SISUKORD

EESSÕNA 4
SISSEJUHATUS 6
1. PIIRKONDLIKU  POLITSEITÖÖ  OLEMUS 8
1.1. Kogukond kui kooslus ja selle seos politseitööga 10
1.2. Kogukonnakeskne politseitöö 13
  1.2.1. Strateegiliselt orienteeritud politseitegevus 15
  1.2.2. Naabruskonnale orienteeritud politseitegevus 17
      1.2.3. Probleemile orienteeritud politseitegevus 20
      1.2.4. Lähipolitsei ja muud kogukonnakeskse politseitööga seotud mõisted 27
1.3. Piirkondliku politseitöö ettevalmistamine ja juhtimine 30
      1.3.1. Piirkondlik politseitöö kui strateegiline eesmärk 34
      1.3.2. Organisatsioonilised eeldused piirkondliku politseitöö rakendumiseks 38
      1.3.3. Järelevalve ja kontroll piirkondliku politseitöö eesmärkide täitmise üle 43
1.4. Piirkondliku politseitöö areng Eestis 1991-2004 46
      1.4.1.  Piirkondliku politseitöö korralduse muudatused Eesti politseiprefektuurides 51
      1.4.2. Koostöö kogukonnaga piirkondliku politseitöö korraldamisel 66
1.5. Piirkondliku politseitöö korraldamine teistes Euroopa riikides 75
 
2. EMPIIRILINE  UURING POLITSEINIKE,  KOHALIKU  OMAVALITSUSE ÜKSUSTE  LIITUDE  ESINDAJATE  TEADLIKKUSEST  NING SEISU-KOHTADEST  PIIRKONDLIKU  POLITSEITÖÖ  KORRALDAMISEL 78
2.1.  Empiirilise uurimuse metoodika 78
      2.1.1. Intervjuude läbiviimise metoodika ja valimi kirjeldus 78
      2.1.2. Piirkondlikku politseitööd tegevate konstaablite ankeetküsitluse metoodika ja valimi kirjeldus 81
2.2.  Uurimistulemused ja nende analüüs 84
      2.2.1. Küsitletavate sotsiaaldemograafilised tunnused 84
      2.2.2. Küsitletavate seisukohad ja teadlikkus piirkondliku politseitöö olemusest 86
      2.2.3. Rollide jaotus ja koostöö piirkondliku politseitöö korraldamisel 99
      2.2.4. Takistused ja probleemid piirkondliku politseitöö korraldamisel 109
      2.2.5. Küsitletavate seisukohad ja ettepanekud piirkondliku politseitöö korraldamise tõhustamiseks 114
 
KOKKUVÕTE 123
SUMMARY: Recommendations for Organising Community Policing More Effectively 130
VIIDATUD ALLIKAD 135
 
LISAD 
Lisa 1. Magistritöös kasutatud tabeleid ja jooniseid 142
      Lisa 1.1. Sparrow küsimused ja vastused traditsioonilise ning kogukonnakeskse politseitöö erinevuste kohta 142
      Lisa 1.2. Elanike rahulolu  politseiprefektuuride tööga 2002. aastal 143
      Lisa 1.3. Tallinna konstaablite poolt lahendatud avaldused ja vormistatud materjalid 2002/2003 144
      Lisa1.4. Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamused politseitegevusest ja  kuritegude ennetamisest oma piirkonnas 144
      Lisa 1.5. Mõnede Euroopa riikide kogukonnakeskse politsei tegevuse ja eesmärkide võrdlus 145
Lisa 2. Magistritöö koostamisel läbiviidud intervjuud 152
      Lisa 2.1.  Intervjuud Eesti politseijuhtidega 152
      Lisa 2.2. Intervjuud Euroopa riikide politseijuhtide ja politseispetsialistidega 175
      Lisa 2.3. Intervjuud kohaliku omavalitsuse esindajatega 209
Lisa 3. Magistritöö koostamisel läbiviidud piirkonnakonstaablite ankeetküsitlus 228
      Lisa 3.1. Ankeetküsimustik piirkonnakonstaablitele 228
      Lisa 3.2. Piirkonnakonstaablite vabad ettepanekud ja märkused töö korraldamise osas 231

EESSÕNA

Käesoleva magistritöö autor on kogukonnakeskse politseitöö korraldamise ja arendamisega tihedamalt kokku puutunud alates 2001. aastast. Sellest tulenes ka käesoleva uurimustöö teema valik. Magistritöö autor on osalenud Tallinna Politseiprefektuuri piirkondliku politseitöö ümberkorraldamises 2002. aastal. Ümberkorralduste eesmärgiks oli konstaablite rühmatöö laiem kasutusele võtmine ja seeläbi olemasoleva ressursi parem kasutamine. Alates 2004. aastast on autor osalenud lektorina mitmel täiendkoolitustel politsei keskastme juhtidele ja ka tavapolitseinikele nii Sisekaitseakadeemias kui ka Politseikoolis. Loengute teemadeks on olnud piirkondliku politseitöö juhtimine, piirkondliku politseitöö tegemine, politsei koostöö süütegude ennetamisel kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja teiste asutustega.

2004. aastal on autor esitanud käesoleva uurimistöö järelduste põhjal omapoolseid ettepanekuid piirkondliku politseitöö juhendi uue versiooni väljatöötamiseks ja osalenud töögrupi koosseisus. Nimetud juhend kinnitati politseipeadirektori 03.01.2005 käskkirjaga nr 1 peale käesoleva töö valmimist (PPT juhend 2005). Lisaks sellele kuulub uurimuse autor politsei korrakaitse juhtgruppi, kes arutab läbi ja esitab ettepanekuid korrakaitsepolitsei valdkonna küsimustes politsei juhtkonnale (politseipeadirektori juures olevale politsei juhtgrupile).

Käesoleva uurimistöö autor on osalenud ja esindanud Eesti politseid kogukonnakeskset politseitööd käsitlevatel järgmistel rahvusvahelistel seminaridel:
1. 9.-14. veebruaril 2003. aastal Hollandis toimunud CEPOLi (Euroopa Politseikolledži) seminaril „Community and Problem Oriented Policing in Europe“, kus osalesid spetsialistid kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest ja kandidaatriikidest. Seminari eesmärgiks oli parimate kogemuste kogumine Euroopa riikidest (Kaasik 2003).

2. 21.-26. märtsil 2004. aastal Belgias, Luksemburgis, Hollandis ja Saksamaal toimunud CEPOLi seminaril “Community Policing in Practice”, kus osalesid samuti Euroopa Liidu liikmesriikide ja kandidaatriikide politseiametnikud. Seminari eesmärgiks oli tutvumine erinevate riikide konkreetsete projektidega ja neile ka omapoolse hinnangu andmine. Autori panus oli töögrupi koosseisus hinnangute väljatöötamine. (Kaasik 2004a)

3. 13.-18. juunil 2004. aastal Soomes toimunud CEPOLi seminaril “Moving Forward With Community Policing in Europe”, kus olid taas koos Euroopa Liidu liikmesriikide selle valdkonna politseijuhid ja spetsialistid. Seminari eesmärk oli kogukonnakeskse politseitöö võimalike uute arengusuundade läbi arutamine ning Euroopas spetsialistide võrgustiku loomine.  Seminariks tuli esitada ka nn enesehinnangu [self-assessment] kirjalik kokkuvõtte oma riigi kogukonnakeskse politseitöö arengu kohta. Autor koostas ja esitas vastava dokumendi Eesti politsei kohta. Lisaks viis autor seminari käigus läbi intervjuud erinevate riikide politseiüksuste juhtidega ning väljaõppe korraldajatega. Neid intervjuusid on käesolevas uurimistöös kasutatud kaardistamaks rahvusvahelist kogemust. Intervjuude salvestised on autoril olemas CD plaadil. (Kaasik 2004b)

Autor osaleb ka Sisekaitseakadeemia Politseikolledži rakenduskõrghariduse õppekava väljatöötamisel, kus kasutab magistritöö käigus tehtud järeldusi. Uurimuse autori igapäevane töö on uurimisvaldkonnaga seotud. Magistritööd rakendatakse abimaterjalina piirkondliku politseitöö korraldamisel ja täiendõpete läbiviimisel.

SISSEJUHATUS

Käesoleval ajal toimub Eesti avalikus halduses palju erinevaid muudatusi ja üritatakse leida uusi ning paremaid meetodeid tasakaalustatud regionaalse arengu tagamiseks. Neil protsessidel on mitmeid eesmärke: osa on tingitud soovist muutuda efektiivsemaks, osa jällegi on seotud Euroopa Liidu liikmeks olemisega, osa on seotud juhtimise tõhustamisega.

Ka politseiorganisatsioonis toimub pidevalt erinevaid muudatusi. Suurimaks muutuseks oli kindlasti endiste maakondlike politseiprefektuuride liitmine alates 1. jaanuarist 2004 suuremateks regionaalseteks politseiprefektuurideks. Selle peamise eesmärgina on muudatuste algatajad nimetanud võimalust kokku hoida haldamiskulusid ja tuua  juhtimine Politseiametist lähemale tegelikule tööle ehk siis regionaalsele tasandile. Käesoleva töö põhiülesandeks ei ole analüüsida seda muutust. Magistritöö käsitleb politseitöö korraldamist kohalikul tasandil ehk piirkondliku politseitöö juhtimist. Laiemalt on maailmas selle meetodi kohta kasutatav ja tuntud mõiste community policing [kogukonnakeskne politseitöö/ -tegevus].

Uuritav teema on autori arvates aktuaalne, kuna Eesti on nüüd ka sisuliselt saanud Euroopa osaks ning politseitöö peab muutuma kogukonnakesksemaks. Sama suund on võetud kogu Euroopa korrakaitseorganisatsioonides. Reageeriv politseitöö on asendumas üha suuremas osas ennetavaga tööga. Kogukonnakeskne politseitöö on Eestis arenemas ja lisaks olemasolevale politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud  piirkondliku politseitöö juhendile, kus on sätestatud üldised eesmärgid ja tegevused, oleks vaja ka juhendmaterjali, mis käsitleks nii laiemat teoreetilist tausta kui ka selle meetodi praktilise rakendamise võimalusi kohapealsetes struktuuriüksustes.

Töö eesmärk on analüüsi tulemusena, lähtuvalt uuenenud politseitöö põhimõtetest ja eesmärkidest Euroopas ning mujal maailmas (kogukonnakeskne politseitöö, probleemile suunatud politseitöö), töötada välja soovitused piirkondliku politseitöö tõhusamaks korraldamiseks Eestis. Magistritöös defineeritakse piirkondliku politseitööga seotud põhimõisted, tuuakse välja erinevad töökorralduse põhimõtted erinevates Eesti politseiüksustes ja teistes riikides ning teadvustatakse probleeme piirkondliku politseitöö korralduse osas Eestis, analüüsides kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) liitude esindajate ja politseinike teadlikkust ning ettekujutust piirkondliku politseitöö olemusest ja korraldusest kohalikul tasandil.

Töö autor on seadnud järgmised töö hüpoteesid: 
1.  Piirkondliku politseitöö mudel ei ole Eesti tervikuna efektiivselt rakendunud.
2. Politseiametnike ja KOV liitude teadlikkus ja ettekujutus piirkondliku politseitöö olemusest ja oma rollist selle korraldamisel on erinev ja kohati puudulik.
3. Eesti piirkondliku politseitöö eesmärgid ei erine oluliselt välisriikide kogukonnakeskse politseitöö eesmärkidest.
4. Eesti piires tuleb piirkondlik politseitöö regiooniti organiseerida erinevalt – ei ole olemas ühtset kõigile sobivat töökorralduse varianti.

Uurimuses kasutatakse järgnevat metoodikat: töötatakse läbi ja analüüsitakse vastavateemalist kirjandust, õigusakte ja uurimusi (muuhulgas on allikaks internet ja autori isiklikud kontaktid teiste riikide kolleegidega). Intervjueeritakse Euroopa Liidu erinevate liikmesriikide politseiüksuste juhte ja spetsialiste, KOV liitude esindajaid, politseiprefektuuride juhte,  politseiprefektuuride territoriaalsete struktuuriüksuste juhte ning viiakse läbi küsitlus piirkonnakonstaablite seas. Eelnimetatud meetodite abil saadakse ülevaade intervjueeritavate ja küsitletavate kogemustest, seisukohtadest, ettekujutusest ning ootustest piirkondliku politseitöö korralduse osas.

Käesoleva töö uudsus seisneb selles, et seni ei ole piirkondliku politseitöö korraldamist Eestis põhjalikumalt uuritud. Palju kasutatakse teiste riikide kogemusi ja ideid, mida püütakse sobitada Eesti tingimustesse. Erinevad piirkonnad on iseseisvalt erinevaid taktikaid rakendanud, kuid puudub ühtlustav kokkuvõte piirkondliku politseitöö korraldamise meetoditest ja nende edukusest.

Kogu tekst (.zip fail, 806 KB)