Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


15.-19. oktoober 2007
Print

E-nädalakiri 22/2007

Sisukord:
1. CEMRi maja kasutamisest, kulutustest  ja ühisüritustest
2. CEMRi  jäätmealase ad-hoc töörühma koosolek 16.10.07
3. Regioonide Komitee DEVE komisjoni koosolek
4. Kohtumine Euroopa Parlamendis Kadri Kopli ja Tunne Kelamiga

1. CEMRi maja kasutamisest, kulutustest  ja ühisüritustest

15. oktoobril toimus maja 4.korruse koosolek, kus arutati ühiste kulutuste kandmist ajakirjade ja ajalehtede tellimisel, puhastusvahendite ja muu vajaliku ostmisel aga samuti võimalikke muudatusi seoses korrusele sisenemisega (uksekella senise süsteemi muutmine). Küsimuse all oli ka tasumata arved arhitektile tehtud täiendavate tööde eest.

16. oktoobril toimus kogu CEMR maja koosolek, kus arutati CEMR ja Eurocities vahelist koostööd maja kulutuste jagamisel, samuti esimese korruse ruumide kasutamisel. Koosolekul osalenud liitude esindajad olid seda meelt, et ei ole õige anda esimese korruse koosolekuruumid Trone 1 ja Trone 2 kasutusse kui bürooruumid.  Samuti on varasemalt kokku lepitud, et aasta möödudes tehakse ülevaade koosoleku ruumide kasutusest ja vastavalt sellel ka edaspidised otsused ruumide ühiskasutuse osas. Koosolekul informeeriti ka osalejaid Eurocities raskustest oma finantskohustusi täita.  Kuna kummalgi organisatsioonil on eraldi lepingud, siis esialgu nende finantsprobleemid meid ei puuduta. Ühine on ainult leping ruumide koristamise osas. Siin võib tekkida probleeme.

Koosolekul anti ülevaade ka maja kasutamisega seotud finantskuludest ja maksetest. Lisaks igakuulisele ruumide rendile tuleb maksta täiendavaid kulusid, mis on seotud maja administraatori töötasukuludega, puhastuskuludega, elektrikuluga, joogivee jne kuludega. Kõik kulud on arvestatud moodulite kohta. Meie esinduse käsutuses on kaks moodulit (töölauda).Kulud koosnevad seega kontori üürilepingu järgsetest kuludest, millele lisanduvad kulud seose eelnevalt loetletud kululiikidega.

Moodustati ka rahanduskomisjon, kes peab kõik maja ülalpidamisega seotud kulud ja tulud üle vaatama ning esitama järgmise aasta alguses ülevaate töörühma tulemustest. CEMR esitab nii ruttu kui võimalik ülevaate majaga seotud kuludest ja tasutavatest arvetest. Olen saatnud kõik maja kulusid käsitlevad dokumendid ELL ja EMOVL.

Liitude esindajad ei olnud rahul Belgacomiga, kes on esitanud topeltarveid ning ei ole võimeline vastama esitatud küsimustele.

CEMR lubas saata nimekirja liitudest, kes on liitunud CEMRi üldise tulekahju vastu sõlmitud lepinguga ning lepingu tingimustest. Need, kes ei ole üldise lepinguga liitunud ja soovivad omada eraldi lepingut, peavad esitama CEMRle lepingu koopia.

Novembris toimub evakuatsiooniõppus. Iga korrus peab nimetama ühe isiku kes on selle eest vastutav ja tema asetäitja.

Lisaks avaldasid liitude esindajad rahulolematust sellega, et ei ole tagatud juurdepääsu puuetega inimestele. Võimalik on kasutada ainult ajutisi lahendusi, mis Norra liidu esindaja sõnul on algelised ja aeganõudvad.

Arutati ka jõulude tähistamist ja muude ühisürituste korraldamist. Jõulupeo aja määramiseks saadetakse ringkiri võimalike kuupäevadega.

2. CEMRi jäätmealase ad-hoc töörühma koosolek 16.10.07

Euroopa Parlament lõpetas Jäätmedirektiivi esimese lugemise 13.02.2007.
Praegu kõrvaldatakse ELi olmejäätmeid prügilatesse ladestamise (49%), põletamise (18%) ning ringlussevõtu ja komposteerimise (33%) teel. Uutes liikmesriikides, kus on tehtud suuri jõupingutusi ja investeeringuid ELi õigustiku järgimiseks, paraneb olukord kiiresti, kuid siiski domineerib neis prügiladestus. Liikmesriikidevahelised erinevused on suured – on riike, kus ringlussevõtt on minimaalne (90% jäätmetest ladestatakse prügilates, 10% suunatakse ringlusse ja energia taaskasutusse), ning riike, mis on keskkonnasõbralikumad (10% prügiladestus, 25% energia taaskasutus ja 65% ringlussevõtt).

Praegune ELi jäätmepoliitika põhineb kontseptsioonil, mida tuntakse jäätmehierarhiana. Ideaalis tähendab see seda, et jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik korduvkasutada, ringlusse võtta ja taaskasutada ning viia prügilasse võimalikult vähe jäätmeid. Keskkonnale on prügila halvim variant, sest see tähendab ressursside kaotust ja võib tulevikus kaasa tuua keskkonnaalaseid kohustusi.

Jäätmehierarhiat ei tohiks võtta kui siduvat ja lõplikku eeskirja, eeskätt sellepärast, et eri jäätmekäitlusmeetoditel on erinev keskkonnamõju. Kuid eesmärgikindel liikumine ühiskonna poole, kus jäätmeid võetakse ringlusse ja taaskasutatakse, tähendab ka hierarhiaredelil ülespoole tõusmist ja prügilas ladestamisest loobumist, kasutades samal ajal üha enam jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist.

Samal ajal kui suureneb jäätmete ringlussevõtt ja põletamine, ei vähene prügilates ladestatavate jäätmete üldkogused, sest jäätmete tekitamine kasvab. Näiteks suurenes aastatel 1990–2002 prügilas ladestatud plastijäätmete kogus 21,7%, kuigi nende osatähtsus kõikide prügilas ladestatud jäätmete seas langes 77 protsendilt 62 protsendile.

ELi pikaajaliseks eesmärgiks on saada jäätmeid taaskasutavaks ühiskonnaks, mis püüab jäätmete teket vältida ja kasutab jäätmeid ressursina. Kui on kehtestatud kõrged keskkonnastandardid, lihtsustab siseturg ringlussevõttu ja taaskasutust.

Selleks on vaja ühendada jäätmetekke vältimist, ringlussevõttu ja korduvkasutust edendavad meetmed viisil, mis võimaldaks optimaalselt vähendada ressursside olelustsükli vältel kumuleeruvat keskkonnamõju. Tegevus peaks muuhulgas hõlmama järgmist:
· olemasolevate õigusaktide täielik rakendamine
· õigusaktide lihtsustamine ja kaasajastamine
· toote olelustsüklil põhineva mõtteviisi rakendamine
· ambitsoonikamate jäätmetekke vältimise strateegiate rakendamine
· teadmiste ja teabe täiendamine
· ühiste võrdlusstandardite väljatöötamine ringlussevõtu kohta
· EL ringlussevõtupoliitika täiustamine

CEMR tegi tugevat lobitööd, mille tulemusena õnnestus mõningad muudatused direktiivi sisse viia. Sisseviidud muudatused puudutasid järgmisi teemasid:

· Tugev jäätmete viietasandiline hierarhia
· Seadusandlus eksperthinnangu asemel, et määratleda, kus lõpeb jäätmeks olemise kriteerium
· Ohtlike jäätmete käitlemise konkreetsed reeglid
· Jäätmete tekke vältimise indikaatorid ja juhised
· Jäätmete ennetamise heade praktikate tutvustamine
· Liikmesriigid peavad vähendama või taaskasutama vähemalt 50%  munitsipaal- ja vähemalt 70% tööstuslikke-  või ehitusjäätmeid 2020 aastaks
· Komisjoni poolt pakutud efektiivsuse kriteerium peab määratlema milliseid tegevusi käsitletakse kui taaskasutust
· Jäätmete ennetamise üldine  kriteerium : 2012 aasta jäätmemaht ei tohi ületada 2008 aasta taset.
· Nõuda liikmesriikidelt biojäätmete sorteerimist, käitlemist ja turvalist kasutamist kolm aastat pärast direktiivi vastuvõtmist.

28 juunil 2007 jõuti Keskkonna Komisjonis poliitilisele kokkuleppele, kus mõned kokkuleppe punktid teevad CEMRle muret. On kokku lepitud nõrgemas jäätmete hierarhias kui oli Parlamendi ettepanek, jäätmete definitsiooni vaba tõlgendus, efektiivsuse kriteeriumide paindlikum käsitlemine, paindlikumad jäätmete majandamise ja ennetamise plaanid ning puuduvad selged eesmärgid jäätmete ennetuse ja taaskasutuse osas.

Euroopa Parlamendis algab direktiivi teine lugemine 2008 aasta aprillis. CEMR tahab jätkata lobby oma ettepanekute sisseviimiseks, eriti mis puudutavad jäätmete vähendamise eesmärke, biojäätmeid ja taaskasutust kui energia tootmist.

Koosolekul andis direktiiviga seotud arengutest ülevaate Bernd-Ulrich Hildebrandt Saksamaalt. Tema sõnul oli suur saavutus, et Euroopa Liidu Nõukogu juunis direktiivi osas kokkuleppe saavutas. Läbirääkimiste eesmärk on jõuda selgemate kokkulepeteni kui täna. Olulised küsimused on jäätmete definitsioon, taaskasutuse määrad, biojäätmete küsimus, siduvate regulatsioonide ulatus. Direktiiv ei käsitle majanduslike instrumentide kasutamist, sest selle reguleerimisele olid liikmesriigid kategooriliselt vastu.

CEMRi positsiooni tutvustas  Jacques Hoffenberg, millel järgnes arutelu. Seisukohti oli erinevaid ja lõpuks lepiti kokku, et ühiste arvamuste kujundamine toimub 5 ja 6 novembril toimuval keskkonna töörühma koosolekul.

Koosolekul esines ettekandega ka Euroopa Parlamendi liige Caroline Jackson, kes on ka jäätmedirektiivi raportöör. Tema sõnul on jäätmete küsimus väga keeruline ning  ta on väga huvitatud CEMRi seisukohtadest. Samas on selge, et ei ole võimalik alustada diskussioone uuesti kõikides küsimustes. Oluline on keskenduda kõige tähtsamatele küsimustele ning tõstatada saab ainult neid ettepanekuid, mis juba korra on esitatud. Ta on huvitatud CEMRi toetusest mõnede ka Parlamendi jaoks oluliste muudatuste sisseviimisel direktiivi.

Jäätmedirektiiv peab andma pikaajalise perspektiivi. Kui me täna üritame lahendada direktiivi läbi Euroopa Kohtus olevaid küsimusi, siis homme tekkivad uued kohtulahendid ning me ei jõua kunagi soovitud tulemuseni.  Parlamendi esindaja oli eriti huvitatud CEMRi toetusest taaskasutamise määrade, tootja vastutuse ja jäätmete definitsiooni osas.

Ettepanek oli siduda CEMRi arvamus ka Regioonide Komitee poolt esitatud seisukohtadega.
Võtsin ühendust Eesti Alalise Esindusega EL juures, et selgitada välja eesti riigi seisukohad seoses jäätmedirektiiviga ning kui vaja teha ettepanekuid CEMRi seisukohtade muutmiseks/täiendamiseks.

Direktiivi “Ambient Air Quality and Cleaner Air for Europe” ootab Euroopa Parlamendis teist tugemist, mis peaks toimuma selle aasta lõpus. Kui see direktiiv sellisel kujul vastu võetakse, kujutab see endast suurt täiendavat olulist finantskoormat omavalitsustele. CEMR on teinud tõhusat lobby, et direktiiviga kaasnevad kulud oleks jaotatud kõikide osapoolte vahel, kaasa arvatud tööstus-ja põllumajandussektor. Samuti soovis CEMR saada suuremat vabadust ja paindlikkust direktiivi rakendamisel.

CEMRi seisukohtadega selle direktiivi osas ning hääletamise tulemuste kohta EL Nõukogus võib leida CEMR kodulehelt (Environment/Folder: Directive on Ambient Air Quality) (saavad tutvuda vaid need, kellel on juurdepääs piiratud juurdepääsuga dokumentidele).

Euroopa Komisjon poolt on algatanud uue regioonide vahelise koostöö programmi- Interreg IVC. Programmist on võimalik saada vahendeid kõikidel Euroopa regioonidel ning lisaks veel Norral ja Sveitsil.

Programmi kohta on võimalik saada täpsemat informatsiooni järgmiselt interneti aadressil: http://www.interreg4c.net/

Welshi omavalitsusliit on huvitatud ühisest koostööprojektist teiste regionaalsete või üleriigiliste omavalitsusliitudega teemadel, mis on seotud jäätmete ennetuse teemalise strateegia ja jäätmedirektiivi uuendamisega. Kontaktisik: Aled Thomas e-mail: aled.thomas@wlga-brussels.org.uk

3. Regioonide Komitee DEVE komisjoni koosolek

Juba 2004. aastal võttis Euroopa Parlament vastu  vastu resolutsiooni ühenduse üldise soodustuste süsteemi (GSP) toimimise kohta aastatel 2006–2015, mis kujutab endast parlamendi reaktsiooni Euroopa Komisjoni sellekohasele teatisele.

Resolutsiooniga toetasid saadikud üldise soodustuste süsteemi lihtsustamist, tasakaalustamise ja selgemaks muutmist. Samuti soosisid saadikud komisjoni ettepanekut koondada soodustused kõige raskemas olukorras olevatele arengumaadele ja võtta soodustuste määramisel rohkem arvesse säästva arengu põhimõtet. Samas avaldasid saadikud kahetsust, et komisjoni teatises ei viidata praeguse süsteemi toimimise ja mõju põhjalikule hindamise vajadusele, ning nõudsid, et Euroopa Komisjon annaks otsustajatele usaldusväärset teavet selle kohta, millised praegu toimiva süsteemi valdkonnad vajaksid kas reformi või parendamist.

Saadikud nõudsid samuti, et inimõiguste rakendamine asjassepuutuvates riikides saaks soodustuste määramisel kriteeriumiks. Samas kutsus parlament Euroopa Komisjoni üles uurima võimalust tundlike toodete soodustuse ülemmäära tõstmiseks.

Lõpuks tervitas parlament komisjoni ettepanekut teostada iga kolme aasta järel GSP põhjalik hindamine, mille puhul võetakse arvesse mõju sidusrühmadele, eriti vähimarenenud maadele ja arengumaade elanikkonnale.

On alanud arutelud ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle (peale 2013 aastat). Laiaulatuslik arutelu ühise põllumajanduspoliitika üle algab juba 2007 a sügisel.  Seose laienemisega on põllumajanduspoliitika (CAP) kulutused 2007-2013 perioodiks vähenenud 7,8% võrreldes 2006 aastaga.  Sellega seoses ei ole põllumajandusse suunatud rahad enam kõige suurema mahuga (2008 aastal 43,6%).

Euroopa Parlamendi esindaja sõnul on vaja kõigepealt määratleda eesmärgis mida euroopa ühine põllumajanduspoliitika taotleb ning alles seejärel hakata rääkima kasutatavatest meetmetest . Täna ei ole maa hinnad seotud põllumajandustoetuste süsteemiga. On toimunud olulised muutused nii farmerite arvus, tegevusalades kui väärtushinnangutes. Oma mõju avaldavad ka kliimamuutus ning energia paketiga seotud meetmed (biokütsued).

4. Kohtumine  Tunne Kelamiga

Euroopa Parlament  koosneb 785 liikmest, kes on valitud Euroopa Liidu 27 liikmesriigist. Alates 1979 aastast valitakse parlamendiliikmed üldistel ja otsestel valimistel viie aasta pikkuseks perioodiks. Tunne Kelam on Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni juhatuse liige.

Tunne Kelam on Regionaalarengukomisjoni liige, kaitse- ja julgeoleku allkomisjoni liige ning kuulub delegatsiooni ELi Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis.

Regionaalarengukomisjoni vastutusalasse kuuluvad:
regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika ning eelkõige:
a)    Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja muud liidu regionaalpoliitilised vahendid,
b)    teiste liidu poliitikavaldkondade mõju hindamine majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele,
c)    ühenduse struktuurivahendite koordineerimine,
d)    äärepoolseimate piirkondade ja saarte probleemid, samuti piiriülene ja piirkondadevaheline koostöö,
e)    suhted Regioonide Komiteega, piirkondadevahelise koostöö organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega

Seetõttu on loogiliseks jätkuks kohtumisele Kadri Uustaliga Eesti alalisest esinduses EL juures arutada ka  Tunne Kelamiga kui Parlamendi Regionaalkomisjoni liikmega Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja muude regionaalpoliitiliste vahendite kavandamise ja jaotuse küsimusi järgmiseks perioodiks. Leppisime kokku, et Tunne Kelam ja Regioonide Komitee delegaadid võiksid kohtuda järgmise plenaaristungi ajal, see on  28-29 novembril. Täpse kohtumise aja lepime kokku jooksvalt.

Tunne Kelam informeeris ka kavatsusest korraldada järgime Parlamendi Regionaalkomisjoni väljasõit Eestisse 2008.aasta kevadel. Oluline on ka üleriigiliste Omavalitsusliitude kaasamine selle väljasõidu istungi raames toimuvatele üritustele.

Leppisime kokku edaspidises koostöös ja igakülgses informatsiooni vahetamises.

Informatsioon toimuvate ürituste kohta töö käigus edastatud ELL ja EMOVL liidule palvega avaldada see kodulehtedel või edastada liikmetele.

Aruande koostas:
Ille Allsaar


22.10.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit