Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


16.-20. aprll 2007
Print

E-nädalakiri 11/2007

Sisukord:

1. Kohtumine Tallinna sadama arendajatega
2. Euroopa regioonide, linnade ja omavalitsuste majast
3. Migratsioonipoliitka alane ümarlaud Euroopa Parlamendis
4. Konverentsid, seminarid, muud

1. Kohtumine Tallinna sadama arendajatega

16.aprillil toimus Eesti Alalises esinduses kohtumine Tallinna sadama arendajate - Euroopa Liidu projektide juhi 

Tiina Palo ja sadama infrastruktuuri arenduse osakonna juhataja Hele-Mai Metsaliga. Kohtumisel osalesid  majandusata¨ee Tarmo Otsa ja Euroopa Liidu vahendite nõunikKadri Uustal. Tallinna sadama esindajad tutvustasid sadama arendusplaaneja koostööd Belgia sadamatega. Tallinna Sadam on koos Belgia sadamatega esitanud Euroopa Liidu Motorways of the Sea ehk meremagistraalide projektitaotluse.

Projekt koosneb kolmest osast: lähimerevedude arendamine koostöös teiste sadamate ja transpordioperaatorite ning muude seotud osapooltega, kaubavoogude uuring ning investeeringud sadama infrastruktuuri. Projekti on hõlmatud Tallinna Sadama kaks sadamat - Paldiski Lõunasadam ja Muuga sadam.

Peamine investeering on lainemurdjate ehitamine mõlemasse sadamasse, et suurendada laevade teenindamise stabiilsust ning vähendada keskkonnakahjude riski võimaliku õlireostuse korral akvatooriumis.  Sadamate koostööst võiks välja kasvada laiem regioonide koostöö. Flandrias on partnersadamateks Zeebrugge, Ghent ja Oostende. 

Tallinna sadamat edestaavad kaubavoogude poolest vene sadamad Promorsk ja St.Peterburg. Tallinna sadam on sõltuv Venemaa kaubavoogudest (moodustab 79%), suurenemas on konteinervedude osa. Sadama lähedal on suhteliselt suur mürareostus (rongide pidurdamine), naftatooted levitavad ebameeldivaid lõhnu, ehkki pidev õhuseire reostust ei näita. Piirnevate omavalitsuste poolton olnud eteheiteid sadama tegevuse üle.

Samas annab sadam linnale suurt lisakäivet turistide näol, linnaliiklust häirivad suurveokid. Sadamat arendatakse enamjaolt laenukapitali abil. Sadam on huvitatud laiapinnalisest koostööst omavalitsustega. Tõrjuvat suhtumist on tunda Harjumaa omavalitsuste poolt, seevastu Saaremaa sadama arendamisel on olnud kohalike omavalitsustega väga hea koostöö.

Täiendav teave: www.ts.ee 

2. Euroopa regioonide, linnade ja omavalitsuste majast

17.aprillil toimus CEMR`s nõupidamine, kus arutati Euroopa regioonide, linnade ja omavalitsuste majaga seonduvaid probleeme, samuti 6.juunil maja  avamisega seotud küsimusi. Patrizio Fiorilli nentis koosolekul, et seni pole avamisüritusega seonduvaid küsimusi suudetud rahuldavalt läbi rääkida, samuti oodatakse peasekretär Jeremy Smith`i seisukohti.

Maja avamisele on oodatud Euroopa Komisjoni asepresidendid Kallas, Wallström ja Frattini. Avamispäeva kava on kinnitamata. Brüsseli linnavalitsus pole  vastanud CEMR`i palvele sulgeda majaesine liiklustänav ürituse läbiviimiseks.

Maja telefonikeskus, kus kasutatavad majasisesd numbrid, käivitub 26.aprillil. Mais paigaldatakse maja sissepääsu juured liitude viidad, kuhu planeeeritud ka vastavad logod. Eurocities on logode kasutamise vastu. Küsimus tõstatub uuesti järgmisel nädalal toimuval koosolekul.

Majasse sissepääs toimub sissepääsukaartide abil, mis mõeldud eelkõige maja töötajatele. Liidud saavad tellida lisakaarte CEMR`ist, kontaktiskuks Chantal Sampoux (e-post: Chantal.sampoux@ccre-cemr.org ).

Maja valvelauas olev töötaja seni puudub. Töötaja loodetakse leida mais. Cogerimo (maja valdaja) ja CEMR`i vaheline kindlustusleping ei kata vargusvastast kindlustust. Juhul, kui liidud on sellest huvitatud, tuleb sõlmida täiendav leping. CEMR vajab kindlustuslepingu jaoks (tulekahju vastane kindlustus)  liitude vara maksumust.

3. Migratsioonipoliitka alane ümarlaud Euroopa Parlamendis

18.aprillil toimus Euroopa Parlamendis migratsioonipoliitka alane ümarlaud Euroopa Parlamendis, mida võõrustas Itaalia europarlamendisaadik Vittorio Prodi.  Ümarlaua korraldajaks oli Euroopa migratsioonipoliitika keskus. OECD 2005.a. uurimus soovitab toetada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate liikumist majanduse ja innovatsiooni edendamiseks.

Töötajate liikumine toetab teatud mõttes ka tööjõudu loovutavat maad, seda küll juhul, kui töötajad pöörduvad tagasi uute ettevõtlus- ja tehnoloogia alaste oskustega ja kogutud kapitaliga. Probleemiks tööjõudu loovutavatele maadele on  nn ”ajude äravool”, olukord võib olla väga erinev maa, regiooni ja eri tööstusharude piires.

Ümaralaua keskseks teemaks oli käesoleva aasta septembris Euroopa Komisjoni poolt planeeritav kõrge kvalifikatsiooniga töötajate Euroopa Liidus elamise- ja sisenemise reeglistikku käsitleva direktiivi ettevalmistamine. Lissaboni strateegia on püstitanud ambitsioonikad eesmärgid, kuid uute töökohtade loomine toob kaasa ajude äravoolu Ida-Euroopast Kolmandatest riikidest saabujatele on sageli ranged reeglid töö- ja elamislubade  taotlemiseks.

Nn taaskvalifitseerumine (diplomite tunnustamine, ümberõpe) võtab kaua aega ja on tegeliku oskustööjõu raiskamine. Migratsioonipoliitika on kuulub igal maal valitsuse kompetentsi, vajalik oleks kohapealsete huvigruppide arvestamine oskusmigrantide valiku süsteemis.

Itaalias on palju migrante Rumeeniast, Moldaaviast ja Serbiast. Omavalitsused ja ärisektor on koostanud nn. eelvaliku nimekirjad, mille alusel on saabujatel kergem bürokraatlikke protseduure järgida. Itaalia on teinud koostööd Rumeenia tööhõiveametiga, et tulijatele õpetajada keelt ja leida vajalikke oskustöölisi. Madalmaad on lihtsustanud vajalike oskustööliste dokumentide korraldamist, töö- ja elamisluba on võimalik saada  15 päevaga.

Perede järgitulek töölistele tekitab  sotsiaalses mõttes probleemne, kuid selle takistamine teeb töökoha vähem atraktiivseks. Välismaal töötavad noored toetavad sageli majanduslikult oma kodumaal elavaid peresid, teenitav raha jääb tööd andvasse riiki investeerimata. Euroopa on probleemi ees, sest paljud noored lahkuvad tööle USA-sse ja Kanadasse.  Samas 29% Ladina- Ameerika kõrgkoolide lõpetajatest tuleb tööle Hispaaniasse ja mujale Euroopasse.

Läti Vabariigi Majandusministeeriumi andmetel on 5% elanikkonnast (60 000 inimest) lahkunud maalt, neist 25 000 inimest on asunud tööle Iirimaale. Arvestades mitteametlikke andmeid ja uurimusi, võib olla emigrantide tegelik arv 30% suurem.

Täiendav teave INTERREG  IIIC projekti City to City kodulehelt: www.interregc2c.net

Lisaks Euroopa Komisjoni migratsioonipoliitikat käsitlevad dokumendid: COM(2005) 669 final (Communication from the Commission. Policy Plan on legal Migration SEC(2005)1680 ja COM(2005) 390 final Migration and Development: Some concrete orientations.

4. Konverentsid, seminarid, muud

* Leedu üleriiklik kohalike omavalituste liit (Lietuvos Savivaldybiu Asociacija) plaanib Avada käesoleva aasta mais Brüsselis esinduse. Omavalitsusliidu esindajaks on määratud Povilas Kuprys.

*Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika direktoraadi kodulehel http://ec.europa.eu/regional_policy/projects/stories/index_en.cfm asub edukate ERDF ja INTERREG projektide andmebaas, kus on võimalik kõigil avaldada oma edulugusid. Nimetaud aadressil tutvustatakse üle 500 huvitava näite. Osa tektste on avaldatud bro¨üürina: http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/presenta/pres_en.htm

* Brüsseli elanikest on 56,5 % välismaist päritolu. Veel aastal 1961 oli vastavaks näitajaks  7,3% ja aastal 1991 28,5%.  Aastal 2005 stabiliseerus välismaalaste arv 26,3 protsendini, uusbelgaste arv on tõusnud 30,2 % (kokku välismaalasi seega 56,5%).

* Eesti Alalise esinduse suursaadik Väino Reinart lõpetab oma missooni Brüsseis 2007.a. juunis, tema asemel astub ametisse Raul Mälk, kes hetkel töötab Välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonna peadirektorina.

* 5.juunil korraldab Regioonide komitee foorumi koostöös Euroopa Liidu institutsioonidega, kuhu on oodatud omavalitsusliitude ja regioonide pressiesindajaid ja väljaannete eest vastutavad toimetajad. Foorumi peateemaks on Euroopa Liidu kommunikatsioonipoliitika, põhiseadusleping ja planeeritav instutsionaalne reform.
Foorumil osalevad Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström ja Euroopa Parlamendi asepresident Alejo Vidal Quadras. Foorumil esitletakse  teist eduaruannet D-plaani (Demokraatia, Dialoog ja Debatt) elluviimise kohta. Osavõtuks tuleb registreeruda e-posti aadressil: June-Forum2007@cor.europa.eu 


Koostas:

Anne-Ly Reimaa
Square de Meeûs 1,
B-1000 Bruxelles
e-post: annely.reimaa@ell.ee

20.04.2007


23.04.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit