Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


06.-09.november 2007
Print

E-nädalakiri 24/2007

Sisukord:

  1. Euroopa Komisjon kutsub osalema Euroopa sotsiaalse tegelikkuse hindamisel
  2. Konverents “Naiste võimaluste suurendamine poliitikas ja tööturul osalemiseks”
  3. Uus regionaalpoliitika: innovaatilised ideed perioodi 2013+ jaoks
  4. Konverents “Baltic Gateway PLUS”
  5. Kohalike- ja Regionaalsete omavalitsuste Euroopa Sotsiaaldialoogi Komitee teine töörühm teemal” Võrdõiguslikkuse alaste plaanide rakendamine ning teised soolise võrdõiguslikkuse alased küsimused ning heade praktikate tutvustamine”
  6. Territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika komisjoni (COTER) koosolek

1. Euroopa Komisjon kutsub osalema Euroopa sotsiaalse tegelikkuse hindamisel

Euroopa liikmesriikide ühiskonnas on toimumas tõsised muutused seoses tööviisi, pereelu, demograafiliste suundumuste, naise ühiskondliku positsiooni, sotsiaalse liikuvuse ning vaesuse ja ebavõrdsuse esinemusega. Väärtused on muutumas ning ühiskond on muutumas kultuuriliselt mitmekesisemaks. Sotsiaalne areng esitab uusi väljakutseid.

Sotsiaalseid muutuseid kajastavate arvamuste kogumiseks käivitab komisjon avaliku arutelu nüüdisaegse Euroopa sotsiaalse tegelikkuse teemal.

Arutelu eesmärk on soodustada kogu Euroopas mõttevahetust sotsiaalse tegelikkuse teemadel. Komisjon soovib kuulata, mitte kontrollida poliitilisi valikuvõimalusi. Seega jäetakse täiesti lahtiseks Euroopa poliitikavaldkondade osa.

Arutelu käigus kogutakse arvamusi kaasegsete sotsiaalsete suundumuste ning nüüdisaegset heaolu mõjutavate tegurite kohta. Samuti soovitakse koguda arvamusi hariduse kättesaadavuse, tööhõive ning muutuvate sotsiaalsete suhete mõju kohta.

Euroopa Komisjoni Euroopa poliitika nõustajate büroo on avaliku arutelu edendamiseks ja toetamiseks koostanud taustdokumendi, millega saab tutvuda veebilehel: http://tinyurl.com/ysx4w8

Komisjon kutsub teid esitama oma arvamusi arutelu teemadel. Vastuseid ja lisakommentaare saab saata posti teel järgmisele aadressile:

European Commission
Social Reality Stocktaking
BERL 6/251
B-1049 Brussels

Elektroonilise posti teel:

SG-Social-Reality@ec.europa.eu

Kommentaarid tuleks komisjonile edastada hiljemalt 31/12/2007.

Sama teema raames korraldab Sotsiaalministeerium koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esindusega  27. novembril ka ümarlaua kodanikuühiskonna esindajatele ja kõigile teistele huvilistele.

 

2. Konverents “Naiste võimaluste suurendamine poliitikas ja tööturul osalemiseks”


Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit (ALDE) korraldas  koostöös parlamendi liikmete Anneli Jäätteenmäki, Siiri Oviir, Claire Gibault, Karin Resetarits avaliku arutelu teemal “ Naiste võimaluste suurendamine tööturul ja poliitikas osalemiseks” Sõna võtsid nii poliitikud kui teadlased.

 

Leiti, et jätkuvalt on erinevusi naiste ja meeste tööhõive määrades ning palkades. Selleks, et neid erinevusi vähendada, on vaja edendada töö-ja pereelu võimaldavaid meetmeid  ning pakkuda lastehoiu teenuseid. Konkreetseid meetmeid palkade erinevuste vähendamiseks välja ei pakutud.

Räägiti ka vajadusest suurendada naiste osalust ettevõtluses ning majanduslike otsuste langetamises.


Barjäärid, mis takistavad naiste suuremat osalemist nii poliitikas kui majanduslike otsuste langetamisel on nii praktilised kui kultuurilised.


Silvia Tomingas, Eesti Naisettevõtjate Liidust tõi välja asjaolu, et kuigi naiste haridustase on sageli kõrgem kui meestel, on naiste osalus otsuste tegemisel ja poliitikas oluliselt madalam kui meeste roll. Oluline osa on ka meedial väärtushinnangute kujundamisel.


3. Uus regionaalpoliitika: innovaatilised ideed perioodi 2013+ jaoks

Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon korraldas arutelu teemal “Uus regionaalpoliitika: innovaatilised ideed 2013+ jaoks” 8. novembri hommikul. Arutelul esinesid ettekannetega mitmed eksperdid. Ettekannetega saab tutvuda interneti aadressil : http://www.epp-ed.eu/Press/peve07/eve039_en.asp

Leiti, et uue regionaalpoliitika elluviimiseks on vaja ette näha piisavad rahalised vahendid, kuna see on üks oluline vahend majanduskasvu saavutamiseks ja majanduse moderniseerimisel.


EPP-EP fraktsioon leiab, et senise ühtekuuluvuspoliitika reformimine on vajalik. Ei piisa ainult laienemise arvestamisest ja eelarve läbivaatamisest. Uued väljakutsed, mis mõjutavad kõiki euroopa regioone, on vananev rahvastik, kliimamuutused, kasvavad kulud energiale ja immigratsiooni surve. Uus ühtekuuluvuspoliitika peab arvestama ka linnaliste asulatega, kus elab 80% kogu rahvastikust ja parandama koostööd maa-asulatega.

Uue poliitika edu seisneb regionaalpoliitika traditsioonilise rolli  integreerimisel  majandusliku konkurentsivõime suurendamisega. Territoriaalne ühtekuuluvus ja konvergents võivad olla eeltingimuseks konkurentsi suurendamisel. Oluline on investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja innovatsiooni. Senine ühtekuuluvuspoliitika on 20 aasta jooksul aidanud suurendada Euroopa solidaarsust ja olnud vahendiks majanduskasvu tagamisel ning Lissaboni Strateegias seatud eesmärkide saavutamisel.

Läbivaks teemaks oli ka-mis on lisandväärtus mida läbi ühtekuuluvuspoliitika tahetakse saavutada.

4. Konverents “Baltic Gateway PLUS”

Oluliselt on suurenenud nii reisijate vedu kui kaupade vedu Läänemere lõunaosas. Tänane infrastruktuur ja transpordilahendused ei ole piisavad uute ülesannetega toimetulekuks ja jätkusuutlike lahenduste pakkumiseks. Nende küsimuste lahendamiseks ühinesid paljud erinevad partnerid, et välja töötada ühised lahendused transpordivõimaluste parendamiseks. Seega alustas projekt “Baltic Gateway juba 2003 aasta märtsis (projekt lõppes 2006 aastal).
Projekti “Baltic Gateway PLUS” lõppkonverents toimus 8-9 novembril Brüsselis. Projekt sai alguse 2006 aasta jaanuaris ning jõuab lõpule 2007 aasta detsembris. Selle projekti partnerid on Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast), Poola, Taani, Saksamaa ja Rootsi. Projekti rahastas INTERREG IIIB . Konverentsi eesmärk oli tutvustada ja arutada plaani “Baltic Gateway Quick Start Programmi (QSP) konkreetset rakenduskava.

Selle programmi kiitsid heaks 15 regiooni poliitilised liidrid 2006 aasta veebruaris Rostockis. Järgnevatel aastatel on olemas võimalus projekti jätkamiseks läbi INTERREG IV A piiriülese programmi.

Konverentsi eesmärgiks oli tutvustada programmi QSP esialgset rakenduskava, arutada selle erinevaid rahastamisvõimalusi ja leppida kokku järgnevates tegevustes. Hetkel otsitakse ka võimalikke uusi partnereid. Toomas Sepp Tallinna linnavalitsusest kohtus mitmete projekti liidritega.

Täpsemat informatsiooni Baltic Gateway Plus projekti kohta on võimalik leida interneti aadressil: http://www.balticgateway.se/

Konverentsil võeti vastu ka poliitiline avaldus, millega kohustati jätkata seniseid projekte läbi uue Baltic Gateway Quick Start (QSP) programmi. 

 

5. Kohalike- ja Regionaalsete omavalitsuste Euroopa Sotsiaaldialoogi Komitee teine töörühm teemal” Võrdõiguslikkuse alaste plaanide rakendamine ning teised soolise võrdõiguslikkuse alased küsimused ning heade praktikate tutvustamine”

Euroopa Parlamendi esindaja Piia-Noora Kauppi andis ülevaate Euroopa Parlamendi raportist meeste ja naiste võrdõiguslikkuse kohta.

 

Me ei saa rääkida sotsiaalsest Euroopast, rääkimata võrdõiguslikkusest meeste ja naiste vahel. Sellist raportit ei koostata igal aastal-  viimane raport esitati 2002 aastal. Parlament on muutunud nüüd aktiivsemaks tänu Lissaboni strateegiale ja selles kavandatud meetmetele naiste osaluse suurendamiseks tööturul.


Ükskõik mida naised teevad, peavad nad tegema vähemalt kaks korda nii palju kui mehed, et olla vähemalt pool nii head kui mehed.


Viimase aja trend on, et naised on sageli kõrgemalt haritud kui mehed (arstid, juristid jne).  Laias jaotuses on kahte tüüpi naisi, ühed kes on kõrgelt haritud ja edukad ning teised, kes on tõeliselt halvas majanduslikus olukorras. Suures riskis on üksikemad. Raporti kohaselt osaleb 44% naistest osaleb tööturul. 2/ 3 loodud uutest töökohtadest on hõivatud naiste poolt. Sageli on töötavad nad osaajalise tööga. Ettevõtetes on juhtide hulgas  naiste osa 32%. Ainult 10% nendest on juhatuse liikmed ja ainult 3% suuremates ettevõtetes on naised.  Palgaerinevused ei ole võrreldes eelmise raporti tulemustega suurenenud.


Raporti soovitab Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel :

-          lahendada lapsehoolduspuhkusega seotud küsimused

-         jagada lapsehoolduspuhkuse kulusid erinevate osapoolte vahel

-         analüüsida pensionide reformi mõju naistele

 

Tegevused, mis on vaja teha nüüd:

-         suurendada naiste osa kohaliku tasandi otsustusprotsessis

-         võidelda soolise vägivalla vastu

-         võidelda etnilise diskrimineerimise vastu eriti naiste ja tüdrukute hulgas

-          suurendada tolerantsi.

 

Kokkuvõtteks:


On vaja poliitilist tahet viia sisse muudatusi. Ei ole absoluutset võrdõiguslikkust igal pool, kuid on selge, et võrdõiguslikkus printsiibi rakendamine  on üks edufaktoreid.

 

Islandi Omavalitsusliidu esindaja tegi ettepaneku  asendada sooline võrdõiguslikkus inimõiguste kvaliteedi mõistega (HUMAN RIGHTS QUALITY) Islandi esindaja sõnul on see oleks tee mis suunas peaks liikuma ning sooline aspekt oleks üks osa sellest. Nemad on liikumas selles suunas.


CEMR  Euroopa Harta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus on leitav erinevates keeltes, sealhulgas ka eesti keeles, interneti aadressil:

http://www.ccre.org/docs/banner_charter_en.doc

Soovitused võrdõiguslikkuse alaste plaanide koostamiseks:


Plaanid võivad olla koostatud kas kohalikul, sektoriaalsel või riiklikul tasandil. Nad võivad hõlmata kas ainult konkreetset töötajaskonda või olla laiendatud kogu tööjõule, arvestades kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid .

  

Plaani koostamise etapid:

 

 1: Milline on sooline aspekt tööjõus?

Selleks määratleda, kus domineerivad mehed ja kus naised (üle 70%) ning vaadata kuidas on neis rakendatud erinevaid töötamise vorme (täisajaga, osaajaga, töölepingute vormid jne), täiendkoolitust ning tööohutuse ja tervishoiu aspekte. 

 

 

 2: Määratleda erisuste ilmnemised:

Näiteks erinevused palkades erinevate boonuste süsteemi rakendamise läbi või erinev juurdepääs koolitusele või tervishoiu teenustele.

 

 3:Kavandada konkreetsed tegevused ilmnenud erisuste likvideerimiseks.

 

 4: Konsulteerida töötajatega ning ametiühinguga

. 

 

 5: Jälgida toimunud muudatusi ning koostada nende kohta ülevaade

 

Täpsemalt on võimalik tutvuda soovitustega plaanide koostamiseks CEMRi kodulehel. Informatsioonile ligipääsuks palun võtta ühendust Kaimo Käärmanniga, kes on ELL büroos kontaktisik soolise võrdõiguslikkuse alastes küsimustes.

 

Kelvin Scorer Suurbritannia omavalitsusliidu esindaja andis põhjaliku ülevaate olukorrast nende riigis võrdõiguslikkuse põhimõtte rakendamisel.


Riigis on vastu võetud hulgaliselt võrdõiguslikkuse valdkonda reguleerivaid  õigusakte. Rahvastik jaguneb- 49% mehi ja 51% naisi.  Kõrgharidusega on 55% naisi ja 45% mehi. Parlamendiliikmetest on 80% mehi ja 20% naisi, kohalike omavalitsuste volikogudes 70% mehed, 30% naised. Kohalike omavalitsuse tööjõust on samal ajal 70% naised. Tema ettekande põhjal on palgaerisused meeste ja naiste vahel täistööajaga töötajatel 17% ja osaajaga töötajatel 38% naiste kahjuks.


Üldine tööhõive- mehed-79% ja naised 67%. Arvud näitavad, et midagi on valesti (kuigi naised on paremini haritud, on nende osalemine tööjõus väiksem ning samuti palgad)

Kohalikes omavalitsustes on olukorra parandamiseks sõlmitud kollektiivlepinguid, võetud vastu erinevaid kohustusi võrdõiguslikkuse tagamiseks, suurendatud lapsehoolduspuhkuse tasu, parandatud naiste tööle naasmise tingimusi peale lapsehoolduspuhkust, rakendatud meetmeid osaaja töötajate võrdse kohtlemine tagamiseks, kehtestatud võrdõiguslikkuse standardeid, vastu võetud juhiseid töö- ja eraelu ühildamiseks jne.

 

Rakendatud meetmete tagajärjel toimusid üsna olulised muutused. Kui juhtide osas oli naiste osakaal 1991 aastal vaid 1,3%, siis see kasvas 2006 aastaks 21,2%ni. Juhtivametnike hulgas oli kasv 4,9%lt 25,0%ni.

 

Rakendatud meetmete maht ja tulemused olid muljetavaldavad. Täna rakendatakse ka avalike hangete puhul ühe kriteeriumina võrdõiguslikkuse alaste plaanide olemasolu.

Uued võrdõiguslikkuse alased kohustused:


Uus võrdõiguslikkuse seadus jõustus 6.aprillil 2007 ning see laieneb enamikule avalikule võimule. Selgelt on näha erinevused Inglismaa. Walesi ja Sotimaa vahel.


See on üldine kohustus, mille kohaselt peab edendama võrdõiguslikkust meeste ja naiste vahel ja likvideerima  sugudevahelise diskrimineerimise. Tööandjatel on kohustus koostada võrdõiguslikkuse plaanid, anda tagasisidet nende plaanide täitmise kohta ning vaadata need üle iga  3 aasta järel.

 

6. EL Reg. Komitee Territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika komisjoni koosolek


EL Regioonide Komitee Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni 11. koosolek toimus reedel, 9. novembril 2007 kell 11.00–14.30 Regioonide Komitee peahoones, aadressil rue Belliard 101, 1040 Brüssel (ruum JDE 52).


Arutluse all oli arvamuse eelnõu teemal “Linnatranspordi roheline raamat”, raportöör Sir Albert Bore (UK/PES), Birminghami linnavolikogu liige. Arvamuses märgitakse, et roheline raamat avaldati õigel ajal. Peetakse vajalikuks toetada piirkondi ning eriti linnu probleemidega tegelemisel, koostades pikaajalised liikluskavad ummikute vähendamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks. Arvamuses tehakse järgmised ettepanekud:

  • Puhaste tsoonide rajamiseks
  • EL tasandi aruandlussüsteemi loomiseks
  • Seadusandlike meetmete rakendamiseks (ühtsed normid meetoditele ja sõidukitele)
  • Parimate tavade võrgustiku loomiseks
  • Autasude väljaandmiseks
  • Parimate tavadega eeskujuliku linna projekti täiustamiseks
  • Liikuvuse kokkuleppe väljatöötamiseks vähemalt 20 aastaks
  • Meetmete rakendamiseks, et lihtsustada ühishankeid puhaste ja väheste heitkogustega tsoonide edendamiseks
  • Lisaressursside eraldamiseks
  • Soodustada ühistranspordi jaoks ettenähtud sõiduradade loomist koos arukate transpordisüsteemidega. EL roll on töötada välja ühised tähised ja märgistused.

Raportööri sõnul on Saksa delegatsioon on mures, et lähimuspõhimõtteid ei ole arvestatud. Aega ettepanekute esitamiseks on veel enne veebruari täiskogu.

 

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul oli raamatu koostamisel raske  mahtuda etteantud mahu piiresse. On avaldatud arvamust, et raamatus esitatud küsimused ei ole õiged. Ta märkis, et sinna on koondatud kõigi EL huvirühmade poolt esitatud küsimused ja soovid. Igaühel on õigus teha täiendavaid märkusi. Ma saan aru, millist tähtsust omistab Teie komisjon rohelisele raamatule. Me pakume välja linnatranspordi suunad euroopa jaoks. Konsultatsioonid kestavad  kuni 15.03.08.

See tegevuskava sisaldab  nimekirja võimalikest tegevustest. Meie eesmärk ei ole hakata vastu võtma suuniseid valdkonnas, mis on linnade endi korraldada. Meie ülesanne on toetada paremate praktikate levitamist ning suuniste väljatöötamist, et aidata inimesi kohtadel.

Regioonide Komitee liikmete sõnavõttudes väljendati seisukohta, et euroopa tasandil vastu võetud õigusaktid peavad olema kaetud rahaliste vahenditega ning avaldati ka kahtlust rohelises raamatus ettenähtud tegevuste linnatranspordi valdkonnas.

 

5 vastuhäälega võeti arvamuse eelnõu komisjonis vastu.

 

Järgnes ümarlaud sadamate poliitika teemal (juhataja sir Albert Bore (UK/PES).

 

Komisjoni teatis tuli alles oktoobri lõpus. Regioonide Komitee esindaja sõnul on see edasiareng komisjoni endiste tegevuste osas. Euroopas on arutelu äge ja Regioonide Komitee on pigem kriitiline. Eurooa sadamapoliitika on ka teiste poliitikate koostisosa. 2006.a roheline raamat andis esimese aluse arutelude läbiviimiseks. Selle kõrval toimub sadamapoliitika väljatöötamine.

Keskkonnasäästlik meretransport ja sadamad on üks olulisi küsimusi. Logistika ja meretransport on valdkonnad, kus on oodata olulist majanduslikku kasvu. On vaja uusi veeteid ja uusi sadamaid. Euroopa samapoliitika peab arvestama nii üleilmastumisega kui ka euroopa enda arenguga. Eesmärk on leida uusi investoreid sadamatele. On hea, et komisjon on kasutanud võimalust puudutada mõlemat töös olevat dokumenti.

Positiivne on ka see, et teatis ja selles toodud meetmed puudutavad lisaks muudele meetmetele ka nn pehmed vahendeid. Aina uued seadusaktid on leidnud olulist vastasseisu. Edendatakse konkurentsivõimet ja juurdepääsu vabale turule. Konkurents tugevneb. Mõlemate meetmete osas on konsensus, kuid siiski on mõningaid küsitavusi. Tervitame edusamme, mis on saavutatud tollisektori moderniseerimisel. Komisjoni poolt väljapakutud meetmed ei tohi tekitada õiguslikku segadust. Sadama tasude osas on vaja suuremat läbipaistvust.

Oluline on sotsiaaldialoogi arendamine. Aina olulisemaks muutub keskkonnakaitse küsimused. Oluline on, et suurem otsustusõigus jääb riikidele, kaasates ka kohalikke omavalitsusi. Teatist tervikuna ei saa toetada mahus nagu seda on eeldatud. Ootame suure huviga 2008 aastaks planeeritud meetmeid.

 

Euroopa Komisjoni esindaja rõhutas oma sõnavõtus väljakutseid, mis seisavad sadamapoliitika ees. Kõigepealt transpordi mahtude kasv, suured tehnoloogilised muutused, et parandada sidet laeva ja maismaa vahel, parandada logistilisi ja administratiivseid küsimusi ning ühendada erinevaid transpordi liike. Kolmas on keskkonna küsimus ja see laieneb kogu rannikule.

Majanduskasv tähendab sadamate laienemist sageli haprates keskkonna tingimustes. Koostöö erinevate osapoolte vahel on olnud siiani nõrk. Viimane väljakutse on selle poliitika (teenuste suunamine) kooskõlas kogu muu EL poliitikaga.


Väga oluline on Regioonide osalemine sadamapoliitika arendamises. Komisjoni esindaja sõnul peaks ära kasutama ka olemasolevaid fonde, nende kasutus on olnud suhteliselt vähene. Lühikeste mereteede kasutamine on sageli üle koormatud. Erinev on ka kontroll vedude üle autoteedel ja merel. Autosid ei kontrollita nii nagu laevu. 30% konteineritest jõuavad vaid loetletud sadamatesse.

Seega on koormused  jagunenud ebaühtlaselt erinevate sadamate vahel. Halb sadamapoliitika ei tohi saada takistuseks selle transpordiliigi arendamisel.  Meie saame parandada fondide kasutamist. Me peame suutma koostada üleüldise toimiva euroopa transpordi kaardi. Väga raske on prioriteete koostada, sest kõik on nagu oluline. Ma arvan, et üldiselt meie sadamad on turvalisuse põhimõtteid hästi rakendanud. Me ei räägi piisavalt sadamatest ja nende probleemidest. Paljudes sadamates on olukord endiselt samal tasemel kui 16 sajandil.

 

Patrik Anvroin (CPMR)- lihtne on öelda, et vahendid on, kuid regioonid on äpud nende kasutamisel. Me ei ole oma konkreetseid seisukohti veel välja töötanud, kuid te saate need. Sadamate jätkusuutlik areng tekitab muret. Praegusel hetkel on tulnud aina uusi selgemaid ettekirjutusi keskkonna teemadel ning  asjaosalised on sellest häiritud. Ettekirjutused ei tohi takistada sadamate arengut. On vaja üle vaadata arenguvõimalused koha peal. On vaja eelistada sadamata renoveerimist uute ehitamisele.


Sadamate kulud- millised on komisjoni tegelikud eesmärgid? Kas selle eesmärk on konkurentsi vähendada. Need meetmed nõrgendavad sadamate olukorda. Toetuste jagamine peab olema läbipaistev. Territoriaalse ühtsuse printsiipi tuleb arvestada. Äärealadele peab olema kergem jõuda.


Keskkonna ja konkurentsi osas paljude regulatsioonide kehtestamine on suureks koormaks sadamatele. Vaja oleks väga selget raamistikku. Milline on komisjoni seisukoht mõningate monopolide tekkimisega euroopa sadamates. Kuidas suurendada rahvusvahelist koostööd? Need on küsimused, mida me peaksime esitama. See koostatav dokument on oluline. Koostatakse ka meretranspordi arengukava.

 

Patrik Verhoeven – Euroopa Sadamate Liit (ESPO). Tervitavad uut teatist, mis on erinev eelnevatest. See põhineb põhjalikul konsultatsiooniperioodil. Teatis on väga hea algus ja käsiteleb teemasid, mida varem ei käsitletud. Tuleb keskenduda nn. pehmetele õigusvahenditele. Olulise on keskmise ja suuremad sadamad. Lahenduste leidmine on turu pädevuses.

Loodame, et siin mängib oma rolli ka euroopa liit. On terve rida teenuste ja tööjõuga seotud küsimusi. Teatises väljapakutu tuleb sadamatele juba täna suuresti kasuks. On palju võimalusi kuidas euroopa saab meid aidata, ilma et ta otseselt sekkuks. On olemas liiga palju direktiive, mis reguleerivad keskkonna küsimusi ning   tekitavad sellega rohkesti probleeme ja kohtulahendeid.

Hea on , et komisjon saab sellest aru ja püüab neid küsimusi lahendada. Loodame, et neid on võimalik lahendada kiirelt. Lühivedusid merel tuleb käsitleda samuti nagu teisi vedusid. Sadama teenuste direktiiv. Meil on tunne, et komisjoni teatises puudutatud küsimused on olulised ning oluline on sadama haldajate roll. Õigus on kehtestada tulemusnäitajaid.  Mis puudutab tehnilisi teenuseid ja tööjõudu, siis nõustume komisjoni suunistega.

Linnasadamate vaheline dialoog ei ole uus sadamate jaoks, sest on olulised suhted kohalike omavalitsustega ning oluline on ka, et komisjon sellele oma teatises tähelepanu pöörab. On sadamate ülesanne tegeleda ka selliste küsimustega ning parandada sadamate mainet. Meie organisatsioon toetab komisjoni teatist.

 

Sõnavõttudes leidsin Regioonide Komitee liikmed, et oluline on luua seosed erinevate transpordiliikide vahel, luua ühendused ka riikide sisepiirkondaega. Regionaalne planeerimine peaks lihtsustuma. Soome esindaja märkis, et on piirkondi, mis ei ole võimelised uusi sadamaid looma.

 

Aruande koostas

Ille Allsaar

Üleriigiliste Omavalitsusliitude Brüsseli esindaja


12.11.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit