Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2007


Riigikohus jättis sõjahaudade kaitse seaduse jõusse
Print

TARTU, 8. juuni, BNS - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis reedel sõjahaudade kaitse seaduse jõusse.

Riigikohus ei rahuldanud Tallinna volikogu taotlust, milles taheti seaduse kahe sätte kehtetuks tunnistamist, ütles BNS-ile riigikohtu pressiesindaja.

Veebruari lõpus otsustas Tallinna volikogu erakorralisel istungil keskerakondlaste häältega esitada riigikohtule taotluse tunnistada osa sõjahaudade kaitse seaduse sätteid kehtetuks.

Tallinna volikogu märkis riigikohtule saadetud taotluses, et osa sõjahaudade kaitse seaduse sätteid on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et riigil on pädevus riigielu küsimuste otsustamisel. Samuti on kohalikel omavalitsustel pädevus kohaliku elu küsimuste otsustamisel ning ka osas, mis puudutab avaliku ruumi kujundamist kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Seetõttu on nende sätete näol tegemist põhiseadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riivega, märkis riigikohus.

Kolleegium leidis, et 1949. aasta Genfi konventsioonide lisaprotokolliga ühinedes on Eesti võtnud endale rahvusvahelise kohustuse tagada okupatsioonist või sõjategevusest tingitud kinnipidamise, okupatsiooni ja sõjategevuse tagajärjel surnute säilmete ning matmispaikade austamise, säilitamise ja tähistamise.

Asjaolu, et riik võib selle kohustuse täitmist siseriiklikult korraldada, ei muuda seda kohaliku elu küsimuseks, leidis riigikohus.

Sõjahaudade kaitse seaduses sätestatud piirangud on sobivad ja vajalikud riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ning kuigi sõjahaudade kaitse seadus välistab kohalike omavalitsuste otsustusõiguse, on piirang väheintensiivne ja tervikuna proportsionaalne, märkis riigikohus.

Volikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut väitis juriidilisele ekspertiisile viidates, et sõjahaudade kaitse seadus sekkub teatud olukordades ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Vitsut kutsus sõjahaudade kaitse seaduse riigikohtusse kaebamiseks kokku erakorralise linnavolikogu istungi, kus opositsiooni esindajad ei osalenud, kuna pidasid seda Keskerakonna valimiseelseks ürituseks.

Tallinna 63-liikmelisest volikogu koosseisust oli kohal 34 saadikut, neist 32 keskerakondlast ning fraktsioonidesse mittekuuluvad Peeter Mardna Rahvaliidust ning endine Res Publica liige Oleg Rebane.

Seaduse riigikohtusse kaebamise poolt hääletas 33 saadikut, Peeter Mardna jäi erapooletuks.

Riigikogu võttis sõjahaudade kaitse seaduse vastu 10. jaanuaril ja see jõustus 20. jaanuaril.

Tallinna toimetus, +372 610 8863, sise@bns.ee


08.06.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit