Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


12.-16. november 2007
Print

E-nädalakiri 25/2007

 

Sisukord:

  1. Linnakeskkonna majandamise käsiraamat
  2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) on mures mullakaitse raamdirektiivi pärast
  3. Kohtumine Eesti Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures suursaadiku Raul Mälguga
  4. Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 15.-16. novembri 2007 istung
  5. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalkomisjoni  (ECOS) 11. koosolek
  6. Muud kasulikku

1. Linnakeskkonna majandamise käsiraamat


Komisjoni teatis nõukogule ja euroopa parlamendile linnakeskkonda käsitleva strateegia kohta võeti vastu 2006 aasta lõpus. Teatisega on võimalik tutvuda veebilehel:
http://tinyurl.com/2yn4ed

 

Käesoleva strateegia raames pakutavate meetmete eesmärk on aidata kaasa EL

praeguste keskkonnapoliitika ja õigusaktide paremale rakendamisele kohalikul

tasandil ja julgustada kohalikke omavalitsusi terviklikumalt lähenema

linnajuhtimisele ning kutsuda liikmesriike toetama seda protsessi ja kasutama ELi

tasandil pakutavaid võimalusi.


Kõigi tasanditel rakendatuna aitab käesolev strateegia kõige enam kaasa

linnakeskkonna paremaks muutmisele, tehes linnad veelgi ligitõmbavamaks ja

tervislikumaks elu-, töö- ja investeerimispaigaks ning vähendades linnade negatiivset

keskkonnamõju laiemale keskkonnale, nt kliimamuutuse osas.

Linnakeskkond vajab siiski kõigil tasanditel tegutsemist: riiklikel ja piirkondlikel

ametivõimudel, samuti ELil on kõigil täita oma osa.


Teatavates linnades on juba olemas hulk lahendusi, kuid neid ei ole piisavalt

levitatud ega ellu rakendatud. EL saab kõige paremini toetada liikmesriike ja

kohalikke omavalitsusi, edendades Euroopa parimaid kogemusi, aidates kaasa nende

laiaulatuslikule levimisele kogu Euroopas ja soodustades linnade vahel tõhusa

võrgustiku loomist ja kogemuste vahetamist. EL saab pakkuda investeerimistoetust

kõige tähtsamate keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ja toetada suutlikkuse suurendamist, tehes kättesaadavaks raha uuringuteks ja väljaõppeks, koostades

asjaomased suunised ja toetades linnade riiklike nõuandekeskuste asutamist.


Üheks abivahendiks on ka Euroopa Komisjoni poolt avaldatud käsiraamat “
Integrated Environmental Management Guidance in relation to the Thematic Strategy on the

Urban Environment”, mis on kättesaadaval veebilehel: http://www.ec.europa.eu/environment/urban/pdf/iem.pdf

 

2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) on mures mullakaitse raamdirektiivi pärast.


CEMR on koostanud kirja Euroopa Parlamendile, et juhtida tähelepanu mullakaitse raamdirektiiviga kaasnevatele mõjudele. CEMR toetab mullakaitse teemastrateegias
http://tinyurl.com/yvg3dp välja toodud üldisi eesmärke, kuid leiab, et mullakaitse raamdirektiiv peab arvestama suuremal määral subsidaarsuse, paindlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Kirjas peetakse vajalikuks selle direktiivi vastuvõtmisel arvestada suuremal määral liikmesriikides, piirkondlikes- ja kohalikes omavalitsustes vastu võetud seadusandlusega ja koostatud tegevuskavadega. Raamdirektiivi hakatakse Euroopa Parlamendis hääletama 13.novembril 2007. CEMR on esitanud ka konkreetsed ettepanekud raamdirektiivi muutmiseks ning toonud ära ka põhjendused. CEMRi pöördumise täpse tekstiga tutvumiseks palun võtta ühendust Irja Alakiviga ELL büroost, kes on CEMR keskkonna töörühma liige.

 

3. Kohtumine Eesti Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures suursaadiku Raul Mälguga.

 

Kohtumisel Raul Mälguga arutasime võimalusi koostööks, et paremini esindada Eesti riigi ühishuvi Euroopa Liidus. Samamoodi nagu Regioonide Komitee ja Euroopa Kohalike- ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu, määratleb ka Eesti Alaline Esindus EL juures oma prioriteete järgnevaks aastaks, lähtudes Euroopa Komisjoni 2008 aasta tööprogrammist. Kohtumisel osales ka Aare Sirendi, kes on nõunik keskkonna- ja tuumaküsimustes. Leppisime kokku vastastikuses informatsiooni vahetuses valdkondades, mis puudutavad kohalikke omavalitsusi.

Suursaadik informeeris, et alates 2008 aasta 1 jaanuarist lisandub esindusse siseministeeriumi ja keskkonna ministeeriumi esindus, kes hakkavad tegelema vastava valdkonna rahastamisprogrammidega. Lahtine on hetkel veel rahandusministeeriumi vastava esinduse lisamine. Esinduse töötajate arv suureneb kuni 91 inimeseni. Oluline on luua kontakt uute esindajatega, sest rahastamisküsimused nii keskkonna kui regionaalpoliitika osas on üks meie prioriteetidest järgmisel aastal.


Mälgu sõnul on alanud ka ettevalmistused Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks Brüsselis. Aastapäeva pidustuste ettevalmistamisel on juhtiv roll  Eesti suursaadikul Belgia Kuningriigis ja Luksemburgi Suurhertsogiriigis  Malle Talvet-Mustonenil. Mälgu sõnul võivad ka üleriigilised omavalitsusliidud aastapäeva tähistamises osaleda Kuidas täpselt, tuleks kooskõlastada suursaadikuga. Kõne alla võiks tulla väikese omavalitsuste ajalugu tutvustava näituse korraldamine või siis ettekandega esinemine kui vabariigi aastapäeva tähistamise üritused seda võimaldavad. Küsimus on- kas oleme ise aktiivsed võimalusi välja pakkuma või ootame meile tehtud pakkumisi.

 

4. Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu 15.-16. novembri 2007 istung.


Brüsseli Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindust külastasid reedel, 16. novembril Eesti Kultuurimister Laine Jänes ja asekantsler Anne-Ly Reimaa, kes osalesid 15-16 novembril 2007 toimuval Euroopa Liidu hariduse, noorsoo ja kultuuri nõukogu istungil.


Istungil arutatakse esimese  EL-Venemaa Alalise Partnerluse Nõukogu loomist.
Nõukogu istungil annab eesistuja liikmesriigi kultuuriministritele ülevaate partnerlusnõukogu tulemustest ja kultuuriministritel on võimalus esitada küsimusi kohtumisel käsitletud teemade osas ning teha ettepanekuid ELi ja Venemaa vaheliseks kultuurialaseks koostööks tulevikus.

Eesti toetab kultuurikoostöö edendamist ELi ja Venemaa vahel.


Samuti arutatakse
nõukogu resolutsiooni eelnõu Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta ning antakse ülevaade esimese Euroopa Kultuuri Foorumi  (Lissabonis, 26-27. september 2007) tulemustest. Euroopa Komisjon avaldas teatise Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava kohta üleilmastuvas maailmas 10.05.2007. Teatise eesmärgiks on laiendada kultuurivaldkonna rolli erinevates Euroopa poliitikates.


Liikmesriikide arvamuste põhjal teatise kohta koostas eesistuja nõukogu resolutsiooni tööversiooni, mida on arutatud nõukogu kultuurikomitee kohtumisel käesoleva sügise jooksul. Nõukogu resolutsioon komisjoni teatise kohta koondab poliitiliselt olulise, mis annab liikmesriikidele ja komisjonile suunised edasiseks tegevuseks.

 

16.11.07 toimuval kultuuriministrite nõukogul on plaanis see dokument heaks kiita.

 

Nõukogu resolutsioon pöörab tähelepanu kultuuri tähtsusele Lissaboni strateegia elluviimisel, inimeste isikliku arengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, innovatsiooni ja konkurentsivõime tõuketegurina ning rõhutab kultuuri olulisust välispoliitikas ja arengukoostöös. Resolutsioon kiidab heaks teatises toodud 3 strateegilist eesmärki, milleks on

1.      kultuurilise mitmekesisuse ja kultuuridevahelise dialoogi edendamine;

2.      kultuuri kui loovuse allika edendamine Lissaboni majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia raames;

3.      kultuuri kui Euroopa Liidu rahvusvaheliste suhete olulise mõjuri edendamine.

 

Lisaks eeltoodud kolmele eesmärgile sõnastab resolutsioon rida spetsiifilisi eesmärke, millest hakatakse lähtuma edasises koostöös EL tasandil. Antud eesmärkide saavutamisel on peamisteks koostöömeetoditeks dialoogi tõhustamine kultuurisektori kõikidel erinevatel tasanditel ja huvigruppide vahel ning avatud koordineerimismeetodi (AKM) kasutuselevõtt. AKM, mida on siiani  kasutatud näiteks sotsiaal- ja haridussfääris on kultuuri valdkonnas uus lähenemisviis. Resolutsioonis rõhutatakse, et AKMi puhul on oluline, et see oleks paindlik ja arvestaks kultuurivaldkonna eripära.

 

Eesti toetab nõukogu resolutsiooni vastuvõtmist.

 

Olulise küsimusena meie jaoks on soovituse arutele Euroopa 2011.a kultuuripealinna kohta.


Eesti toetab
nõukogu otsuse vastuvõtmist ja Tallinna ning Turu nimetamist Euroopa 2011. a. kultuuripealinnadeks
.

 

Seoses Turu ja Tallinna nimetamisega Euroopa 2011 aasta kultuuripealinnaks, toimus Soome Kultuuriministeeriumi ja Turu linna vastvõtt koostöös Portugaliga kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiga. Vastuvõtul esinesid kõnedega Portugali, Soome ja Eesti kultuuriministrid ning Turu linnapea.

  

5. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalkomisjoni  (ECOS) 11. koosolek.

 

Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalkomisjoni  (ECOS) 11. koosolek toimus
reedel, 16. novembril 2007 kell 11.00-16.30 Regioonide Komitee peahoones, aadressil rue Belliard 101, 1040 Brüssel (ruum JDE 52).

Euroopa klastrite memorandum- teemat tutvustas Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi esindaja Reinhard Büscher.  Memorandumit tutvustatakse täpsemalt 22 ja 23 jaanuaril Stockholmis.

 

Arutati arvamust teemal "Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Paindlikkuse ja turvalisuse ühiste põhimõtete poole: rohkem paremaid töökohti paindlikkuse ja turvalisuse kaudu""KOM(2007) 359 lõplik. CdR 160/2007 rev.1, ECOS-IV-016 Raportöör: Dave Quayle (UK/PES).


Arvamus on kavas vastu võtta 6.-7. veebruaril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.

Viimase 30 aasta jooksul on ELi liikmesriikide majandus teinud läbi põhjaliku muutuse. Traditsiooniliste tööstuste, nagu söekaevanduse, tekstiilitööstuse, raua- ja terasetootmise ning laevaehituse hääbumise tulemusena on Euroopa Liidus kaotatud miljoneid töökohti.

Majandus on muutunud ning teenuste sektor on muutunud üha olulisemaks. 2000. aastal võtsid Euroopa Liidu liidrid vastu Lissaboni strateegia, mille eesmärk on muuta EL kõige dünaamilisemaks, jätkusuutlikumaks ja sotsiaalselt sidusaks majanduseks maailmas ning vastata globaliseerumise väljakutsetele. Strateegia juhiks liikmesriikide reforme, mis on vajalikud miljonite uute töökohtade loomiseks 21. sajandi tööturul, sealhulgas ettevõtluskultuuri ja VKEde arengu edendamist, mida toetatakse elukestva õppega.

 

Lissaboni strateegia ajakohastati 2005. aastal ning selle rakendamisel on tehtud mõningaid edusamme, nagu viimase kuue aasta suurim majanduskasv ja ajavahemikus 2005–2008 loodavad seitse miljonit uut töökohta. Siiski on Lissaboni strateegiat saatnud parimal juhul vaid juhuslik edu. ELi eesmärgi, 70 % tööhõive saavutamiseks on vaja veel märkimisväärseid jõupingutusi. Euroopas on 16 miljonit töötut (6,9 %), kellest peaaegu pooled on olnud töötud vähemalt 12 kuud.

On selge, et Euroopa vajab uut mõtlemisviisi majandusliku mitteaktiivsusega toimetulekuks. 16 % ELi elanikkonnast ohustab vaesumine ning võidelda tuleb töötajate vaesuse probleemiga. Seetõttu vajas EL lahendust, kuidas majanduslikku ja sotsiaalset olukorda parandada


Mida siis teha? Tunnistatakse, et enam pole eluaegseid töökohti vaid toimub üleminek kindlalt töökohalt kindlale tööhõivele. Komisjon leiab, et paindlikkust ja turvalisust on võimalik saavutada vaid nelja komponendi olemasolul:

  • paindlikud töösuhted
  • aktiivne töötupoliitika
  • head elukestva õppe strateegiad
  • tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid

Regioonide Komitee on pettunud, et teatises ei räägita midagi kohalike- ja regionaalsete omavalitsuste rollist paindlikkuse ja turvalisuse saavutamisel.

 

Regioonide Komitee peaks ka tuletama meelde, et liikmesriikide valitsused ja ELi institutsioonid peavad igal võimalusel kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Lissaboni strateegia eesmärkide elluviimisse.


Regioonide Komitee leiab, et paindlikkuse ja turvalisus strateegia peab olema mitmemõõtmeline, taskukohane, põhinema paremal õigusloomel ning innustama tööjõu osalust töö tasuvamaks muutmisega. Sagedane töökohtade vahetus võib kaasa tuua ebakindla tööturu. On vaja pakkuda inimestele töökoha vahetamisel lõhe ületamiseks  ka sotsiaalhoolekande teenuseid.


Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 24 muudatusettepanekut, nendest viis oli esitatud Regioonide Komitee delegaadi Uno Silbergi poolt. 4 neist võeti vastu esitatud kujul ühe osas (ettepaneknr 5)  pakkus ettekandaja välja kompromissi, kus parematele koolitusvõimalustele lisati  ka elukestev  õpe. Juhul kui Uno Silberg ei ole nõus pakutud kompromissiga, saab seda arutada veel plenaaristungil.

 

Koostatud arvamuse eelnõu võeti vastu ühe vastuhäälega..

 

 Arutati arvamust teemal "Vabatahtliku töö panus sotsiaalsesse ja majanduslikku ühtekuuluvusse" CdR 254/2007, ECOS-IV-017 Raportöör: Declan McDonnell (IE/ALDE)

Arvamus on kavas vastu võtta 6.-7. veebruaril 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.
Vabatahtlikku tööd iseloomustatakse kolme omaduse alusel- seda ei tehta rahalise tasu saamise eesmärgil, seda tehakse omal vabal tahtel ja sellest saab kasu keegi teine peale vabatahtliku.

Regioonide Komitee nõustub oma arvamuse eelnõus seisukohaga, et vabatahtlik töö on kõikidel tasanditel kodanikuaktiivsuse ja demokraatia üks põhielement. Komitee nõustub, et sotsiaalkapitali saab vaadelda nähtusena, millel on vastastikku toetav ja kasutoov mõju nii majandusele kui ka teistele olulistele valdkondadele nagu sotsiaalsele kontrollile, kaasamisele, tervishoiule, valitsemisele, institutsioonidele ja aktiivsele osalemisele demokraatias.

Regioonide Komitee oma arvamuses leiab, et

-         oleks vaja koguda statistilisi andmeid vabatahtliku töö kohta ning lisama selle eraldi kategooriana Eurostati statistilisse arvepidamisse;

-         oleks vaja läbi viia uurimus vabatahtliku töö kohta Els, et propageerida ka häid tavasid;

-         oleks vaja anda vabatahtlikule tööle selgelt määratletud ja sobiv õiguslik staatus, mis kehtiks kõigis EL liikmesriikides;

-         kohalikud ja regionaalsed omavalitsused peaksid toetama oma rahaliste vahenditega vastava infrastruktuuri rajamist;

-         oleks vaja luua vabatahtlike sertifitseerimissüsteem;

-         oleks vaja üleeuroopalist vabatahtlike autasustamist;

-         peaks arvestama EL rahastatavates programmides vabatahtliku tööga kui abikõlbuliku kuluga;

-         kohalikud ja regionaalsed omavalitsused peaksid edendama vabatahtliku töö osa avalikke teenuste pakkumisel ning muutma selle personalihalduse osaks;

-         tuleks luua jätkusuutlikud sidemed ettevõtete ja kohalike vabatahtlike organisatsioonide vahel.

 

Selle arvamuse eelnõu kohta esitati 22 muudatusettepanekut. Eesti delegatsiooni poolt ei olnud muudatusettepanekuid esitatud.  Muudatusettepanekutes vaidlustati vajadus luua ühine sertifitseerissüsteem, sest toimivad piirkondlikud süsteemid on juba olemas ning ettepanek muuta vabatahtlik töö personalihalduse osaks. Samuti leiti, et ei ole põhjendatud ettepanek uute EL tasandi struktuuride ja institutsioonide loomiseks.

 

Arutati arvamust teemal "Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele "Noorte hariduses, tööhõives ja ühiskonnas osalemise edendamine""KOM(2007) 498 lõplik, CdR 255/2007, ECOS-IV-018 Raportöör: Gebhard Halder (DE/EPP)

Arvamuse eelnõu esimene arutamine ja vastuvõtmine ECOSe komisjoni koosolekul 27. veebruaril 2008

Arvamus on kavas vastu võtta 9.-10. aprillil 2008 toimuval täiskogu istungjärgul.

Noorte kaasamine ning neile oma oskuste arendamiseks, töötamiseks ja aktiivseks ühiskonnas osalemiseks soodsate tingimuste loomine on väga oluline Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohast, eelkõige üleilmastumise, teadmistel põhineva majanduse ja vananeva ühiskonna kontekstis, kus on ülimalt tähtis, et igal noorel oleks võimalus oma potentsiaali täielikult realiseerida.


Kuigi praegu on noorte jaoks üldised tingimused Euroopas head – vabadus, julgeolek, majanduslik heaolu, pikem eluiga – tekitab üha suuremat muret see, et paljud neist ei saa sellest heaolust osa. Laste vaesuse suur osakaal, halb tervis, koolist väljalangemine ja laialdane töötus noorte hulgas viitavad sellele, et investeeringuid, mida Euroopa oma noortesse teeb, tuleb alustada juba varem- perekonnas. Noorte sotsiaalset tõrjutust tuleb vältida, sest sellel on tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Noored peavad kandma vananeva elanikkonnaga kaasnevad kulud, mis nõuab kõikide põlvkondade ühtset lähenemist.


Euroopa Komisjon kutsub

  • investeerima rohkem väikelaste haridusse
  • ajakohastama kõrgharidust, muutes selle juhtimist, rahastamist ja õppekavasid
  • vältima vastuolusid haridussüsteemis pakutava ja tööturu nõudluse vahel
  • rakendama Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku
  • lihtsustama noorte juurdepääsu liikumisvõimalustele ja elukestvale õppele 

Uuringud näitavad, et peaaegu iga kuues noor ELis jätab kooli pooleli. Liikmesriigid püüavad seda arvu vähendada 10%-lise keskmiseni aastaks 2010, kuid ei ole kindel, kas see õnnestub. Iga neljas noor täiskasvanu (vanuses 25–29 aastat) ei ole omandanud keskharidust.

Teatises rõhutatakse vajadust vähendada oluliselt noorte töötust ja parandada töökohtade kvaliteeti. Kõik noored ning Euroopa tervikuna vajab oskusi ja võimalusi töötada tõhusalt majandusliku ja sotsiaalse heaolu nimel.

Noorte täieliku osalemise võtmeks on ligipääs heale töökohale, milleks on vaja ka kvaliteetset ja asjakohast haridust. Noorte juhtide, ettevõtjate ja tööliste täieliku osalemise edendamine on tähtis element uuenduslike, teadmistel põhinevate ja konkurentsivõimeliste ELi majanduste ehitamiseks.


Komisjon on käivitanud rea uusi algatusi, et lähendada haridust ja tööelu ning muuta noored aktiivsemateks kodanikeks. Siinkohal tuleks nimetada algatust praktikaid käsitleva Euroopa kvaliteediharta kohta, katseprojekti „Sinu esimene töökoht välismaal”, peatset uut tervishoiustrateegiat, noorte vabatahtliku tegevuse mõju hindamist ning noorte kultuurile ligipääsu käsitlevat uuringut.

Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku toetada valdkondadevahelist koordineerimist iga kolme aasta tagant koostatava ELi noortearuande abil.

Programm Euroopa Noored 2007–2013: uus ELi programm noorsootöö valdkonnas: http://ec.europa.eu/youth

 Järgmine koosolek-  27. veebruar 2008, Brüssel

 

6. Muud kasulikku

* Jäätmealased uuringud

tootja vastutuse printsiip elektrooniliste ja elektriliste jäätmete direktiivis- link raportile: http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/pdf/final_rep_okopol.pdf

keskkonna-  ja majanduslik efektiivsus elektrooniliste ja elektriliste jäätmete direktiivis- link raportile :
http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/pdf/final_rep_unu.pdf


Ülevaade EL fondidest aastatel 2007-2013 (eesti keeles)


link ülevaatele: http://tinyurl.com/2zg5jt


18.11.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit