Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


4.-8. juuni 2007
Print

E-nädalakiri 15/2007

Sisukord:

1. Euroopa Linnade, Omavalitsuste ja Regioonide Maja avas uksed
2. Euroopa Komisjon avaldas neljanda majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuspoliitika aruande
3. Ülevaade Euroopa Liidu regionaalpoliitilisest toetusest Eestile
4. Regioonide komitee Eesti delegatsiooni koosolek
5. Kohtumine Siim Kallasega
6. Põhiseaduslepingu arutelu Euroopa Parlamendis
7. Konverentsid, seminarid, muud

1. Euroopa Linnade, Omavalitsuste ja Regioonide Maja avas uksed

6. juunil kell 18.00 avas Brüsselis uksed Euroopa Linnade, Omavalitsuste ja Regioonide Maja. Tegemist on Brüsselis paiknevate  omavalitsusliitude esinduste  hoonega, kus asuvad enamuse liikmesmaade ja ka EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni) riikide  esindusruumid. 

2006 a. 10.-12. mail Innsbruckis toimunud XXIII Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu  (CEMR) peaassambleel kiideti heaks projekt Brüsselisse Euroopa omavalitsuste Brüsseli kontoreid koondava ühise esindushoone loomise kohta. Hoones, mis asub Brüsseli eurokvartalis ja Euroopa Parlamendi vahetus läheduses, hakkavad paiknema neli kohalike omavalitsuste huvisid esindavat koostööpartnerit: Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu  (CEMR), 19 üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindust , Euroopa suurlinnu esindav organisatsioon EUROCITIES ja Madalmaade suurlinnade (Amsterdam, Rotterdam, Haag ja Utrecht) ühendus G4.

Lisaks on hoones  linnade Bourgas, Glasgow, Lyon, Plovdiv, Saint-Etienne, Tampere, Varna ja Yalova esindused.

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindus asub hoone 4. korrusel koos Soome, Rootsi, Taani, ¦oti, Islandi ja Läti omavalitsusliitude ja regioonide esindustega.

Avamistseremoonial osalesid Euroopa Komisjoni  asepresident Margot Wallström ja volinik Margot Wallström. Maja avamise osales üle 700 külalise. Eesti üleriiklike omavalitsusliitude esinduse avamisel osalesid Euroopa Parlamendi liikmed Katrin Saks, Tunne Kelam ja Toomas Savi, suursaadik Malle Talvet-Mustonen,  regionaalminister Vallo Reimaa.

Täiendav teave:
http://www.ccre.org/news_detail_en.htm?ID=1079  
Fotod avamisest:
http://www.ccre.org/photos_detail_en.htm?ID=27

2. Euroopa Komisjon avaldas neljanda majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuspoliitika aruande

Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud kaasa Euroopa Liidu piirkondade arengule. 30. mail avaldas Euroopa Komisjon majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuspoliitika aruande, mida tutvustas eurovolinik Danuta Hübner. 

Euroopa Liitu ootavad ees paljud raskused: rahvastik hakkab 2020. aasta paiku vähenema, suureneb ülemaailmsete konkurentide majanduslik surve, tõusevad energiahinnad, ees ootavad kliimamuutus ja sotsiaalne polariseerumine.

Ühtekuuluvuspoliitika mõju uuring näitas, et 2004 –2013 aidatakse selle poliitika raames kaasa SKT suurenemisele T¨ehhi Vabariigis ja Leedus 9 protsendi ja Lätis ja  Eestis 8,5 protsendi võrra.

Analüüs näitas, et viimase kümnendi jooksul on erinevused sissetulekute ja tööhõive osas Euroopa Liidus vähenenud. Aruandes tegi komisjon ka ettepaneku alustada arutelu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle.

Esitlusel esitati D. Hübnerile mitmeid küsimusi, mis puudutas maa- ja linnade arengut puudutvaid programme ja poliitikaid. Eeloleval perioodil saavad kindla eelistuse metropolide arenguprogrammid kui innovatsiooni mootorid. Komisjon on avatud ka maaelu arenguprogrammide täiustamiseks, kuid suurlinnade lobbytöö on ilmselgelt tugevam.

27.-28. septembril toimub Brüsselis 4. ühtekuuluvuspoliitika foorum.

Täiendav teave:
http://tinyurl.com/ysb3gn

3. Ülevaade Euroopa Liidu regionaalpoliitilisest toetusest Eestile

6.juunil toimus kohtumine Eesti Alalises esinduses Euroopa Liidu juures, kus ülevaaate Euroopa Liidu  regionaalpoliitilistest toestustest Eestile andis pr. Kadri Uustal.

2005.aasta lõpus Suurbritannia eesistumise ajal vastu võetud Euroopa Liidu 7-aastane eelarve kava aastaiks 2007-2013  oli hädakokkulepe. Uued liitumised teeksid asja veelgi keerulisemaks. Kõige tõenäolisem liituja oleks Horvaatia, Türgi liitumine ajaks liidu peagi pankrotti. Eestis teatakse enamasti ERDF vahendeid, kuid on olemas ka mitmeid Brüsselist otsetoetusi taotlemise võimalusi, nende kohta püüab Eesti Alaline esindus koostada loetelu.  Eesti saab ajavahemikus 2007-2013 kasutamiseks 7,6 miljardit krooni aastas, kusjuures maaelu arenguks 1,6 ja otsetoetustena 1,1 miljardit krooni aastas.

Lisaks on võimalik kasutada 7.Raamprogrammi, haridusprogrammide jms. Toetusi. Võrreldes toetuste osakaalu Läti, Leedu ja Poolaga, saab Eesti inimese kohta kõige rohkem struktuurivahendeid (ca 5000 krooni inimese kohta). Finantsperspektiiviga kaotas kõige rohkem Iirimaa, kus aastail oli toetussumma inimese kohta oli 2300 krooniu aastail 2000-2006, praegu kõigest 440 krooni aastas. Läti, Leedu ja Poola saavad inimese kohta 3000-4000 krooni aastas.

Senine praktika on näidanud, et regionaalfondi rahasid kasutab kõige oskuslikumalt Sloveenia. Eestis ollakse suhteliselt edukad struktuurfondide kasutamise osas. Selge on ka see, et uuel finantsperioodil nii suures mahus rahalisi toetusi enam saada pole võimalik.

Üle poole regionaalsetest rahadest on suunatud uutele riikidele (10+2). Statistiliste näitajate poolest oli Eesti elatustase aastal 2004 53,4 % ja aastal 2006 65% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

Täiendav teave:
www.struktuurfondid.ee

4. Regioonide komitee Eesti delegatsiooni koosolek

6. juunil toimus Regioonide komitee 70.täsikogu eelne Eesti delegatsiooni koosolek, kus külalistena osalesid ka Väino Tõemets Siseministeeriumi esindajana ja Rena Tasuja, Eesti Alalise esinduse 3. sekretär ning Jüri Võigemast, Toivo Riimaa ELL-st ja Põlva vallavanem Arne Tilk.

Jüri Võigemast teatas, et Regioonide Komitee uueks põhiliikme kandidaadiks on valitud Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami.

Linnade Liit valis 5. juunil uue juhatuse Riigikogu valimistega tekkinud olukorra tõttu, kus seitsmest juhatuse liikmest asus teisele tööle 5 juhatuse liiget. Riigikogusse valiti senine esimees Valga linnapea Margus Lepik, samuti Tallinna linnapea Jüri Ratas ja Viljandi linnapea Peep Aru. Endine Tartu linnapea Laine Jänes asus kultuuriministri ametisse.

Uuteks asendusliikmete kandidaatideks on Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Valga linnpea Ivar Unt ja Võru linnapea Kersti Kõosaar.

Regioonide komitee liikmete kulude kompenseerimise kohta väitis Regioonide komitee juhatus, et see on veninud vaid liikmete endi andmete mitteõigeaegse või väära esituse tõttu. Eesti delegatsiooni kiri, mis sisaldas protesti tagasimaksete hilinemise vastu  Regioonide komitee juhatuseni pole jõudnud, sest seda pole jõutud tõlkida.

Uno Silberg teatas, et komitee liit Rahvusriikide Euroopa eest – Euroopa Allianss UEN-EA korraldas koolidele esseevõitluse, kus seitsmest riigist valiti välja 2 kooli, mille õpilased said tulla Brüsselisse õppevisiidile. Eestist osalesid Aseri ja Jõgeva keskkool, kokku 8 inimest.

Rena Tasuja tegi ettepaneku kaasata delegatsiooni kohtumistele ka Eesti Alalises esinduses töötavaid ata¨eesid, samuti Euroopa Parlamendi Balti-Ameerika intergrupi liikmeid.  Intergrupis arutatakse palju huvitavat, mis seondub Läänemere strateegia ja Põhjadimensiooniga. Kindlasti võivad olla huvipakkuvad energia-teemalised arutelud.

5. Kohtumine Siim Kallasega

7. juunil toimus Eesti Linnade Liidu delegatsioonil kohtumine Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallasega. Siim Kallase kabineti haldusalasse kuuluvad finantskontroll, võitlus pettuste vastu, personalipoliitika, ICT, komisjoni julgeolek. Ehituspoliitika. Kabineti algatatud läbipaistvuspoliitika sai algul terava kriitika osaliseks, kuid on edenenud jõudsalt.

Poliitika eesmärgiks on avalikustada Euroopa Liidu toetuste saajad, seda eriti põllumajanduses ja avalikustada ärilistel eesmärkidel tehtava lobby finantstaust, isikute usaldusväärsuse väljaselgitamine, huvide konflikti monitoorimine. Huvide konflikt  on ülitähtis teema.

Enne juuni lõpus toimuvat Ülemkogu räägitakse palju Euroopa Liidu juhtimismudelitest ja mitte niivõrd põhiseaduslepingust. Selleks on vaja saavutada poliitiline kokkulepe. Samuti räägitakse  uue prantsuse presidendi Sarkozy mõjust Euroopale. 

Tema aktiivsuse põhjuseks ülejäänud Euroopa soov mitte kuulata  Prantsusmaa  käske. Sarkozy on suur populist ja väga särav isiksus. Meedias on väljendatud  muret, et Nicolas Sarkozy võit võib kaasa tuua suhete halvenemise Moskva ja Pariisi vahel.

Euroopa Liidus on arvamusliidriteks saksa ajalehed, kus artiklid väga analüütilised ja heal tasemel. Euroopa Komisjoni juures on 800 akrediteeritud ajakirjanikku. Paraku Eesti ajakirjandus Euroopa Liidu temaatikast väga ei huvitu. Head on ka prantsuse suuremad ajalehed (Le Monde), Suurbritannia ajalehtedes ilmunusse tuleks suhtuda teatud mööndusega.

Diskussiooni teemaks on Aafrikast lähtuvad probleemid. Sealne Senegali rannikult lähtuv emigratsioon on Euroopale suureks peavaluks. Euroopa Liit on suurim humanitaarabi andja Aafrikale.

Suhetes Venemaaga on Eesti võitnud. Viini konventsiooni rikkumist ei lubata ka sõjaolukorras. See tegi Venemaa mainele halba. Küberrünnakud suudeti tagasi tõrjuda, mis on  vaid viie mehe teene, kes pidasid ööpäevaringset valvet. Euroopa üldine huvi Eesti vastu kasvas.

Pärastsõjajärgses Euroopas ostis Venemaa ära Euroopa intelligendid, mainekujundajad, samuti kommunistid. Isikustena on diktaatorid olnud võluvad (Hitler, Stalin). Saksa vasakpoolsed olid H. Kohli  Saksamaade ühendamise plaani vastu, kes jätkas Adenaueri suunda. Günther Grass oli kunagine natsi sõjaväes teeninud ja muutus DDR-s vihkavaks vasakpoolseks. Saksamaa ka ainus riik Euroopas, kes teinud lõpu oma verise ajalooga, samas eitab Prantsusmaa oma sõjalisi kaotusi ajaloos. Pea üldse ei räägita Prantsusmaal Borodino ega Waterloo lahingutest.

6. Põhiseaduslepingu arutelu Euroopa Parlamendis

6. juunil arutas Euroopa Parlament põhiseaduslepinguga seonduvat. Eurovolinik Margot Wallströmi sõnul on probleemid, millega tegeleb põhiseaduse leping seni lahendamata. Lepingut vaja muuta ning tegeleda nende teemadega, mis kodanikke kõige rohkem puudutavad. Põhiseaduse leping on kompromiss, mida on raske parandada, aga kerge rikkuda.

Uus leping peab jõustuma enne 2009. aasta parlamendivalimisi. Lahendus peaks tuginema konsensusel ning tagama tasakaalu nende riikide vahel, kes on lepingu juba ratifitseerinud, ja nende vahel, kes seda ei ole teinud. Põhiseaduse lepingu sisu on suures osas aktuaalne.  ning ta leidis, et kõik institutsioonid peavad koos selgitama, mis on põhiseaduse lepingu näol mängus ja kui oluline see on Euroopa tuleviku jaoks.

Enamik liikmesriike soovib põhiseaduslepingut, sest soovitakse tugevat Euroopat. Valitsustevaheline konverents tuleb lõpule viia Portugali eesistumise ajal. 

21.-22. juunil Brüsselis toimuva Euroopa Liidu ülemkoguga saab läbi Saksamaa eesistumine. Kokkusaamise põhiteema on põhiseaduse leping.

Täiendav teave:
http://tinyurl.com/22ofkj

7. Konverentsid, seminarid, muud

* Eurovolinik ja Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas on Brüsselis tulnud välja avaldusega, et Euroopa Liit peaks rohkem kaasa rääkima Brüsseli linna planeerimisel ja väljaehitamisel, kujundades Brüsselit Euroopa Liidu pealinnaks. Euroopa Komisjon paikneb linna 64 hoones ja on üks suuremaid kinnisvara omanikke Brüsselis. Voliniku sooviks on muuta Brüssel Euroopa sümboliks.

See on Euroopa Liidu ajaloos esimene kord, mil üks institutsioon on kaasatud linna planeerimisse. Kallas on lubanud mõne kuu jooksul koostöös Brüsseli omavalitsusega esitleda Euroopa Komisjoni strateegilisi ehitusplaane.

Seoses Euroopa Liidu uute laienemistega vajab komisjon lisaks umbkaudu 200 000 ruutmeetrit tööruume senisele 800 000 olemasolevale ruutmeetrile.  Kavas on korrastada vaemaid hooneid ja ehitada uusi.

Kallas püüab suuremat tähelepanu pöörata ka elukeskkonnale ja ehitussiilile. Senine eurokvartal, mis asub 19. sajandil ehitatud tollase kuningas Leopoldi kvartalis,  hakkab jääma kitsaks. Institutsioonides töötava personali ja diplomaatide laste jaoks loodud Euroopa koolid kannatavad samuti kroonilise ruumikitsikuse all.

* 14.-15. juunil toimub Brüsselis linnade ja regionaalsete omavalitsuste linnade julgeolekut ja ohutust käsitlev seminar ning kuidas selleks taotleda Euroopa Liidult rahastamisvõimalusi. Seminar toimub EFUS (European Foundation for Urban Society) ruumides.
Täiendav teave:
http://www.urbansecurity.org

Koostas:

Anne-Ly Reimaa
Square De Meeûs 1,
B-1000 Bruxelles
e-post: annely.reimaa@ell.ee

8. juunil 2007


11.06.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit