E-nädalakiri 20/2007

Sisukord:

1. ELAN- võrgustiku koosolek
2. Regioonide Komitee säästva arengu komisjoni (DEVE) koosolek 2.oktoobril
3. Konverents teemal “ Kas EL kuulab oma kodanikke?”

1. ELAN- võrgustiku koosolek 2.oktoobril

Avalike teenuste ja riigihangete töörühma koosolek toimub  27-28 novembril ja 26 novembril on kavas läbi viia teenuste kvaliteedi alane seminar.

Transport
Euroopa Komisjon võttis 25.septembril vastu transpordi alase dokumendi “Green paper on urban mobility”.  Oodatakse euroopa regionaalsete ja kohalike omavalitsuste seisukohti selle dokumendi kohta kuni 2008 aasta 15.märtsini. CEMR on juba välja töötanud esialgse arvamuse eelnõu, millega on võimalik tutvuda ka CEMRi kodulehel: CEMR position paper on the first consultation - http://www.ccre.org/prises_de_positions_detail_en.htm?ID=62&idca=1

Euroopa Komisjoni dokument on leitav samuti CEMRi kodulehelt:

The Green Paper on urban mobility: "Towards a new culture for urban mobility" - http://tinyurl.com/2b8kh7 (eestikeelse versiooni lugemiseks klikake ET failil)

Dokument sisaldab 5 prioriteetset valdkonda:

Ummikutevabad linnad
Rohelised linnad
Kättesaadav linnatransport
Tark linnatransport
Turvaline linnatransport.

Soovitan kindlasti tutvuda nimetatud dokumentidega, sest minu esialgsel hinnangul sisaldavad need dokumendid hulgaliselt väga karme nõudeid linnatranspordi korraldamisele tagamaks neid viite prioriteeti. Tehakse ettepanekuid siduvate EL tasandi standardite ja normide kehtestamiseks.

Tööhõive ja sotsiaalpoliitika
 CEMR osaleb sotsiaalse kaasatuse alasel konverentsil Portugalis 16-17 oktoobril. Järgmise töörühma koosoleku materjalid on välja saadetud- see toimub 24 ja 25 oktoobril koostöös infoühiskonna töörühmaga. Koosolekul leiavad käsitlemist sellised teemad nagu demograafilised muudatused, aktiivne kaasamine, paindlik turvalisus, migratsioon ja integratsioon. Muuhulgas valitakse ka uus töörühma juht ning kavandatakse järgmise perioodi tööplaani. Võrdseid võimalusi käsitlev konverents toimub 28. ja 29. novembril 2007 Haagis. Täiendav info: www.vngequal.ee

Infoühiskond ja e-valitsus

Järgmine töörühma koosolek toimub 24.oktoobril 2007 Brüsselis. Arutatakse töörühma järgmise perioodi (2007-2008) tööplaani, valitakse uus töörühma juht ning käsitletakse selliseid teemasid nagu demograafilised muudatused, aktiivne kaasamine, paindlik turvalisus, migratsioon ja integratsioon.

Ühtekuuluvuspoliitika

Brüsselis algas 27.–28. septembril toimuva konverentsiga  konsultatsiooniperiood, mis peaks aitama kujundada Euroopa 2013. aasta järgse regionaalpoliitika "Fourth European Forum on Cohesion" - http://tinyurl.com/3y2eev (Eesti omavalitsusliite esindas konverentsil Rakvere Linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami).

Kõnealusel ühtekuuluvusfoorumil käsitleti tulevasi väljakutseid, nagu kahanev sündimus, ränne, kliimamuutus ja kiiresti areneva majandusega riigid.  Samuti oodatakse panust laiemalt üldsuselt. Oma ideid võib esitada komisjoni interneti vahendusel kuni 31. jaanuarini 2008.

Regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner on väitnud, et uus poliitika saab olema strateegilisem, vähem bürokraatlik ning suunatud suuremal määral kohalikele partneritele.

Arutelud euroopa tuleviku üle on täies hoos ning aina suuremat tähelepanu pööratakse ka energia küsimustele. On avaldatud arvamust, et struktuurifondid peaksid olema rohkem seotud regioonide probleemidega. 4. ühtekuuluvusaruanne rõhutab, et ELi regionaalarengu poliitika (või ühtekuuluvuspoliitika) põhirõhk on kindlalt investeerimisel inimeste tulevikku, täiustades infrastruktuuri ning eriti parandades töövõimalusi, pakkudes koolitust ligikaudu 9 miljonile inimesele. Aruande kohaselt suurenesid ajavahemikus 2000–2005 riiklikud investeeringud Hispaanias, Iirimaal, Portugalis ja Kreekas tänu ELi regionaalfondidele rohkem kui 25%. CEMRi kodulehel on võimalik tutvuda ka CEMRi poolt avaldatud seisukohtadega selles  küsimuses.

CEMR response to the fourth cohesion report:
http://www.ccre.org/docs/cemr_response_to_fourth_cohesion_report.pdf

Samuti on alustatud konsultatsioone Euroopa Liidu 2008-2009 eelarvepoliitika üle. Kõik arvamused ja ettepanekud peavad olema esitatud hiljemalt 2008 aasta 15. aprilliks.  Info on leitav:

The European Commission's website:
http://ec.europa.eu/budget/reform/index_en.htm

Reforming the budget, changind Europe: A public consultation paper in view of the 2008/2009 budget review:
http://ec.europa.eu/budget/reform/library/issue_paper/consultation_paper_en.pdf

Eelarve arutelude ajagraafik:

* Now – April 2008  Avalikud arutelud. Erinevate arvamuste kogumine

* 5-6 Nov 2007  EL eesistujamaa initsiatiiv:: Arutelud eelarve üle nii euroopa kui liikmesriikide parlamentide eelarve komiteedes

*  Kevad 2008  Poliitiline konverents koostöös Euroopa Parlamendiga, kus analüüsitakse toimunud arutelude tulemusi

*  Kevad 2008  Komisjon alustab oma reformiettepaneku väljatöötamist

*  Edasised arengud  Komisjon alustab diskussioone ja mõttevahetusi kõikide partneritega. Korraldatakse kohtumisi, debatte.l

*  2008/09  Komisjon esitleb oma eelarvereformi ettepanekut

*  2009/10  diskussioonid EL institutsioonidega

*  2010/11  Lõplikud ettepanekud finantsraamistiku kohta

Miks on vaja reformida Euroopa eelarvet:

1.  tänane dünaamiline maailm esitab uusi väljakutseid, millel on vaja efektiivselt vastata

2.  EL siseselt- majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised muudatused nõuavad uut värsket lähenemist

3.  EL muudab olemuslikult oma poliitilist ja institutsioonilist ülesehitust;

4.  Seniste laienemiskogemuste arvestamine EL võimekuse suurendamiseks nii poliitilisel, majanduslikul kui finantsilisel suunal.

5.  Euroopa Liidu eelarve peab paremini kajastama uusi väljakutseid ja olemasolevat reaalsust ja saama tõhusaks vahendiks uute otsuste elluviimisel

Kavandatavate muudatustest sisust Euroopa eelarve osas võib lähemalt lugeda:

http://ec.europa.eu/budget/reform/index_en.htm

http://ec.europa.eu/commission_barroso/grybauskaite/index_en.htm

Keskkond
Järgmine keskkonna töörühma koosolek toimub 5 ja 6 novembril Prantsusmaal Orleanis.

Jäätmealane seminar, kus põhiteemadeks on tootja vastutus ja teenuste liberaliseerimine, toimub 10-11 oktoobril 2007 Lieges. Konverentsil käsitletakse era-ja avaliku sektori koostöö küsimusi ning samuti esitatakse näiteid nendest praktikatest, kus teenuse osutamine on delegeeritud erasektorile. Lisainfo:

http://www.conferenceacrcopidec.be/pages/accueil.en.php

Kontakt: Rosalie Infante, E-mail: rosalie.infante@fil.be

Teine rahvusvaheline konverents – jäätmemajanduse parem reguleerimine, toimub 9.oktoobril Brüsselis.

Lisainformatsioon: www.betterregwaste.org

Kavatsetakse teha eraldi grupp, arutamaks balti mere seisundiga seotud küsimusi.

Järgmine koosolek
Järgmine Elan võrgustiku koosolek on planeeritud 16.0ktoobriks, aga seoses samal ajal toimuvate teiste üritustega, plaanitakse koosolek läbi viia 15. oktoobril. Kuupäev täpsustakse.

2. Regioonide Komitee säästva arengu komisjoni (DEVE) koosolek 2.oktoobril

Juunis 2006 avalikustas Euroopa Komisjon merepoliitika rohelise raamatu, milles on kirjas, mis seisus on tänane EL merepoliitika ja millised on alternatiivid, millises suunas sellega edasi liikuda. Seda raamatut võisid kõik kommenteerida 30. juunini sel aastal ja teha ettepanekuid.
Komisjoni teeb oktoobris konsulteerimisest kokkuvõtted ning pakub ka välja (konsulteerimisprotsessis saadud vastuste põhjal), milline oleks edasine suund, kuhu merepoliitikaga minna. Ning selle viimase kohta palutakse arvamust Regioonide Komiteelt ning selle arvamuse koostamist hakkab juhtima Saima Kalev.

Arutati säästva arengu komisjoni arvamuse eelnõu “Kliimamuutustega kohanemine Euroopas- võimalused ELi meetmete võtmiseks”. Arvamuse Euroopa Ühenduse Komisjoni rohelise raamatu nõukogudele, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele koostas Kay Twitchen (UK/EPP), ks on Essexi maakonna volikogu liige.

Kohanemismeetmeid võetakse  näiteks suurema sademete hulga, kõrgema temperatuuri, napimate veevarude ja sagedasemate tormidega toimetulekuks. Kohanemise eesmärk on vähendada praeguste ja tulevaste kahjulike mõjude kulutasuvust või kasutada ära võimalikke eeliseid. Kohanemismeetmed võivad olla kas ennetavad või reageerivad. Kohanemine puudutab nii looduslikke kui inimsüsteeme. Kliimamuutuste mõju Euroopas ja Aafrikas on juba märkimisväärne ja mõõdetav. Kliimamuutused kahjustavad tõsiselt Euroopa looduskeskkonda ning peaaegu kõiki ühiskonnarühmi ja majandusharusid.

Regioonide Komitee oma arvamuses toetab sellise dokumendi koostamist ning leiab, et Euroopa Liit peab kohanemise väljakutsele vastu astuma, tehes seda koostöös kõigi asjaosaliste partneritega, eelkõige liikmesriikide ja kohalike ja piirkondlike partneritega ning teiste riikidega. Arvamuses rõhutatakse kliimamuutuste mõju nii elanike rändele kui ka tervishoiuteenustele ja sotsiaalteenustele. Leitakse, et kohalikud omavalitsused on selles küsimuses ainulaadses positsioonis, kuna nemad aitavad integreerida kohanemisstrateegiaid oma ülesannete kaudu sellistesse valdkondadesse nagu ruumiline planeerimine, maakasutus, ehituse ja arengu reguleerimine, ühistranspordi, vee-ja jäätmemajanduse korraldamine jne.

Säästva Arengu Komisjoni arvamuse eelnõu teemal “Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseküsimuste tegelemise euroopa strateegia” kohta koostas Mario Magnani (IT/ALDE), kes on Trentino-Alto AdigeSüdtroli piirkondliku nõukogu esimees. Ta rõhutas selle probleemi tähtsust ning selle probleemi teravust eriti noorte hulgas. Lastel on vaja kohti, kus mängida ja liikuda. Ta arvab, et sellise olulise rahvatervist puudutava probleemiga tegelemisel on vaja valdkondadevahelist koordineerimist, alates toidu ja tarbijaga seonduvast kuni spordi, hariduse ja transpordini, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata probleemi sotsiaalsele küljele. Oluline on välja töötada regionaalseid käitumismudeleid tervisliku toitumise propageerimiseks.

Esmane ennetus on kehakaaluga seotud terviseprobleemide, rasvumise, südamehaiguste, diabeedi, infarkide jms ärahoidmise kõige tõhusam lähenemisviis. Teaduslikult on tõestatud, et toitumine on kõnealuste terviseprobleemide  ennetamisel võtmetähtsusega. Seega on oluline propageerida ka liikumise tähtsust, luues selleks võimalused ning samuti kohti lastele mängimiseks. Milliseid tegevusi on vaja koolis, et suurendad teadlikkust tervislikest eluviisidest, millised on majanduslikud hoovad, mis aitavad kaasa tervisliku eluviiside parendamiseks, samuti milliseid kehalisi tegevusi on vaja koolis arendada, millised ennetavad tegevused on vajalikud ja kuidas saaks neid arenguid kohalikul tasandil mõõta?

Eoroopa Komisjoni esindaja Ceri Thompson tutvustas valge raamatu tagamaid ja seniseid tegevusi. Mis siis valge raamat ütleb- oluline on sektorite ülene lähenemine ning töötasime välja kuus põhilist valdkonda. Need oleksid- elanikkonna parem informeerimine, teha koolides juurviljad ja puuviljad kättesaadavaks, suurendada füüsilist aktiivsust, pöörata tähelepanu prioriteetsetele gruppidele (nagu lapsed ja koolid), töötada välja poliitikad, mis põhinevad teaduslikel käitumise uurimustel ning välja arendada monitooringu süsteem.

Valge raamat pakub ka võimalusi erasektori jaoks, mis hõlmavad toidu koostisega seotud küsimusi, spordiorganisatsioonide tegevusi, tervislike töökohtade loomist, tervishoiu küsimused, ühiskonna kaasamist, et koguda andmeid näidete kohta.

Ta tõi välja ka edasise partnerluse suurendamist nii EL, riikide kui kohalike omavalitsuste vahel, samuti rahvusvaheliste institutsioonide tasandil (WHO).

Oluline on luua monitooringu süsteem nii, et kogutavad andmed oleks võrreldavad aastaks 2010 koostöös WHO-ga. Nähakse ette koostada riiklikud poliitikaid ja programme selle probleemiga tegelemiseks, samuti kohalike projektide ja tegevuste kohta andmebaaside koostamine.

Selle arvamuse lõplik heakskiitmine toimub 10.jaanuari koosolekul järgmisel aastal. Raportöör kutsub esitama oma ettepanekuid e-posti vahendusel.

Eelarutelu: Perspektiivarvamus teemal: Ühise põllumajanduspoliitika hetkeseisu hindamine”. Arvamuse koostab Seamus Murray (IE/UEN-EA).

Euoopa Komisjoni esindaja sõnul on vaja ühise põllumajanduspoliitika hetkeseisu hindamisel analüüsida senise poliitika kohta esitatud kaebusi ja nende sisu. On aeg üle vaadata senise poliitika kitsaskohad. Kuidas on mõjunud turumajanduse instrumentide rakendamine. Kas nad täidavad ikka sama rolli kui kaks aastat tagasi. Millist mõju avaldavad nad keskkonnale? Uute kvootide osas on vaja mõelda millist protsessi me soovime- kas suuremat turule orienteeritust või mitte. Oluline aspekt on ka muutused põllumajandusturul. Neid tuleb käsitleda regionaalsest aspektist.

10.jaanuari koosolekul toimub järgmine diskussioon nendel teemadel ning arvamus peaks olema selleks ajaks vastu võetud.

Prantsusmaa (Bertrand) rõhutab, et küsimus on palju rohkemas kui ainult seniste toetuste süsteemi ümber vaatamine. Oluline on võtta arvesse ka Hiinas ja Indias toimuvad protsessid. Samuti peame arvestama erinevusi EL maade vahel. Millised muutused on vajalikud keskkonna ja tarbija vaatevinklist. On seisukohal, et EL peab arvestama muudatusi ka väljaspool euroopa liitu.

Säästva arengu komisjoni töödokument teemal: “Veepuuduse ja põua probleemid Euroopa Liidus”- raportöör Francisco Campus Ortiz (ES/EPP), kes on Valencia autonoomse piirkonna president. Ta pööras erilist tähelepanu teemadele nagu veekogude kaitse, veekasutuse planeerimine, veevarude küsimus, vee säästmine, infrastruktuuride arendamine, info edastamine, kodanike teadlikkuse tõstmine. Olulised valdkonnad on ka vee hind, veemajanduse sidus planeerimine, veevaldkonna rahastamise erivahendi loomine EL vahenditest. Ta palub saata oma arvamusi ja ettepanekuid, samuti hea praktika  näiteid.

EK esindaja sõnul tuleb pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele: vee raamdirektiivi edendamisele ja selle täielikule rakendamisele, mis on põhjustatud sageli vähetõhusast veehinnapoliitikast, maakasutuse planeerimisele, veesäästmisele, veealaste küsimuste lõimumisele teiste valdkondadega ja teaduslikult põhjendatud lähenemise rakendamisele.

Selle aasta oktoobris peaks seda dokumenti arutama Euroopa Parlament.

Seminar “Integreeritud keskkonnajuhtimine linnades” toimub 22. oktoobril 2007 Lodzis (Poolas).

Info: http://www.cor.europa.eu/en/presentation/deve.asp)

Järgmine koosolek toimub neljapäeval, 4. detsembril kell 11.00-18.30 Regioonide Komitee hoones, Rue Belliard 101, 1040 Brüssel (5. korrus, ruum BEL 052).

3. Konverents teemal “ Kas EL kuulab oma kodanikke?”

3. oktoobril toimus ECAS (European Citizen Action Service) poolt korraldatud konverents teemal “ Kas EL kuulab oma kodanikke?” ning kaasamise demokraatia alustõdede ABC”.

Konverentsil osalejad olid väga erinevate institutsioonide esindajad- alates ülikoolidest ja lõpetades Euroopa Komisjoniga. Konverentsile oli kokku registreerunud üle 250 osaleja, kuid samas puudusid ajakirjanikud ja erasektori esindajad. Selle konverentsi eesmärk oli tutvustada komisjoni uut initsiatiivi “Communicating Europe in Partnership” ning võtta see vastu. Komisjoni initsiatiiv lähtub Euroopa kommunikatsiooni poliitikast, mis võeti vastu 2006 aasta veebruaris. Praegune uus initsiatiiv on nii nimetatud plaan “D”, mis rakendati peale seda kui Euroopa uue põhiseaduslepingu vastuvõtmine ebaõnnestus. Kodanike kaasamise juures on oluline ka selle rahastamise pool- kas 1 euro inimese kohta aastas on piisav? Samuti on oluline kui palju peab olema selles valdkonnas EK poolne tegevus ja kui palju peaks olema delegeeritud liikmesriikidele. Oluline on küsimus kuidas ületada keelebarjääri?

Tamas Szuces Euroopa Komisjonist rõhutab, et kuulamine on üldse raske ülesanne ja samuti on väga raske järjest suurenevas infoväljas aru saada mis on tõeliselt oluline. Uue poliitika kujundamisel tuleks toetuda varasemalt saadud kogemustele. Diskussioonid ja arutelud erinevate osalejatega on toimunud alates eelmise aasta algusest. Diskussioonid on toimunud ka ümber õigusliku raamistiku. Läbi uue kaasamise korralduse on vaja kindlustada, et kõik inimesed mõistaksid uue euroopa põhilepingu sisu.

Christophe Lecliercq- erinevad Euroopa Komisjonid on rakendanud erinevaid kommunikatsiooni vorme, samuti on need erinevad  institutsiooniti.  Tuleb valida detsentraliseerimise tee aga mitte rõhuda profesionaalsusele ja õiguslikule raamistikule. Kogu kommunikatsioonipoliitika on liiga avaliku sektori keskne, tuleb rohkem tähelepanu pöörata nii era- kui ka mittetulundus sektori kaasamisele. Ta rõhutab ka, et Euroopa Komisjoni eelarved on läbipaistmatud ning ei ole võimalik aru saada kui palju vahendeid on komisjonid kulutanud kommunikatsioonile. Ei tohi alahinnata ka interneti võimalusi info vahendamisel ja inimeste kaasamisel.

Pierangelo Isernia – Sienna ülikooli professor. Ta muudaks konverentsi pealkirja järgmiselt: “On seal üldse kedagi keda peaks kuulama?” Küsimus on selles keda me peaks kuulama ja kuidas? Kahtleb selles, et täiendava informatsiooni pakkumine on see vahend mis suurendab kommunikatsiooni ja osalust. Informatsioon võib muuta suhtumist ja väärtusi. Kas väljapakud lähenemine saab olla edukas kui ta on ülesehitatud valedel alustel?

Gerard Onesta- Euroopa Parlamendist- on korraldanud rohkesti kohtumisi EL kodanikega ning kavatsed luua ka juurdepääsu läbi TV. Parlament korraldab ümber oma tegevust, et luua parem side kodanikega.

3.oktoobril esitas Euroopa Komisjon ettepanekud koostöökava jaoks „Euroopa Liidu alane teabevahetus partnerluses“. Tuginedes oma varasemale algatusele, teeb komisjon muu hulgas ettepaneku sõlmida teabevahetuse prioriteetide kokkulepe teiste ELi institutsioonidega ning vabatahtlikud juhtimispartnerlused liikmesriikidega.

Kava tutvustamisel ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja institutsiooniliste suhete ja teabevahetusstrateegia volinik Margot Wallström järgmist: „Tavainimene ei tee ELi institutsioonidel vahet ega hooligi sellest. Inimesed tahavad näha tulemusi ja tahavad, et neid tulemustest informeeritaks. Liiga kaua oleme süüdistanud üksteist ELi teabevahetuse vajakajäämistes. On aeg süüdistamine lõpetada. On aeg teha koostööd”.

Komisjon avaldas 2005. aasta juulis oma Euroopa Liidu alase teabevahetuse tegevuskava, milles kehtestati 50 komisjonisisest meedet teabevahetuse parandamiseks. 2005. aasta oktoobris järgnes sellele dialoogi, diskussiooni ja demokraatia D-kava, mille eesmärgiks oli ergutada riiklikul ja Euroopa tasandil avalikku arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemal.

Viimane dokument on 2006. aasta veebruaris avaldatud valge raamatu järelmeetmed. Selles kutsuti koostööle kõiki peamisi osapooli – ELi institutsioone, liikmesriike, Euroopa poliitilisi parteisid ja valitsusväliseid organisatsioone, ning kutsuti kõiki huvitatud pooli tegema märkusi. Üleskutsele vastati sadade märkustega ning teema edasiseks aruteluks korraldati mitmeid konverentse. Käesolev dokument ongi selle arutelu tulemus.

Euroopa Liidu asjade tutvustamisel liikmesriikides on peamine osa liikmesriikidel endil. Komisjon teeb ühiste teabevahetusalgatuste läbiviimiseks ettepaneku arendada vabatahtlikkusel põhinevaid olemasolevaid juhtimispartnerlusi.

Samas, kui komisjon ja teised ELi institutsioonid peaksid säilitama oma teabevahetuse infrastruktuuri, teeb komisjon ettepaneku sõlmida institutsioonidevaheline kokkulepe, mis aitaks ühiselt paremini edastada kokkulepitud esmatähtsaid teemasid.

Muud ettepanekud:

Euroopa Liidu info- ja kultuurikeskuste võrgustiku väljaarendamine komisjoni ja parlamendi esinduste juures liikmesriikides. Neis keskustes saaks korraldada näitusi, debatte ja kontserte;
Koolihariduse selliste külgede väljaselgitamine, mille puhul saaks ühistegevusega ELi tasandil liikmesriike toetada;
Kodanikuühiskonna kontaktpunktid komisjoni juures, mis teeksid valitsusvälistele organisatsioonidele juurdepääsu kergemaks ja erapooletumaks;
Täiustada avaliku arvamuse küsitlust;
Interneti-põhine teabevõrgustik, mis parandaks Euroopa ja liikmesriikide poliitikute, ajakirjanike ja teiste avaliku arvamuse kujundajate vahelist teabevahetust;
Audiovisuaalne ja Interneti strateegia, mis peaks järgnema lähikuudel.
Taustdokumendid ja intervjuu Margot Wallströmiga:

http://ec.europa.eu/dgs/communication/index_en.htm

http://ec.europa.eu/commission_barroso/wallstrom/index_en.htm

www.youtube.com/eutube

Otsustage ise, kas EK poolt kavandatud tegevused täidavad seda rolli mida neilt oodatakse?

Koostas:
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis