Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2007


Pooled omavalitsused pole jäätmeveo korraldamist alustanud
Print

TALLINN, 08. november, BNS - Keskkonnaministeeriumi hinnangul pole umbes pooled Eesti omavalitsused asunud tegelema korraldatud jäätmeveo organiseerimisega, kuigi vastav protsess tuli käivitada 2004. aasta lõpuks.


Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek rääkis BNS-ile, et selle aasta alguse seisuga oli väljaspool ametlikult arusaadavat ja kontrollitavat jäätmekogumissüsteemi umbes 20 protsenti majapidamistest ehk ligikaudu 270.000 elanikku.

Linnades on see protsent madalam, kuid samas on palju maapiirkondade omavalitsusi, kus väljaspool kogusmissüsteemi on 85 protsenti majapidamisest, selgitas Eek.

Maapiirkondades on Eeki sõnul üsna tavaline, et jäätmekonteinerid ja nende regulaarse tühendamise lepingud on vaid valla keskasula kortermajades. "Enamus eramajadest asulateski, rääkimata hajasutusest, on sisuliselt olukorras, et "igaüks lahendab oma probleemid jäätmetega ise"," märkis Eek.

Need, kes vedu ametlikult tellinud pole, kasutavad jäätmetest vabanemiseks erinevaid lahendusi. Osa organiseerib veo, leppides selle kokku otse jäätmeveoki juhiga.

Osa majapidamisi viib prügi kellegi teise konterinerisse. Sage situatsioon on Eeki sõnul, et eramaja omanikud toovad jäätmed lähemate korrusmajade konteieneritesse ja nende prügiveo maksavad kinni kortermaja elanikud. Suur osa eramajade prügist jõuab ka avalikesse konteineritesse näiteks kooli, lasteaia, bussipeatuse juures, aga ka maanteele või randa paigaldatud konteineritesse.

Turu-uuringute AS-i värske uurimuse kohaselt põletab 10 protsent elanikkonnast regulaarselt prügi. Linnades on protsent madalam, kuid maal ligi 30, rääkis Eek.

Paljud inimesed peavad prügi põletamist positiivseks, kuid Eeki sõnul mõjub see keskkonnale, naabritele ja iseendale mügitamisena.

Osa jäätmeid jõuab ka metsa, tühermaale või kaevatakse maal "lauda taga maasse".

Jäätmetega seotud probleemid hakkavad Eeki hinnangul vähenema seal, kus korraldatud jäätmeveo kaudu on suudetud jäätmevaldajaid kogumissüsteemiga siduda.

Olmejäätmete korraldus on Eesti omavalitsuste ülesanne. Korraldatud jäätmevedu on kohustuslik enam kui 1500 elanikuga omavalitsustes tiheasustusega aladel. Sellistel aladel peavad omavalitsused korraldama konkursi jäätmevedaja valimiseks.

Mingeid otseseid jäätmeseadusest tulenevaid samme riik omavalitsuste motiveerimiseks jäätmemajanduse arendamisel ette ei näe.

Eeki sõnul aitaks olukorra paranemisele oluliselt kaasa omavalitsuste arvu vähenemine ja omavalitsuste koostöös sündivad jäätmekäitlussüsteemid.

Tallinna toimetus, tel +372 610 8822, majandus@bns.ee


09.11.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit