osas maailmas.

Ettepanek juhatuse liikmete poolt-on vaja defineerida, mis territoriaalne ühtekuuluvuspoliitika on. Muidu see on nagu must kast, mille sisu igaüks arvab olevat vastavalt oma soovidele.

Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi presidendi Halvdan SKARDi sõnavõtt

Sõnavõtus andis president ülevaate Regioonide Komitee ja Kongressi koostööst ja välistest arengutest 2007 aastal. Regioonide Komitee ja Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress vaatavad oma 2008 aasta koostöölepingu läbi loodavas kontaktrühmas, kes esitab oma ettepanekud mõlema organisatsiooni juhatustele.

Mr. Skard, leidis, et oleks vaja teha tulevikus tihedamat koostööd. On oluline, et naabruspoliitika rakendamine toimuks ka kohalikul ja regionaalsel tasandil. Demokraatlikud valimised on võtmetegur demokraatia arendamisel. Teha koostööd ja vältida dubleerimist seal kus see on võimalik. Koostöö põhiline eesmärk valmistuda  uuteks valimisteks ning arendada  naabruspoliitikat.

Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostöölepingu uuendamine

2008. aasta eelarve- Kui see lõpuks parlamendi täiskogus vastu võetakse, oleks komitee 2008. aasta kogueelarve 71 204 491 eurot ja hõlmaks 491 ametikohta organisatsioonistruktuuris. Kokku suureneks 2008. aasta eelarve 4 105 259 euro võrra ehk 6,12 %, mis sisaldab 25 uut ametikohta (15 AD ja 10 AST ametikohta).

Arutati ka muudatusi Regioonide Komitee struktuuris. Välja pakutud struktuuris tekitas olulise diskussiooni see, kuhu peavad kuuluma omavalitsusliidud. Uues struktuuris kuuluvad nad samasse osakonda kui meedia ja sisekommunikatsioon (osakond D1).

Regioonide Komitee korraldab iga-aastase väitekirjade konkursi, et tunnustada Euroopa Liidu kohalikku ja piirkondlikku mõõdet käsitlevaid doktoriväitekirju.

Piirkondlikud ja/või kohalikud küsimused peavad olema peamine doktoriväitekirjas uuritav teema ja mitte vaid selle kõrvalteema.

Võimalike käsitletavate teemade loetelu hõlmab vähemalt järgmisi küsimusi: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, üle-euroopalised transpordi- ja infrastruktuurivõrgud, tervishoid, haridus, kultuur, teadus- ja uuendustegevus, tööhõive, ettevõtete loomine, majanduskasv, transport, avalikud teenused, keskkond, säästev areng, kutseõpe, subsidiaarsuse põhimõtte ja hea valitsemistava järgimine, detsentraliseerimine, territoriaalne koostöö ning Euroopa asjadest teavitamine. Parima väitekirja auhinna suurus on 6 000 EUR.

Täiskogu 5.–7. veebruaril 2008. aastal Brüsselis toimuv istungjärk on mitmeti erinev tavapärastest istungjärkudest, kuna täiskogu valib sellel järgmise kaheaastase mandaadi jaoks presidendi, esimese asepresidendi ja teised juhatuse liikmed

4. CdR Läänemere regionaalse grupi 2.kohtumine

Otsustati asutada Läänemere regionaalne grupp. Esimeheks valiti Mr. Uno Aldegren (Rootsi), esimene aseesimees on Mr. Uwe Döring (Saksamaa) ning teine aseesimees Ms. Britt Lundberg (Soome).

Meie poolt osalesid kohtumisel Uno Silberg ja Väino Hallikmägi.

Eesmärgiks on viia Balti mere riikide koostöö uuele tasandile. Arutati millised saavad olema selle töörühma prioriteedid ja pikemaajalisem tööplaan. Grupi loomise läbi luuakse uus kanal läänemere küsimuste tähtsustamiseks nii Regioonide Komitee kui EL tasandil.

Administratiivtöö jääb Hansa Office kanda. Grupi kohtumised hakkavad toimuma neljapäeviti enne istungjärgu algust. Otsustati, et töörühma liikmed esitavad oma ettepanekud teemade kohta 10. jaanuariks 2008 ning nende põhjal valmistatakse ette ka raamistik pikemaajalise tööplaani osas.

5. Regioonide Komitee täiskogu 72. istungjärk

Regioonide Komitee täiskogu 72 istungjärk toimus 27- 28 novembril Brüsselis  Charlemagne'i hoone (Euroopa Komisjon) Rue de la Loi 170 - 1049

Arutati järgmiseid arvamusi:

Roheline raamat satelliitnavigatsioonirakenduste kohta COM(2006) 769 final CdR 96/2007 rev. 1 - COTER-IV-010
Raportöör: Petr OSVALD (Plzeňi linnavolikogu liige, CZ/PES).

Raportööri sõnul on olulisem teadlikkuse tõstmine ja uute rakenduste väljatöötamine. Selle arvamuse kohta oli esitatud 10 muudatusettepanekut, nendest 5 eesti delegatsiooni poolt. Vastu võeti 8 muudatusettepanekut, 1 võeti tagasi ja ühte ei võetud vastu. Eesti delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekutest võeti vastu 4 ja lükati tagasi üks ettepanek.
Ühe ettepaneku osas, mille esitas Emilia Müller, oli põhimõtteline diskusioon selle üle kas Euroopa Ülemnõukogu täidab uutele liikmesriikidele antud liitumiseelseid lubadusi või mitte. Kolme hääle ülekaaluga otsustati, et antud lubadusi ei ole vaja arvamuses esile tuua.
Kogu raport on vastu võetud 3 vastuhäälega.

Neljas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta  COM(2007) 273 final CdR 97/2007 rev. 1 - COTER-IV-011
Raportöör: Michael SCHNEIDER (riigisekretär, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja  föderaalvalitsuses, DE/EPP)

Arvamuse kohta on esitatud 4 muudatusettepanekut. Enamuse neist oli esitatud Itaalia ja Kreeka delegatsioonide poolt, kes soovivad, et lisaks mäestikualadele ja hõredalt asutatud piirkondadele kui eriolukorras olevatele piirkondadele, lisataks ka saared.
Nendest 3 võeti vastu ja üks võeti tagasi. Raport on ühe vastuhäälega vastu võetud.

Ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007-2012 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele  ning Regioonide Komiteele COM(2007) 62 final CdR 68/2007 rev. 1 - ECOS-IV-015
Raportöör: Uno SILBERG (Kose vallavolikogu esimees, EE/UEN-AE)

Arvamuse kohta esitati 13 muudatusettepanekut. Nendest 12 võeti vastu (osa kompromissina) ja ühe võttis Uno Silberg tagasi.

Arvamus võeti ühehäälselt vastu.

Kliimamuutustega kohanemine Euroopas - võimalused ELi meetmete võtmiseks
Komisjoni roheline raamat nõukogule, Euroopa parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele
COM(2007) 354 final CdR 118/2007 rev. 1 - DEVE-IV-018
Raportöör: Kay TWITCHEN (Essexi maakonna volikogu liige, UK/EPP)

Arvamuse kohta esitati üks muudatusettepanek, mis võeti kompromissettepanekuna vastu. Kogu arvamus kiideti ühehäälselt heaks.

Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava globaliseeruvas maailmas Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
COM(2007) 242 final CdR 172/2007 rev. 1 - EDUC-IV-014
Raportöör: Gerd HARMS (Brandenburgi liidumaa föderaal- ja Euroopa asjade volinik, riigikantselei riigisekretär, DE/PES)

Arvamus ühehäälselt vastu võetud.

Haridus ja teavitustegevus säästva arengu edendamisel  Perspektiivarvamus
CdR 127/2007 rev.2 - EDUC-IV-013
Raportöör: Marek OLSZEWSKI (Lubiczi linnapea, PL/UEN-AE)

Raportööri sõnul käsitletakse sageli  jätkusuutlikku arengut väga kitsalt, mõeldes selle all ainult keskkonda. Meie käsitleme seda palju laiemalt. Haridus ühendab kolme jätkusuutliku arengu alussammast- majandust, keskkonda ja sotsiaalvaldkonda. Jätkusuutlik areng on midagi, mis ei ole nii silmnähtav ning selle ära tundmiseks on vaja teadmisi. Arvamuse lisas on toodud mitmeid heade praktikate näiteid. Kuigi arvamus võeti EDUC komisjonis ühehäälselt vastu, siis ilmnenud keeleliste ebatäpsuste tõttu oleme teinud ühe muudatuse. Samuti soovime, et rohkem naisi osaleks teadustöös.

Esitatud oli üks muudatusettepanek, mis ka kompromiss variandina  vastu võeti.

Arvamus on ühehäälselt vastu võetud.

Väärikas vananemine infoühiskonnas Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele
COM(2007) 332 final CdR 84/2007 rev.2 - EDUC-IV-012
Raportöör: Risto KOIVISTO (Pirkanmaa liidu maavanem, FI/PES)

Komisjon on teinud väga hea teatise, aga kritiseerin seda, et e-õppe on seotud ainult tööeluga. Komisjoni sihtrühm on kuni 65 aastased. Raportööri arvates on see selle teenuse alampiir, aga mitte ülempiir. Kuna elanikkonna keskmine eluiga tõuseb, siis see esitab aina uusi väljakutseid. E-teenuste kasutamine võib leida aset erinevate teenuste osutamise hõlbustamiseks. Tehnoloogia abil saab osutatavaid teenuseid tõhustada ja ka muuta efektiivsemaks. EDUCi komisjon on selle ühehäälselt heaks kiitnud.

Arvamuse kohta ei ole esitatud ühtegi muudatusettepanekut.

Arvamus on ühehäälselt vastu võetud.

Lisaks toimus arutelu, millel osalesid foorumil Blue Planet esindajad ning Euroopa Komisjoni kalanduse ja merenduse peadirektoraadi peadirektor Fokion FOTIADIS.

Vesi hõlmab kogu planeedist suurema osa ja avaldab kogu inimkonnale suurt mõju. Foorumil tehtud ettepanekud tegevustest, mida tuleks jätkata:

Koostada ülevaade headest praktikatest
Viia ookeani teema kooliprogrammidesse
Koolitada õpetajaid, et nad oleksid võimelised seda koolis õpetama
Koostada atlas, andmaks ülevaade ookeanidest ja sellega seotud võrgustikest.
Ookeani päeva tähistamine 8.juunil
Ettepanek uue algatuse - euroopa merepealinna loomiseks
Korraldada piirkondlikke foorumeid

Noored foorumil osalejad leiavad, et ookeanid on saavutanud oma taluvuse piiri ning seega tuleks rakendada ühtsetele Euroopa standarditele vastavaid meetmeid ookeani kaitsmiseks. Merendussektorist tuleks luua positiivne kuvand kogu maailmale. Arutati ka vajadust teadusuuringute järele ning selleks vastava uuringukeskuse loomist. Oluline on luua sidemed erinevate mereäärsete riikide vahel, kuid mitte ainult. Need sidemed peaksid olema ka sisepiirkondadega.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul rakendub andmete kogumise projekt järgmisel aastal. Samuti toetab EK paljusid teisi foorumil esitatud ettepanekuid.

Tallinn ja Turu kui 2011 aasta kultuuripealinnad tegid oma lühitutvustuse. Mõlemad linnad on läänemere äärsed ja eesmärk on luua uus kultuuriruum. Turul on kavas ehitada mitmeid uusi kultuuriasutusi. Läbi on mõeldud programmi erinevad elemendid. Oluline on ajaloo ja oma kultuuri tutvustus ning varasemate kultuuripealinnade tutvustamine.

Tallinna põhieesmärgid on lähendada läbi kultuuri Eestit Euroopale ja vastupidi. Projekt koosneb kahest osast- programm ja investeeringud. Kavas on teha ulatuslikke investeeringuid mereäärses piirkonnas, et avada linna rohkem mere suunas. Kavas on luua mereäärne promenaad vähemalt osaliselt. Kultuurikatel saab olema endises katlamajas. Kavas on luua ka kultuuritehas. See keskendub kultuuriinimeste vajadustele. Aastaks 2011 luuaks uus kultuuriinkubaator just selles piirkonnas.

Teine investeerimisprojekt on Tallinna Linnateater. Teatrile ehitatakse juurde suur saal.
Tallinn 2011 Sihtasutuse eelarve on üle 36 miljoni euro.

Programm ei ole veel valmis. Kultuuriprogrammis soovitakse rõhutada Euroopa mõõdet, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ning väärtustada Eesti kultuuri. Alla on kirjutatud lepingud St. Peterburi ja Moskvaga., et kaasata ka Venemaa suurlinnu.

Euroopa Komisjoni haridus-, koolitus-, kultuuri- ja noorteküsimuse voliniku Jan FIGELI sõnavõtt.

Tutvustab uut algatust. Kultuur on regioonidele igapäevane küsimus. Kultuuris on Euroopa supervõim, mis tõmbab ligi kultuurilist mitmekesisust. Läbi kultuuri väärtustamise toome Euroopat inimestele lähedamale. Liikuvus ja avatus kultuurivaldkonnas on loomulik. On vaja rakendada Euroopa loovenergiat EL poliitikate elluviimisel. Kultuur ei ole luksus vaid vältimatu vajadus.

Ei ole vaja üle väärtustada kultuuri majanduslikku tähtsust. Oluline on arendada dialoogi kultuuride vahel. Tunnustab vaatenurka, mida Regioonide Komitee oma arvamuses väljendab. Euroopa Komisjon annab välja mitmeid kultuuriauhindu. Kavas on lisada veel kirjandusauhind. Samas on ikka rahalised võimalused kultuuri tunnustamiseks ebapiisavad. EK tahab jätkata Euroopa kultuuripealinnade projektiga. Euroopa panus selles projektis on tunduvalt suurem kui ta oli varasemalt. Poliitiline ja intellektuaalne kliima on soodne EK uue algatuse toetamiseks.

Euroopa on kultuuriline mosaiik, kus igal riigil on oma osa täita. Laienemise tagajärjel on Euroopa kultuur muutunud mitmekesisemaks. Teatise alguses tuletasime meelde Euroopa asutajaisa ja esimest Euroopa Kultuuriinstituudi direktorit. Shuman ei räägi kultuuri harmoniseerimisest vaid kultuuri tähtsusest. Kui me oleme edukad kultuuri valdkonnas, siis see aitab muuta Euroopat rikkamaks.

Euroopa Komisjoni 2008. aasta õigusloome ning töökava ning Regioonide Komitee prioriteedid 2008 aastal (R/CdR 266/2007 punkt 5)

Selle dokumendi kohta oli esitatud 21 muudatusettepanekut, nendes kaks esitati Eesti delegatsiooni poolt. Kuna täiskogu istung hakkas lõppema, siis otsustas president, et esitatud muudatusettepanekuid ei hakata ükshaaval arutama, vaid lihtsalt hääletatakse. Vastu võeti 13 muudatusettepanekut, 1 võeti tagasi ja 7 lükati tagasi.

Nii Eesti kui Rootsi delegatsiooni poolt esitatud üks ettepanek puudutas ühise põllumajanduspoliitika ümberkujundamist. Meie ettepaneku sisu oli, et tuleks keskenduda eelkõige põhilisele, et   ühine põllumajanduspoliitika vajab ümberkorraldusi, andmata lõplikku hinnangut, kuidas seda teha, kuna ka Regioonide Komitee arvamus ühise põllumajanduspoliitika „tervisekontrolli“ kohta on alles valmimas.

Rootsi delegatsiooni poolt esitatud ettepanek aga lähtus seisukohast, et ühise põllumajanduspoliitika reformid peavad jätkuma ning et rahalisi vahendeid tuleb eraldada ka teistele prioriteetsetele Euroopa poliitika valdkondadele, nt maapiirkondade areng ja Lissaboni strateegia rakendamine. Nagu plenaaristungil näha oli, kujunevad diskussioonid Euroopa Liidu poliitikate ümberkujundamise osas tuliseks. Mõlemad muudatusettepanekud lükati tagasi.

Resolutsioon võeti ühe vastuhäälega vastu.

6. Kohtumine Euroopa Parlamendis  Tunne Kelamiga

Hr. Tunne Kelamiga kohtusid Regioonide Komitee liikmed Uno Silberg, Saima Kalev ja Väino Hallikmägi.  Regioonide Komitee esindajad andsid ülevaate kuivõrd on delegaadid olnud aktiivsed Regioonide Komitee töös ja kes ja milliste teemade osas on raportööriks.

Informeerisime Kelamit ka uue Läänemere grupi loomisest Regioonide Komitees. Kelam tutvustas parlamendi algatust “Läänemere strateegia”, mille eesmärgiks on kujundada EL sisene läänemere poliitika (keskkonna ja majandusliku koostöö küsimused). Kui euroopa liidul oleks selles osas ühtne poliitika, siis see aitaks tekitada täiendavat sünergiat ning saada ka rahalist tuge selle piirkonna arendamiseks. Euroopa Komisjon on lubanud luua vastava töögrupi. Alexander Stubb  Soome parlamendiliige (Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsioon) oleks valmis kohtuma Regioonide Komitee Läänemere grupi liikmetega järgmise plenaaristungi ajal toimuval Läänemere grupi koosolekul.

Kohtumise tulemusena otsustati, et saadame Tunne Kelamile Uno Silbergi poolt koostatud raporti ja Regioonide Komitee 2008 aasta tööprioriteedid.

Samuti lepiti kokku, et Parlamendi Regionaalkomisjoni visiidi ajal Eestisse 2008 aasta aprilli lõpus leitakse võimalus kohtuda ka Regioonide Komitee liikmetega.

7. Euroopa Komisjoni teatis oma kinnisvarapoliitika kohta

Euroopa Komisjon on vastu võtnud teatise (04.09.07) oma kinnisvarapoliitiks kohta.

Komisjoni asukoht saab olema Euroopa kvartalis Rue de la Loi ümbruses.

Esimeseks sammuks sedavõrd laiaulatusliku kava elluviimisel on üleeuroopalise linnaplaneerimiskonkursi korraldamine, et töötada välja Euroopa nimetatud kvartali uus nägu. Selleks nimetatakse asjatundjatest koosnev komitee (kuhu kuulub ka 7 väliseksperti), kes selgitab koos piirkonna, linna ja komisjoni esindajatega välja konkursi võitja.

Komiteesse võivad kandideerida  arhitektuuri-, linnaplaneerimise- ja linnauuringute asjatundjad Eestist.

Kanditaatide nimed Eestist esitab meie alaline esindus EL juures enne 15. detsembrit.

8. Isikute kontroll Schengeni sisepiiridel kaob 21. detsembril

Parlament kiitis heaks Schengeni acquis' kohaldamist puudutava nõukogu otsuse eelnõu, milles märgitakse, et uued liikmesriigid, sh Eesti, täidavad Schengeni acquis' kohaldamiseks vajalikke tingimusi ning võivad kaotada piirikontrolli oma ELi sisepiiridel. Maismaa- ja merepiirid avatakse 21. detsembril; õhupiiridel kaob kontroll alates 29. märtsist 2008.

27st liikmesriigist ei osale Schengeni süsteemis Bulgaaria, Iirimaa, Küpros, Rumeenia ja Ühendkuningriik. Samas tuletatakse uutele liikmesriikidele meelde vajadust säilitada kõrge julgeolekutase ning järgida Schengeni piirkonna nõudeid rangelt ja tõhusalt kogu aeg. Saadikud rõhutavad vajadust kiirendada ettevalmistusi täielikult toimiva SIS II käivitamiseks ning nad paluvad liikmesriikidel võtta kõik meetmed seni esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

10. Euroopa naabruspoliitika (ENP) põhirõhk viisare¸iimil, tingimuslikkusel ja kodanikuühiskonna toetamisel

Parlament annab 15.11.07 vastu võetud omaalgatuslikus raportis hinnangu Euroopa naabruspoliitikale. Saadikud leiavad, et poliitika rakendamisel peab arvestama võimalikult palju naabruspoliitika riikide erinevat olemust. Samas tuleb nii Ida-Euroopa piirkonnas kui ka Vahemere lõunaosa piirkonnas keskenduda viisare¸iimi lihtsustamisele, tingimuslikkusele ning kodanikuühiskonna tugevdamisele.

Parlament väljendab raportis "kahtlust naabruspoliitika geograafilise rakendusala otstarbekuse suhtes, kuna see hõlmab nii riike, mis geograafiliselt kuuluvad Euroopasse, kui ka Vahemere-äärseid, väljaspool Euroopat asuvaid riike". Seetõttu soovitavad saadikud "tungivalt, et kogu poliitika rakendamisel peab arvestama võimalikult palju naabruspoliitika riikide erinevat olemust".

Tunne KELAM (EPP-ED, EE) leidis, et tugevdatud naabruspoliitika võtmeroll on lähendada piiritaguseid rahvaid Euroopa väärtustesüsteemile. "Tõhus ja avatud ENP pakub mitmesuguseid stiimuleid ergutamaks majanduslikke, õigusalaseid ja sotsiaalseid reforme Euroopa Liidu partnerriikides," kinnitas Kelam. Ometi ei saa Kelami sõnul käsitada ENP-d otseteena Euroopa Liidu liikmelisuse suunas. Seetõttu tuuakse sisse tingimuslikkuse mehhanism, mis näeb ette suhete tihendamist partneritega vastavalt nende endi valmisolekule ja konkreetsetele edusammudele.

Kelam märkis, et ENP saab toimida vaid kahesuunaline teena. Poliitilisel tasandil on võimalik süvendada regulaarset poliitilist dialoogi selliste riikidega nagu Ukraina, Moldova, Gruusia ja Armeenia. Kelam rõhutas piirideüleste ja regioonidevaheliste koostööprogrammide keskset rolli ENP rakendamisel. "Need programmid peavad hõlmama niihästi majanduslikku ja keskkonnaalast kui ka sotsiaalset ja kultuurialast koostööd, " märkis ta.

Kelam leidis, et ENP ei tohiks piirduda pelgalt valitsuste ja institutsioonide vahelise koostööga, vaid peab puudutama ka kodanikuühiskonda, ergutades eriti rohujuuretasandi kontakte kodanike endi, mittetulundusühingute ja omavalitsuste vahel. Kelam kutsus seetõttu Euroopa Komisjoni üles koostama ENP rakendamiseks kohalike omavalitsuste jaoks vajalikke juhiseid. Samuti peaks ENP Kelami sõnul hõlmama koostööd looduskatastroofide ennetamisel ja likvideerimisel.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


30.11.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit