Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


22.-25.oktoober 2007
Print

E-nädalakiri 23/2007

Sisukord:

1. Regioonide Komitee Põhiseaduse ja Euroopa valitsemisalade komisjoni (CONST) koosolek.
2. CEMRi infoühiskonna ja e-valitsemise töögrupp
3. CEMRi  sotsiaal- ja tööpoliitika komisjoni koosolek

1. Regioonide Komitee CONST koosolek

Komisjoni 10. koosolek toimus 23.oktoobril kell 11.30- 18.30 Regioonide Komitee peahoones aadressil  rue Belliard 101, 1040 Brüssel (Jacques Delors'i (JDE) hoone, ruum JDE 52). Koosolekul määrati uued raportöörid, loodi töörühm “Eesmärk 2009. aastaks- Regioonide Komitee liikmete teabevahetustegevus” .

Päevakajaliste küsimuste arutelu käigus anti ülevaade 18.-19. oktoobril toimunud Euroopa Ülemnõukogu mitteametlikust kohtumisest. Arutleti eesistujariigi ja institutsioonide esindajate osalusel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuse üle liidu eesmärkidest teavitamisel ja osalemisest uue põhiseaduse lepingu ratifitseerimise protsessis.

Eelnõu, millega tehti muudatusi Euroopa Liidu Lepingus ja Euroopa Ühenduse Asutamislepingus, on 152 lehekülge pikk. Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on nüüd peale 18-19 oktoobril toimunud mitteametlikku kohtumist tekst, mis eeldatavasti leiab ka liikmesriikide heakskiidu. Lissaboni tippkohtumisel pandi punkt kuus aastat kestnud arutelule ELi institutsioonide üle. Tänu uuele lepingule on ELil võimalik tegeleda XXI sajandi ülesannetega: üleilmastumise ja kliimamuutusega.

Alates 23. juulist tegelesid liikmesriikide õiguseksperdid juunis toimunud Euroopa Ülemkogu antud ülesande kohaselt pingeliselt uue lepingu koostamisega. Hoolimata eriarvamustest leppisid riigi- ja valitsusjuhid kokku teksti suhtes, mis peaks oluliselt lihtsustama ELi tööd.

Edasiminekuid on mitmeid. Uue lepingu kohaselt on kodanikel võimalik väljendada oma arvamust Euroopa küsimuste kohta ning nende õigusi kinnitab põhiõiguste harta. Euroopa Liit saab paremini täita oma kodanike ootusi energeetika, jätkusuutliku arengu, piiriülese kuritegevuse ning immigratsiooni valdkonnas. EL saab uue lepingu jõustumisel võimaluse rahvusvahelisel areenil ühehäälselt oma arvamust väljendada.

Peamised kavandatavad muudatused on järgmised:

-   Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide roll on tugevdatud; nõukogu suurem avatus, mis lubab ühel miljonil kodanikul kutsuda komisjoni üles käivitama algatust nende huvides. Selgem arusaama selle kohta, kes teeb mida Euroopa ja riikide tasandil.

-   Tulemuslikum Euroopa institutsioonide ja töömeetoditega, mis on tõhusad ja sujuvad. Komisjoni arvamuses selgitatakse, kuidas reformilepingu tulemuseks on ajakohased institutsioonid, mis töötavad 27 liikmega ELis kiiremaid otsuseid tehes. Parandatud võime tegutseda tänase Euroopa Liidu peamisteks prioriteetideks olevates valdkondades. Lihtsamad ja ausamad hääletuseeskirjad ja toimivamad institutsioonid.

-   Õiguste ja väärtuste, solidaarsuse ja turvalisuse Euroopa, kus ELi väärtused ja eesmärgid on kindlalt paigas. Põhiõiguste harta, mis ühendab tsiviil-, poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, millest EL kinni peab pidama. Tugevdatud solidaarsus ja turvalisus sellistes valdkondades nagu energeetikapoliitika, kliimamuutused, tsiviilkaitse, humanitaarabi ja tervishoid. Euroopa Liidu võimekuse suurendamine vabaduse, turvalisuse ja õiguse alas tegutsemiseks.

-   Euroopa üleilmse partnerina, ühendades Euroopa välispoliitilised vahendid nii poliitika kujundamise kui ka selle rakendamise puhul. Reformileping annab Euroopale selge hääle suhetes partneritega terves maailmas, muudab uue institutsionaalse ülesehituse kaudu ühtsemaks ELi välispoliitika erinevad suunad ja rakendab Euroopa majanduslikud, poliitilised ning diplomaatilised tugevused Euroopa huvide ja väärtuste edendamiseks terves maailmas.   

Komisjoni arvamuses järeldatakse, et reformilepingu kaudu saab EL teha muudatusi, tõsta eurooplaste turvatunnet ja muuta nad jõukamaks, avardada nende võimalusi üleilmastumises kaasarääkimisel. Komisjon kutsub kõiki valitsustevahelise konverentsi osalisi üles looma tingimused reformilepingus kokku leppimiseks ja selle ratifitseerimiseks enne 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. 

Euroopa Komisjoni esindaja sõnul on ka kohalike ja regionaalsete omavalitsuste autonoomia küsimused  paremini ja selgemini väljendunud. On paremini korraldatud kohalike ja regionaalsete omavalitsuste arvestamine ja nende arvamuse küsimine on kohustuslik. EK esindaja kutsus üles Regioonide Komitee liikmeid tutvustama kohalikes omavalitsustes tehtud muudatusi ning selgitama EL lepingu sisu.

Oma sõnavõttudes rõhutasid Regioonide Komitee liikmed uue reformilepingu tähtsust ning avaldasid tunnustust tehtud tööle ning saavutatud kokkulepetele. Samuti peeti oluliseks, et lepingu tutvustamisel ei takerdutaks keerulisele ja bürokraatlikusse keelekasutusse. Tuleb selgitada lihtsalt ja arusaadavalt miks see leping on hea ning välja tuua sellised olulised asjad nagu rahu tagamine, turvalisus, inimõiguste tagamine, demokraatia põhimõtete rakendamine, majanduslik koostöö, võrdsete võimaluste tagamine, keskkonna kaitse, avatus ja kaasamine jne.

Negatiivse näitena toodi see, kus poliitikud ise kasutavad Euroopa Liidu tegevuse kirjeldamiseks negatiivseid näiteid ning häälestavad sellega kodanikke liidu vastu. Leiti, et on väga oluline järgmiste kuude jooksul luua ühiskonnas diskussioon, selgitamaks tehtud muudatuste sisu. Prantsusmaa esindaja Bertrand arvas, et Prantsusmaa võiks olla esimene, kes lepingu ratifitseerib.

 Raportöör Giancarlo Gabbianelli (IT/UEN-EA) tutvustas  arvamust komisjoni järgmiste dokumentide kohta "Roheline raamat Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta" ja "Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/109/EÜ, et laiendada selle reguleerimisala rahvusvahelise kaitse saajatele"

Euroopa Komisjoni Roheline Raamat Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta põhineb arusaamisel, et Euroopa ühine varjupaigasüsteem on vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala koostisosa. Selle loomine tuleneb soovist muuta Euroopa Liit ühtseks pagulaste kaitsmise alaks, mis põhineb täielikult ja igakülgselt Genfi konventsiooni ja liikmesriikide ühistel humanitaarväärtustel. Haagi programmi tegevuskavas on ette nähtud, et varjupaigasüsteemi loomise ettepanek võetakse vastu 2010. aasta lõpuks.

Arvamuse eelnõu “Euroopa ühtse varjupaigasüsteemi tulevik” osas tegi Regioonide Komitee  ettepaneku vaadata üle Euroopa ühised suunised rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute Euroopa Liidu territooriumile lubamise kohta. Suuniste ülevaatamisel soovitab komitee teha tihedat koostööd (eelkõige liikmesriikide vahel) ühelt poolt politseijõudude ja piirivalvega ning teiselt poolt valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvahelist kaitset pakkuvate organisatsioonidega, kes osalevad Euroopa Liidu territooriumile saabuvate ja rahvusvahelist kaitset taotlevate sisserändajate abi- ja toetusprogrammides, et mitte vastandada kontrolli ja kaitset.

Arvamuse eelnõus kutsutakse üles muutma suhtumist sisserändajatesse ning soodustama lähenemist, mis annab pagulastele tunde, et neil on oma koht ja roll selles linnas ja riigis kus nad elavad. Tuleb anda neile õigus osaleda kohalikus poliitilises elus (alates õigusest hääletada ja kandideerida vähemalt kohalikel valimistel), millel on väga tugev praktiline väärtus.

Arvamuses tehakse ettepanek luua varjupaigaamet, koostada rahvusvahelist kaitset taotlevate ja kinnipidamiskohtades olevate isikute olukorra reguleerimiseks harta, milles sätestataks isikute staatus, kinnipidamiskohtade haldamine ja nendele pakutavad teenused. Oma arvamuses leiab raportöör, et ühise varjupaigasüsteemi elluviimine nõuab palju rahalisi vahendeid ning just esimesel viiel aastal on vaja muuta reeglit, mille kohaselt EL rahastamine vaid täiendab liikmesriigi rahastamist.

Teine arvamuse arutelu  ja arvamuse vastuvõtmine on kavas 7.detsembril toimuval komisjoni istungil. Seni oodatakse kõigilt arvamusi ja ettepanekuid arvamuse eelnõu kohta.

2. CEMRi infoühiskonna ja e-valitsemise töögrupp

Ettekandega esines  Nathan Ducastel , Hollandi ekspert, kes  andis oma ettekandes ülevaate, milliseid kohustusi ja millised tegevused on vajalikud kohalik omavalitsuse  tasandil, et täita teenuste direktiivis ette nähtud kohustust luua ühtsed kontaktpunktid  teenuste osutajatele ning ühtlustada nõuded teenuse osutajale tegevusloa andmisel. Teenuste Direktiiv võeti vastu 11.12.2006 aastal ning liikmesriikidel on ettevalmistuste tegemiseks aega kolm aastat 

Euroopa Ühenduse eesmärk on rajada üha tihedamad sidemed Euroopa riikide ja rahvaste vahel ning tagada majanduslik ja ühiskondlik areng. Vastavalt asutamislepingu artikli 14 lõikele 2 hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse teenuste vaba liikumine. Vastavalt asutamislepingu artiklile 43 on tagatud asutamisvabadus. Artikkel 49 annab õiguse osutada ühenduse piires teenuseid. Euroopa rahvaste integratsiooni tugevdamiseks ning tasakaalustatud ja jätkusuutliku majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamiseks on oluline kaotada liikmesriikide vahel teenuste osutamise valdkonna arendamist takistavad tõkked.

Nende tõkete kaotamisel on oluline tagada, et teenuste osutamise valdkonna arendamine aitaks saavutada asutamislepingu artiklis 2 sätestatud eesmärki edendada ühenduse kõigis osades majandustegevuse harmoonilist, tasakaalustatud ja säästvat arengut, tööhõive ja sotsiaalkaitse kõrget taset, meeste ja naiste võrdõiguslikkust, püsivat ja inflatsioonivaba majanduskasvu, konkurentsivõime ja majandusliku suutlikkuse vastastikuse lähenemise kõrget astet, keskkonna kaitse ja kvaliteedi parandamise kõrget taset, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamist ning liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ja solidaarsust.

Teenuseosutajatele ja teenuse kasutajatele peab teatavat liiki teave olema kergesti kättesaadav. Kuidas teenuseosutajatele ja teenuse kasutajatele teavet edastatakse peaks olema käesoleva direktiivi raames iga liikmesriigi enda otsustada. Liikmesriikide kohustust tagada, et teenusteosutajatele ja teenuse kasutajatele ning üldsusele oleks hõlpsasti kättesaadav asjakohane teave, saab täita kõnealuse teabe kättesaadavaks tegemisega veebilehekülje kaudu.

Teave peab olema esitatud selgelt ja ühemõtteliselt. Teenuse osutajatele ja teenuse saajatele antav teave peaks eelkõige hõlmama teavet menetluste ja formaalsuste kohta, pädevate asutuste kontaktandmeid, avalikele registritele ja andmebaasidele juurdepääsu tingimusi ning teavet kättesaadavate parandusmeetmete kohta ning nende ühenduste ja organisatsioonide kontaktandmeid, kellelt teenuseosutajad või teenuse kasutajad võivad praktilist abi saada.

Nimetatud teave peab olema kergesti kättesaadav, st avalikkusel peab olema sellele lihtne ja takistusteta juurdepääs. Pädevate asutuste kohustus abistada teenuseosutajaid ja teenuse kasutajaid ei peaks hõlmama õigusabi osutamist üksikjuhtudel. Nõuete tavapärast tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevat üldteavet tuleks siiski anda.. Liikmesriigid määravad ise kindlaks ka sellised küsimused nagu vastutus ebaõige ja eksitava teabe edastamise korral. Kontaktpunktid peavad olema loodud 2009 aasta lõpuks.

Teenuste direktiiviga kõikides EL keeltes on võimalik tutvuda veebileheküljel: http://tinyurl.com/2xlkl9

Ja käsiraamatuga http://tinyurl.com/27zj4n

Ettekandja tõi välja probleemid sellise kontaktpunkti loomisel ning sellega kaasneva nii rahalise ressursi kui ka vajaduse inimeste täiendava koolituse järele. Kontaktpunkti loomine tähendab samuti võrgustiku väljaarendamist, kus kohalikud omavalitsused on üks osa võrgustikust.

Tehti ettepanek informatsiooni vahetamiseks selle kohta milliseid lahendusi ühes või teises liikmesriigis on rakendatud ning millised on probleemid teenuste direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel. Samuti peeti oluliseks siduda teenuste direktiivi rakendamisega ka e-hangete temaatika. Kindlustamaks igale teenuseosutajale ühe koha, kus tal on võimalik täita kõik haldustoimingud ja -formaalsused, oleks kohane luua ühtsed kontaktpunktid.

Ühes liikmesriigis asuvate ühtsete kontaktpunktide arv võib varieeruda sõltuvalt piirkondlikest ja kohalikest pädevustest ning asjaomastest tegevustest. Ühtsete kontaktpunktide loomine ei peaks mõjutama pädevate asutuste ülesannete jaotust siseriiklikes süsteemides. Kui piirkondlikul või kohalikul tasandil on mitu pädevat asutust, võib üks neist täita ühtse kontaktpunkti ja koordinaatori rolli. Ühtseid kontaktpunkte võivad lisaks haldusasutustele luua ka kaubandus- ja käsitöönduskojad, kutseorganisatsioonid ning eraorganisatsioonid, sõltuvalt sellest, kellel  liikmesriik otsustab funktsiooni täitmiseks anda.

Ühtsetel kontaktpunktidel on teenuseosutajate abistamisel täita oluline roll kas asutustena, mille pädevusse otseselt kuulub teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsuks vajalike dokumentide väljastamine, või teenuseosutaja ja vahetult pädevate asutuste vahelise vahendajana.

Lairibaühenduse rakendamine

15 oktoobril 2007 aastal avaldas  Euroopa Komisjon ülevaate lairibaühenduse rakendamise kohta liikmesriikides, mille põhjal on kõige suuremat edu saavutatud Taanis ja Hollandis. Lairibaühenduse areng erineb riigiti: Euroopa rõhutab vajadust lahendada juriidilised raskused reformi abil. Pressiteates nenditakse, et kuigi mõned Euroopa riigid on lairibaühenduse arengu poolest maailmas esirinnas, suureneb Euroopa Komisjoni esitatud aruande kohaselt lõhe kiirema ja aeglasema arenguga riikide vahel.

Konkurentsi puudumist ja juriidilisi raskusi peetakse lairibaühenduse arengu peamisteks takistusteks. Komisjon püüab neid probleeme lahendada ELi telekommunikatsioonieeskirjade reformiga, mille ettepanek tehakse 13. novembril.

Pressiteatega saab tutvuda veebiaadressil http://tinyurl.com/3xwc8q ja raportiga http://tinyurl.com/3auwvv

Björn Björk Rootsi Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidust andis ülevaate 14-15 mail Brüsselis toimunud konverentsist, mille teemaks oli kuidas lairibaühenduse võimaldamine aitab kaasa maapiirkondade arengule ja elukvaliteedi tõusule. Leiti, et oluline vahend erinevuste vähendamisel on parema kvaliteediga soodsate hindadega  teenuste osutamine ja soodsamate hindadega infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalusetagamine. Avaliku sektori jaoks on põhiline vahend nende eesmärkide saavutamiseks avalikud hanked, et muuta turusituatsiooni. Hetkel puudub ligi 15 % maapiirkonnast juurdepääs IT teenustele. Björki arvates oleks vaja abistada kohalikke omavalitsusi tõstmaks nende teadlikkust ja parandamaks teadmisi lairibaühenduse tagamisel.

Hakatakse valmistama ette CEMR positsiooni dokumenti ICT küsimuses. Selleks moodustati juhtgrupp, kuhu kuulub ka Eesti Linnade Liidu esindajana töörühma koosolekul osalenud Väino Olev Tallinna Linnavalitsusest. Järgmisel töögrupi koosolekul arutatakse ettevalmistatud positsiooni eelnõu dokumenti. Samuti tegime ettepaneku, et järgmisel koosoleku annaks Väino Olev ülevaate olukorrast Eestis.

Järgmise perioodi töörühma tegevuste arutamine

Töörühma tegevuste kirjeldamisel lähtuti samasugusest ülesehitusest nagu teiste CEMRi töörühmade puhul. Väljapakutud valdkonnad on järgmised:

* Juurdepääs avatud, kvaliteetsetele lairibaühenduse infrastruktuuridele
* Avalikud teenused ja IT
* Demograafilised muudatused, vananev ühiskond ja infotehnoloogia osa selles
* E-demokraatia ja e-osalemine
* Infotehnoloogia alase administratiivse suutlikkuse tõstmine omavalituste ja nende töötajate hulgas

Samuti on ettepanek jätkata arutelu EL seadusandlike muudatuste üle, valmistada ette positsiooni dokumente ning koordineerida lobby EL institutsioonides. Olulise valdkonnana pakuti töörühma üheks ülesandeks liikmesriikide kogemuste ja informatsiooni vahendamine EL alase seadusandluse rakendamisel. Kuna infotehnoloogia seondub paljude valdkondadega, siis on üheks eesmärgiks ka koostöö teiste CEMR töörühmadega ja ELANETiga

Päeva teises pooles oligi infoühiskonna töörühma ja CEMR tööhõive ja sotsiaalpoliitika komisjoni ühisseminar, kus anti ülevaade infotehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalustest sotsiaalhoolendes ja tervishoius. Vananeva ühiskonna vajaduse sotsiaal- ja tervishoiu teenuste järele kasvavad tohutult ning otsitakse võimalusi kulukate teenuste osutamise erinevate võimalikeks lahendusteks ning üheks selliseks lahenduseks on infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Tutvustati projekti PERSONA, mille kohta võib lisainformatsiooni leida internetiaadressilt: http://www.aal-persona.org/index.html projekt OLDERS, mille internetiaadress on:  http://www.oldes.eu  ning project E-hooldus- : www.cup2000.it/e-care/speciale.asp

Euroopa ühiskond vananeb ning

* Aastaks 2030 on 25% elanikkonnast vanemad kui 65 aastat
* 65-80 aastaste inimeste arv kasvab vahemikul 2010-2030 40%
* üle 80 aastaste imimeste arv kahekordistub aastaks 2050
 

Täiendavat informatsiooni Euroopa Komisjoni poolt rahastatavatest projektidest on võimalik leida Euroopa Komisjoni Informatsiooni Ühiskonna ja Meedia komisjonist:
Office: BU31 04/78 B-1049 Brussels

Email: einclusion@ec.europa.eu
Tel: +32 2 295 11 61
Fax: +32 2 295 13 00
http://europa.eu/information_society/einclusion

3.      CEMRi  tööhõive  ja  sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek

Euroopa Komisjon algatas aktiivse kaasamise teema juba 2006 aastal. Esimeses konsulteerimise protsessis CEMR ei osalenud. Nüüd on komisjon ellu kutsunud teise konsulteerimise etapi. Aktiivse kaasamise alasest tulevast Komisjoni poolt kavandatava aktiivse kaasamise alasest konsultatsioonist andis ülevaate Michele Calandrino ( European Commission, DG EMPL, tbc).

Ta palus CEMRil anda oma sisend sotsiaalteenuste kvaliteedi ja juurdepääsu tagamise küsimuses. Komisjoni eesmärk tagada, et kõigil oleks võrdsetel alustel juurdepääs avalikele teenustele. Aktiivse kaasamise printsiibi  rakendamisel on oluline roll kohalikel omavalitsustel.

Meie eesmärgiks on toetada sotsiaalteenuste osutajate võrgustiku tekkimist. Senini on hea praktika näited esitatud liikmesriikide poolt, kuid puudu on kohaliku tasandi hea praktika näited. Euroopa Komisjon oleks huvitatud omamast kohaliku tasandi ekspertide kontakte. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 28. veebruar 2008.aastal. Peale selle tehakse ülevaade kõigist saabunud ettepanekutest ning järgmise aasta teisel poolel tullakse välja konkreetsete ettepanekutega.

Minimaalsed sotsiaalsete teenuste standardi ettevalmistamine on käsil. Ka Regioonide Komitee on selles suhtes positiivselt meelestatud.  Konsulteerimine sotsiaalsete partneritega on kohustuslik.  Ühised printsiibid ja liikmesriigid annavad tagasisidet selle kohta kuidas neid ühiseid printsiipe on rakendatud, kusjuures selle saavutamise erinevad meetodid on liikmesriigi valida näiteks sotsiaalteenuste või muude avalike teenuste pakkumise teel. Ei ole kavas välja töötada ühiseid indikaatoreid, sest kord seda prooviti juba, aga see ei töötanud  erineva statistika pärast ja oli võimatu koguda võrreldavaid andmeid. Võimalik on koguda indikaatoreid elamumajanduse ja kodutuse kohta.

Küsimus on kas CEMR osaleb selles protsessis ja koostab ühise arvamuse. Selle teemaga on seotud nii ühishuviteenuste teema, avalike hangete ja tööandjate platvorm.

Otsustati koostada positsiooni dokument mitmete erinevate töörühmade koostöös.  Selleks moodustatakse juhtgrupp ning kaasatakse ka Brüsseli olevad omavalitsusliitude esindajad. Liidud peaksid tegema ettepanekuid võimalike seisukohtade osas.

Informeeriti ka töörühma liikmeid sellest, et CEMR koos SALARiga ja teiste institutsioonidega (kuhu kuuluksid ka Euroopa Komisjon, Regioonide Komitee, Laste Võrgustik jne)  korraldab auhinna “Children for Cities Award”, et tunnustada lapsesõbralikke linnu. Esialgese ajakava kohaselt peaks valik algama järgmise aasta alguses ning lõputseremoonia parima linna autasustamiseks teisel Demograafia Foorumil 2008 aasta novembris.

Edasine tööprogramm ja uue töörühma juhi valimine

Angelika sõnul me küll arutasime eelmisel kohtumisel juba tööprogrammi, kuid täna on selle struktuur muutunud, et ühtlustada kõigi töörühmade tööprogrammide ülesehitus. Lisandunud on  EL temaatika. Temaatilised prioriteedid määratleti juba eelmisel koosolekul ja need ei ole muutunud. Muutumatu on ka eeldatavate arvamuste koostamine. Välja on toodud ka 2008 aasta konkreetsed tegevused.

Kuna praegu ei ole veel uut kandidaati esitatud töörühma juhi kohale, juhatab täna veel koosolekut endine töörühma juht.

Christina- ettepanek on paindlikumalt koos töötada ja raske on vastata kõikide liikmete ootustele. Meil on seega ettepanek moodustada fookusgrupid, et aidata kindlaks määrata huvitavaid teemasid ning samuti aidata selle teemaga seoses CEMR seisukohtade ettevalmistamisel. Töörühma töö korraldamine mingi konkreetse teema arutamiseks on töörühma enda otsustada (kas konsulteerida mailitsi, korraldada kohtumisi jne).

Meil oleks väga kasulik moodustada näiteks eraldi töörühm sotsiaalteenuste teemal. Kõik ettepanekud on oodatud. Sõltub, millised on ootused selle fookusgrupi töö suhtes. Tervishoiuteema oleks ühe fookusgrupi teema. Üks teema võiks olla ka kodutuse teema. FEANTSA pakkumine koostööks. Hommikul võiks olla näites fookusgruppide koosolekud ning pealelõunal korraldada üldise töögrupi koosolek. Laste poliitika töörühm, mis toimuks järgmise aasta kevadel (Hollandi ja Flaami omavalitsuste ettepanek)

Töökorraldus- eraldi temaatilised töögrupid, mis valmistavad ette seisukohti ning need fookusgrupid annavad tagasisidet üldise töörühma koosolekul. CEMRi poolt  saadetakse  välja nimekirja loodavate töörühmade kohta ning kõigil on võimalik avaldada soovi ühes või teises fookusgrupis osalemise kohta.

Stefania Pasquetti Euroopa Komisjonist annab ülevaate migratsiooni ja migrantide integreerumise vallas toimunud hiljutistest arengutest Euroopa Komisjonis. Kuna euroopa rahvastik vananeb, on eriti oluline teema kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu küsimus.

Diskuteeritakse olulistest muudatustest senistes regulatsioonides kõrge kvalifikatsiooniga tööjõu sisse toomise. Kavas on lihtsustada tööloa taotlemise korda ning samuti kiirendada seda protsessi (vastus peale vajalike dokumentide esitamist peaks saabuma 3-4 päeva pärast- naljanumber!) . Nähakse  ette, et perekond võib kaasa tulla 6 kuu pärast (seni oli 3 aasta pärast). Võimalus on kahe aasta pärast minna tööle teisse liikmesriiki ja järgmine riik peab tunnustama töötaja õigusi, mis on antud teise riigi poolt.

Oluline on võimaldada näiteks Aafrika arstidel või teadlastel töötada nii EL riigis kui omariigis. Eesmärk on vähendad bürokraatiat nii töövõtja kui tööandja poolt. Migrante tuleb kohelda võrdsetel alustel ning võimaldada neil juurdepääsu teenustele ja haridusele. “Sinine EL kaart”, mis annab tulijale võimaluse töötada erinevas EL riigis ning paremini ka teadvustada EL liikmesriike ja võimalusi seal töötada. Euroopa Parlament soovib läbi viia järgmisel aastal uuringut, et selgitada välja miks kõrge kvalifikatsiooniga inimesed lahkuvad näiteks Kanadasse või Ameerika Ühendriikidesse ja mida oleks vaja teha, et muuta EL rohkem atraktiivseks kõrgelt haritud tööjõule.

Oluline on töötada ka tudengite teemal ja võimaldada neil peale kooli lõpetamist jääda sellele maale elama. 

Aruande esitas
Ille Allsaar


01.11.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit