Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2007 Brüssel


26.veebruar- 2.märts 2007
Print

 E-nädalakiri 5/2007

Sisukord:
1. ELAN võrgustiku koosolek
2. EL Regioonide Komitee CONST komisjoni koosolek
3. Keelelise mitmekesisuse voliniku haldusalast
4. IBSG grupi briifing
5. Euroopa Komisjon avaldas  poliitilise strateegia aastaks 2008
6. Konverentsid, seminarid, muud

1.ELAN-võrgustiku koosolek

27.veebruaril toimus Küprose omavalitsuste liidu esinduses (rue du Trone, 98) ELAN võrgustiku koosolek, mille päevakorras oli esikohal liitude ühise efektiivse lobitöö koordineerimine EL institutsioonides. Kerstin Stuber, Baieri omavalitsusliidu büroo juhataja,  tutvustas oma liidu poolt koostatud lühiülevaadet  EL poliitikast (antud juhul oli teemaks kontsessioonidega seotid küsimused), mis oleks ülevaatlik ja kasutatav  ELAN võrgustiku lobbitöös.

Eelnevatel koosolekutel on arutatud, et analoogilisi ülevaateid peaks tegema iga liit, samuti viitama vajalikele võtmeisikutele, kes antud poliitikaga tegelevad. Ülevaated paluti edastada Dominic Rowles`ile (Inglise liit, e-mail: Dominic.Rowles@lga.gov.uk) või Angelika Poth-Mögelile (CEMR, e-post: angelika.poth-moegele@ccre-cemr.org) 13.märtsiks, mil toimub uus ELAN võrgustiku kooslek.

Patrizio Fiorilli, CEMRi prssiesindaja, andis ülevaate Kreekas, Rhodosel 10-12.mail toimuvast sõpruslinnade konverentsi „Twinning for tomorrows`s word” ettevalmistustöödest. Praegune  registreerimiste seis annab alust karta konverentsi ebaõnnestumist. 26.veebruaril Oslos toimunud koosolekul nenditi vähest huvi konverentsi vastu, mis tekitab ürituse finatseerimisrakusi.

Konverentsi toimkond on saanud erikokkuleppele hotellide broneerimishinns. Liitusid ja omavalitsusi paluti arvestada konverentsi kavas soovitatud  hotellidega. Juhul kui ühelt maalt palju huvilisi, on võimalik taotleda CEMR`ilt osalustoetust. P.Fiorilli juhtis tähelepanu ka asjaolule, et tegemist pole nn. tavalise kõnekoosolekuga, vaid kavas on ka töötoad ja kohtumised sõpruslinluse edendajatega, samuti debatt Euroopa Komisjoniga  programmi  “Europe for citizens” üle. Taolised konverentsid toimuvad vaid kord 10 aasta tagant.

P.Fiorilli andis kiire ülevaate ka 6.juunil aset leidvast omavalitsuste maja avamisürituse ettevalmistamisest. Avamine on ajastatud nii Regioonide komitee kui parlamendi täiskogu istungiga Brüsselis. Ettevalmistöödega tegeleb nelja osapoole (CEMR, liidud, EUROCITIES ja G4) ühiskomisjon. Praegu on kujunenud küsimuseks ürituse eelarve. Kõigil tuleb vaadata rahakotti ja  anda teada oma panuse suurus ürituse korraldamisse.

Koosolekul arutati ka keskkonna- ja transpordiga seonduvaid küsimusi.  Sylvain Chevassus andis teada 6.-7.märtsil Budapestis toimuvast avalikku transporti käsitlevast konverentsist.

13.veebruaril toimus Strasbourgis parlamendi ühendatud arutelu jäätmete osas. Erinevalt Euroopa Komisjonist toetavad saadikud "jäätmehierarhia" põhimõtte kasutamist, mille alusel jäätmekäitlusmeetodid klassifitseeritakse nende keskkonnasõbralikkuse alusel, rõhutades jäätmete vältimist ning vähendamist.

Parlament soovib, et jäätmete vähendamiseks loodaks siduvad programmid, et jäätmeteke stabiliseeruks 2012. aastaks 2008. aasta tasemel ning et tootja või importija vastutaks jäätmete eest, mis tekivad nende toodete turustamise tõttu.

Hääletustulemused parlamendis  on kohalikele omavalitsustele soodsad. CEMR on oma lobbitöös toetanud viieastmelist jäätmete hierarhiat. Liikmesriigid peaksid 2020. aastaks saavutama vähemalt üldise korduskasutuse ja ringlussevõtu määra 50% osas tahkete olmejäätmete puhul ning 70% osas ehitus-, lammutus-, tööstus- ja tootmisjäätmete puhul.

Soovitakse, et täpsemalt tehtaks vahet jäätmetel ning kõrvalsaadustel. 2008. aastaks tuleb koostada näitajate loetelu, mis võimaldab liikmesriikidel oma jäätmetekke vältimise programmide ja meetmete täitmist jälgida, hinnata ja sellest aru anda. Samuti peaksid liikmeriigid tagama, et ohtlike jäätmetega tegelevad asutused ja ettevõtjad ei sega ohtlike jäätmete erinevaid liike ega sega ohtlikke jäätmeid mitteohtlike jäätmetega.

Parlamendi ettepaneku kohaselt ei tohi 2015. aastaks prügimäele viia paberit, klaasi, tekstiili, plastikut ning metalli, ning neile kategooriatele tuleb luua eraldi tagasikogumissüsteemid. 2020. aastaks ei tohi ringlussevõetavaid jäätmeid enam prügimäel ladustada. CEMR`i arvates on mõned seisukohad liialt karmid (näiteks pool olmejäätmetest peavad olema korduvkasutuses aastaks 2020). Seda oleks parem reguleerida rahvuslikul ja kohalikul kui Euroopa Liidu tasandil.

Kuna parlament on oma ettepanekutes palju ambitsioonikam kui Euroopa Liidu Nõukogu, on oodata keerulist kaasotsusmenetlust. Täna läheb osades liikmesriikides 90% jäätmetest prügimäele. Euroopas keskmiselt võetakse vaid 33% jäätmetest ringkasutusse.

Järgmine ELAN võrgustiku koosolek toimub 13.märtsil Islandi liidu esinduses.

Täiendav teave Rhodose konverentsi kohta CEMR` i kodulehel

Täiendav teave Euroopa Parlamendi vastukajast prügidirektiivile

2. EL Regioonide Komitee CONST komisjoni koosolek

27.veebruaril toimus Brüsselis CONST (põhiseaduse ja Europa valitsemisasjade) komisjoni koosolek. Koosoleku päevakorras oli päevakajaliste küsimuste arutelu põhiseadusliku protsessi tuleviku üle seoses omaalgatusliku arvamuse koostamisega (CONST-IV-011,  raportöör komisjoni esimees António Paiva). Arvamuse eelnõu plaanitakse vastu võtta  3. mail 2007 Saksamaal, Münsteris.

Praeguseks on 16 liikmesriiki ratifitseerinud põhiseaduse lepingu. Prantsusmaal ja Hollandis lükati põhiseadusleping rahvahääletusel tagasi. Viimati ratifitseeris põhiseaduse lepingu Soome 5. detsembril 2006. Ratifitseerimisprotsess on pooleli Poolas, Portugalis, Rootsis, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Tšehhi Vabariigis ja Taanis.

Lisaks on ratifitseerimine peatatud Saksamaal ja Slovakkias riikide konstitutsioonikohtute otsuste tagajärjel. Ratifitseerides ühinemislepingu Euroopa Liiduga, on Bulgaaria ja Rumeenia ratifitseerinud ka põhiseaduse lepingu.

1. jaanuari 2007 seisuga on põhiseaduse lepingu ratifitseerinud kaks kolmandikku liikmesriikidest. Regioonide komitee on huvitatud, et lepingus säilitataks kohaliku ja piirkondliku autonoomia järgimine, subsidaarsuse põhimõte ja ühenduse õigusliku mõju arvestamine kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Oluline on konsultatsiooni põhimõtte ja kohaliku tasandi demokraatia tähtsuse tunnustamine Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees Jo Leinen rõhutas, et Euroopa põhiseadusleping peaks jõustuma hiljemalt 2009.a.

Arutlusel olid ka Euroopa Komisjoni teatis “Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade”KOM (2006) 689 lõplik; komisjoni töödokument “Õiguskeskkonna lihtsustamise strateegiat käsitlev esimene eduaruanne”; komisjoni talituste töödokument “Halduskulude mõõtmine ja halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus.

Komisjoni järgmine kooslek toimub 3.mail Saksamaal Münsteris.

Kokkuvõte  põhiseadusliku protsessi kohta:
http://www.toad.cor.europa.eu/CORViewDoc.aspx

Täiendav teave:
http://www.toad.cor.europa.eu/CORConvocation.aspx?body=const-iv&date=27022007  

3.Keelelise mitmekesisuse voliniku haldusalast

Rumeenia volinik Leonard Orban haldab 2009. aastani nn keelelise mitmekesisuse voliniku portfelli. Keelelise mitmekesisuse voliniku peamine ülesanne on määratleda, kuidas saab keeleline mitmekesisus kaasa aidata järgmistes valdkondades:
1) majanduslik konkurentsivõime, majanduskasv ja paremad töökohad;
2)  elukestev õpe ja kultuuridevaheline dialoog;
3) Euroopa poliitilise dialoogi ruumi loomine mitmekeelse suhtluse kaudu kodanikega.

Näiteks luuakse 2007. aasta teisel poolel keelelise mitmekesisuse ärifoorum, et  aidata ettevõtetel jõuda uutele turgudele erinevate keelte kasutamise abil.

Üheks ülesandeks on ka  parandada Komisjoni  veebikeskkonna tõlkimist erinevatesse keeltesse. Mitmeid valdkondi ühendav meede 2007. ja 2008. aastal on kodanikele ligipääsu võimaldamine omakeelsetele elektroonsetele teabeteenustele (nagu EUR-Lex õigusvaldkonna töötajatele, CORDIS neile, keda huvitavad teaduslikud uuringud, TED ELi riigihangete jaoks ja EU bookshop, mis on ELi elektrooniline raamatupood.

Pole kahtlust, et Euroopa Komisjonis on peatselt volinikke vähem kui liikmesriike. Seda näeb 2009. aastast ette praegu kehtiv Nizza leping, ning sama sedastab ka  varjusurmas olev EL-i põhiseadusleping, ehkki 2014. aastast. 2007.aasta algul on näiteks ettevõtluspoliitika volinik Günter Verheugen andnud intervjuusid, milles pakkus, et väikeriikidele pole tulevikus volinikukohti vaja.

Verheugeni sõnul oleks väikeriikidel rohkem kasu  suurriigi voliniku asetäitja kohast mõnes tähtsas valdkonnas. Debatt antud teemal on seni ettevaatlik. Ilmne on soov kohelda suurriike Saksamaad ja Prantsusmaad nn siidkinnastega, mida väikeriigid on teravalt kritiseerinud ja  süüdistanud komisjoni presidenti  Barrosot Euroopa ühishuvide unustamises.

Täiendav teave
Leonard Orbani CV:
http://ec.europa.eu/commission_barroso/orban/profile/profile_et.htm

4.IBSG grupi briifing

2.märtsil toimus Informaalse Balti Mere Grupi (iBSG – Informal Baltic Sea Group) teabepäev Stockholmi Brüsseli esinduses (Avenue de Cortenberg, 52), mille sisuks oli kahe uue finantsmehhanismi INTERREG IVB Baltic Sea ja IEE (Intelligent Energy Europa) rahastamisvõimaluste ja kriteeriumite tutvustamine.

Ann-Kerstin Myleus ( DG Regio, territoriaalse koostöö üksuse juhataja asetäitja) keskendus oma ettekandes Balti mere äärsetele INTERREG programmidele. INTERREG hõlmab 50 piiriülest programmi, millele lisandub 12 potentsiaalsetele kandidaatriikidele suunatud programmi. INTETRREGi põhieesmärk on vähendeda piiride mõju regioonides ja tõsta sealset integratsiooni.

Kesk-Läänemere piiriülese koostööprogrammi uueks aspektiks on suurem panustamine infrastruktuuri arendamisse ja loomisesse. Piirkonnas on kahe eelneva INTERREG perioodi jooksul  piisavalt tehtud nn. pehmeid projekte. Kesk-Läänemere INTERREG on ainus programm, mis hõlmab merd – siit tulenevalt on võimalus teha näiteks  keskkonna ja merereostuse vähendamisega seotud projekte.

Lisaks on eesmärgiks kaasata projektidesse nii riikliku, regionaalse kui kohaliku tasandi ametivõime, mis annab laiema kandepinna strateegiate koostamisel. Omaosalusprotsent uutel riikidel 15% (mis aga vähendab ka projekti kogueelarvet), vanadel võib olla omaosalusnõue kuni 50%. Kesk-Läänemere programmi eelisvaldkonnad on innovatsioon, ligipääsetavus (siia kuuluvad ka ICT ja transport), Balti meri kui ühine ressurss (tervis, vesi), aktiivsete ja konkurentsivõimeliste linnade ja regioonide arendamine.

Programmi haldav sekretariaat asub Rostockis ja Riias. Programm kiidetakse heaks varasügisel, taotlusvoor avaneb eeldatavalt septembris 2007.

Teine Euroopa komisjoni esindaja, William Gillett, IEEA (Intelligent Energy Executive Agency) juhataja tutvustas Euroopa Liidu energeetikaprogrammi. Euroopa Liit on seadnud endale 2020.aastaks vähendada kasvuhoonegaase 20%, parandada energiakasutuse efektiivsust 20%, tõsta taastuva energia osa tarbimises 20%-ni ja biokütutse osa 10%-ni. Arendustegevus toimub loosungi all „Promote e-solution, not revolution!”. 19.aprillil korraldatakse Brüsselis IEE programmi infopäev.

Vahetult enne seda kuulutatakse välja 2007.aasta kevadine programmi  Intelligent Energy – Europe uus taotlusvoor. Fondi suurus sel aastal on 55 miljonit eurot. Euroopa organisatsioonid saavad taotleda rahastust projektideks, teavitusüritusteks ja konverentsideks, kohalike energiaagentuuride loomiseks (mille jaoks on eraldatud programmi siseselt 3 miljonit eurot).

Programm toetab nn. pehmeid projekte, mitte investeeringuid, enamasti 50% kaasfinantseeringuna. Programmi eesmärk on teavitada inimesi energiasäästu võimalustest. Kohalikud omavalitsused saavad taotleda rahastust energiaagentuuride loomiseks 3-aastaseks perioodks, kuid siinjuures tuleb silmas pidada, et loodavad üksused peavad olema sõltumatud ning oma eelarvega.

Energiaagentuurid on mittetulunduslikud, kulud võidakse katta 75 % ulatuses. IEE agentuur aitab kaasa taotluste koostamisele, soovitav on projektitaotluste kirjutamisel konsulteerida IEEA töötajatega.

William Gillet soovitas tellida kord kvartalis tasuta ilmuvat agentuuri e-teabekirja aadressil:
http://ec.europa.eu/energy/intelligent/whatsnew/subscription_en.htm, samuti on võimalik saada igakuist teabekirja, mida koostab Peter Löffler, e-post: Peter.LOEFFLER@ec.europa.eu. 19.aprilli teabepäeva kohta info aadressil: http://ec.europa.eu/energy/intelligent/events/infodays_en.htm

Täiendav teave:
http://ec.europa.eu/energy/intelligent/index_en.html

5.Euroopa Komisjon avaldas  poliitilise strateegia aastaks 2008

Euroopa Komisjon esitles hiljuti oma poliitilist strateegiat aastaks 2008, kyius tuuakse esile neli strateegilist valdkonda: heaolu, solidaarsus, julgeolek ja vabadus ning rõhutatakse Euroopa Liidu tugevamat rolli globaliseeruvas maailmas. Poliitikavaldkondade eelistused majandustegevus, energia, kliimamuutused ja migratsioon.

Strateegiat arutatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukoguga ja selle alusel töötatakse 2007.aasta sügiseks välja komisjoni tööprogramm ja 2008.aasta eelarve.

Euroopa Komisjoni poliitiline strateegia aastaks 2008: http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/doc/aps_2008_en.pdf

6.  Konverentsid, seminarid, muud

* Euroopa Liidus on alates 1.jaanuarist 2007 23 ametlikku keelt. Kuni  2006.aastani  oli Euroopa Liidu ametlikke keeli 20 (reaalselt 19, sest Malta riik ei nõudnud tõlkide puuduse tõttu tõlget malta keelde). Sellest aastast on lisandunud rumeenia, bulgaaria ja iiri (gaeli) keeled. Regioonide Komitee majas on hetkel tõlkekabiine vähem kui ametlikke keeli ning komitee juhatus otsustas alestes käesolevast aastast alati garanteerida suulise tõlke vaid kolme keelde (inglise, saksa ja prantsuse keel), teisi keeli tõlgitakse roteeruvalt.

Roteeruv tõlge tähendab, et keeled on nn. tõlkejärjekorras ning kui näiteks eesti keelt on korra mõne komisjoni koosolekul tõlgitud, liigub ta antud komisjoni töökeelte nimekirja lõppu ning tuleb selle komisjoni istungil taas tõlkimisele siis, kui kõik teised keeled on samuti ühe korra tõlke saanud.

Oluline on siinjuures komisjoni koosolekule õigeaegne registreerimine, mis tagab tõlke järjekorrast kinnipidamise.

* 28. veebruarist 01. märtsini toimus Euroopa Parlamendis Brüsselis esimene Põhjamõõtme teemaline parlamentidevaheline konverents, kus arutati uut, alates 2007. aastast kehtivat Põhjamõõtme poliitikat ning valmistada ette Põhjamõõtme parlamentaarse foorumi loomine. Kohtumise avas Euroopa Parlamendi asepresident Diana Wallis.

Kohtumisel osalesid teiste hulgas Saksamaa riigiminister Günter Gloser ning Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström. Tähelepanu pöörati eelkõige sellistele teemadele nagu keskkond, tervishoid, sotsiaalasjad ning põlisrahvad, samuti kliimamuutusest tulenev mõju eriti tundlikule Arktilisele regioonile. Lisaks pakuti  Põhjamõõtme uuteks valdkondeks transporti ja energeetikat. Euroopa Parlamendi saadik, raportöör Alexander Stubb (Soome, EPP-ED) meenutas, et 2006.a. lõpus võeti vastu tema Põhjamõõtme Läänemere piirkonna strateegiat puudutav raport.

Paraku ei ole komisjon  sellel suunal suurt midagi teinud, ning et kiiresti on vaja strateegiale kõrgetasemelist poliitilist toetust. Eesmärk on  korraldada Põhjamõõtme Parlamentaarseid Foorumeid edaspidi iga kahe aasta tagant, mis võimaldavad selgemalt jälgida Põhjamõõtme poliitika rakendamist ning arutada ühisprobleeme.

* Oulu regiooni EL kontori juhataja Seppo Heikkilä teatas, et 13.juunil planeerib informaalne Balti Mere Grupi (iBSG – Informal Baltic Sea Group) korraladada kesköise jaanipäeva vastuvõtu, kuhu oodatakse pea 200 osalejat.. Baltic Sea Group`i võrgustikku kuuluvad Läänemere regioonide Brüsseli esindused, mis on peamiselt koondunud Avenue Palmerstoni piirkonda (siit ka sageli kasutatav nimetus Palmerston grupp).

Tegemist on  vabatahtliku koostöövõrgustikuga, mis tegutsenud alates 1990.ndate aastate lõpust. Hetkel kuuluvad grupi tuumikusse Turu, Oulu, Põhja-Rootsi, Stockholmi, Århusi, Lääne-POomerania, Ida-Rootsi ja Lõuna Rootsi regiooni Brüsseli esndused. Võrgustiku tegevus on  paaril viimasel aastal soikunud, kuna senine eestvedaja Hansa Office loobus antud rollist finantsraskuste tõttu.

Hetkel on kavas taaselustada seni toimunud aktiivne infovahetus. Võrgustiku prioriteetseteks valdkondadeks on keskkond, transport, haridus, kultuur, keskmine- ja väikeettevõtlus, mere- ja kalanduspoliitika. Brüsselis asub umbkaudu 50 Läänemere regiooni kohalike- ja regionaalsete omavalitsuste kontorit.

Veel paar aastat tagasi oli traditsiooniks korralada suviseid juulikuiseid vastuvõtte Brüsseli Hansa Office`s või Kopenhaageni esinduses, soomlaste algatusel püütakse endine traditsioon taastada.

 * 7.-9.juunil toimub Stockholmis konverents „From Reaction to Action”. Konverentsi eesmärgiks on koondada Lissaboni strateegiaga aktiivselt tegelevaid regioone, arutada ühiseid väljakutseid. Samaaegselt toimuvad Lissaboni regioonide juhatuse ja sekretariaadi valimised.

Täiendav teave Lissaboni Strateegia regioonide  võrgustiku ja konverentsi kohta: http://room.projectcoordinator.net/~Lisbon_and_Gothenburg_Protocol

http://www.stockholmregion.org/websites/stockholm/sd_page/2/3/index.php?

Koostas:

Anne-Ly Reimaa
Rue de Luxembourg, 3
B-1000 Brüssel, Belgia
e-post: annely.reimaa@ell.ee

02.03.2007


05.03.2007

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit