Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2007


Riigikontroll: Eesti on reovee puhastamisega hädas
Print

TALLINN, 11. juuni, BNS - Riigikontrolli hinnangul ei suuda Eesti 2010. aastaks tagada piisavat reoveepuhastust kõigis asulates.

Puhastamata jääv reovesi kahjustab loodust ja võib kaasa tuua inimeste haigestumise ning puhastamiskohustuse täitmatajätmise tõttu võib Euroopa Liit algatada Eesti suhtes rikkumismenetluse, selgus riigikontrolli auditist.

Ka europrojektide toel pole reoveekäitlus jätkusuutlikult korraldatud, kuna vee- ja kanalisatsioonihinnas ei arvestata kõiki kulusid ning pole selge, kuidas toimub uute rajatiste edasine majandamine.

Auditi järgi ei tule suur osa maapiirkondade puhastusseadmeid reovee puhastamisega toime ja vajavad täiustamist või väljavahetamist. Amortiseerunud kanalisatsioonitorustike tõttu lekib reovett pinnasesse ning see võib tuua kaasa inimeste haigestumise ja veekogude kinnikasvamise liigse toitainete sisalduse tõttu.

Riigikontroll nentis, et kogu Eesti territoorium on reostustundlik ala, kuna madalast pinnamoest tingitud vee aeglane vahetumine veekogudes soodustab toitainete liigset settimist.

Eesti pinnaveest moodustavad ainult 37 protsenti sellised veekogud, mille seisund ei ole ohustatud. Tööstuses ja olmes tekkiv heitvesi ning ka põllumajandus on aastate jooksul põhjustanud siseveekogude ja Läänemere reostumist ning ökoloogilise seisundi halvenemist.

Inimeste tervise kaitseks ja ka Euroopa Liidu keskkonnanõuete täitmiseks peab Eesti parandama nii joogi- kui ka reovee puhastamise kvaliteeti ja saavutama veekogude ökoloogiliselt hea seisundi. 2010. aasta lõpuks tuleb reovesi kokku koguda ja puhastada kõigis asulates.

Veemajanduse infrastruktuuri ehitamiseks on võimalik taotleda suuremahulist toetust EL-i ühtekuuluvusfondist.

Samas on Eestile ühtekuuluvusfondist eraldatud raha kasutamine auditi hinnangul olnud katsumuseks, sest kogemusi nii mahukate investeeringute algatamisel ja juhtimisel on vähe.

Kuigi auditi käigus leiti veemajandusprojektide rahastamistaotlustes ja sektori üldises korralduses mitmeid olulisi puudusi, tunnustas riigikontroll riigi tööd projektide kiirel käivitamisel.

Riigikontroll auditeeris riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste tegevust esimeste ühtekuuluvusfondist rahastatud veemajandusprojektide käivitamisel Euroopa Liidu programmiperioodil 2004-2006. Audit hõlmas 63 omavalitsust ja seitset nende asutatud vee-ettevõtte tegevuspiirkonda.

Tallinna toimetus, +372 610 8861, sise@bns.ee


11.06.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit