Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


08.-12.oktoober 2007
Print

E-nädalakiri 21/2007

Sisukord:
1.      Avatud Uste Päevad – Euroopa regioonide ja linnade nädal 2007
2.      Regioonide Komitee koordinaatorite ja juhatuse koosolek
3.      Regioonide Komitee Täiskogu 71. istungjärk
4.      Kohtumine Kadri Uustaliga Eesti Alalises Esinduses EL Juures
 

1. Avatud Uste Päevad – Euroopa regioonide ja linnade nädal 2007

 

8.–11. oktoobril toimus Brüsselis Euroopa Liidu regionaalpoliitika iga-aastane tippsündmus – Avatud Uste Päevad,  Euroopa regioonide ja linnade nädal 2007.  Ürituse peateemaks oli „ Aeg tegutseda: Regioonide roll majanduskasvu ja tööhõive suurendamisel” (Making it happen: Regions deliver growth and jobs). Ürituse raames toimus 150  seminari ja õpikoda, mis käsitlesid Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja regionaalpoliitika uusi rahastamisvõimalusi ning partnerlussuhteid kohalike  ja piirkondlike haldusasutuste ning ettevõtete vahel.

 

Sel aastal osales suurüritusel 24 konglomeraati ehk koostöövõrgustikku, kes esindasid 212 Euroopa regiooni ja linna. Seminarid toimusid 44 erinevas Brüsseli kohalike omavalitsuste ja regioonide esindustes, samuti Euroopa Komisjonis (Borchette`i keskus). Päevadele  osales umbes 5000 huvilist.

 

Osalevate piirkondade ja linnade näol oli Avatud Päevadel esindatud 33 riiki. Suurim partnerite rühm oli Itaaliast (23 partnerit), sellele järgnevad Saksamaa ja Prantsusmaa (mõlemad 19), Ühendkuningriik (17), Hispaania ja Poola (16), Madalmaad (12) ja T¨ehhi Vabariik (8). Euroopa Liitu mittekuuluvatest riikidest on esindatud Horvaatia, Türgi, Venemaa, ¦veits, Norra ning Bosnia ja Hertsegoviina.

 

Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit osalesid Avatud päevadel sel aastal Baltimaade konglomeraadis “Small & Smart”, kus juhtpartneriks oli Eesti Euroopa Liidu struktuuriabi  korraldusasutus,  Läti ja Leedu struktuurfondide korraldusasutused (vastavate riikide rahandusministeeriumid) ja Läti üleriigiline omavalitsusliit. 9.oktoobril toimus Eesti Vabariigi Alalises Esinduses EL juures (aadress Rue Guimard 11/13)  seminar, mis tutvustab Eesti ja Läti omavalitsuste kogemusi Struktuurfondide kasutamise alal. 

 

Seminari ettekanded esitasid Tartu linnavalitsusest Pille Kams “Foreign projects in Tartu City Government”,  Pärnu linnavolikogu liige  Väino Hallikmägi “Pärnu City’s experience of implementing the EU structural funds”, Ida-Viru Ettevõtluskeskusest Lauri Jalonen “Integrated enterprise support for unemployed: training, setting- up aid, follow- up consultation “.

 

Lätist poole pealt esinesid ettekannetega  Kuldiga linnavalitsusest Edgars Zalans Development of Ecotourism Infrastructure in nature territory of special protection Ventas ieleja”, Grobina linnavolikogu liige Evija Kop¨tāleEvents of traffic safety and street infrastructure reconstructions in Grobina Town – ERDF project implementation experience” ja Livani linnavalitsusest Marika RudzītePromotion of Innovation in Small Municipalities - Experience in Making Use of EU Pre-Structural and Structural Funds”. Seminaril oli moderaatoriks Toivo Riimaa Eesti Linnade Liidust.

 

Seminari käigus tehtud ettekanded saavad olema kättesaadavad järgmisel interneti aadressil:

http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/od2007/documentation.cfm?nmenu=25#

 

Meie ettekanded on kättesaadavad ettekannete plokis “Checking delivery: How the new programmes are implemented”

 

Seminari algul pakkusime kohvi, teed ja küpsiseid, peale seminari kostitati osalejaid rahvuslike jookide ja maiustustega. Leian, et korraldusliku poole pealt oli probleeme osalejate registreerimisega, sest osalejate nimesildid olid ette valmistamata ja meie käes olid korraga kahe päeva üritustel osalejate nimekaardid. Samal ajal olid paljud seminarile tulnud juba oma nimekaardid eelnevalt Regioonide Komiteest kätte saanud.

 

Probleemiks oli ka see, et paljud, kes olid ennast eelnevalt registreerunud seminarile osalema, ei tulnud kohale ja need, kes oleksid olnud huvitatud osalemast ei tulnudki, sest seminarile registreerumine oli lõppenud, kuna  seminari kohad olid reserveeritud. Õnneks siiski mõned tulid hea õnne peale vaatama, kas jäävad mõned kohaks tühjaks- ja nii oligi vast kohapeal registreerunuid rohkem kui neid kes olid juba eelnevalt nimekirjas. Tagasiside seminaril osalejatelt oli positiivne.

 

Minu hinnangul ei ole järgmisel korral otstarbekas pakkuda peale seminari veel rahvuslikke jooke ja maiustusi. Esiteks ei olnud ka osalejad eriti varmad sellest osa saama ning samuti ei ole võimalik seda kõike üksinda korraldada. Selleks on vaja siis juba eelnevalt planeerida lisainimesi, kes aitaksid nii registreerimisel kui ka seminari tehnilise poole korraldamisel. Nüüd õnnestus kõik korraldada ainult seminarile osalema tulnud inimeste hea tahte kaasabil. Eriti tänu siinkohal Kaimo Käärmannile ja EMOVL juhatuse liikmetele.

 

Osalesin veel ka Avatud Päevade raames toimunud ava- ja lõpuseminaril.

 

Avasessioon toimus 8.oktoobril kell 16.00-18.00 Euroopa Komisjoni hoones “Charlemagne”. Avakõne pidasid Danuta Hübner –Euroopa regionaalpoliitika volinik, Michel Delebarre- Regioonide Komitee president, Francisco Nunes Correia- Portugali keskkonna, planeeringute ja regionaalse arengu minister, Philippe Maystadt- Euroopa Investeerimispanga president, Ernest- Antoine Seilliere- BUSINESSEUROPE president ning Jacques Attali- PlaNet Finance president.

 

Danuta Hübner Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik tõi esine selle, et kui eelmisel aastal  arutati uut ühtekuuluvuspoliitikat, siis sel aastal me võime rääkida selle rakendamisest. Kõige olulisem muudatus on kontsentreerumine võtmerakendajatele. See on integreeritud lähenemine, et saavutada majanduskasv ja uute töökohtade loomine. Uus lähenemine on atraktiivne ka uutele liikmesriikidele .Komisjon on selle aasta mais heaks kiitnud 4.ühtekuuluvuspoliitika aruande. Globaalne sisu annab sellele ühtekuuluvuspoliitikale uue lähenemise. Majandusliku edu saavutamine ja Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamine nõuab aina suuremat koostööd regionaalsel tasandil erinevate osapoolte vahel.

 

Michel Delebarre Regioonide Komitee president ütles, et riikide elatustase on tõusnud tänu ühetekuuluvuspoliitikale. Regioonid ei ole rahul riikide valitsustega, kes ei ole piisaval määral kaasanud kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi Lissaboni harta eesmärkide saavutamisse. 4. ühtekuuluvusaruanne annab ülevaate mida eelnevatel perioodidel on saavutatud. Ühtekuuluvuspoliitika ei ole ainult vahendite jaotamine vaid ka vahend kvalitatiivsete muudatuste saavutamiseks regioonide tasandil.

 

Samal ajal on inimeste ja ettevõtete suurem mobiilsus  avaldanud ka negatiivset mõju linnadele ja maapiirkondadele. Kui me tahame saavutada jätkusuutlikku arengut on vaja arvestada millist mõju ühtekuuluvuspoliitika avaldab ka regioonide ja kohalike omavalitsuste arengule.

Panga esindaja rääkis millist tuge lisaks raha eraldamisele pangad osutavad, milleks on välja töötatud erinevad programmid, et täita tühimikku projektide kirjutamisel ja ellurakendamisel.

Ettevõtjate esindaja tõi välja ühtekuuluvuspoliitika kaks eesmärki- hoida inimesi kauem tööturul, arendades selleks välja täiendõppe programme ning luua uusi ja paremaid töökohti.

 

Ettekandjad rõhutasid globaliseerumise ja demograafiliste muudatuste olulist mõju majanduse arengule. On vaja arvestada ka nendes riikides, mis jäävad euroopa liitust väljaspoole , toimuvate arengutega.

 

Toodi välja ka negatiivsena seda, et hoolimata seatud eesmärkidest ja ühtekuuluvusvahendite suunamisest nende täitmiseks, näitab 4. ühtekuuluvusaruanne, et vaesuses on ikka hulgaliselt inimesi ning jätkub tendents linnastumise suunas.

 

Euroopa investeerimispanga esindaja sõnul on edutegurid integreeritud lähenemine, detsentraliseerimine ja kõrge  haldussuutlikkus. Portugali minister rõhutas jätkusuutlikust ja töökohtade kasvu olulisust, samuti liidu ida- ja lõunapiiri tähtsust. Hübner leidis, et olulised märksõnad on globaliseerumine, koostöö ja territoriaalne mõõde. Regioonide Komitee president rõhutas aga regionaalsete ja piirkondlike omavalitsuste rolli suuremat tunnustamist, kodanike informeerimist ja erinevate poliitikate sidusust.

 

Märksõnad, mida veel välja toodi, olid solidaarsus, inimkapital, haridus.

 

Lõpusessioonil, mis toimus 11.oktoobril Euroopa Parlamendi hoones, võtsid toimunu kokku Regioonide Komitee president, EK regionaalpoliitika volinik ja Euroopa Parlamendi Regionaalarengu Komisjoni esimees Gerardo Quecedo Galeote.

 

Esinejad pidasid üritust õnnestunuks. Mitte kunagi varem ei ole avatud uste päevad olnud nii rohkearvulised. Ülesanded, mis liidu ees seisavad, tuleb lahendada kõikide osapoolte koostöös. Lõpuks on ühtekuuluvuspoliitika vormunud riiklikeks strateegiateks. Globaliseerumise ja muutuste tempo on nii kõrge, et sellega toimetulekuks peab olema väga paindlik ning seda suudavad tagada just kohalikud ja regionaalsed omavalitsused.

 

Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma kättesaadavaks kõikidele riikidele ja piirkondadele. Oluline on ka pikemalt ette vaadata. Juba on alanud konsultatsioonid järgmise perioodi kavandamiseks.

 

Eoroopa Parlamendi president Hans Gert Pöttering ütles, et tema hinnangul otsustavad euroopa tuleviku inimesed ja nende oskused. Edu võtmesõnaks on SOLIDAARSUS. Hea näide on energiapoliitika- kõik mida me teeme, mõjutab otseselt kõiki inimesi. Ta tõi näitena ka selle kuidas euroopa liit seisab oma liikmete huvide eest Poola näite ja tema sõltuvuse Venemaa energiast. EL seisab hea selle eest, et Venemaa oma kohustusi täidaks. Kui meil õnnestub sõlmida Venemaaga siduv leping, siis see ongi solidaarsus.

 

Kolmapäeval ja neljapäeval toimub tippkohtumine, kus arutatakse euroopa reformilepingut. See, mis juhtub ühtekuuluvuspoliitikaga, sõltub suurel määral ka reformilepingu kõneluste tulemustest. Leping peab andma aluse solidaarseks arenguks ning tagama ka demokraatia arengu. Euroopast peab saama õigusriik, mis tegutseb seaduste alusel ning kõik küsimused tuleb lahendada rahumeelselt, tuginedes kokkulepitud põhimõtetele ja vastu võetud seadusandlusele. Vaidlused raha ja võimu üle olid ja jäävad olema. Tähtis on leida tasakaalustatud lahendusi, tuginedes kehtivale õigusruumile.

 

2. Regioonide Komitee koordinaatorite ja juhatuse koosolek.

 

Mina osalesin ainult koordinaatorite koosolekul, kuna juhatuse koosoleku toimumise ajal oli meie seminar Regioonide Komitee Avatud Uste Päevadel. Et vältida kordusi, otsustasime, et selle kohta kirjutab põhjalikuma aruande Kaimo Käärmann, kes samuti Regioonide Komitee koordinaator ning kes võttis osa mõlemast koosolekust.

 

3. Regioonide Komitee Täiskogu 71. istungjärk

 

Regioonide Komitee Täiskogu 71. istungjärk toimus 10 ja 11. oktoobril.. Toimus järgmiste koostatud arvamuste arutamine ja vastuvõtt:

1.      Energiapakett. Raportöör Bernd VÖGERLE (Gerasdorf bei linnapea; AT/PES)

2.      Euroopa kuue koordinaatori aastaaruanne üleeuroopaliste transpordivõrkude kohta. Raportöör: Bernard SOULAGE (Rhône-Alpes´i piirkonnanõukogu esimene aseesimees, Prantsusmaa, PES)

3.      Euroopa lennujaamade tulevik. Raportöör: Gordon KEYMER (Tanbridge'i piirkonnanõukogu esimees; UK/EPP)

4.      Ülemaailmse kliimamuutuse piiramine 2 Celsiuse kraadiga. Raportöör: Lenie Dwarshuis-Van de Beek (Lõuna-Hollandi provintsivalitsuse liige;
NL/ALDE)

5.      Kohalik ja piirkondlik omavalitsus Ukrainas ning Euroopa Liidu koostöö areng. Raportöör: Istvan Sertö- Radics (Uszka linnapea; HU/ALDE)

6.      Euroopa teadusruum- uued perspektiivid. Raportöör: Michael SCHROEREN (Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendi liige;
DE/EPP)

7.      Kohalike ja piirkondlike strateegiate edutegurid ümberkorralduste ennetamisel ja nendega kaasaminekul. Raportöör: Witold KROCHMAL (Wołówi linnapea; PL/UEN-EA)

8.      “Parema õigusloome 2005. ja 2006. aasta programm”. Raportöör: Luc VAN DEN BRANDE (Flaami parlamendi liige; BE/EPP)

9.      Euroopa terviklik rändepoliitika. Euroopa Liidu lõunapoolsete merepiiride haldamise tugevdamine.  Raportöör: Ian MICALLEF (Gżira vallavolikogu liige; MT/EPP)

10.  Naissoost sisserändajate olukord Euroopa Liidus. Raportöör: Sonia MASINI (Reggio Emilia provintsivalitsuse juht; IT/PES)

11.  Võrdsed võimalused spordis. Raportöör: Peter MOORE (Sheffieldi linnanõukogu liige; UK/ALDE)

Dokumendid on leitavad järgmiselt leheküljelt:

 

http://www.toad.cor.europa.eu/CORConvocation.aspx?body=plen&date=10102007

 

Oluline teema oli kliimamuutusest tingitud meetmed ja energiapakett. Toon siinkohal mõned näited kavandatavatest muudatustest.

 

Kliimapoliitika eesmärgid on muuta kohustuslikuks
·        vähendada2020. aastaks Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrreldes 1999ndate aastate tasemega (sõltumata teiste piirkondade meetmetest)
·        sõnastama ka vahe-eesmärgid CO2 heitkoguste vähendamisel, näiteks aastaks 2013 või 2015, et edendada leevendamismeetmete rakendamist;
·        tõsta 2020. aastaks tuleks  energiatõhusust vähemalt 20% ning taastuvenergia osakaal peaks 2020. aastal küündima vähemalt 20%ni
·        ELi saastekvootidega kauplemise süsteemil peaks olema põhiroll, kuna see on potentsiaalne majanduslikult tõhus vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks;
* saastekvootidega kauplemise süsteemi raames eraldatavate saastekvootide koguarvu tuleks vähendada kooskõlas komisjoni heitkoguste vähendamise eesmärkidega 2020. aastaks, et heitkoguste vähendamises ei pandaks liigset koormat sektoritele, mis süsteemis ei osale, nagu majapidamised ja teised väikesed energiatarbijad
* saastekvootidega kauplemise süsteemi tuleks lisada lennutegevus
* süsiniku sidumine ja ladustamine tuleks kaasata saastekvootidega kauplemise süsteemi  toetab siduvat eesmärki, et 2020. aastaks kataksid biokütused 10% energia kogutarbimisest
* söeelektrijaamad ei ole a priori ei säästvad ega keskkonnasõbralikud energiatootjad isegi CO2 sidumise korral;

* võtma uute söeelektrijaamade ehitamise lubamisel arvesse CO2 sidumise ja ladustamise tehnoloogiat, niipea kui see on turul kättesaadav; 
 
 

 Lisaks tervitab Regioonide Komitee oma arvamuses Euroopa Komisjoni kavatsust vähendada ELis müüdavate uute autode keskmise CO2 heitkoguse 120g-ni kilomeetri kohta alates 2012. aastast ning kutsub komisjoni tegema kõik võimaliku, nt kõnealuses valdkonnas tehtava uurimistöö edendamise teel, et 2020. aastaks saavutada autode CO2 heitkogus 95g/km. Ning kutsub komisjoni üles uute poliitikavahendite loomisel hoolikalt arvestama subsidiaarsuse põhimõttega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on heas positsioonis, et võtta tõhusaid meetmeid valdkondades, nagu ühistransport, liikluse infrastruktuur, energeetika infrastruktuur, ruumilise planeerimise poliitika, energiatõhususmeetmed ja avalikkusele suunatud teavitamismeetmed.

Sotsiaalse mõõtme osas  märgib ta, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on energia hinnastruktuuri mõjutamiseks vaid väga piiratud võimalused ja sedagi vaid vähestes valdkondades. Nad saavad seda teha siis, kui neil on võimalik kasutada suures ulatuses enda energiavarusid, mille kulud on liberaliseeritud turul teiste energiaallikatega võrreldes konkurentsivõimelised. Lisaks võib püüda vastavate meetmetega tõsta kodanike teadlikkust, et nad nõustuksid aktsepteerima suuremaid kulusid, mis tulenevad taastuvate energiaallikate kasutamisest.

 

Komitee kahtleb toetuste püsiva maksmise (energiakulu toetused, küttekulu toetused) asjakohasuses, sest tavaliselt ei aita need muuta tarbija käitumist. Selle asemel tuleks komitee arvates edendada energiatõhususe meetmeid, mille abil saab nii kulusid kokku hoida kui ka elukvaliteeti tõsta. Need meetmed peaks hõlmama tarbijate juurdepääsu teabele energiakasutuse kohta (arukad elektriarvestid) ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juurdepääsu teabele piirkonna energiakasutuse kohta, et suunata energiatõhususe- ja toetusmeetmed sihipäraselt sellele, et vältida kitsikust piiratud sissetulekuga elanikkonnarühmade jaoks (kütusepuudus).

 

Täheldab murelikult tagajärgi, mis on tingitud suurenenud nõudlusest energia tootmise toorainete järele ja mis toob kaasa toiduainete hinna märkimisväärse tõusu. Seetõttu on vaja põhjalikult analüüsida energiaturgu ja oodatavat nõudlust bioenergia tooraine järele, et hinnata eelkõige mõjusid toiduaineturule, sealhulgas ka väikestes piirkondades. 
 

Euroopa terviklik rändepoliitika. Euroopa Liidu lõunapoolsete merepiiride haldamise tugevdamine

 

Nagu teada, on euroopa liidu lõunapoolsed riigid olnud hädas suurel hulgal ebaseaduslikult riiki saabunud inimestega Aafrikast. Ettekandja sõnul on rändest  saanud üks prioriteetsetest teemadest. EL kujuneb välja ühtne lähenemine nii ida- kui ka lõunapoolsete piiride osas. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on esirinnas nende poliitikate rakendamisel.

 

On vaja suurendada ka omavalitsuste suutlikkust nende protsessidega toimetulekul. Tuleks ette näha stiimulid ka teiste riikide kaasamiseks. See ei ole ainult nende riikide probleem, kuhu nad on saabunud, vaid ka ülejäänud euroopa liidu riikide mure, sest enamasti nad ei soovi jääda sinna riiki kuhu nad saabusid, vaid soovivad suunduda edasi teistesse riikidesse. 

 

Kui ühelt poolt on vaja tegeleda nende inimestega kes Euroopasse on tulnud ja siia ka jäänud, siis sugugi vähem tähtis ei ole toetada neid meetmeid, mis aitaksid neil inimestel koju tagasi pöörduda. Seega toetab Regioonide Komitee koostööd Aafrikaga, et vastavalt EL ja Aafrika strateegiale, mille peaeesmärk on toetada säästvat arengut, turvalisust ja head haldustava neis riikides, jätkuvat dialoogi AKV riikidega. Selle dialoogi aluseks on Cotonou lepingu artikkel 13.

 

Euroopa tervikliku rändepoliitika ning EL lõunapoolsete mereriikide haldamise ja tugevdamise küsimuse juures olid vaidlusalune küsimus näiteks see, kas EL välispiiride haldus on eelkõige liikmesriikide vastutus või ka EL vastutus. Lõpuks jäädi seisukohale, et see vastutus on jagatud ja liikmeriigid peavad lähtuma EL üldisest rändepoliitikast. Samuti oli oluline, kas selles dokumendis räägitakse ainult ebaseaduslikust rändest või ka seaduslikust rändest.  Jäi  ainult ebaseaduslik ränne.

 

Otsustati ka luua amet, kes tegeleks just ebaseadusliku rände ja kolmandate riikide varjupaigataotlejate küsimusega ning mille asukohaks saab Malta. Lisati veel seisukoht, et dialoog kandidaat- ja partnerriikidega peab hõlmama ka seda, kuidas ränne võib arengut mõjutades aidata piirkonnas stabiilsust tugevdada ja majanduskasvu edendada; sh peaks toetama meetmeid, millega ennetatakse ajude väljavoolu, nt investeerides koolitusse ja oskuste arendamisse, et parandada töötingimusi ja tööhõive võimalusi.

 

Kohalik ja piirkondlik omavalitsus Ukrainas ning Euroopa Liidu koostöö areng.

 

Ukrainat peaks tugevdama asjaolu, et ta on Euroopa viljakas eksporditurg ja investeerimispaik, samuti stabiilne, kindel ja koostööst huvitatud partner rahu ja stabiilsuse nimel Euroopas.  Ettekandja rõhutas Ukraina kui olulise majanduspartneri rolli ja EL ja Ukraina vahel sõlmitud vaba majanduskokkuleppe tähtsust.

 

Allakirjutatud on viisaleping, mille kohaselt saavad Ukraina kodanikud viisa 10 päeva jooksul. Ta rõhutas ka lepingu, mis sätestab Ukraina kodanike vastuvõtmist ja väljasaatmist, olulisust. Ukraina on valmis võtma tarvitusele meetmeid, et läheneda EL, kuid samas on olemas ka venekeelse elanikkonna vastuseis sellele protsessile. Ettekandja sõnul on Ukraina potentsiaalne tulevane euroopa liidu liikmesriik, keda hetkel toetab selles protsessis kõige tugevamalt Poola.

 

Ukrainas on palju sellist ressurssi mida euroopa liit vajab. Ukrainas toimuvate protsesside toetuseks tuleb kasutada naabruspoliitika vahendeid, mitte struktuurifondide vahendeid.

 

Euroopa teadusruum- uued perspektiivid

 

Otsus luua euroopa teadusruum  võeti vastu juba 2000 aastal Lissabonis. Regioonide Komitee  tahab sellega luua elujõulise aluse teaduse edendamiseks nii euroopa kui piirkondlikul tasandil.

 

Euroopa teadusruumi arendamisel eriti oluliseks edusamme teadlaste liikuvuse alal, k.a vajalikud õiguslikud kohandused elamislubade ja pensionide valdkonnas ning toetavad perekonnasõbralikud meetmed. Samuti võib liikmesriikide- ja piirkondadepoolne tihedam kooskõlastamine ja koostöö uurimisprogrammide valdkonnas luua sünergiaid ja seega anda Euroopa teadusruumile lisaväärtuse ning sel moel suurendada Euroopa konkurentsivõimet ülemaailmsel teadmiste turul.

 

Teadmistesiirde tugevdamine, muuhulgas innovatsiooniklastrite koostöö kaudu, on kõnealuses kontekstis tingimata vajalik. Euroopa Liidu toetusprogramme, eriti teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 8. raamprogrammi, tuleks vastavalt laiendada ja suunata ning viimane tuleks senisest veelgi tõhusamalt siduda Euroopa struktuurifondidega.

 

Euroopa teadusruumi rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamiseks tuleb hoogustada olemasolevate teadusasutuste arendamist ja nende vaheliste võrgustike loomist. Euroopa struktuurifondid võivad anda olulise panuse teadustegevuse valdkonna uute infrastruktuuride rahastamisse ja rajamisse. Lisaks tuleks teha jõupingutusi, loomaks tihedamaid seoseid raamprogrammiga.

 

Kõnealusele aspektile, st struktuurifondide rollile Euroopa teadusruumi loomisel, on rohelises raamatus seni vähe tähelepanu pööratud.

 

Muutuv Euroopa vajab eelarvereformi

 

2006 aasta mais leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kokku, et komisjon peaks korraldama EL eelarve põhjaliku läbivaatamise. Komisjonil paluti teostada täielik ja laiaulatuslik läbivaatamine, mis hõlmaks kõiki EL kulude (ka ühine põllumajanduspoliitika) ja vahenditega seotud küsimusi ning koostada 2008-2009 aastal aruanne.

 

Euroopa Liidu poliitikakava on põhjaliku ajakohastamise faasis. Globaliseerumine on toonud kaasa uusi väljakutseid ning probleemid nagu kliimamuutused, energeetika ja ränne, on saanud Euroopas toimuva arutelu  keskmeks. Laienemine on tugevdanud vajadust edendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Eelarve on oluline vahend, millega saavutada seatud poliitikaeesmärke. Eelarve läbivaatamine käsitleb pikka ajavahemikku (20 aastat on möödunud esimese finantsraamistiku vastuvõtmisest). Arutatakse pigem EL tulevasi kuluprioriteetide struktuuri  ja laadi, hinnates ka eelarve toimimist.

 

Käesoleva dokumendi eesmärk on käivitada laiapõhjaline konsulteerimine huvitatud isikutega kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, samuti  Euroopa tasandil, et edendada avalikku arutelu EL rahanduse üle.

 

Kaastööd tuleb saata hiljemalt 15.aprilliks 2008 aadressil: budget-rewiew@ec.europa.eu. Pikemate kaastööde korral tuleb neile lisada kokkuvõte. Kui kaastöö saatja vastu ei ole, siis avaldatakse kõik internetis: http://ec.europa.eu/budget/reform/index_en.htm

 

Need olid mõned punktid, mida ma otsustasin oma aruandes kajastada, aga see ei ole kaugeltki kõik. Soovitan kõigile, kes teatud valdkonna vastu põhjalikumat huvi tunneb, tutvuda avaldatud materjalidega Regioonide Komitee kodulehel

http://www.toad.cor.europa.eu/CORConvocation.aspx?body=plen&date=10102007

 

 

4. Kohtumine Kadri Uustaliga Eesti Alalises Esinduses EL juures


11. okt. peale CdR täiskogu lõppu kell 13:30 kohtusid CdR delegatsiooni liikmed (Kurmet Müürsepp, Uno Silberg, Saima Kalev,   Mihkel Juhkami,  Kaido Kaasik), EMOVL juhatuse liikmed Ülle Erman, Peeter Sibul, Raimu Aardam, Jüri Landberg, Katrin Savomägi Tallinna linnavalitsusest ning  Kaimo Käärmann ELList ja  mina Kadri Uustaliga (EL vahendite nõunik, EL vahendid ja regionaalpoliitika ning sellega seotud riigiabi ja -hanked, Norra ja EFTA (abiprogramm) Eesti Alalisse Esindusse EL Juures.

Kadri palus ette valmistada meie delegatsiooni seisukohad "Neljas
aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta"
(http://tinyurl.com/2dzual) ning võimalikud seisukohad ka EL
eelarvepoliitika ja järgmise perioodi regionaalpoliitika kohta.

Meie delegatsiooni poolt esitasime järgmised seiskohad:
 
1. Ühtekuuluvusvahendite kasutusvaldkonnad
CdR delegatsiooni arvates peaks tulevikus EL
ühtekuuluvusvahendeid suunama eelkõige alljärgnevatesse
valdkondadesse:
Lõpetada tuleks pooleliolevad veeinfrastruktuuri
(keskkonna )projektid, et täita EL direktiividest tulenevaid
nõudeid ning vältida nõuete mittetäitmisega kaasnevaid trahve
ning samuti tähelepanu pöörata teistele infrastruktuuri
projektidele, mis on tingitud vajadusest arvestada rahvastiku
ümberpaiknemisega linnadesse ja linnalähistesse piirkondadesse.
Selleks on vaja arendada teede-infrastruktuuri (ühendusteed
linn-linnalähipiirkonnad) ning samuti teha investeeringuid
ühistranspordikorraldusse. Samuti on vajalikud investeeringud
sotsiaalsesse infrastruktuuri. See on tingitud rahvastiku
rändest, vananemisest ning sellest tulenevast survest sotsiaal-
ja tervishoiuteenustele.

2. Kaasamine
Ühtekuuluvusraportis rõhutatakse korduvalt kohaliku (ja
piirkondliku) omavalitsuse olulist partnerlust riigi ja EL-ga
sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisel. Nii täna kui tulevikus on
oluline omavalitsusesindajate kaasamine otsuste tegemisse. Eestis
on KOV esindajaid piisavalt kaasatud eesmärkide
planeerimisetapil, kuid kui seatud eesmärke on riik hakanud ellu
viima ning otsustatud, milline saab olema kaasrahastamise määr
valdkonniti, kuidas meetmeid ellu viiakse (programm või
projektipõhine konkurss), siis sellel etapil on kaasamine
vähenenud. KOV esindajate kaasamine EL vahendite kasutamisel
peaks olema püsivam ja järjekindlam kõigis etappides.

3. Administreerimine
EL vahendite kasutamisel tuleb kaotada üleliigne kontroll ning
viia ellu lihtsustamine seal kus võimalik. Vaja on lahti saada
ülemäärane bürokraatiast, administreerimine peab olema efektiivne
ja vältima mõttetut rahakasutamist. Näiteks tuleb hoiduda
(projektikonkurssidest) projektide valikul selliste kriteeriumide
kehtestamisest, mille puhul
konkursil osalemiseks on vaja teha suuremahulisi kulutusi. Samuti
on oluline tagada, et väiksemamahuliste projektitaotluste puhul
ei takerduks vahendite sihipärane kasutamine liiga mahukate
kaasnevate kulutuste taha (puudutab eriti ESF vahendeid).

Kui tulevikus peaks taas päevakorda kerkima küsimus EL
regionaalpoliitiliste vahendite renatsionaliseerimisest (arutelu
on päevakorral 2007-2013 vahendite puhul), siis CdR delegatsioon
ei pea renatsionaliseerimist õigeks.

 

Kadri Uustal tutvustas omalt poolt praegust olukorda ning võimalikke tulevikustsenaariume EL vahendite ja regionaalpoliitika osas.

Perioodil 2007-2013 antakse struktuuritoetust kolmest fondist, mis on Euroopa Liidu põhilised toetusallikad. Nendeks on:

Euroopa Regionaalarengu Fond
Euroopa Sotsiaalfond
Ühtekuuluvusfond
 

Perioodil 2004-2006 anti struktuuritoetust neljast fondist

Euroopa Regionaalarengu Fond;
Euroopa Sotsiaalfond;
Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond;
Kalanduse Arendusrahastu

Euroopa Liidu regionaalpoliitika, mida nimetatakse ka ühtekuuluvuspoliitikaks (Cohesion Policy), eesmärgiks on vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid arenguerinevusi Euroopa Liidu regioonide vahel. Eesmärgiks on tugevdada Euroopa Liidu sisest ühtekuuluvust ning tõsta Euroopa Liidu kui tervikliku majanduspiirkonna konkurentsivõimet maailmaturul.  Liikmesriigi ja regiooni tasandil on regionaalpoliitika sihiks jätkusuutliku ning tasakaalustatud majanduskasvu toetamine.

 

Euroopa Komisjoni 9. oktoobri otsustega kinnitati lõplikult struktuuritoetuste jagamise põhimõtted ja toetusvaldkonnad, mis tähendab Eestile ligi 53,3 miljardi krooni suuruste toetuste avanemist. Struktuuritoetused suunatakse aastatel 2007-2013 projektidesse läbi kolme valdkondliku kava – majanduskeskkonna, elukeskkonna ja inimressursi arendamise.

 

Tänaseks on Euroopa Komisjon kinnitanud need kõik kolm rakenduskava.

Järgmise perioodi kavandamisel on vaja teha mitu olulist otsust- kui pikk on periood (kas ühtib Euroopa parlamendi valimisajaga), millised saavad olema fondid, millisesse kategooriasse kuulub Eesti (sõltuvalt SKPst) ja kas Eesti on üks regioon või mitu (Tallinn koos tagamaaga eraldi regioon), mis kuuluvad erinevatesse sihtaladesse (kuna nende piirkondade majanduslik areng ja SKP erinevad oluliselt), mida on võimalik ühe või teise sihtala alt rahastada, kes kehtestab reeglid vahendite kasutamisel (EL või liikmesriigid ise) ja kas on võimalik siin teha erandeid, sõltuvalt eelmise kasutusperioodi edukusest.

 

Leppisime kokku, et jätkame infovahetust ning vastavalt läbirääkimiste tulemustele ning esilekerkivate otsuste tegemise vajalikkusele, hoiame kontakti ning võimaluse korral esitame ka kohalike omavalitsuste poolsed seisukohad.

 

Ülevaate, kuidas jagunesid sihtalad perioodil 2000-2006 leiate järgnevalt lingilt:

http://ec.europa.eu/regional_policy/atlas/index_et.htm

Ja kuidas nad jagunevad aastatel 2006-2013 siit:

http://ec.europa.eu/regional_policy/atlas2007/fiche_index_en.htm

 

Ülevaate koostas:

Ille Allsaar

Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


22.10.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit