SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA MÕÕTMINE JURIIDILISTE MEETODITEGA 6
1.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA PÕHIMÕTE KOHALIKU OMAVALITSUSE ALUSTEOORIATES 7
1.2 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA PÕHIMÕTE KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHISEADUSLIKE GARANTIIDE SÜSTEEMIS 9
1.2.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA JA DEMOKRAATIA PÕHIMÕTE 10
1.2.2 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA JA VÕIMUDE LAHUSUSE PÕHIMÕTE 11
1.2.3 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA JA KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHISEADUSLIK GARANTII 13
1.3 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA PÕHIMÕTE JA EUROOPA KOHALIKU OMAVALITSUSE HARTA 18
1.3.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA PÕHIMÕTE EUROOPA KOHALIKU OMAVALITSUSE HARTAS 18
1.3.2 EUROOPA KOHALIKU OMAVALITSUSE HARTA JA KOHALIKU OMAVALITSUSE PÕHISEADUSLIK GARANTII 19
1.3.3 EUROOPA KOHALIKU OMAVALITSUSE HARTA OTSEKOHALDATAVUS 20
1.4 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA PÕHIMÕTE EUROOPA LIIDU ÕIGUSES 20
1.5 JURIIDILISTE MEETODITE PIIRID KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA MÕÕTMISEL 21
2.1 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA KUI VABADUS KESKVÕIMU SEKKUMISEST 24
2.2 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA KUI „VABADUS MILLELEGI” 29
2.3 KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA KUI KOHALIKU IDENTITEEDI VÄLJENDUS 30
2.4 DEDUKTIIVSETE TEOORIATE KRIITIKA 32
2.5 EESTI OLUKORD 34
3. KOHALIKU OMAVALITSUSE AUTONOOMIA MÕÕTMISE OTSUSTETEGEMISE TASANDI TEOORIA 37
KOKKUVÕTE 42
VIIDATUD KIRJANDUS 44
SUMMARY 47

SISSEJUHATUS

Huvi kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõtte vastu on tekkinud magistritöö autoril pika aja jooksul, tegeledes igapäevaselt riigiõiguse praktikaga Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõustades ning erinevate riigiõiguse loengute lugemisel. Autori hinnangul on küsimus riigi ja kohaliku omavalitsuse vahekorrast põhiseaduse mõistmisel üks keerulisemad ning kohaliku omavalitsuse autonoomia mõtestamisel on selles võtmeroll. 

Käesoleva aasta 1. veebruaril toimus Tallinnas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta 20. aastapäevale pühendatud konverents, kus esines kõnega Riigikohtu halduskollegiumi esimees Tõnu Anton, kes väljendas end järgmiselt: „Oleks üpriski eluvõõras pidada omavalitsust hartas ja Põhiseaduses iseenesest täielikult kokkulangevaks tegeliku omavalitsusega – sellega, nagu ta praegu just on. Seega tuleb mõõta, milline on tegelikkus ja hinnata, kuidas see vastab hartale ja Põhiseadusele.” (Anton, 2006, 43).

Kohaliku omavalitsuse tegelikkuse mõõtmisega käesolev magistritöö tegelebki. See on üsnagi komplitseeritud tegevus, kuna eeldab paratamatult interdistsiplinaarset lähenemist. Mõõtmisel ei saa piirduda pelgalt juriidiliste meetoditega, samas neid teadmata ei saa luua „tegelikkusest” tervikpilti. 

Käesolev magistritöö püüabki valgust heita kohaliku autonoomia mõõtmise võimalustele Eestis. Magistritöö autor ei sea endale eesmärgiks kohaliku omavalitsuse „autonoomia küsimuse” lõplikku lahendamist ega toimiva retsepti leidmist kõigile praktikas tõusetunud probleemidele. Magistritöö eesmärgiks on eelkõige:

1) kohaliku omavalitsuse autonoomia mõiste selgitamine;

2) erinevate kohaliku omavalitsuse autonoomia mõõtmise võimaluste uurimine ning

3) viimaste rakendatavuse võimaluste ja piiride analüüsimine.

Töö esimene peatükk käsitleb kohaliku omavalitsuse autonoomia mõõtmise võimalusi juriidiliste meetoditega, teises peatükis tulevad vaatluse alla erinevad avaliku halduse teooriad, mida üldistatavalt kutsutakse deduktiivseteks teooriateks, kolmandas peatükis analüüsitakse aga teooriat, mis mõõdab kohaliku omavalitsuse autonoomiat, võttes luubi alla kohaliku tasandi otsustetegemise.

Magistritöö autor juhib tähelepanu, et magistritöös  kasutatakse termineid „kohaliku omavalitsuse autonoomia” ja „kohalik autonoomia” paralleelselt. Viimatimainitud terminit kasutatakse laialdaselt avaliku halduse teooriates. Nende terminite puhul on tegemist sünonüümidega, sest põhiseaduses kasutatakse kohalikku omavalitsust muuhulgas kohaliku omavalitsemise tähenduses, millele viitab teisena mainitud termin ning mis esmapilgul tundub oma mahult olevat laiem.

Magistritöö eesmärk, käsitleda süsteemselt erinevaid autonoomia mõõtmise teooriaid, ei võimaldanud mahupiirangu tõttu kohaliku otsusetegemise tasandi teooriat Eesti oludes testida. See eeldanuks empiirilise uuringu läbiviimist. Magistritöö autor leiab, et tuleviku perspektiivis oleks see üks aspekt, milles antud magistritööd tasuks kindlasti edasi arendada.

Autor tänab töö kirjutamisel osutatud abi eest Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna kohaliku omavalitsuse talituse juhatajat Sulev Liivikut ning Eesti Linnade Liidu büroo nõunikku Tiit Kirssi.

Kogu tekst (.rtf formaadis, 215.63kb)