Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


17.-20.september 2007
Print

E-nädalakiri 19/2007

Sisukord:
1. CEMRi tööandjate platvormi koosolek 17. septembril
2. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek 18.septembril
3. Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoni (RELEX) koosolek 19.septembril

1. CEMRi tööandjate platvormi koosolek 17. septembril

Angelika Poth-Mögele CEMRst pidas vajalikuks märkida, et tal on heameel, et on lisandunud uusi osalejaid, eriti uutest liikmesriikidest.  Kohal olid kohalike omavalitsuste esindajad Austriast, Belgiast, Küproselt, Taanist, Eestist, Soomest, Saksamaalt, Kreekast, Islandilt, Itaaliast, Lätist, Leedust, Norrast, Hispaaniast, Rootsist, Bulgaariast ja Inglismaalt.

2007-2008 aasta tööandjate platvormi tegevuskava keskendub põhiliselt sotsiaaldialoogi edendamisele kõigil tasemetel. Samuti on aktuaalsed teemad, mis käsitlevad tööelu ja sellega seonduvaid valdkondi nagu töö- ja pereelu ühildamise meetmed, tööohutus, muutused teenuste osutamise struktuuris, võõrtööliste integratsioon, sooline võrdõiguslikkus jne.

Vahepealsel perioodil kohtuti ka EPSU esindajatega, et arutada 2008-2009 aasta koostöö valdkondi. EPSU (Euroopa avaliku sektori töötajate ametiühingute liit) pakkus omalt poolt välja väga laia loetelu võimaliku koostöö valdkondadest. Töörühm otsustas, et me peame koostöövaldkondade määratlemisel lähtuma oma tööplaanist, meie võimalustest ning samuti arvestama seda, mis on parasjagu huvi pakkuvad teemad ka Euroopa Komisjoni jaoks.

Kõlama jäid sellised valdkonnad nagu võõrtööliste integratsioon, töösuhete paindlik turvalisus (flexecurity), mittediskrimineerimine töökohas. Üks võimalik koostöövaldkond võiks olla heade praktikate tutvustamine näiteks töö- ja eraelu ühildamise valdkonnas, samuti võrdõiguslikkuse alal.

Arutati ka ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat aastateks 2007–2012. Leidis märkimist, et Regioonide Komitee poolt on arvamuse ette valmistanud Eesti esindaja Uno Silberg, kes on ka arvamuse ettekandja teemal "Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007-2012" KOM(2007) 62 lõplik kohta Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni istungil 28.septembril.

Tööandjate platvormist osavõtjad leidsid, et oluline on sotsiaalpartnerite kaasamine rahvusliku strateegiate koostamisse, samuti heade praktikate tutvustamine. Kriitikana toodi välja, et strateegia  on keskendunud ainult inimeste füüsilisele tervisele, jättes tähelepanuta nende üldise (ka vaimse) heaolu töökohal.

Üldjoontes kattub strateegia Eestis hetkel valitsevate arengusuundadega – riskigruppide käsitlemine, uued tehnoloogiad ja nendega seotud riskid, preventsioonitegevused. Samas on strateegias esitatud konkreetsed eesmärgid väga kitsad (tööõnnetuste ja kutsehaiguste arvu vähendamine, strateegial puudub innovaatilisus ja laiem vaade.

Jääb mulje, et strateegia on suunatud tootmis- ja äritegevuse edendamisele Euroopas terve töötaja kaasabil, samas peaks eesmärgiks olema „kaitsta töötavat inimest“ selgete ja konkreetsete meetmete abil. Meie eesmärgiks võiks olla „teha maksimaalne, et töötamine ei halvendaks töötaja tervist”, oli  ka Soome esindaja seisukoht.

Kuigi tööohutuse küsimused ei ole meie töörühma jaoks nii olulised, siiski oleks oluline anda mingi tagasiside Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistatud strateegia kohta. Samuti on see üks võimalus CEMRi rolli ja olemasolu esile tõsta läbi  arvamuse dokumendi koostamise selle strateegia kohta.

Sotsiaaldialoogi Komitee tegevustega seoses arutleti teemasid nagu töövägivald, võrdõiguslikkus, töö- ja pereelu ühildamine.

Et hinnata töökohtadel toimuvat vägivalda, on loodud monitooringu süsteem, et informeerida Euroopa Komisjoni liikmesriikide vastutavate osapoolte poolt ette võetud tegevustest ja sõlmitud kokkulepetest. Täiendavat informatsiooni on võimalik leida järgmiselt kodulehelt: http://www.nepsi.eu

Vastavalt 28 juunil toimunud kohtumisele otsustatule, korraldatakse järgmine kohtumine Euroopa Komisjoniga  töövägivallaga teemaga  seotud osapoolte osalusel 20.septembril Brüsselis, kuhu kaastakse ka teemaga seotud sotsiaalpartnerid. CEMRi poolt osaleb kohtumisel Jorma Palola Soomest.

Koosolekul osalenud andsid ülevaate tegevustest oma maal. Toodi välja põhiliste valdkondadena, kus töövägivalda esineb ning millega tegeldakse ka kohaliku omavalitsuse tasandil - vägivald koolis, sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste osutamisel. Mõnedes riikides on sõlmitud  sotsiaalsete partnerite vahel lepingud, mis käsitlevad seda probleemi väga detailselt.

Paljud vägivalla juhtumid eriti sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas on ilmsed. Kõik sotsiaalpartnerid on sellest teemast huvitatud, seega on ka hea võimalus sellealase kokkuleppe sõlmimiseks. Samas tõdeti, et riigiti on nii olukord kui meetmed vägivallaga võitlemiseks väga erinevad, seetõttu on väga raske mingit ühist arvamust koostada.

See dokument ei tohi olla siduv, vaid soovituslik. See peab olema lihtne ja sisaldama ennem mingeid üldiseid printsiipe, mitte väga konkreetseid tegevusi.. Jorma seisukoht - kuulame ära Euroopa Komisjoni arvamuse. Nagu Saksa esindaja ütles - see ei ole just prioriteet meie jaoks.

EPSU on alustanud juhendmaterjali koostamist, et aidata kohalikel omavalitsustel võrdõiguslikkuse alaste plaanide koostamisel. Soovituste teksti hakatakse arutama 9. novembril toimuval CEMR-EPSU kohtumisel Brüsselis.

CEMR osales töö-ja pereelu ühildamise küsimuste konsulteerimise esimeses etapis, kuid ei osalenud teises etapis. Nüüd on alanud konsulteerimise kolmas etapp ja nüüd on küsimus ka me osaleme selles protsessis või mitte. Oluline küsimus on praegu  ka muudatuste tegemine seadusandluses. Jorma- see on asi, mis võiks oodata.  Sekretariaat on ette valmistanud väga hea dokumendi. Me peaksime teadma millised on läbi viidud uuringute tulemused lapsehoolduspuhkuse osas.

Soome tingimustes on kohalikel omavalitsustel suur osa tööjõust naissoost, mis mõjutab ka suuresti kohalike omavalitsuste kui tööandjate rolli selles küsimuses. Ta avaldas ka arvamust, et lapsehoiuteenused võiksid olla mingi teise CEMRi töörühma teema. Jorma Palola tegi ettepaneku kaardistada kõigepealt selle teemaga seotud küsimuste ring ning alles siis otsustada, millega meie töörühm peaks tegelema.. Hea idee oli teha Euroopa  Komisjonile ettepanek koostada mõjude analüüs.

Euroopa Komisjoni seisukohti flexecurity küsimuses tutvustas Robert Strauss (DG, EMPL) Põhjus, miks vajatakse integreeritud lähenemisviise paindlikkusele ja turvalisusele, peitub vajaduses saavutada uuendatud Lissaboni strateegia eesmärgid, eelkõige luua rohkem ja paremaid töökohti, ning samal ajal moderniseerida Euroopa sotsiaalmudeleid. See nõuab tegevuskava, mis võtab üheaegselt arvesse tööturgude paindlikkust, töökorraldust ja töösuhteid ning turvalisust – nii tööhõivekindlust kui ka sotsiaalkindlustust.

Paindlikkuse ja turvalisuse eesmärk on tagada, et ELi kodanikele saaks osaks kõrge tööhõivekindlus, s.t võimalus kergesti leida tööd igal aktiivse elu etapil, ning head karjääriväljavaated kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas. Samuti on selle eesmärgiks aidata nii töövõtjatel kui ka tööandjatel saada kasu võimalustest, mida pakub globaliseerumine. Seetõttu loob see olukorra, kus turvalisus ja paindlikkus teineteist võimendavad.

Liikmesriigid peaksid rohkem pingutama, et muuta oma tööturgu tööhõivesõbralikumaks: poliitikameetmeid kavandatakse ja rakendatakse sageli hakitult, nõnda, et need ei lahenda tööturu laiemaid probleeme. Liigagi sageli on poliitika eesmärgiks suurendada kas paindlikkust ettevõtete jaoks või töötajate turvalisust; niiviisi neutraliseerivad need kaks poolt teineteist või osutuvad vastukäivaks. Majanduse elavnemine, mille käigus majanduskasv on kuue aasta kõrgeimal tasemel ning aastail 2005–2008 on loodud või luuakse 7 miljonit uut töökohta, on võimalus nii liidu kui ka liikmesriikide jaoks. Kätte on jõudnud aeg kahekordistada oma jõupingutusi ja võtta ette vajalikud reformid, et täita liidu poolt majanduskasvu ja tööhõive ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alal võetud kohustused.

Mida tähendab paindlikkus ja turvalisus?

Paindlikkust ja turvalisust võib määratleda kui integreeritud strateegiat, mis on suunatud ühtaegu nii tööturu paindlikkuse kui ka turvalisuse suurendamisele.

Paindlikkus tähendab edukat liikumist (üleminekut) ühelt eluetapilt teisele: koolist tööle, ühelt töökohalt teisele, töötuse või tööturult eemaloleku etapilt tööle, töölt pensionile. Selle all ei mõelda üksnes ettevõtete suuremat vabadust töötajaid värvata või vallandada ning see ei tähenda, et tähtajatud töölepingud on oma aja ära elanud.

See tähendab töötajate edasiliikumist parematele töökohtadele, tööalast tõusu ning annete optimaalset väljaarendamist. Paindlikkus tähendab ka paindlikku töökorraldust, mille puhul uutele produktiivsetele vajadustele ja oskustele suudetakse reageerida kiiresti ja tulemuslikult, ning hõlpsamat töö- ja eraelu kohustuste kombineerimist.

Turvalisus omakorda on midagi enamat kui lihtsalt kindlustunne, et sulle jääb su töökoht: see tähendab oskuste andmist, mis võimaldavad inimestel tööelus edasi jõuda ja aitavad neil leida uut tööd. Samuti tähendab see piisavaid töötushüvitisi, mis hõlbustavad üleminekut. Lõpuks hõlmab see ka koolitusvõimalusi kõikidele töötajatele, eriti vähekvalifitseeritud ja eakatele töötajatele.

Seega on paindlikkus ja turvalisus kasuks nii ettevõtetele kui ka töötajatele, pakkudes nt paremat töökorraldust (OECD (2006): “Live longer, work longer“),  suurenenud oskustest tulenevat tööalast tõusu, investeerimist koolitusse, mis tasub end ära ettevõtete jaoks ja aitab töötajatel kohaneda ja muutustega toime tulla.

Paindlikkuse ja turvalisuse komponendid

Kogemustele ja analüütilistele andmetele tuginedes on komisjon ja liikmesriigid jõudnud konsensusele, et paindlikkuse ja turvalisuse poliitika väljatöötamise ja rakendamise aluseks on neli poliitikakomponenti:

– paindlikud ja usaldusväärsed lepingutingimused (tööandja ja töövõtja ning „insaiderite“ ja „autsaiderite“ seisukohast) tänapäevaste tööseaduste, kollektiivlepingute ja töökorraldusviiside kaudu;

– igakülgse elukestva õppe strateegiad, et tagada töötajate, iseäranis kõige haavatavamate töötajate jätkuv kohanemisvõime ja tööalane konkurentsivõime;

– tulemuslik aktiivne tööturupoliitika, mis aitab inimestel toime tulla kiirete muutustega, vähendada töötusperioode ja kergendada üleminekut uuele tööle;

– tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid, mis pakuvad piisavat sissetulekutuge, soosivad tööhõivet ja hõlbustavad liikumist tööturul. Siia hulka kuuluvad sotsiaalkaitse-eeskirjad, mis katavad ulatuslikke valdkondi (töötushüvitised, pensionid ja tervishoid) ning aitavad inimestel kombineerida tööd ning eraelu ja perekondlikke kohustusi, näiteks lastehoidu.

Viimastel aastatel on diskussioon paindlikkuse ja turvalisuse üle elavnenud tänu teatavate liikmesriikide soodsatele tööhõivealastele ja sotsiaalmajanduslikele saavutustele, nagu on toonitatud OECD korrigeeritud tööhõivestrateegias.

Paljud töösuhete mudelid on rakendatud kohalikul tasandil, samuti igakülgse elukestva õppe võimaldamine. Eesti riigi  üldine seisukoht on, et laiem arutelu tööturu kaitstud paindlikkuse ja erinevate töösuhete vormide üle on äärmiselt ajakohane ja vajalik.. Leiame, et majanduskasvu ja töökohtade loomise soodustamiseks tuleb vähendada tööturu ülemäärast reguleeritust. Näeme ühenduse tasandil detailse õigusliku regulatsiooni osakaalu suurendamise asemel lisaväärtust eelkõige parimate praktikate levitamises ja pehme õigusloome vahendite edendamises.

Oluline on tagada tasakaal lepinguvabaduse ja töötaja kaitse vahel. Tähtis on suurendada töösuhte paindlikkust, tagades töötaja sotsiaalse kaitstuse läbi tõhusate tööturu- ning sotsiaalkindlustuse meetmete, sh töötuskindlustuse ja töötu abiraha. Sotsiaalne kaasatus peab olema suunatud tööturu kihistumise vähendamisele. Samaaegselt tuleb silmas pidada majanduskasvu jätkusuutlikkust ja soodustada töökohtade loomist.

Töösuhte kaitstud paindlikkuse saavutamisele saab EL tasandil kaasa aidata ennekõike parimate praktikate levitamise ja pehme õigusloome vahenditega, mitte normatiivse regulatsiooni osakaalu suurendamisega. Tööõigus koosmõjus kollektiivlepingutega saab edendada töösuhte kaitstud paindlikkust ning seda eelkõige läbi suurema lepinguvabaduse, mille tulemusena laiendatakse oluliselt kollektiivlepingu esemeks olevate teemade ringi.

Üksikasjalik normatiivne regulatsioon ei ole tootlikkuse tõstmist ja uute tehnoloogiate kasutamist soodustav. EL tasandi õigusloome peab olema väärtusi kehtestav. Suurem lepinguvabadus töösuhetes toetab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevust eesmärkide saavutamisel. Paindlikkuse saavutamiseks ning tööturu moonutuste ärahoidmiseks, millega väheneb ka töötaja kaitstuse tase, on vajalik lihtsustada nii tähtajatute kui ka tähtajaliste lepingute regulatsiooni. Põhistandardid peavad olema normatiivselt määratletud, sellele vaatamata peab säilima lepinguvabadus, et tagada vajalik paindlikkus.

Ekslik on arvamus, et kaitstust vajab vaid töötaja ja paindlikkust vaid tööandja – mõlemale on edukaks tegutsemiseks vajalik tasakaalus kaitstud paindlikkus ja seda eriti majanduslike muudatuste ajal. Seetõttu on oluline paindliku tööõiguse ja töötu kaitse kombineeritud lähenemine. Kollektiivlepingud peavad vältimatult väljuma kitsast töösuhte reguleerimise raamist, hõlmatavate teemade hulka peab kindlasti kuuluma kaasamine, koolitus, karjääri edendamine, liikumine tööturul jm. küsimused, mis aitavad kaasa ühelt töö tegemise vormilt teisele üleminekule. Lisaks tuleks ka riigil koolituse kättesaadavamaks tegemisse rohkem panustada.

Ka tööandjatele on vaja tutvustada erinevate paindlike töövormidega kaasnevaid võimalusi tööjõu vajaduse katmiseks. Töötingimuste baastaseme määratlemine ja selle kehtestamine ühetaoliselt töötajatele, majanduslikult sõltuvatele füüsilisest isikust ettevõtjatele (self-employed) ja majanduslikult sõltuvatele töötajatele (economically dependant workers), on oluline ja aitab soodustada heauskseid (bona fide) üleminekuid ühelt töö tegemise vormilt teisele ning hoida ära õiguslikku ebakindlust.

Töötingimuste baastaseme kindlaksmääramine peab jääma siseriiklikku õiguse pädevusse. Kolmepoolse töösuhte puhul, kus suhte eripäraks on nö tööandjate paljusus, on esmatähtis tagada töötaja kaitse, sõltumata sellest, kas tööandja kohustusi täidab agentuur või kasutajaettevõtja. Peame selles küsimuses oluliseks kohustuste jaotuse määratlemist ning vajadusel nende sätestamist siseriiklikus õiguses.

Renditöötaja kaitse miinimumstandardid peavad tagama ausa konkurentsi ühisturu ulatuses. Kaitse konkreetsed meetmed peavad olema liikmesriigi otsustada, sõltuvalt majanduse, tööturu ja töösuhete eripärast ning tavadest EL tasandil peab olema kokku lepitud tööaja ülem- ja puhkeaja alampiir, täpsem reguleerimine peaks kuuluma liikmesriigi ja sotsiaalpartnerite pädevusse. Kokkulepitud standardite rakendamisel ja järelevalve teostamisel peavad olema ühetaoliselt kokkulepitud tööaja arvestamise põhimõtted – töötaja või töölepingu kohta.

Arutelu väärib tööaja regulatsiooni kohaldamine majanduslikult sõltuvate töötajate (self-employed ja economically dependant workers) suhtes, kui tööaja normide kehtestamise eesmärgiks on töötaja (töö tegija) tervise kaitse. Loodame, et Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega jätkab tööd direktiivi 2003/88/EÜ kaasajastamiseks, et suurendada tööturgude paindlikkust ja konkurentsivõimet

Järgmine koosolek 14.detsember 2007.

2. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek 18.septembril

Koosolekul anti ülevaade mitmetest käimasolevatest projektidest.

Inge Reichert (CEEP direktor) tutvustes projekti, mille eesmärk on anda ülevaade käimasolevast avalike teenuste reformist, sotsiaaldialoogi rollist selles protsessis ning selle protsessi mõjust töötajaskonnale. Projekti eesmärgiks on välja tuua nii head kui halvad kogemused selles vallas. Projekt on üles ehitatud, lähtudes eelkõige tööandaja vaatevinklist. Projekt hõlmab kõiki 27 euroopa liidu liikmesriiki, kuid detailsemalt vaadeldakse prantsusmaa, inglismaa, taani, rootsi ja itaalia kogemust. Projekti käigus keskenduti järgmistele valdkondadele: postiteenus, elektrienergia, raudteetransport, avalik haldus, tervishoid, haridus.

Kuna väga palju kirjalikku materjali teema kohta saada ei olnud, keskendus projekt suuresti intervjuudele ja sellest saadud infole. Projekt peaks andma vastused järgmistele küsimustele: miks üldse reformi läbi viidi, millised olid reformimise erinevad lahendused, milline oli nende mõju tööjõu  kvaliteedile ja kvantiteedile.

Projekti lõppkonverents leiab aset 2007 aasta novembris ning raport järgmise aasta alguses.
Ettekandega esines Fernande Vasquez Euroopa Komisjonist (DG Employment) .Praegu toimuvad Euroopa Liidu majanduses suured muutused, mis tähendavad ka piirkondade ja linnade kogu majandusstruktuuri ümberkorraldamist. Peamised põhjused ümberkorraldusteks, mida kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandi  on vaja arvestada, on globaliseerumine, energia- ja kliimamuutused, avanemine rahvusvahelistele turgudele, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, muutused tarbijapoolses nõudmises jne.

Komisjon on andnud välja direktiive, teinud muudatusi seadusandluses, kuid samuti toetanud neid protsesse rahaliselt eesmärgiga ära hoida suurte ettevõtete pankrotistumist või tegevuse lõpetamist. Tema sõnul puudutavad ümberkorraldused ka suuresti kohalikke omavalitsusi. Ümberkorralduste ja eelkõige muutuste halbade tagajärgede ärahoidmine sõltub suurel määral dialoogist ettevõtete, kolmanda sektori, töötajate ja nende organisatsioonide (nt ametiühingute), kohalike omavalitsuste, uurimisasutuste ja samuti valitsusasutuste vahel.

Komisjon suunab struktuurifondide vahendeid vastavalt läbiviidud uuringutulemustele nende protsesside toetamiseks.

Avalike teenuste privatiseerimisele suunatud projektist andis ülevaate Christoph Hermann. Projekti kestvus on kolm aastat ning projekti lõpp on kavandatud 2009 aasta juunis. Projekti partnerid on Austria, Belgia, Poola, Rootsi ja Inglismaa. Vaadeldakse nelja sektorit: elektrienergia, kohalik transport, postiteenused, tervishoid.

Projekti senised tulemused osutavad riikide vahelistele suurtele erinevustele avalike teenuste reformimisel. Erisused tulenevad riikide seadusandlusest, sõlmitud kollektiivlepingutest ja nende sisust või nende puudumisest. Projekti käigus viiakse läbi  põhjalikumad uuringud ettevõtete tasandil, et hinnata läbiviidud erastamisprotsesside mõju tööjõu kvaliteedile ja kvantiteedile. Lisaks kavatsetakse uurida kuidas läbiviidud muudatused on mõjutanud lõpptulemust, see tähendab kas ka teenuste tarbija märkab muudatusi ning kui ja, siis milliseid.

Projekti lõppkonverents toimub 2009.a juunis Viinis. Rohkem infot : www.pique.at

Viimasena tutvustati CEMR ja EPSU ühisprojekti, kus ka meie oleme projekti partnerid. Projekti pealkiri on: “Reformiprotsessi toetamine kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes: analüüs erinevate teenuste pakkumise vormide kohta”.

Projekt püüab välja selgitada, mis on reformiprotsessi käivitajad: kas finantssurve, poliitiline surve, muutused tööjõus, muutused kohalikes omavalitsuste struktuurides, demograafilised muudatused jne.

Eesti puhul oli välja toodud järgmised näitajad: teenuste detsentraliseerimine ilma piisava rahalise katteta, omavalitsuste vaheline koostöö teenuste pakkumisel, vähene avaliku- ja erasektori koostöö (PPP), teenuste üleandmine erasektorile.

Järgmises projekti staadiumis peaks välja valitama 10 “Case study”. Nende valikukriteeriumide põhjal, mida välja pakuti, ei oleks ükski uus liikmesriik selle 10 uuringu alla kvalifitseerunud, sest üheks valikukriteeriumiks näide sellest kuidas toimunud sotsiaaldialoog teenuste reformimise küsimuses on andnud positiivseid tulemusi. Moodustatud ekspertkomisjon jäi arutama, millised saavad olema lõplikud valikukriteeriumid nende  10 case study puhul.

3. Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoni (RELEX) koosolek 19.septembril

- RELEXi komisjoni eelseisvad üritused 2007. aastal:

- RELEXi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuv koosolek, mis korraldatakse Ungaris Debrecenis 13.–14. detsembril 2007;

- RELEXi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuv seminar teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste väljakutsed Euroopa naabruspoliitika uue „Musta mere sünergia” algatuse raames” Ungaris Debrecenis 13.–14. detsembril 2007;

- RK töörühmade hiljutised ja eelseisvad üritused:
· Türgi töörühma 2. koosolek 26. septembril Brüsselis;
· Lääne-Balkani töörühma 3. koosolek Serbias Novi Sadis (15. juuni 2007) ning Lääne-Balkani töörühma 4. koosolek 2007. aasta novembris Brüsselis (kuupäev kinnitamisel);
· Horvaatia töörühma 2. koosolek Horvaatias Splitis (26. juuni 2007) ning Horvaatia töörühma 3. koosolek 2007. aasta detsembris Brüsselis (kuupäev kinnitamisel).

Arutati RELEX komisjoni poolt ettevalmistatud arvamuse eelnõu: „Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile: Musta mere sünergia – uus piirkondlik koostööalgatus”, KOM(2007) 160 lõplik. Raportöör: Krasimir Mirev (BG/PES), CdR 155/2007 ja selle kohta esitatud muudatusettepanekuid. Arvamus on kavas vastu võtta 2008. aasta alguses toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse kohaselt on selle koostöö eesmärk  tagada head ja stabiilsed suhted oma naabritega.  Seega on oluline edendada nende riikide demokraatiat, inimõiguste tagamist, majanduslikku arengut ja kindlustada nende riikide demokraatlik areng. Me kõik nõustume, et Musta mere piirkond pakub palju võimalusi koostööks. See koostöö ei saa anda kiireid lahendusi olemasolevale konfliktile, kuid aitab arendada demokraatiat. Bulgaaria ja Rumeenia liitumine ELga 1.jaanuaril 2007 on samm edasi Musta mere piirkonna arengus.

Regioonide Komitee  hindab fakti, et EK näeb musta mere piirkonna arengus olulist rolli kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel. Me peame selleks arendama koostööd ja looma koostöövõrgustikud nende riikidega.

Euroopa Komisjon leiab, et Regioonide Komitee poolt koostatud arvamuse eelnõu on asjalik ning sisaldab hulgaliselt häid ettepanekuid. Sünergia jaoks on oluline, et Euroopa Liit kontsentreeruks konkreetsetele valdkondadele, milles koostööd teha. Hea näide on keskkonnaalane koostöö. Energia sektoris on musta mere regiooni koostöö eriliselt tähtis.

Poliitilised prioriteedid- hea valitsemine ja turvalisus. Need tegevused nõuavad kohaliku tasandi poliitilisi otsuseid. Siin ei saa euroopa liit teha väga palju. Geograafiline mõõde- see on mõlemas dokumendis hästi kajastatud. Näiteks valdkondades nagu keskkond või transport, tuleb käsitleda neid küsimusi koostöös teiste EL riikidega. Oluline on ka noortevahetus programmid.

Tehti ettepanek muuta arvamuse punkti  17. Ei saa nõuda, et Euroopa Komisjon looks andmebaasi, seda peavad tegema need riigid ise.

Sõnavõttudes avaldati toetust sellel uuele piirkondlikule koostööettepanekule ning leiti, et eduka koostöö tagab just koostöö kohalikulja regionaalsel tasandil. Piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused etendavad selles koostöös võtmerolli just demokraatia arendamise protsessis, heade valitsemistavade juurutamises, haldussuutlikkuse tugevdamises, rahu kindlustamises, kultuuridevahelise dialoogi arendamises, aga samuti ka muudes omavalitsuslikes valdkondades. Võrdlusena toodi koostööd balti riikidega ning leiti, et siin oli just koostöö edu võti sidemed kohalikul tasandil.. Samasugust rolli peaksid edendama siis selle piirkonnaga piirnevate euroopa liikmesriikide kohalikud omavalitsused.

Ümarlaual teemal „Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö kohalikul ja piirkondlikul tasandil uue põhjamõõtme poliitika kontekstis” ja Euroopa Liidu ja Venemaa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitiline koostööraamistik  rääkisid osalejad selle koostöö tähtsusest ning tõid näiteid koostöö valdkondadest ning sellesse paigutatud ressurssidest. Põhjamõõde hõlmab täna Norra, Islandi ja Euroopa Liidu liikmesriike. Tulevikus on kavas seda koostööraamistikku laiendada. Eriline tähelepanu on Kaliningradi piirkonnas kavandaval koostööl.

Prioriteedid saavad olema sellised valdkonnad nagu transport ja energia. Venemaa kavatseb paigutada selle koostöö rahastamiseks 2 miljardit EUR. Venemaa suursaadik toetas oma sõnavõtus koostööd põhjamõõtme raames ning sellele uue sisu andmist.

Regioonide Komitee asepresidendi Luc Van den Brande (BE/EPP) sõnul oleme me Venemaaga partnerid ühiste eesmärkide saavutamisel ning see koostöö peaks rajanema ühistel väärtustel ning hõlmama ka sotsiaal- ja hariduse valdkonda. Tulevane koostöö peab olema kasulik kõikidele osapooltele. Tema sõnul vajab Euroopa Liit Venemaad samavõrd kui Venemaa Euroopa Liitu. Ta rõhutas ka vajadust tagada Venemaal demokraatia areng ning inimõigused.

Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia üksuse direktori kohusetäitja Gunnar Wiegandi ( Euroopa Komisjoni välissuhete peadirektoraadist) ütles oma sõnavõtus, et põhjamõõtme poliitika peab olema ellu viidud kohalikul ja regionaalsel tasemel. Me tahaksime julgustada Regioonide Komiteed selle koostöö jätkamisel. Venemaa lubas arendada ka oma regionaalset poliitikat. Keskkonnaalase koostöö osas on meil väga konkreetsed tulemused. Vähem projekte on sotsiaal- ja tervishoiu valdkonnas. Loodame arendada koostööd ka transpordi ja energeetika valdkonnas. Ka kaubanduse valdkonnas on vaja arendada koostööd ning luua selleks vajalikud infrastruktuurid.

Oluline ettepanek on ka luua koostöö hariduse valdkonnas (Sankt-Peterburi ülikooli baasil teadusalase koostöö arendamine).

Koostas:

Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


21.09.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit